Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

Kategooria loodusõpetus - 356 õppematerjali

Loodus >> Loodusõpetus
2
rtf

Loodusõpetus - Kehade liikumine

klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m. 11.tiirlemine-o...

Loodusõpetus - Põhikool
57 allalaadimist
6
docx

LOODUSÕPETUS 5. Klass

KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-probleeme ja kontrollib hü...

Loodusõpetus - Põhikool
68 allalaadimist
1
doc

Räästapääsuke

Tema laul on palju tasasem ja vähe rõõmsam suitsupääsukese omast. Siiski on ka tema väga sage lind inimasustuse lähedal, kuid tema eelistab hoopis suuremaid linnamaju: kivihooneid, millele on hea pesa ehitada. Iseloomulik on veel seegi, et oma pesa kohal oleva seina võõpab räästapääsuke väljaheidetega triibuliseks. Looduslikes tingimustes võib ta elada PõhjaEesti pankranniku serva all, aga sageda inimkaaslejana eelistab ta hoonete välisseinu, räästaaluseid, sarikate ja katuse vahel olevat ruumi ja betoonsildasid. Mai keskel alustatakse munemisega,kui nad on selle lõpetanud võib pesast leida 37 muna. Haudumise kestus oleneb ilmastikust: kui on külm ja sombune, siis lendab vähe putukaid ja vanemad peavad endale kaua süüa otsima. Kui aga ilm ilus on, siis püütakse kiirelt vajalik toiduhulk ja saab jälle rutata mune soo...

Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist
9
doc

Mullaelustik

KOOL Nimi Klass MULLAELUSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD TIITELLEHT 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 MULLAELUSTIK 4 MULLAELUSTIK TALVEL 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 2 SISSEJUHATUS Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid. Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis....

Loodusõpetus - Põhikool
31 allalaadimist
11
doc

Rästik

2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE...

Loodusõpetus - Põhikool
24 allalaadimist
23
pptx

Siirdesoo,rahvuspark,salumets

com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pihlapuu...

Loodusõpetus - Põhikool
28 allalaadimist
4
docx

Loodusõpetuse ülemineku eksam

· Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). Hapniku tähtsus elusloo...

Loodusõpetus - Põhikool
77 allalaadimist
7
doc

Hunt

3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis...

Loodusõpetus - Põhikool
55 allalaadimist
3
doc

Neptuun

a Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupi...

Loodusõpetus - Põhikool
32 allalaadimist
1
doc

Ilves

Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad IdaSiberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 60­75 cm. Saba on lühike: 15­23, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võibolla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid. Kõige suurem Eestis püütud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 2535 kilo asemel. Läti rekord on 44 kg...

Loodusõpetus - Põhikool
20 allalaadimist
6
docx

Merihumur

MERIHUMUR Stefan Jõemägi 6A SISUKORD Kirjeldus Merihumuri õied on Munajad lihakad teravatipulised rootsutud lihtlehed, neil on alumisel pinnal üks selgesti eristatav rood. Asetsevad varrel ristvastakuti, korrapäraselt 4 reana. Alusel on kaks lehte iseloomulikult kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1-3 cm ja laius 5-15mm. Merihumuri õied on ühesugulised, emas- ja isasõied arenevad erinevatel taimedel. Tupplehed on kitsad ja teritunud tipuga. Isasõite kroonlehed on tupplehtedest pikemad, emasõitel lühemad. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Merihumur õitseb juunis ja juulis. Vars on lamav või püstine ning harunenud, enamasti neljakandiline. Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannataim, ke...

Loodusõpetus - Põhikool
3 allalaadimist
3
docx

Rebane

Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Urul on alati mitu väljapääsu kuni viis, et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Rebase häälitsuste hulka kuuluvad klähviv ha...

Loodusõpetus - Põhikool
11 allalaadimist
5
doc

James Clerk Maxwell (referaat)

a klass Tallinn 2010 Elulugu Soti füüsik James Clerk Maxwell sündis 13. juunil aastal 1831 aadressil 14 India Street Edinburghis. Tema isa John Clerk Maxwell oli advokaat ja ema nimi oli Frances Maxwell. Ta isa oli jõukas mees. James'il oli üks õde, Elizabeth, kes suri lapsena. James oli väga huvitatud sellest, kuidas asjad liiguvad või kuidas nad häält teevad juba kolme-aastaselt. James'i ema võttis vastutuse noore poisi varase hariduse eest, aga diagnoositi kõhuvähiga ja suri 48 aastaselt. James'i isa jälgis peale ema surma poja õppimist. James'i formaalne haridus algas ebaõnnestunult, kui ta isa palkas noore 16-aastase õpetaja, kes ei suutnud oma tööd õigesti teha ja õpetaja vallandati. Pärast hoolikat mõtlemist saatis John oma poja Edinbur...

Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist
11
doc

Lepatriinu Referaat

Lepatriinu Referaat Koostanud: oma nimi Koht ja aasta Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei sö...

Loodusõpetus - Põhikool
20 allalaadimist
1
doc

Loodusõpetuse tähised.

Tähised. Teepikkuse tähis on s . Aja tähis on t . Kiiruse tähis on v . Jõu tähis on F . Massi tähis on m . Temperatuuri tähis on p ( loe : roo ) . Rõhu tähis on p . Töö tähis on A . Energia tähis on E . Soojushulga tähis on q . ...

Loodusõpetus - Põhikool
11 allalaadimist
2
doc

Vaaraosipelgad

(Monomorium pharaonis). Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas. Vähem kui 150 aastaga on vaaraosipelgas, tänu inimese tahtmatule kaasa...

Loodusõpetus - Põhikool
3 allalaadimist
2
doc

Metssiga

Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi....

Loodusõpetus - Põhikool
10 allalaadimist
2
docx

Delfiinid

Delfiinid Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (kuni 50 liiki) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad elavad kuni 30 a. vanaks. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles- alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Nende ujumiskiirus on enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu...

Loodusõpetus - Põhikool
14 allalaadimist
10
rtf

Sookilpkonna iseloomustus

lk 3 "Levila"-...........................lk 4 "Elupaik ja eluviis"- .............lk 5 "Toitumine" ­................... lk 6 "Ajalugu"- ........................lk 7 "Sigimine"- ......................lk 8 Pildid- ...........................lk 9-10 Üldiselt Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda ja sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn. Kaugetel aegadel, mil ilm oli Eesti alal soojem, elasid siin ka sookilpkonnad. Viimane teade selle loomakese leiu kohta jääb siiski sajandi taha. Ent nüüd on ta Setomaal end jälle näida...

Loodusõpetus - Põhikool
7 allalaadimist
1
doc

Harilik Pihlakas

Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks peletab kodukäijaid. Sensitiivid...

Loodusõpetus - Põhikool
9 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun