hulganisti muusikafestivale, näiteks juulikuus toimuvad Hiiumaa Kammermuusikapäevad ja Hiiu Folk. Hiiumaa on tuntud ka rohkete majakate poolest. Kui sul pole aega neid kõiki külastada, siis proovi ära vaadata vähemalt Kõpu, Ristna ja Tahkuna majakad. Rootsi ajaloost huvitatud peaksid külastama Ristimäge, et avaldada austust neile rootslastele, kes olid sunnitud Hiiumaalt lahkuma. Haridus Emmaste Põhikool Emmaste vald Ametikool Pühalepa vald Käina Gümnaasium Käina vald Käina Huvi- ja Kultuurikeskus Käina vald Kärdla Ühisgümnaasium Kärdla Kärdla Muusikakool Kärdla Kõpu Internaatkool Kõrgessaare vald Lauka Põhikool Lauka Suuremõisa Põhikool Pühalepa vald Tahkuna tuletorn Kõpu tuletorn Sõru muuseum Allikad http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/hiiu maa http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/
Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tuultele ja murdlainetele on liiva pindmine osa läbi uhutud ja ümber setitatud. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited. Hiiumaa loode- ja idaosas ja ka Emmaste poolsaarel katab moreen aluspõhjakõvikuid. Basseinimoreen ja viirsavi katavad suuremaid alasid kaguosas, Käina ja Heltermaa ümbruses. Basseinimoreen on raske liivsavi või kerge savi, milles on palju kruusateri. Selle kujunemist seostatakse liustiku taandumisega. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega. Tahkuna poolsaarel esinevad luitemaastikud ja nõmmrabad. Kõpu poolsaare keskosas on Kõpu kõrgendik, kus asub ka Lääne-Eesti kõrgeim koht Tornimägi, mis on 68 meetrit kõrge. Poolsaarel asub ka kõrgeid rannaastanguid ja luiteid.
Käina Gümnaasium Referaat Petrodvorets Koostaja: Janno Valtu Juhendaja: Eldin Kuuse Käina 2008 ()- 29 -. " ". 1715 -I. . , , . . 1721 , ( -). 16- . - . (, , , ) . , I. 1723 - . . , , 1735 "". 60 , , . , , . I XVIII . . XIX . , . . 1995 . , , . : , XVIII-XX , . 4 1995 . () .
Curriculum Vitae 15a mees 5 aastat teeninduskogemust edukas ettevõttes Vanus: 15a Sugu: mees Perekonnaseis: Vallaline Lapsi: pole Kontaktid: e-post: [email protected] Mobiili number: +372 56328182 Kodune telefon: 46 36533 Aadress: Hiiumaa, Käina vald Sõpruse põik1-15 EESMÄRK Usun, et rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi teenindus valdkonnas, suudan luua ettevõttele olulist lisaväärtust. Väärtustan meeskonnatööd ning hindan head ajakasutust. SOOVITUD AMETIKOHT Esmane valik Kategooria: teenindus Ametinimetus: adminsitraator SOOVITUD TÖÖ Töö liik: palgatöötaja Töö aeg: täistööaeg Palgasoov Alates 800 EUR kuus (Neto) alates: Soovitud
koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti. Kabeli ümber asub kalmistu, kuhu on maetud Kassari mõisa omanud Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks. 3. Käina Martini kirik Kivikirik püstitati 1515. aastal Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks. 2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan. 4. Hanila kirik Läänemaa vanimaid kirikuid, mis on ehitatud Liivi ordu algatusel. Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859
kodumaaga! Kas oled kuulnud midagi Orjaku sadamast, Suuremõisa kummitavast lossist või Baltikumi vanimast majakast? Kui ei ole, siis see on ainulaadne võimalus tulla ning teha kaks päeva tutvust kauni Hiiumaaga! Reis algab kell 8.00 Tallinnast Salme Kultuurikeskuse eest, kust sõidetakse Rohuküla sadamasse. Peale ligikaudu 1,5 tundi kestvat praamisõitu olemegi jõudnud Hiiumaale, kus esimesel päeval külastame Pühalepa kirikut, Suuremõisa lossi, Käina alevikku, Kassari saart, Orjaku sadamat, Sõru sadamat, Kõpu poolsaart. Ööbimine koos õhtusöögiga toimub Hiiumaa vanimas osas Kõpu poolsaarel. Teine päev algab hommikusöögi ning Kõpu tuletorni vallutamisega, kust edasi külastame Luidja randa, Kõrgessaare tööstusasulat, Reigi kirikut, Tahkuna poolsaart, Tahkuna tuletorni, Ristimäge ning viimasena Hiiumaa pealinna Kärdlat! Naasemine Tallinnasse ~20.00. Hiiumaast Hiiumaa on saar Läänemeres,
Kõrgessaare pisilina. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on Kaibaldi rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht. Hoiualad Kaitsealad · Hiiumaa laidude maastikukaitseala · Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Mudaste 4 · · · · · · · · ·
Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960. aastal asus kühmnokk-luik pesitsema Käina lahel ja 1961. aastal Matsalu lahel. Alates 1969. aastast on kühmnokk-luik Lääne-Eestis pesitsenud pidevalt ning asustanud üha uusi veekogusid. 1972. aastal pesitses Eestis juba 60 haudepaari, neist enamik Saaremaa lõunarannikul, Käina ja Matsalu lahel, ilmselt erandlikult ka Narva veehoidlal 1971. aastal. Kaks aastat hiljem kasvatasid luiged oma järglasi ka Soome lahe rannikul Kolga lahes. 1983. a. andmetel oli Eestis siis 390 paari kühmnokk-luiki. Juurdekasv on keskmiselt 25% aastas
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2. Omadussõna nimiosa ei käändu või on omadussõna tüveks nt. Suursaar (prk.nimi) NB! Baffini maa, Aasia maad (lahku) Saksamaa
ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. Hotellis Lõoke olen tegitsenud administraatorina mõni aeg. Ülessandeks oli inimeste vastuvõtmine ja teenindamine. Pidin teenindama suuri Eesti kui ka välismaa gruppe. Suutsin tõõga hakkama saada nii hästi, et Hotelli kodulehele laekus palju kiidusõnu personali ja hotelli enda kohta. Olen kindel, et suudan tagada seda ka Teie hotellile. Olen omandanud põhihariduse Käina Gümnaasiumis matemaatika ja loodus kallakuga koolis ning tuleval aastal otsustan täiendada oma haridust ja alustada õpinguid erinevates töö kondsultantide juures. Minu palgasooviks on alates 800 EUR (bruto) kuus. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele teile sobival ajal. Lugupidamisega, Kairo Kuuse
kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaolt soostuvate metsade ja ka rohumaade mullad. Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Looduskaitsealad moodustavad 2002. a seisuga maastikurajoonist 13%. Kolm suuremat on Käina lahe Kassari lahe, Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitseala. Vormsi paikkonnast kuulub 7,7% maastikukaitsealasse, mis asub seitsmes lahustükis; üks neist on samblikurikas (169 liiki) Rumpo neem. (Arold, 2005) 3 3. Kliima Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv
Praegu on Ramsari konventsiooni märgalade nimekirjas 12 Eesti märgala (http://www.ramsar.org...) ja nn varinimekirjas veel üle kümne ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega märgaladele esitatud nõuetele (Primack jt., 2008). Eestis on Ramsari-aladeks: Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspark; Alam-Pedja, Endla, Nigula, Muraka, Puhtu-Laelatu, Laidevahe looduskaitseala; Emajõe-Suursoo ja Piirissaare, Hiiumaa laidude ja Käina lahe-Kassari maastikukaitseala. Sookuninga looduskaitseala (http://www.ramsar.org...). 3 Matsalu rahvuspark oli Ramsari märgalade nimekirjas (toona looduskaitseala staatuses) juba Nõukogude Liidu ajal (Primack jt., 2008). Hiljemalt aastaks 2010 on planeeritud nimetada Ramsari- aladeks veel järgmised märgalad: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885
Rudolf Tobias 140. sünniaastapäeva kontsert Mina käisin vaatamas Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses kell 14.45 vaatamas Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäeva kontserdid. Kontserdi üldteemaks oli tutvustada inimestele, millega tegeles Rudolf Tobias ja, mis muusikat ta kirjutas. Kontserdil rääkis Tiia Järg, kuidas R. Tobias elas ja kuidas ta oma esimesed paladki valmis kirjutas. Kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Esitati Rudolf Tobiase klaveri sonatiin ,,C-moll", millel on kolm osa ja klassikalist kvartetti
Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem- ja keskjooksu asustus peaaegu puudub. Alamjooksul asuvad jõe lähedal Suuremõisa ja Viilupi küla. Haugi-Ahvena jõe tüüpi VAEMLA JÕGI Kassari oja, Vaemla-Kassari, Kaupsi magistraalkraav Algab Käina alevikust 5 km loode pool ja suubub Õunaku lahte Pikkus 14km Valgala 731 ruutkilomeetrit Süvendatud ja õgvendatud Voolab läbi väga hõreda asustusega soiste metsade ja uudismaade Särje-ahvena-hauge jõe tüüpi LUGUSE JÕGI Tausta jõgi, Liste, Luguse magistraalkraav Pikim ja suurima vesikonnaga jõgi Algab Lauka külast 7,5 km lõuna pool ja suubub Jausa lahte Pikkus 21 km Valgala 98 ruutkilomeetrit.
Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Kärdla osakonna juhatus on seitsmeliikmeline: Inge Talts, Tiit Harjak, Karin Poola, Irina Luik, Mart Kaups, Aino Kerde. Osakonna juhatuse esimees on Annely Tikerpuu-Kattel. Käina osakonna juhatus on kolmeliikmeline:Alar Kääramees, Linda Tikk, Triinu Schneider. Osakonna juhatuse esimees on Alar Kääramees
tähtsusega märgaladena veel 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, PuhtuLaelatuNehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala
(1896) Esimene kantaat- "Johannes Damaskusest" (1897) Esimene klaverikontsert (1897) Esimene klaverisonaat (1897) Esimene keelpillikvartet (1899) Esimene oratoorium (1909) Vokaalsümfoonilised teosed: Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus 1929 püstitati Haapsallu mälestussammas 1973 püstitati mälestussammas Kullamaale 1924 nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks 1973 anti Tobiase nimi Kärdla muusikakoolile Memoriaalmajamuuseum Täname tähelepanu eest :) Allikad http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/co mposers/tobias/elu.htm
Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste Navesti jõgi Tütarsaared Vana-Võidu Toila linn Väinameri Viru-Jaagupi 4. täida ümbrik. aadressaadiks on proua alma malm, kes elab hiiumaal kärdlas käina maantee majas number 95. kärdla sihtnumber on 92413. saatjaks oled sina. 5. Kirjuta täht juurde, kus vaja. kristal..l..ne, mars..s..ima, sahk..k..i, plek..k..toop, saks.....lane, us.....jas, kõrgrõhk..k..ond, tõt.....lev, nahk..k..ott, mõt.....lema, lip..p..ki, kap..p..kell, vals..s..
....................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa külas. Põllumassiiv on 3,86 ha suur. Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 36801:001:1611 ja mille nimi on Pendi. 3. PRIA andmetel on terve massiiv kuivendussüsteemi all. 4. Põllumassiiv ei asu nitraaditundlikul alal ja NATURA alal, kuid asub ESA ehk ebasoodsal alal. 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 472 meetrit. Loomakasvatushoone eest on vastutav Aet Konts
Turistid saavad piusa koobastes käija koobastes, ja vaadata millised need välja näevad. Ravimudade leiukohti on 25, peamiselt Väinamere lahtedes ja laguunides (Haapsalu, Voosi, Kassari, Suurlaht Kuressaare juures), mõned ka Liivi lahes (Ikla). Kõige suurem ravimuda leiukoht on aga Värska lahes Peipsi järves, mida kasutatakse kohalikus sanatooriumis. Ametlikult on ravimudadeks tunnistatud Haapsalu, Suurlahe (Kuressaare), Värska ja Käina muda. Ravimuda protseduure saavad inimesed võtta Spades. Ravimuda Rändrahnud Eestis leidub kõikjal palju rändkive, milledest suuremaid nimetatakse rändrahnudeks. Eestis on looduskaitsealustena arvel ligi 192 üksikrahnu, 18 rahnude rühma ja 8 kivikülvi. Need on valdavalt pärit Soome aluskorrast, kust mandrijää nad lahti murdis ja lõunapoole kandis. Rändrahne on rohkem Loodeja PõhjaEestis, sest
· Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile. · Rannaniitude üldpindalaks hinnatakse 18 000 ha · Kuid suurem osa neist on roostunud ning pole soodsas seisundis Kinnikasvanud rannaniit Manilaiul Materjal · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.p df · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/documents/trykised/Rannaniitude_hooldus_ES T
KÄINA GÜMNAASIUM Maria Paat 10. klass Rooma kunst Referaat Juhendaja: Ingrid Rüütelmaa Käina, 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ROOMA KUNST........................................................................................................ 4 ARHITEKTUUR..............................................................
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu
Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu, Kapussaare nasu, Koharahu, Korset, Kumari laid, Kõbajalaid, Kõinastu laid, Kõrgelaid, Kõverlaid, Käkirahu, Langekare, Leemetikare, Liialaid, Liivanuka ots, Luigerahu, Mardirahu, Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid, Seasaar, Sipelgarahu, Sitakare, Suur Pihlakare, Suurrahu, Sõmeri, Taguküla laid, Tauksi, Tondirahu, Uuemererahu, Valgerahu, Vareslaid (Käina laht), Vareslaid (Väinameri), Varesrahu, Väike Härjamaa, Öakse laid, Öörahu. 4 1.4. Suurimad läänemere saared: Aland, Hiiumaa, Saaremaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen. (Joonis 2) Joonis 2. Läänemere suurimad saared. Allikas: (http://saare.maavalitsus.ee/laanemere-saarte-koostoovorgustik-b7) 5 2. LAHED 2.1. Liivi lahe lahed:
teost käsitleda kui autori ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige sügavamast südame juurtest saadik olen ta välja toonud, kuna ma selle juures kõik läbi elada tohtisin, mis ma oma kangelastest jutustada tahtsin", kirjutas Tobias pärast oratooriumi valmimist. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918.a.Berliinis, temast jäid maha naine ja kolm last. 1992. aastal maeti helilooja põrm kodumaa mulda, Kullamaale isa kõrvale. Käina alevikus, Rudorf Tobiase sünnikodus, asub nüüd helilooja muuseum, kus on ulatuslik ülevaade tema elust ja loomingust. Teosed: ,,Joonase lähetamine", eesti sümfooniline muusika esiteos (avamäng ,,Julius Caesar"), Kalevipojast inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast" ja ,,Kalevipoeg põrgu väravas", Kantaat ,,Johannes Damaskusest", Saksamaal valmisid ,,Capricco eesti rahvaviisi ,,"Vares vaga linnukene'' teemal" HUVITAVAID FAKTE: Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel.
RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale.
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud.
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala
Ülo Sooster life and time · [slaid 1] Ülo Sooster was born on 17. October 1924 in the village of Ühtri, Käina county, on the island of Hiiumaa. And he died in 25 October 1970, in Moscow. · He started school in his homevillage of Ühtri and continued on the island, in Kärdla. His high school days were spent in Tallinn at France Lycee. Ülo Sooster studied art in Tartu during the period of 1943 1949. During his first year there, the scool was renamed the ,,Pallas Higher Art School". · In November of 1949 Ülo Sooster and the men belonging to his circle of friends were
Hiidlaste rahvusi ehk seltse on maitsele: liivaseid, kiviklibuseid, valgusest helkivad männimetsad on terve hulk salapäraseid siin paarkümmend, alates rohuseid, on selliseid, kus vesi Tahkuna poolsaarel. Käina energiasambaid, mis inimesele tõrvakõplastest läänes ja äkki sügavaks läheb, ja neid, kus linnulaht, mis suviti rõkkab tervistavalt mõjuvad. Lisaks lõpetades märahiidlastega idas, nabani vees võib kõndida pool
haruldused. Puisniidud olid Saaremaal täiesti tavalised, kuid palju selliseid unikaalseid looduskomplekse on nüüdseks tasapisi täis kasvanud ja muutunud tavaliseks metsaks. ( 2 ) 7.2. Hiiumaa mullad ja taimestik. Hiiumaa mullad on põhjalikult läbi uuritud ja on vabariigis kõige väheviljakam. Tegemist on ju toitainetevaese hiljutise merepõhjaga, mis kohati kannatab põua, kohati liigniiskuse all. Suhteliselt paremad mullad paiknevad Käina ja Putkaste ümbruses, kus pinnast katab osaliselt toitaineterikkam viirsavi. Saare lääneosa on liivane, keskosas asuvad rabad ja soostuvad Tihu järved. Hiiumaa loopealsetel on õhuke mullakiht mis katab paekivitasandikke. ( 9 ) Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab ligi 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 taimeliigi on võetud kaitse alla, näiteks jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Hiiumaa
Mask h????-m???? Kirjutada VBA-funktsioon, mis leiab, kas tekst vastab ettea Maskis on küsimärk (?) sümboliks, mis asendab ühte suva Vastused Näiteks: Kärla ja Käina vastavad maskile Kä??a, aga Kärd Tekstid Vastused oma funktsioonigaTekstide pikkus peab olema ühesugune. hanna-liis VÄÄR #NAME?ABI: VBA-lause Exit Function lõpetab funktsiooni töö. hanna-liisa VÄÄR #NAME? hanna-maria TÕENE #NAME?Funktsiooni päis võiks olla selline: hanna-stina VÄÄR #NAME?Function võrdlus(sõna, mask) As Boolean hannaliisa VÄÄR #NAME?
Tahvelmaal ja selle levik 20.Mis on tiibaltar ja mida sa temast tead? õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis 21.Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada 4 piirkonda: a)Põhja-Eesti / Toomkirik, Niguliste kirik b)Lõuna-Eesti / Urvaste, Tartu Jaani kirk c)Lääne-Eesti / Valjala kirik, Käina kirik d)Kesk-Eesti / Ambla ja Koeru kirik 22.Nimeta iga piirkonda vähemalt kaks kirikut 23.Keskaegne ilmalik arhitektuur. Linnused, kindlaustused, lossid ja kindlustused. 24.LINNUSTE HULGAS SAAB ERALDADA 3 PÕHITÜÜPI a)neemiklinnus b)tornlinnus c)kastell-linnus
Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin) Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel.
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja.
rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnakatte moodustavad moreen ja viirsavi. Kärdlast kagus Paluküla-Partsi-Tubala alal paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall Kärdla lähedal on Helmerseni kivid Leidub rändrahne(26)nt: Kukka kivi (P-42m) Kliima Ümbritseva mere tõttu valitseb parasvöötme mereline kliima Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C)
Kool Arvo Pärt referaat Autor 8.Klass Käina 2018 Arvo Pärt on Eesti helilooja. Ta on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, August Pärdi ja Linda-Annette Pärdi (Mälli) ainsa lapsena. Peale vanemate lahutust kolis poiss koos emaga Rakveresse, kus möödus Arvo lapsepõlv. Seitsmeaastaselt hakkas tulevane helilooja kodusel tiibklaveril klaverimängimist harjutama. Hiljem läks ta Rakvere lastemuusikakooli Ille Martini klaveriklassi. Veel õppis Arvo muusikakoolis
Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: - Matsalu rahvuspark, - Alam-Pedja looduskaitseala, - Emajõe Suursoo ja Piirissaar, - Endla looduskaitseala, - Hiiumaa laiud ja Käina laht, - Muraka looduskaitseala, - Nigula looduskaitseala, - Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, - Soomaa rahvuspark, - Vilsandi rahvuspark, - Laidevahe looduskaitseala.
Käina Gümnaasium Kairo Kuuse, Marleen Pahtmann Tänavaküsitlus Juhendaja: Urve Niit 2011 Jaanika Puusepp: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline sõber. Soovime teada Teie aramust." ,,Milline on tõeline sõber?" ,,Ma arvan, et õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu, usaldusväärne, ning igavene..." ,,Kas mõni sõber on Teid reetnud?" ,,Jah on küll reetnud." ,,Mida Te sellest õppisite?" ,,Mida ma sellest õppisin? Isegi kõigeparemat sõpra ei tohi usaldada 100%." Vastaja soovis jääda anonüümseks: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline...
Palukülas paljunduvad sellel vallil Vormsi lademe savikad lubjakivid. Pinnamood Suurem osa maastikurajoonist on kuhjereljeefiga.Pinnakatte sügava osa moodustavad rähksed moreenid on jäänud valdavalt liivade alla mis on pärit nii jäjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Liivade pindmine osa on läbi uhutud ja ümber setitatud murdlainetus ning tuule poolt. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Kaguosas, Käina Heltermaa ümbruses katavad suuremaid alasi nn basseinimoreen ja viirsavi. Basseinmoreeni kujunemist seostatakse liustiku taandumiseda. Maapind on sellel alal väga tasane ja mullad suures osas märjad. Luited katavad ligi kolmandikku Kõpu poolsaares. Luited on 70 150 m pikad ja enamasti 2-7 m kõrged. Mardihansu lahest idakirde poole jäävata 4-8 m kõrgust ala ilmestavad liivased ja metsased, soisete pikinõgudega rannikuvallistikud, mis ulatuvad soostunud Tihu järvedeni
Konkurentsieelis Arvutiasjatundja eeliseks on: · Odavad hinnad · Klient saab ise endale sobiva aja valida · Täielik pühendumine inimesele · Kliendile sobivas ja meeldivas kohas teenuse osutamine · Võimalik igal ajal helistada ja küsida abi Reklaam Esialgne reklaam tuleks Hiiumaa kohalikus ajalehes Hiiu Leht, portaalis www.hiiumaa.ee ning lisaks ka kuulutused välistendidel, näiteks Kärdla keskväljakul, Hiiumaa Selveris ja Käina Konsumis, sest need on rahva poolt kõige enam külastatavad kohad. Kindlasti tasub kuulus lisada ka koolides olevatele stendidele. Hinnakujundus Hindade kujundamisel vaatan üldiseid turuhindu, kuid nendest teen hinnad kindlasti madalamad, sest minul puudub üüritav pind ja sellega seonduvad lisakulutused. Kindlasti ei oleks ma järgmine liigkasuvõtja, kuna alguses on kõige tähtsam reklaami tegemine, mis kutsuks inimesi minu teenuse kasuks otsustama
sõidukulud tööle minemiseks lähevad liiga suureks ja neil ei ole mõttet rügada terve kuu sandikopikate eest. Toon kasvõi näite oma kodusaarelt Hiiumaalt. Enamus pakutavaid töökohti on Kärdlas, kuid paljud töötuid hetkeseisuga elavad Käinas või Emmastes. Käinast on Kärdlasse 20 km, Emmastest aga 40 km. Kui nad käivad 5 päeva nädalas tööl, peaksid nad iga päev sõitma Emmastest näiteks 80 km. Hiiumaa bussiliiklus ei ole väga tihe. Viimane buss Kärdlast Käina ja Emmaste poole väljub kell 7 õhtul. Tööpäevad kestavad seal aga enamasti kauem. Seega tuleb neil sõita tööle autoga. Oletame, et auto keskmine kütusekulu on 8 l/100 ja kütuse hind 1,35. Kui nüüd natukene arvutada, saame teada, et juba ainult kütuse peale läheks neil kuus 173 eurot ja seda siis, kui nad ainult kodust tööle ja tagasi sõidavad. Miinimumpalk on meil 290 eurot kuus ja see on ka enamasti see summa, mida tööandjat pakuvad
Nimi: Ragne Lubjak_____________________Kool: Käina Gümnaasium______Klass: 8b ______ Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kes keda? Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud tehtud. Kuna ilm oli soe ja i...
Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885
Värska ravimuda- Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Mudal on kõrge diraudtrioksiidi sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus, vähene liiva ja taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus. Värska muda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed Hiiumaa ravimuda-Hiiumaal, Käina lahes paikneb 11 hektaril ravimudalasund.Muda kuulub merelise päritoluga settemudade hulka. Lahes leidub 2 tüüpi ravimuda-mustjashalli ja kollakashalli. Raviomadused ja toime on mõlemal mudatüübil sarnased. Käina lahe ravimuda toimemehhanism põhineb antimikroobsel toimel, bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldusel ja immuunsüsteemi stimulatsioonil. Ikla ravimuda- Ikla lähedal Ainazi lahes on Ikla ravimuda leiukoht. Leiukoht asub madalaveelises lahes
(Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest lõplikult eraldunud Käina laht Hiiumaal. Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved, rabades on hulgaliselt laugasjärvi. Pandivere kõrgustikul leidub pisikesi ajutisi karstijärvi. Ainulaadse tekkega kogu Euroopas on meteoriidi kraatrisse kujunenud Kaali järv Saaremaal.
Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Isa käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Isa oli väga põhjalik ja nõudlik pedagoog. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Oma esimesed teosed - 12 koraaliprelüüdi - komponeeris ta 9-aastaselt. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Pühapäeviti
Perametsa © Maris Rattas 2002 3 Meremuda: Haapsalu, Käina, Mullutu- Mullutu-Suurlaht Järvemuda: Ermistu, Värska Arumetsa Järvelubi: Vajangu/ Vajangu/Varangu 4
· Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond); · Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru;
annaabi.ee 
