Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Haiti (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Avinurme Gümnaasium

Geograafia uurimustöö

HAITI

Koostanud : Andris Pikas

10. klass

Avinurme 2011


Avinurme Gümnaasium 1
Geograafia uurimustöö 1
HAITI 1
Koostanud: Andris Pikas 1
10. klass 1
Avinurme 2011 1
Üldist 6
Liigendus 6
Suurus 6
Piirid 6
Loodus 8
Pinnamood 8
Kliima 9
Loodusõnnetused 9
Taimed 9
Loomad 11
Keskkonnaprobleemid 11
Loodusvarad 11
Riik 12
Pealinn 12
Riigikord 13
Poliitika 13
Rahvastik 14
Demograafilised näitajad 14
Linnad 14
Päritolu 14
Keeled 14
Religioon 14
Majandus 15
Vaesus 15
Tööhõive 15
Maakasutus ja põllumajandus 15
Mäendus 16
Tööstus 16
Turism 16
Transport 17
Maanteed 17
Tervishoid 18
Haridus 19
Ajalugu 20
Avastamine ja koloniaalvõim 20
Indiaanlaste väljasuremine 20
Piraadid ja istandused 21
Orjade ülestõus 22
Esimene iseseisvusperiood 22
USA okupatsioon 23
Duvalier'de diktatuur 23
Diktatuurijärgne periood 23
Aristide'i esimene ametiaeg 24
René Prévali presidentuur 25
Aristide'i teine ametiaeg 27
Kultuur 28
Kirjandus 28
KOKKUVÕTEKS 29
Valisin selle riigi, sellepärast, et tahtsin saada rohkem teada sellest riigist, traditsioonidest ja kommetest. Kuna teadsin ennem, et tegelikult on sellest riigist palju kirjutada, siis osutus ka see mõjutavaks teguriks riigi valimisel. Sain teada palju uut informatsiooni selle riigi kohta. 29
Kõige raskem oli leida informatsiooni energeetika kohta, kuna mitte kuskil internetist ei olnud sellest juttu , isegi mitte inglise keeles. Kõige rohkem oli teksti selle riigi ajaloo kohta, pealinna ja teatud loodus asjade(nt. pinnamood) 29
Retsensioon 29
2010. aasta Haiti maavärin 30
Haiti presidendivalimised 31
Martelly kogus esialgseil andmeil 68 protsenti häältest, vahendasid ERR-i teleuudised. Tema vastane, kogenud poliitikut Mirlande Manigat toetajaid oli vaid 32 protsenti valijaskonnast.  Martelly võidu puhul puhkesid pealinnas Port-au- Prince 'is pidustused.  50-aastane laulja, hüüdnimega "Sweet Mickey ", lubas kampaania ajal muuta  status quod, vähendada korruptsiooni ja hoolimatut valitsemist.  20. märtsil toimunud presidendivalimiste teine voor oli Haitil esmakordne ning erinevalt esimesest voorust möödus see rahulikult .  Tulevase presidendi ülesandeks jääb Kariibi saareriigi taastamine hävitavast maavärinast. 31
Haiti Vabariik
prantsuse République d'Haïti
haiti Repiblik Dayti
Haiti lipp
Haiti vapp
Riigihümn
La Dessalinienne
Pealinn
Port-au-Prince
Pindala
27 751 km2
Riigikeel (ed)
prantsuse ja haiti
Rahvaarv
9 833 000 (2009)
Rahvastiku tihedus
361,5 in/km2
President
René Préval
Peaminister
Jean-Max Bellerive
Iseseisvus
1. jaanuar 1804
Rahaühik
gurd (gourde; HTG)
Haiti [ha'iiti] (varasem eestikeelne nimevorm Haiiti) on riik Ameerikas Kariibi meres Kuubast ida pool asuva Haiti saare (Antillidesuuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. Ta jagab saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist. Riik on praegu presidendi vastu suunatud mässu järgses anarhias.
Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks teisena Ameerika maadest (esimene oli USA). Tegemist on maailma esimese neegrite vabariigiga.
Haiti on läänepoolkera vaeseim maa, mille ajalugu on tumestanud poliitiline vägivald ja diktatuurid. Riik on ülerahvastatud ja maa on suuremalt osalt väheviljakas. Elanikkonna kultuurilised juured on Aafrikas ja Prantsusmaal.
Aastal 2000 valiti presidendiks Jean- Bertrand Aristide, kuid neid valimisi kahtlustatakse võltsimistes. Sellest tingitud vimm ja laialdane korruptsioon kutsusid esile vägivallapuhangu 5. veebruaril 2004, kui relvastatud mässuline rühmitus, mis nimetab endRevolutsiooniliseks Artibonite'i Vastupanurindeks, vallutas Gonaïvesi politseijaoskonna. Mäss viis selleni , et 29. veebruaril astus Aristide tagasi.
12. jaanuaril 2010 leidis pealinnas Port-au-Prince'is aset 7-magnituudiline maavärin (2010. aasta Haiti maavärin), milles hukkus vähemalt 212 000 inimest.

Üldist

Liigendus


Haiti asetseb Haiti saare läänepoolsel kolmandikul. Põhjaranniku lähedal Port-de Paix ' linna juures on Tortue saar (Île de la Tortue), mida Haiti saarega ühendab Tortue väin ( Canal de la Tortue). Haiti loodeosas asuva Loodepoolsaare (tipneb Môle'i neeme  ja Cap-à-Foux'ga) ja Kuuba kaguosa vahele jääb Tuulepealne väin. Loodepoolsaarest edelas on Gonaïves'i laht (Golfe de la Gonâve). Selles lahes asub Gonâve'i saar (Île de la Gonâve), mida eraldab kirdesse jäävast riigi keskosast St.-Marci väin (Canal de St.- Marc ) ja lõunasse jäävast Tiburoni poolsaarest Lõunaväin (Canal du Sud). Poolsaare põhjaranniku lähedal on saar  Grande Cayemite. Poolsaar tipneb Cap Dame Marie'ga. Lõunapoolseim neem on Pointe à Gravois. Tiburoni poolsaarest lõunaranniku lähedal Kariibi meres on Vache'i saar (Île à Vache).

Suurus


Riigi pindala on 27 750 või 26 832 km², millest sisevete all on 190 km². Pindala moodustab pisut üle poole Eesti pindalast.

Piirid


Rannajoone pikkus on 1771 km, maismaapiir  Dominikaani Vabariigiga on 360 km pikk.
Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Eksklusiivse majandustsooni laius merel on 200 meremiili. Külgneva tsooni laius on 24 meremiili. Mandrilava kuulub hõlvamise sügavuseni Haitile.

Loodus

Pinnamood


Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel (Lääne-Indias): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Mäeahelikudja neid lahutavad  madalikud  on enam-vähem lääne-idasuunalised. Põhjas algab Loodepoolsaarelt edela-kagusuunalinePõhjaahelik ( Massif du Nord ), mis jätkub Dominikaani Vabariigis Kesk-Kordiljeeride (Cordillera Central) nime all. Koos moodustavad nad Haiti saare peamäestiku. Lõunas on pikk ja suhteliselt kitsas  Tiburoni poolsaar, millel paiknevad Hotte'i mäed(Massif de la Hotte ehk Massif du Sud poolsaare sügavuses, riigi edelaosas) ja Selle'i mäed (Massif de la Selle ehk Chaine de la Selle riigi kaguosas). Selle'i mägedes on ka riigi kõrgeim tipp La Selle (Pic La Selle; 2690 m või 2684 m või 2680 m või 2674 m üle merepinna).
Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad kõrgustikud (Matheux' ahelik (Chaine des Matheux), Mustad mäed (Montagnes Noires) madalike ja tasandikega (Cul de Sac, L'Artibonite'i jõe org, Keskplatoo (Plaine Centrale)). Pealinn Port-au-Prince asub Cul de Saci madalikul. Riigi kirdeosas Cap-Haïtieni linna ümbruses on väike madalik , mille nimi on Põhjatasandik (Plaine du Nord).

Kliima


Valitseb  troopiline kliima. Riigi eri piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad  passaattuuled , eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast.
Enamasti on õhutemperatuur mõõdukas ning oleneb aastaajast.
Vihma on tavaliselt rohkem (aastane sademete hulk kuni 2000 mm) tuulepealsetel mäenõlvadel, mis jäävad loodest puhuvate passaattuulte ette, ning vähem tuulealustel nõlvadel ja suurtes orgudes (500 mm ja vähem), eriti Cul de Sacis ja L'Artibonite'i jõe orus. Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et põlluharimine nõuab niisutust.

Loodusõnnetused


Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi ja suhkru eksporti ning tekitasid näljahäda.
Purustavad  orkaanid  on sagedased. 1979 ja 1980 kahjustasid need põllumajandust. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg .
Esineb ka üleujutusi.
Piirkond on maavärinaohtlik. 18. sajandil lõhkus maavärin kaks korda Port-au-Prince'i linna ning 1842 Cap-Haïtieni linna. 12. jaanuaril 2010 tabas Port-au-Prince'i
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Haiti #1 Haiti #2 Haiti #3 Haiti #4 Haiti #5 Haiti #6 Haiti #7 Haiti #8 Haiti #9 Haiti #10 Haiti #11 Haiti #12 Haiti #13 Haiti #14 Haiti #15 Haiti #16 Haiti #17 Haiti #18 Haiti #19 Haiti #20 Haiti #21 Haiti #22 Haiti #23 Haiti #24 Haiti #25 Haiti #26 Haiti #27 Haiti #28 Haiti #29 Haiti #30 Haiti #31 Haiti #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor majoneesh Õppematerjali autor

Lisainfo

Uurimustöö Haitist
haiti , uurmustöö , referaat , geograafia , ajalugu

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
doc
Referaat - Haiti
30
pptx
Haiti
226
doc
Portugali põhjalik referaat
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
68
pdf
VARAUUSAEG
61
doc
Geograafia eksam
28
doc
Jamaica majandusgeograafiline ülevaade
56
docx
Hispaania uurimustöö



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun