USA(1991-2011) ajalooreferaat (1)

USA 1991 – 2011
Ajalooreferaat

Sisukord

Sissejuhatus 3
George H.W. Bushi administratsioon 4
Majandus 4
Tuleviku eesmärgid 5
Välispoliitika 5
Sissetung Panamasse 5
Lahesõda 5
Bill Clintoni administratsioon 8
Majandus 8
Kaubandus 10
Välispoliitika 10
Somaalia 10
Rwanda 10
Balkan 11
Haiti 11
Lähis-Ida 12
Põhja-Korea 12
Mehhiko 12
Kuuba 13
Põhja- Iirimaa 13
Vietnam 14
Hiina 14
Antiterrorism 14
George W. Bushi administratsioon 16
2000 aasta presidendivalimised 16
Bushismid 17
Sisepoliitika 17
Teadus 17
Keskkond 18
Haridus 18
Majandus 18
Tervishoid 20
Surmanuhtlus 20
Välispoliitika 20
11. septemberi terrorirünnakud 20
Rahvusvahelised lepped 25
Iraagi sõda 26
Sõda Afganistanis 26
Poliitika 27
Majandus 27
Välispoliitika 28
Allikad 29

Sissejuhatus

Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel kannatada. 8 kuud hiljem 11. Septembril 2001 ründasid al-Queda terroristid Maailma kaubanduskeskust ja Pentagoni, tappes ligi 3000 inimest. Sellele vastuseks kuulutas Bushi administratsioon välja Sõja Terrorismile. Oktoobris 2001 tungis USA Afganistani, et kukutada Taliban ja Al-Queda, tulemusi pole siiski olnud. 2003. aastal tungis USA ilma ÜRO toetuseta Iraaki ja kukutas Husseini, järgnesid pikad kurnavad sisside rünnakud, praeguseks on olukord Iraagis rahunenud. 2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008 valiti keset majandusliku kriisi esimene mustanahaline president Barack Obama . 2010 aastal viidi läbi suuri majandus- ja tervishoiu reforme. Samal aastal toimus Mehhiko lahes Deepwater Horizoni plahvatus ja naftareostus, mis sai rahuaja suurimaks õlireostuseks.

George H.W. Bushi administratsioon

Koos NSVL -i kokkuvarisemisega lõppes ka Külm sõda aga samal ajal polnud maailm rahulikumaks muutunud. Rivaalitsemise asemele teise üliriigiga asus USA konflikti ühega neist maadest, mida noorem Bush nimetas hiljem „Kurjuse teljeks“.

Majandus

Presidendiks saades tuli Bushil silmitsi seista suure defitsiidiga, mis pärines Reagani poliitika tagajärgedest. 1990 aastal oli defitsiit 220 miljardit dollarit, mis tähendas kolmekordset kasvu võrreldes 1980 aastaga. Bush tahtis defitsiiti ohjeldada, uskudes et nii ei saa USA võtte endale maailma liidrirolli. Ta hakkas demokraatide kontrollitud Kongressi plaane esitama, et eelarvet kontrollida. Seejuures arvasid vabariiklased , et parim viis on vähendada valitsuse kulutusi samas, kui demokraadid tahtsid makse tõsta, konsensusele jõudmine tekitas probleeme. Bush oli sunnitud demokraatliku enamuse poolt makse tõstma, selle tagajärjel tundsid paljud vabariiklased end reedetuna, kuna Bush vandus makse mitte tõsta. Selle tagajärjel võõrandus Bush oma parteikaaslastest ja sillutas teed oma järsule populaarsuse langusele. See eelarve kokkuleppe tagajärjel ei taastunudki populaarsus vabariiklaste seas. Umbes samal ajal sattus USA umbes 6-kuulisse kergesse majanduslangusesse. Paljud valitsuse hoolekande programmid suurenesid. 1991. a. sööstis töötus üles ja seejuures olid paljud töötud vabariiklaste pooldajad, kes arvasid, et nende tööd on kindlad. Ametiaja teisel aastal soovitasid majandusnõunikud Bushil majandusega tegelemise lõpetada, kuna nende arvates on Bush teinud küllaldaselt tööd kindlustamaks oma tagasivalimist. 1992. Aastaks oli inflatsioon üks madalamaid aga keskaastaks oli töötus jõudnud 7.8%-ni - kõrgeim 1984 aastast. Septembris 1992 näitas heaoluuuring, et 14.2% ameeriklastest elab vaesuses . Pressikonverentsil 1990 a. ütles Bush reporteritele, et ta jaoks oli välispoliitika palju nauditavam, kui sisepoliitika.

Tuleviku eesmärgid

20. Kuul maandumise aastapäeval esitas Bush plaanid ehitada Kosmosejaam Freedom , naasta Kuul ja alustada Marsi uurimist . 1990. Kirjutas ta alla Puudega inimeste aktile, mis oli üks tähtsamaid kodanikuõiguste seadusi aastakümnete jooksul. Ta töötas ka selle nimel, et suurendataks föderaalseid kulutusi haridusele, lastehoiule ja tehnoloogia arendusele. Keskkonnaalal taastas ta Puhta Õhu akti, mis nõudis kütuste puhtamat põletamist. Samas aga jättis Bush hoolimata teiste riikide pingutustest sõlmimata Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konvenstiooni ja tegi lobitööd, et loobutaks CO2 kvootide kehtestamisest.

Välispoliitika

Sissetung Panamasse

Mais 1989 pidas Panama demokraatlike valimisi, kus Guillermo Endara valiti presidendiks, tulemused tühistati Noriega valitsuse poolt. Vastuseks saatis Bush riiki 2000 sõdurit, kus nad viisid läbi sõjalisi harjutusi, rikkudes sellega varasemaid lepinguid. Seejärel kutsuti tagasi saatkond ja saadikud, ning lähetati lisajõude, et valmistuda eelseisvaks invasiooniks. Militaarse grupi Oktoober ja massiprotestid suruti Noriega poolt maha. Pärast USA teenistuja mahalaskmist Panama armee poolt detsembris 1989, saatis Bush riiki 24000 sõdurit eesmärgiga eemaldada Noriega võimult. Operatsioon „Just Cause“ osutus edukaks: Noriega kõrvaldati ja Endara sai presidendiks

Lahesõda

2. augustil 1990 tungisid Iraagi väed naftarikkase Kuveiti ja vallutasid selle väikese vürstiriigi pärast mõõdukat vastupanu. ÜRO kinnitas resolutsiooni, milles nõuti tingimusteta Iraagi vägede väljaviimist Kuveidist. Sellest hoolimata ei uskunud keegi, et Hussein sellega arvestab. George H.W. Bushi valitsuse ette kerkis küsimus adekvaatsete meetmete rakendamisest agressiooni vastu. Rahutust tekitas ka asjaolu, et mõnisada USA kodanikku Kuveidis ja Bagdadis olid Iraagi julgeolekuorganite käeulatuses ja ka leidus ka võimalus, et Hussein võtab sihikule ka teised lähedal asuvad naftarikkad Araabia maad. Bush alustas telefonidipolmaatiat, võttes ühendust Euroopa, Aasia , ja Lähis-Ida liitlaste riigjuhtidega, et selgitada välja nende seisukohad, mis Bushi nördimuseks osutusid ettevaatlikuks. Mõned päevad hiljem sai Bush Colorados kukku Briti peaministri Margaret Thatcheriga, kes kinnitas Bushi paindumatut hoiakut Iraagi suhtes(„ Remember , George, this is no time to go wobbly“). Sellega ei jätnud Thatcher mingit kahtlust, et Suurbritannia seisab USA kõrval. Enne sõjategevuse algust kaotas Thatcher võimu aga tema poliitikat jätkas tema järglane John Mayor .
Peatselt pärast Kuveidi vallutamist hakkas Hussein verbaalselt ründama Saudi Araabiat. Ta väitis, et USA toetatud riik on ebalegitiimne ja ei sobi pühade linnade Meka ja Medina kaitsjaks . Bush võttis neid väiteid, kui Iraagi kavatsust rünnata Saudi Araabiat ja käivitas 7. Augustil operatsiooni Desert Shield , mis esialgu oli mõeldud olema kaitsemission, see doktriin aga hüljati ruttu, kui 8. augustil kuulutas Iraak Kuveidi oma 19. provintsiks. Desert Shieldi raames saadeti piirkonda lennukikandjad USS Dwight .D Eisenhower ja USS Indenpendence ja lahingulaevad USS Missouri ning USS Wisconsin. Õhuruumi turvama toodi 48 F-15 ja 36 F-15 A-tüüpi hävituslennukid. Vägesid saadeti järk-järgult juurde kuni nende arv jõudis lõpuks 543000 sõdurini.
USA moodustas koalitsiooni 34 riigist, et lõpetada Iraagi agressioon. Sinna kuulusid peale traditsiooniliste liitlaste ka Prantsusmaa ja tähtsamad Araabia riigid. Bush ja välisminister Baker suutsid suruda tahaplaanile Araabia riikide omavahelise vaenu Iisraeliga, mis oleksid muidu võinud koalitsiooni mürgitada. Ehkki Jaapan ja Saksamaa ei saatnud sõdureid, toetasid nad koalitsiooni sõjaliselt 16,6 mrd dollariga. Iraagis oli ligi miljon koalitsiooni sõdurit, kellest enamuse 73% moodustasid USA väed . Paljud riigid keeldusid esialgu sõdimast viidates sellele, sõda on Araabia siseasi või siis ei tahtnud suurendada USA mõjuvõimu Lähis-Idas. Lõpuks siiski nad toetasid seda operatsiooni, kuna nad Iraak näitas suurt agressivsust teiste Lähis-Ida maade suunas.
ÜRO julgeolekunõukogu ja Araabia Liiga saatsid Iraagile mitmesuguseid resolutsioone, mille tähtaegadel lasi Hussein mööda minna. Ilmselt tähtsaim oli 678 mis kuulutati välja 29. Novembril 1990 ja selle tähtaeg oli 15. Jaanuar 1991, pärast selle lõppemist otsustatigi aluastada Kuveidi vabastamist.
Pärast seda, kui 15. Jaanuaril oli möödunud Saddamile antud tähtaeg ja diktaator ei vastanud ka järgmisel päeval, algas 17. Jaanuaril operatsioon Desert Storm . Lahel seisvatelt USA laevastiku alustelt tulistati Iraagi sihtmärkide pihta tiibraketid. Eeskätt võeti sihikule õhutõrjeseadmed, et hõlbustada õhujõudude ülesannete täitmist. 5 tundi pärast esimesi rünnakuid esines Iraagi riiklikus raadios Saddam Hussein ja dekareeris, et on alganud kõigi sõdade ema. Järgmisel päeval laskis Iraak Iisraeli 8 Al Husseini raketti, kuna arvati, et Iisraeli sekkumise korral keelduvad teised Araabia riigid sõdimast. Nende Scud rakettide tulistamine jätkus kogus 6 nädalase sõjaperioodi jooksul, need oli siiski ebefektiivsed, kuna USA manitsusel Iisrael ei alustanud vasturünnakuid. Scud rakettide vastu saadeti ka Patriot õhutõrjesüsteem aga tegelikult põhjustas see hoopis rohkem kaotusi kui, scud raketid ise. Üle 5 nädala kestnud pommitamine osutus edukaks, liitlaste kaotuse olid tühised, samas kui rünnakute mõju Iraagi vägedele Kuveidis ja selle piiri läheduses oli silmatorkav. Suur osa Iraagi raskerelvastusest hävitati ja sellega loodi eeldused maavägede kiireks ja edukaks pealetungiks.
Kui õhus domineeris koalitsioon täielkult, siis Iraagi maavägedest oodati märksa suuremat vastupanu, mõned analüütikud arvestasid pealetungi korral 45000 kaotusega liitlaste poolel. Koalitsiooni vägedel oli siiski suur tehniline üleolek. Tankid nagu M1 Abrams , Challenger 1 ja M-84AB olid selgelt paremad Iraagi Type 69 ja T-72 tankidest. GPS-i kasutamine andis võimaluse maksimaalse efektiivsusega kavandada pealetungi: teati kus nad on ja kus vaenlased on.
23. veebruaril alustasid ameerika merejalaväelased rünnakut Kuveidile. Maismaasõda kestis kõigest sadakond tundi. Juba esimese löögi puhul andsid 8000 iraaklast alla, kõikjal kus lahinguks läks, kohtasid liitlasväed minimaalselt vastupanu, tahtmata Kuveidi eest surma minna. Hoolimata suurest edust läks Iraagi kaardiväel korda siiski pageda. Poliitiliste põhjustel peeti sobivaks , et Kuveit City vabastavad Kuveidi eksiilväeosad ja Pärsia lahe äärsed riigd, seda nad suurte juubelduste saatel ka tegid. Aga juba esimestel tundidel esines omakohut ja vägivalda kollaboratsionistide vastu, kuni vägede ülemjuhataja Schwarzkopf oli sunnitud edasiste vägiavallaaktide vastu paigutama paigutama Kuveidi politseijaoskondadesse ameerika sõdurid, et, nagu ta raevunult teatas, „to knock that shit off“ – „et sellele pasale lõppu teha“. 27. Veebruaril andis Hussein taganemiskäsu ja oli ilmne, et Iraak on sõjaliselt lüüa saanud. President Bushile oli selge, et edasine sõjapidamine määriks USA mainet ja kahjustaks üritust, mille eest on võideldud. Washingtoni aja järgi 5.57 õhtul võttis Bush vastu otsuse sõjategevuse lõpetamise kohta. Lahingutegevus lõppes ametlikult 28. Veebruaril 1991 kelle 8 kohaliku aja järgi. Elu kaotas sõjas 510 liitlasvägede sõdurit, kuigi suurema osa neist moodustasid õnnetused, Iraagi ohvrite arvu võib üksnes oletada. USA tehnoloogilist ülekaalu demonstreeriti lahinguväljal ei kunagi varem. Sõja lõpus oli Bushi populaarsus 89% aga ta majandusalased ebaõnnestumised maksid talle uue ametiaja.

Bill Clintoni administratsioon

Clinton oli ametis 20 jaanuar 1993 – 20 jaanuar 2001. Administratsioon seisis silmitsi suurte raskustega, kui 1994 a. Said Vabariiklased kontrolli Kongressi mõlemas kojas . Üritati läbi viia mitmeid reforme, millest osad ostutusid edukaks aga teised kukkusid armetul kombel läbi. Välispoliitikas tuli lahendada konfliktikoldeid, mis tekkisid pärast NSVL lagunemist, samuti toetati jõude, mis tahtsid Iraagi reziimi muutust ning üritati ka neutraliseerida Osama bin Ladenit, mis aga ebaõnnestus. Clinton ise aga sattus seksiskandaal, mis oleks ta äärepealt kukutanud.

Majandus

Oma esimeses pöördumises andis Clinton teada plaanist tõsta makse, et kärpida eelarve defitsiiti. Selleks esitas ta plaani, mis nägi 255 mrd dollari võrra kulude vähendamist ja maksude tõstmist superrikastele. Samuti plaaniti uut energiamaksu kõigile ameeriklastele. Vabariiklaste Kongressi juhid käivitasid agressivse vastukampaania, väites, et see ainult muudab olukorda hullemaks. Nad olid selles suhtes ühtsel seisukohal ja kõik vabariiklased hääletasid mõlemas kojas ettepaneku vastu. Lõpuks tänu asepresident Al Gori häälele läks bill siiski läbi. Peale suurt lobitööd sai eelnõu napi hääleenamuse 218 poolthäälega 216 vastu. Eelarve pakk laiendas Earned Income Tax Creditit, mis leevendas madala sissetulekuga peresid. See vähendas summat, mida nad maksid föderaalsesse sissetulekusse ja Federal Insurance Contributions Act maksu, säästes 21 mrd dollarit 15 millionile madala sissetulekuga perele. Paranenud majanduslik seisukord ja poliitika julgustas investoreid väärtpaberiturul, viies pikajaliste intresside languseni. Bill vähendas dramaatiliselt eelarve defitsiiti ja esimest pärast 1969 a. tekkis eelarve ülejääk, mida kasutati riikliku võla tagasimaksmiseks, mis oli tõusnud 5.4 mrd dollarini 1997. Majandus jätkas kasvamist ja veebruaris 2000. A. murdis see rekordi, kasvades järjestikusel 10 aastal. Aastal 2000 oli see teel võlavabadusele esimest korda pärast 1835. aastat. Clinton võib uhkustada järgmiste majandussaavutustega:

• Keskmine majanduskasv 4% aastas võrreldes 2.8% eelnevate aastate jooksul
  
• Rohkem kui 22.5 mln töökoha loomine. Uutest töökohtadest oli 92% erasektoris
  
• Keskmise perekonna sissetulek tõusis 426122 dollarilt(1993) 46950 dollarini(1999).
  
• Üldine töötuse tase langes 30 aasta madalaimale tasemele 6.9%-dilt 4.0% protsendini. Afro-Ameeriklaste seas vähenes see 14.2%-lt 7.3%-ni
  
• Inflatsioon langes madalaimale tasemele Kennedy aegadest 4.7%-lt 2.5%-ni
  
• Vaesuse määrad langesid 15.1%-lt 11.8%-ni, see näitab suurimat vaesuse langus 30 aasta jooksul, see tähendas, et vaeste arv vähenes 7 mln
  
• Eelarve ülejääk 2000 oli 237 mrd dollarit – 3 järjestikune ülejääk ja üldse kõige suurem ülejääk
  
• Clinton töötas Vabariiklaste juhitud Kongressiga, et vastu võtta heaolu reform. Tänu sellele vähenes abivajajate hulk 7.5 millionit(53% langus), samas kui ajavahemikul 1981-1992 see arv suurenes 2.5 mln võrra
  

Kaubandus

Clintoni üks saavutusi presidendina oli kaubandusbarjääride lõdvendamine teiste riikidega. Vastased väitsid, et tariifide langetamine ja vabastavad reeglid impordile vähendavad ameerika töökohti, kuna inimesed ostavad teistest riikidest odavamaid tooteid. Clinton väitis vastu, et vabakaubandus aitab USA eksporti suurendada ja majandust kasvatada. Samuti arvas ta, see aitab viia välisriike majandus- ja poliitika reformidele. 1992 aasta detsembris sõlmiti Bushi poolt NAFTA aga see vajas veel ratiftseerimist. 1994. aastal suutiski Clinton ellu kutsuda NAFTA, millesse kuulusid veel Kanada ja Mehhiko.

Välispoliitika

Clinton astus ametisse 2 aastat pärast külma sõja lõppu, sellegipoolest tuli tal tegeleda mitmete rahvusvaheliste konfliktidega. Ainsa suurvõimuna tuli otsustada, kas osaleda Somaalias, Ruandas, Haitil, Balkani, ja Lähis-Ida maades aset leidvatest konfliktidest.

Somaalia

Just nädalaid enne, kui Clinton oli ametisse asunud, oli Bush saatnud sõdureid Somaaliasse, kus inimesed kannatasid ja surid nälja ning kodusõja tõttu. Sõdurid saadeti kaitsmaks toitu ja teisi saadetisi, mida varastati rivaalitsevate osaliste poolt. Pärast seda, kui 19 sõdurit sai klannide tulevahetuses surma, kaotas missioon rahva seas toetuse. Clinton suurendas sellegipoolest vägede suurust, aga nõudmised tagasitõmbumiseks kasvasid ja märtsis 1994 kutsus Clinton väed tagasi. See jättis Somaalia anarhiasse.

Rwanda

Aprillis 1994 toimus Ruandas genotsiid konflikti tõttu Hutu ja Tutsi etniliste gruppide vahel. Umbes 2 kuu jooksul tapeti umbes 500000 kuni miljon inimest peamiselt tutsi. Ehhki administratsioon oli toimuvast teadlik ei võetud siiski midagi ette. Juuli lõpuks oli põgenenud lähiriikidesse umbes 2 mln hutut, kasvatades naaberriikide põgenike laagreid , kus suri tuhandeid inimesi haiguste ja nälja tõttu. Juulis saatis USA 200 abisõdurit Kigali, et hooldada lennujaama ja hoolitseda abisaadetiste eest, need sõdurid kutsuti oktoobris tagasi. Clinton ja ÜRO said kriitika osaliseks suutmatusest kriisi ohjeldada. Kui Clinton sõitis 1998 aastal Aafrikasse, siis ütles ta, et USA peab omaks võtma süü suutmatusest veresaunale reageerida. Ruanda kriisist rääkidest pidas Clinton seda oma suurimaks ebaõnnestumiseks tunnistades: „I blew it“.

Balkan

Suuremal ajal Clintoni esimesel ametiajal oli välispoliitika suunatud Bosnia kodusõjale, mis oli kuulutanud iseseisvuse Jugoslaaviast 1992 aastal. See oli katalüsaatoriks serblaste ja muslimite ning horvaatide vahel. Serblased olid paremini varustatud ning haarasid suures osas kontrolli ning põhjustasid laialdast kannatust. Clinton pani ette Serblaste varustusliine pommitamise ja embargo kehtestamise aga teised Euroopa riigid olid selle vastu. Clinton jätkas lääneriikidele surve avaldamist kogu 1994 aasta, et võtta ette tugevaid meetmeid serbia vastu. Aga novembris ilmnes, et muslimid ja horvaadid on lüüasaamise äärel ning Clinton muutis suunda kutsudes Serblasi olukorra lahendamisele. Novembris 1995 aastal võõrustas Clinton vaenutsevate osapoolte rahukõnelusi Daytoni, Ohios. Osapoolde jõudsid rahuleppeni, tuntud Daytoni Accordina, mis jättis Bosnia iseseisvaks riigiks koosnedes kahest erinevast entiidis koos keskse valitsusega.Kevadel 1998, tekkisid jällegi pinged, kui üle 90% Kosovo residendid tahtsid iseeisvust. Vastuseks mobiliseeriti serbia väed provintsi, et mässajatega tegeleda. Clinton, kes toetas tugevalt Albaanlasi, ähvardas Jugoslaavia valitsust militaarrünnakutega. Mais alustasid NATO väed USA juhtimisel pommirünnakuid. Rünnakud ei hõlmanud ainult sõjalisi sihtmärke, vaid ka tehaseid, kommunikatsiooni jaamu ja muud taristut. See sõda ei saanud ÜRO heakskiitu, tugevalt olid sellele vastu Venemaa ja Hiina. See oli esimene kord, kui NATO ründas Euroopa riiki ja kui ainuüksi õhujõud saavutasid võidu. Juunis 1999 võtsid NATO ja Jugoslaavia juhid vastu rahvusvahelise rahuplaani, selle tagajärjel rünnakud lõpetati ja serbia väed tõmbusid tagasi.

Haiti

Septembris 1991 kõrvaldas Haitis militaargrupp juhitud kindral Raoul Cedrase poolt riigi valitud presidendi, Jean- Bertrand Aristide. Aristide põgenes Ühendriikidesse, 1993 aastal üritasid paljud Haitist talle järgneda aga neist üle poole saadeti USA rannavalve poolt tagasi. Kuigi Clinton oli varem Bushi sellise teguviisi eest kritiseerinud, jätkas ta ise seda poliitikat, kuna kartis, et see julgustab paljusid sama teed valima ja seeläbi aeglustab maa demokratiseerimist. 1994 nõudis Clinton avalikult, et Haitil taastataks demokraatlik kord. Kongress oli ameerika interventsiooni vastu, siiski saadeti suur väekontingent septembris 1994 riiki. Aga just enne kui sõdurid jõudsid Haitile saadeti delegatsioon Carteri juhtimisel, et püüda Cedras alistuma sundida, see õnnestus. Demokraatlik kord taastati aga tingimusega , et Haiti võtab omaks USA toetatud presidendikandidaadi majanduspoliitika .

Lähis-Ida

Clinton oli sügavalt seotud Lähis-Ida rahuprotsessis. Clinton üritas saavutada rahu iisraeli ja Palestiina vahel, ta oli sellele oma ameti viimasel aastal väga lähedal aga siiski ebaõnnestus Arafati vastuseisu tõttu. Kolm päeva enne lahkumist oli Clintonil kõnelus Arafatiga, kus viimane ütles: „You are a great man“, Clintoni vastus sellele oli „The hell I am. Iˇm a colossal failure , and you made me one.“. Ta tegeles ka Iraagiga 26. Juunil 1993 käskis ta rünnata Iraagi luure kompleksi Bagdadis vastuseks ekspresident Bushi mõrvakatsele. 14 cruise raketti lasti USS Petersonilt, 9 lasti USS Chancellorsvillelt. 16 raketii tabas sihtmärki, 3 aga tabas tsiviilala tappes ja vigastade 21 tsiviili. See oli rahvusvahelise seaduse rikkumine . Iraaki ähvardati veel mitmeid kordi, kui Hussein üritas viivitada UNSCOMi relvainspektsioone. Detsembris 1998 korraldati Iraagi militaarrajatistele 4-päevased kontsertreeritud rünnakud, sellesed rünnakuid korraldati veel mitme aasta vältel. 6. mail 1995 allkirjastas Clinton Käsu 12957, mis rakendas õli ja kaubandussanktsioone Iraanile. Samal päeval välja antud käsk 12959 keelustas peaaegu kogu kaubanduse USA ja Iraani vahel. 1997 aastal hakks administratsioon Iraani pehmemalt suhtuma ja kahe riigi suhted soojenesid aga kui Clinton lähkus 2001 ametist, olid need uuesti märgatavalt jahenenud.

Põhja-Korea

Üks suurimaid kartusi oli Põhja-Korea katsed luua tuumarelva. PK keeldus laskmast inspektoreid riiki. Oktoobris 1994 saavutati läbimurre ja PK nõustus sulgema tehaseid, mis võisid toota materjali tuumarelvadele, vastutasuks varustas USA PK-d naftaga 2002 aga PK murdis kokkuleppe ja jätkas plutooniumi tootmist.

Mehhiko

1995 aasta alguses tabas Mehhiko peesot järsk langus ja see ohustas Mehhiko majandust. Clinon arvas, et Mehhiko majanduse langusel on negatiivne mõju ka USA omale. Ta esitas plaani, mis oleks Mehhiko olukorda kergendanud aga Vabariiklaste kontrolli all olev Kongress lükkas plaani tagasi. Vastuseks koostas Clintoni administratsioon 20 mrd laenupaki, et taastada rahvusvaheline usaldus Mehhiko vastu. Sellega nõustuti ning 1997 jaanuaris 3 aastat enne tähtaega suutis Mehhiko võla tagastada. Siiski jäid uimastide smugeldamine ja USA Mehhiko vastane immigratsioonipoliitika suhteid mürgitama.

Kuuba

Pärast läbirääkimisi Kuuba esindajatega avaldas mais 1995 vastuolulise poliisi, millega anti 20000 Kuuba põgenikule automaatselt asüüli. Et vältida massilist põgenike sissetungi USA-sse pidi kõik järgmised põgenikud tagasi saadetama. Samuti rakendas Clinton nn kuiva ja märja jala poliitikat. See seisnes selles, et põgenikud, kes püüti USA piirivetes kinni saadeti tagasi aga need, kes jõudsid USA pinnale võisid jääda. See muutis põgenike taktikat: enne kasutati aeglasi parvi, nüüd mindi aga üle kiirkaatritele. Suhted pingenesid 1996 märtsis, kui Kuuba lasi alla 2 ameerika tsiviillennukit. Kuuba süüdistas lennukeid õhuruumi rikkumises. Vastuseks võttis Kongress vastu Helms-Burtoni akti, mis suurenda sanktsioone Kuuba vastu. III peatükk aga muutis billi vastuoluliseks, kuna see lubas Ameerika kodanikel kelle vara võeti ära 1959 a. Kuuba revolutsiooni järel, kaevata Ameerika kohtutes välisfirmade peale, kes hiljem sinna investeerisid. Peatükk sai mitmete riikide meelepaha osaliseks, kuna usuti, et neid karistatakse Kuubaga äritegemise eest. Peale seda tühistas Clinton koheselt peatükk kolme. Paavst Johannes Paulus II keelitusel lõdvendas Clinton oma poliitikat Kuuba suhtes ning lubas uuesti humanitaartsarterlennud. Ta võttis samuti ette samme , et suurendada Kuubas hariduslikke, religiooseid ja humanitaarkontakte.

Põhja-Iirimaa

Clinton otsis võimalust lõpetada Põhja-Iirimaa konflikt, korraldades rahu sõlmimise natsionalistlike ja unionistide faktsioonide vahel. See sai tuntuks Good Friday Agreementina. Sellele järgnes aastaid patiseisu, peamiselt IRA vastasseisu tõttu. Rahu hakkas pikkamööda mõranema aga Clinton jätkas rahukõnelusi, et rahuprotsess lõplikult kokku ei variseks.

Vietnam

1994 aastal teatas USA valitsus, et vähendab kaubandusembargot Vietnami suhtes viidates arengut, Vietnami sõjas kaduma läinud USA sõdurite suhtes ja kapitalistlikele reformidele, mida oli korraldatud alates 1986 aastast. 10 juulil 1995 teatati plaanist taastada täielikult diplomaatilised suhted Vietnamiga, sellest hoolimata rõhutas Clinton, et ameeriklaste otsimine jätkub. 16 novembril 2000, vahetult enne oma ametiaja lõppu saabus Clinton oma perekonnaga Hanoisse. Järgmisel päeval rääkis Clinton inimestele avalikult Vietnami konfliktist jasellest, mida tähendavad uued suhted.

Hiina

1995 aastal, pingeliste suhete tõttu Hiinaga ja süütute ameeriklaste vangistamise tõttu, avaldati USAle survet boikottida ÜRO 4. Naiste konverentsi Pekingis. Hillary Clintoni juhitud delegatsioonile tehti ülesandeks rünnata Hiina inimõiguste rikkumisi. Hillary pidas Hiina juhtkonna ees eduka kõne, kus viitamata konkreetsele riigile rääkis üldiselt inimiõiguste rikkumistest. 1999 sõlmis USA teedrajava majanduslepingu Hiinaga. Kokkulepe, mis oli üle dekaadi kestnud läbirääkimiste tulemus, lõdvendas mitmeid kaubandusbarjääre kahe riigi vahel. See pidi jõustuma aga ainult siis, kui Hiina on vastu võetud WTO-sse. Pakti alusel toetas USA Hiina vastuvõtmist WTO-sse. 2000 aastal hääletas Kongress normaalsete kaubandussuhete ülesseadmise poolt. Selle pakti tagajärjel on Hiinale kaotatud üle 1 mln töökoha.

Antiterrorism

26 veebruaril 1993 terroristid, kes hiljem tuvastati bin Ladeni all töötavateks, lõhkasid autopommi WTC Tower Oneˇi parkimisgaraažis. FBI tuvastas ruttu sõiduki, mida kasutati pommi panekul. FBI juurdlus viis Mohammed Salamehi, Nidal Ayyadi, Mahmoud Abouhalima, Ahmad Ajaji ja Ramzi Yousefini. Kõik mõisteti süüdi plahvatuse korraldamises ja teistes terroristlikes tegevustes. Clinton saatis Kongressile õigusakti, mis suurendaks föderaalset kriminaaljurisdiktiooni, muutis terroristide väljasaatmise lihtsamaks, ja terroriste rahastamisvõimalused raskemaks. Pärast Alfred P. Murrahi Föderaalhoone pommitamist Oklahoma Citys suurendas Clinton FBI vabadust inimesi pealt kuulata ja FBI ja CIA rahastamist. Juunis 1995 andis Clinton välja presidendi direktiivi 39, mis deklareeris, et USA peab reageerima kõigile terroristide rünnakutele USA territooriumil ja kodanike vastu. 1996 aastal asutas CIA eriüksuse, mille ülesandeks sai Osama bin Ladeni vastu tegutsemise ja ta kõrvaldamise. Sellel ajal hakkski selgeks saama, et bin Laden pole ainult terroristide rahastaja , vaid globaalse võrgu juht. Nendest leidudest johtudes hakati rohkem tähelepanu suunama Afganistanile, kus terroristide juhtkond pesitses. Tehti ka esimesi plaane Osama kinni püüdmiseks aga väidetavalt liiga suure kulukuse tõttu, tühistati kavandatav operatsioon, pole teada, kas Clinton oli sellest teadlik. 1998 aastal saadi teade, et Saudi Araabias on üle riigi bin Ladeni rakukesi, mis kavandasid rünnakut USA vägedele. 7. Augustil 1998 ründas bin Laden uuesti lõhates üheaegselt pommid USA saatkondades Noirobis ja Dar es Salamis vastavalt Keenia ja Tansaania pealinnades. Umbes 250 inimest sai surma, 5500 vigastada. CIA saades teada, kes on rünnakute taga, sai informatsiooni terroristide miitingust Khowsti lähedal, kus pidi osalema ka Osama bin Laden. 20 augustil käskis Clinton rünnata laagrit cruise rakettidega. Kuigi see hävitati, pääses bin Laden siiski eluga. CIA arvas, et nad jäid mõne tunniga hiljaks. Richard Clarki julgustusel deklareeris Clinton juulis 1999, et Talibani reziim on terrorismi sponsoreerija. Augustis allkirjastas Clinton memo , mis andis CIAle ülesande koostada plaan bin Laden tabamiseks ja tapmiseks. 1999 aasta lõpus plaaniti lõhata pommid New Yorgis uue milleeniumi tähistamisel, see oht kõrvaldati õnneks mõni päev enne sündmusi. Oktoobris 2000 lõhati pomm USS Coleˇil, kindlaid tõendeid, kes oli asja taga. Pärast 9/11 sündmusi kritiseeriti Clintonit selle pärast, et ta ei suutnud tabada bin Ladenit, Clinton väitis vastu, et tema administratsioon oli esimene, kes rajas arvestatava anti-terrorismi süsteemi.

George W. Bushi administratsioon

2000 aasta presidendivalimised

Presidendivalimistel osutus oluliseks Florida osariik, kuna seal võitnud kandidaat oleks majoritaarse süsteemi tõttu saanud endale kõik valijameeste hääled ja sellega ka USA uueks presidendiks. Bushi oli küll edu aga see osutus väiksemaks, kui 0.5% ja seetõttu Florida seaduste kohaselt loeti hääled mehaaniliselt üle ja Bushi edumaa Al Goreˇi ees oli kõigest 327 häält. Nüüd tahtis Gore käsitsi ülelugemist, aga muidugi ilmselgelt nendes maakondades, kus on demokraatide kantsid. Vabariiklsed aga jägisid pahameelega seda, kuidas Florida ülemkohus langetas korduvalt otsuseid ülelugemise poolt. Bushi meeskond pöördus aga Föderaalse ülemkohtu poole ja see langetas 12. Detsembril 2000 ajaloolise otsuse, tühistades Florida ülemkohtu otsuse ja peatas sellega häälte edasise korduslugemise. Otsus langetati viie häälega nelja vastu, seepeale tabas kohut kriitkatuli, kuna arvati, et kohtunikud kasutasid oma võimu puhtalt parteilistel eesmärkidel. Valimisvõitlus kestis 36 päeva, Bush tuli sellest võitjana välja aga tema maine oli tugevalt kannatada saanud.
Pärast 9/11 rünnakuid esitas Bushi administratsioon ja Kongress võttis vastu seeria seadusi, mis olid vajalikud „Sõjas terrorismiga“. Need sisaldasid mitmeid jälgimisprogramme, millest mõned said tsiviilõiguste pooldajate tugeva kriitika osaliseks.

Bushismid

Bush on tuntud oma arvukatest kõnedest pärinevatest lingvistiliste vigade poolest ja veidratest ütlustest, mis on paljudes inimestes tekitanud kahtlusi Bushi pädevuse üle.
"I know the human being and fish can coexist peacefully."[9] — Saginaw, Michigan; September 29, 2000
"Our enemies are innovative and resourceful, and so are we. They never stop thinking about new ways to harm our country and our people, and neither do we."—Washington, D.C., Aug. 5, 2004
"I've heard he's been called Bush's poodle. He's bigger than that."—discussing former British Prime Minister Tony Blair, as quoted by the Sun newspaper , June 27, 2007
"You know, when I campaigned here in 2000, I said, I want to be a war president. No president wants to be a war president, but I am one."—Des Moines, Iowa, Oct. 26, 2006

Sisepoliitika

Teadus

19. detsembril 2002 allkirjastas H. R. 4644, millega aitas National Science Foundatione tagasi jalule, suurendades kahekordistades selle eelarvet 5 aasta jooksul. Pikka aega on saanud Bush kriitika osaliseks, kuna tema valitsus ignoreeris ja surus alla teaduslikud nõuanded. Bush toetas ookanograafiat, kosmoseuuringuid ja toetas saaste vähendamise uuringuid. Bush toetas tüvirakkude uuringuid aga ta oli vastu embrüode tüvirakkude uurimisele. 14 jaanuar 2004 esitas Bush kosmoseuuringute visioonid. Rahvusvaheline kosmosejaam pidi valmima 2010 aastaks, süstikud pidid pensionile minema ja nende asemele astuma uued kosmoseraketid. Samuti tahtis ta ameeriklaste tagasipöördumist kuule 2018 aastaks.
Detsembris 2003 allkirjastas Bush legislatuuri, mis andis võtmeressursse tema Healthy Forsesi Initiativile. Teine vastuoluline asi oli Bushi Clear Skies Initiative, mis otsib lahendust õhu saaste vähendamiseks emissioonide kaubanduse abil.

Keskkond

2002 anti välja Great Lakesi Legacy Act, mis autoriseeris föderaalvalitsust, et alustada saaste puhastamist Suure järvistus. Samuti ka 2002 Brownfieldsi Legislationi, mis kiirendas mahajäetud tööstupaikade puhastamist. Bush ei toetanud Kyoto Protokolli, tuues põhjenduseks väited, et see oli suunatud selgelt USA vastu. Bush leidis samuti, et väidetav kliima soojenemise fenomen vajab veel rohkem uurimist, enne kui saab kindel olla selle tõepärasuses.
Majanduslike ja riiklike põhjuste pärast toetas Bush Alaska senaatori ted Stevensi plaani puurida naftat 8 km alal, mis kuulus Arktika kaitsealasse.

Haridus

2002 võttis Bush vastu No Child Left Behind akti, Ted Kennedy oli selle peasponsor, selle eesmärgiks on vähendada laste õppimislikku lõhet, mõõdab ka õpilaste oskusi, pakkudes võimalusi vanematele, kelle lapsed õpivad madala tasemega koolides ja suunab rohkem föderaalraha madala sissetulekuga koolidele. Kriitikud senaator John Kerry ja Riiklik Haridsuassotsiatsioon, ütlesid, et koolidele ei antud piisavalt vahendeid, et uutele standarditele vastata. Jaanuaris 2005 teatas ajaleht USA Today , et USA Haridusosakond maksis veerand miljonit dollarit afro-ameerika konservatiivsele poliitkommentaatoril Armstrong Williamsile , et see seadust oma telesarjas promoks ärgitaks teisigi musti kommentaatoreid sama tegema. Willims ei kinnitanud maksmisi. Senati haridukomitee teatas, et Bushi seaduse tagajärjel, kulutab USA algkooli ja keskooli haridusele rohkem kui ei kunagi varem.

Majandus

Vastavalt riikliku majandusbüroo uuringutele, kannatas majandus languse all, mis vältas märtsist 2001 kuni novembrini. Inflatsioon Bushi aegadel 2-3%-iga aastas jäi rekordiliselt madalaks. Retsessioon ja mõnede hindade langus viis mõningasele deflatsiooni kartusele 2001 keskpaigast kuni 2003 aasta lõpuni. Pikajaalised probleemid tekkisid ebaadekvaatsest investeerimisest majandustaristusse, kiiresti kasvasid tervishoiu ja pensionite kulu, tulenesid vananevast rahvastikust, samuti tekkisid kaubandus ja eelarve defitsiidid. Bushi administratsiooni all kasvas produktiivsus keskmiselt 3.76% aastas, mis suurim selline kasv 10 aasta jooksul. Samal ajal, kui SKT paranes langusest, mida mõned peavad Clintoni süüks, on vaesus aiana kasvanud. Rahvastiku protsent allpool vaeseuspiiri kasvas pidevalt 4 esimesel Bushi valitsusaastal.Bush saavutas 2 suurt maksude vähendamist, mis said tuntuks kui „Bush tax cuts“. Need pidid aeguma dekaad pärast vastuvõtmist, need suurendas standart tulumaksu tagastust abielupaaridele, kaotasid kinnisvara maksu, ja vähendasid piirmaksumäärasid. Bush palus Kongressil need muutused alatiseks vastu võtta, teised aga tahtsid neid vähehaaval hoopis taastada. Bushi toetaja väitsid, et maksu vähendamine suurendab majandusliku taastumise kiirust. Tema vastased aga väidavad hoopis, et Bushi plaanid olidki peamiseks põhjuseks, miks eelarve ülejääk asendus ülisuure defitsiidiga. 2004 aastaks oli üheaegne maksude vähendamine ja rekordiline kulutuste suurendamine viinud selleni, et eelarve defitsiit oli absoluutarvudelt aegade suurim, kuigi 1993 aastal oli see olnud kergelt suurem, kui hetke 3.6% SKT-st. Clintoni viimasel aastal oli ülejääk 230 mrd, Bushi ajal läks see 374 mrd miinusesse 2004 aastal ja järgmisel aastal 413 defitsiidini.
Bush suurendas kulutusi 70% ja oli esimene president 176 aasta jooksul, kes ei vetostanud ühtegi legislatsiooni. Riiklik võlg tõusis 5.7 trillionilt 8.3 trillionili. Reagani aja lõpus oli see olnud 2.7 trillionit. Föderaalkulud tõusid esimesel ametiajal 26%. Kui Clinton oli suurendanud mittekaitselisi kulutusi 16 protsendile, siis Bush kärpis seda 6.2% ja lõpuks 2.2%-ni.
Bush toetas vabakaubandupoliitikat aga mõnikord rakendas siiski kaitseabinõusid. 2002 märtsis tõsteti importerase tariife pärast seda, kui WTO kuulutas need illegaalseks. Bush selgitas et ettevaatusabinõud saavutasid oma eesmärgi ja muutunud majandsulike asjaolude tõttu tuli neid tõsta. 2. Augustil 2005 sõlmiti Dominikaani-Kesk Ameerika vabakubandu leping.Eesmärgiks oli luua sarnane vabakaubandustsoon NAFTAga.
Majandusregulatsioone tõsteti kiiresti, Föderaalses registris tõsteti regulatsioonide lehti 64438 lehelt 78090 leheni 2007 aastal rekord .
Esialgu kuni 2003 aastani suurenes riigis töötus, aga Bushi ametiaja lõpuks vähenes töötus siiski 4.7 mln võrra.

Tervishoid

Juulis 2002 lõpetas Bush USA rahastamise UNFPA-le(ÜRO rahvaste populatsiooni fond). Bushi sõnade kohaselt lõpetati toetused seetõttu, kuna UNFPA toetab sundaborte ja steriliseerimist Hiinas
Bush pooldas osalist Sotsiaalturvalisuse privatiseerimist, kus indiviidid saaksid osa oma sotsiaalkindlustuse maksetest paigutada isiklikku pensioniarvele. Peamine eelis seisnes selles, et pensionifondid hakkaksid vähem poliitilistest kapriisidest sõltuma. Enamik demokraate ja vabariiklasi olid kriitilised, kuna selleks oli vaja oli suurt 1 trillioni dollarilist föderaallaenamist, mis suurendaks eelarve bilansi probleemi, mida Bush käsitas kui kasvavat probleemi. Samuti viidatakse sellele, et Bushi plaan toob kasu erafirmadele.

Surmanuhtlus

George W. Bushi on tugev surmanuhtluse pooldaja. Kuberneri oleku ajal Texase hukati 152 inimest, mis teeb Bushist kuberneri kelle ajal on enim inimesi hukatud. Presidenina ta jätkas selle toetamist.

Välispoliitika

11. septemberi terrorirünnakud

11. september jääb kõigi kaasaegsete mällu – ja ükski ameeriklane alates algkoolieast ei unusta seda päeva elu lõpuni – kui säravalt kaunis hilissuvine päev. Idarannikul laius Suurte tasandike kohal kuni Kaljumägedeni peaaegu pilvitu sinine taevas ning maa läänepoolses osas tõusis tragöödia toimumise ajal alles päike. Mõni tund varem oli koidik löönud ahhetama riigi vastasnurgas, Portlandis maineˇi osariigs. Sealse lennujaama videokaamera tegi ühe oma paljudest rutiinsetes ülesvõtetest neist reisijaist, kes suundusid pärast turvakontrolli läbimist oma värava poole. See oli esimene neist arvukatest tontlikest pildidokumetidest, mis tol päeval veel varuks olid: kaks noort, silmatorkamatult korrektselt riietatud noormeest, kerged käsipakid kaasas ja piletid käes, suundusid ootel lennuki poole. Mohammed Atta ja Abdulaziz Alomari lendavad Bostonisse, sealt on nad broneerinud endale jätkulennu Californiasse. Miski kummagi mehe käitumises ei viita sellele, et nad on otsustanud mõne tunni pärast surra – ja tõmmata endaga surma kaasa tuhandeid teisi inimesi. Kaamera fikseerib kellaaja 5.53 saatuslik päev on alanud.
Väikese vahega tõusevad sel hommikul õhku kaks lennukit kaugesse Los Angelesse: American Airlinesˇi lend 11 kell 8.00 ja united airlinesˇi lend 175 kell 8.14. kumbki neist lendudest mandri teise serva pole välja müüdud: AA lennul 11 viibib Boeing 767 pardal 81 reisijat ja 11 meeskonnaliiget, teises lennukis on koguni kõigest 56 reisisjat ja 9 meeskonnaliiget. Ka American Airlinesˇi lend 77, mis stardib Dulles International Airportist Washingtonis , pole viimse kohani välja müüdud, Boeing 757 pardal, mis stardib lennunumbri 93 all kell 8.42 newarki lennujaamast New Jerseyst, on laiali pillutatud üksnes 38 reisijat ja 7 meeskonnaliiget – see ongi too lend UA 93, mis saab paljude ameeriklaste jaoks peatselt heroismi kehastuseks, vapruse ja ohvivalmiduse sümbolik rahvusliku katastroofi palge ees. Võimalik, et terroristide ninamehed suutsid eelnevate nädalate jooksul selgeks teha, milliste lendude täituvus on madalam – vähem reisijaid tähendab vähem „ vaenlasi “, keda vaos hoida.
Kell 8.35 annab FAA, Ameerika tsiviillennunduse järelvalveamet, mandri õhuruumi eest vastutavale sõjaväestaabile NORAD teada, et AA 11 lennuk on ilmselt vahetult pärast Bostonist startimist kaaperdatud. Kõigest kaheks minutit hiljem saabub NORAd-Ie teade, mis esmapilgul tundub eelmise kordusena: veel üks Bostonist õhku tõusnud lennuk on röövitud – UA 175. NORAD annab samas käsu kahele F-15 tüüpi hävitajaöe õhkutõusmiseks ühest Air national Guardˇi baasist Massachusettis. Vahest oleksid need kaks reaktiivlennukit võinud tõepoolest midagi korda saata, kuid nad on lootusetult hiljaks jäänud. Kell 8.47 sööstab kütust täis pumbatud AA 11 lennumasin WTC põhjatorni. Korrused 90-100 põlevad eredas tulekeras tuhaks, hoone vangub, kuid ei varise kokku. Kõigist linnaosadest tõttavad tuletõrjekolonnid Manhattani lõunatippu, rajades endale vaevaliselt teed läbi neis paikades igal kellajaal valitseva liikluskaose, et seada pärale jõudes tuletõrjujad kõige koletislikuma ülesande ette nende kutseelus, mis lõpeb paljudele New Yorgi vapraimatele meestele ohvrisurmaga. Esimene hädalaatsaret seatakse üles ühes Chelsea Piersi televisioonistuudios West Sideˇis. Kell 9.00 informeeritakse president bushi Floridas toimunust. Selleks ajaks pole veel kindel, kas tegemist on õnnetusjuhtumi või terroriaktiga, kui tol hommikul valitsev „jõhkralt hea nähtavus“, nagu väljendus üks piloot, laseb kummatigi kohe tekkida kurjal kahtluse. Kinnitust ei tule kaua oodata. Nii New Yorgi telejaamd kui ka suured uudisteagentuurid CNN, FOX ja MSNBC edastavad peaaegu katkematult otseülekandeid katastroofipaugast. Võttegrupid on kopteritega õhus, et edastada Hudsoni kohal hõljudes kaadreid põlevast põhjatornist, kust venib üle Manhattani Atlandi ookeani poole paks must suitsujuga. Samal ajal kui kommentaatorid teevad oletusi põhjuste ja tagapõhjade kohta läheneb Manhattanile teine lennuk. See on United airlinesˇi lend 175. Nappide sekundite jooksul tomub rabatud maailma silme ees õuduse teine vaatus : lennu sööstab WTC lõunatorni ning paneb selle ülemise osa, korrused 78-87 plahvatama. Mõned minutid hiljem teavitatakse Bushi Floridas. Enam pole mingit kahtlust: America is under attack. Bush lausub kohalolijatele mõned sõnad, lahkub hoonest ning asub tõelisele odüsseiale, kuna pole välistatud, et sihikule pole võetud ka valitsust. Kell 9.26 annab FAA kõgile õhus viibivatele tsiviillennukitele käsu maanduda lähimas lennujaama ning sulgeb õhuruumi USA kohal. Selleks ajaks on juba teada, et senitoimunu pole kaugeltki kõik. Kell 9.24 saabub NORAD-ile FAA-lt juba piisavalt tuttav teade: veel üks lennuk on kaaperdajate võimuses, lend 77. Seegi kord sööstavad Langley Air Force baseˇist Virginias õhku kaks F-16 hävitajat. Kuid ka nemad ei muuda asjade käigus midagi. Mõlemad hävitajad on 12 lennuminuti kaugusel Arlingtonist, kus kell on 9.41, kui Boeing 757 tormab sealsesse Ameerika sõjaliste jõudude närvikeskusesse, Pentagoni. Aastal 1942 alustatud hoone võtab küll tuld , kuid osutub üllatavalt vastupidavaks. Sedapuhku on õnne: suur osa hoone segmentidest, mis langevad purustuste ohvriks, koosnevad enemasti tühjadest bürooruumidest, kuna just selles osas oli alustatud renoveerimistöid. Viis minutit pärast rünnakut Pentagonile evakueeritakse Valge Maja, kelle 9.48 ka Kapitoolium. Selleks hetkeks on selge, et tabada tahetakse tabada ka USA võimukeskust, sest kaaperdatud on ka veel neljaski lennuk. UA lend 93 muudab Clevelandi kohal järsult kurssi muudab. Selle asemel, et lennata edasi läände, võtab Boeing 757 suuna Washingtoni poole. Sel korral jääb massimõrvaritel eesmärk saavutamata. Gruppe reisijaid, enamasti noored ja karastatud mehed otustavad. Nad helistavad omastele, jätavad hüvasti ja teatavad, et midagi peab juhtuma. Reisija Todd beameri sõnad – „letˇs roll!“ – on viimased mida lennukist kuuldakse. Lennuk kukub kell 10.06 alla ühte Pennsylvania metsatukka Shanksvilleˇi lähedal. See on ainus lennuk neljast, mille puhul ei saa keegi maapinnal kannatada. Selleks ajaks on New Yorgis toimunud juba draama kõige monumentaalsem vaatus. WTC lõunatorn variseb kell 9.50 kokku. Nende hoonete konstruktsioon osutub sel hommikul õnnetoovaks: torni ülemine kolmandik jääb põrgukuumusest hoolimata piisavalt kauaks püsti, et võimaldada mõnel tuhandel inimesel treppide kaudu põgeneda. Kui torn enam kui kolmveerand tundi pärast rünnakut kokku variseb, kulgeb terashiiglase agoonia ainuüksi vertikaalselt. Hoone vajub iseendasee, ülemine korrus surub allpool oleva kokku. Kui palju ohvreid oleks olnud siis, kui 110 korruse kõrgune torn vajunuks külili ja tõmmanuks selle maailma vahest kõige tihedamalt täisehitatud piirkonnas kaasa ka teisi hooneid või vallandanuks koguni doominoefekti? Tolmus ja suitsu pilv sööstab läbi Manhattani tänavakuristike. Inimesed, kes töötasid torni läheduses, enamjaolt politseinikud ja tuletõrjujad, muljutakse surnuks , teised lämbuvad õhus, mis on niivõrd täis tahkeid osakesi, et seda ei saa enam hingata. Kell 10. 28 jaba sama saatust ka põhjatorn. Hoone variseb tule, suitsu ja tolmu põrgulikus pöörises kokku. Manhattani lõunatipp kaob apokalüptiliste mõõtmetega suitsu- ja tolmulaama. Juba samal päeval sai teatavaks, et rünnakute taga on Al-Queda. Bush esineb õhtul kõnega, kus ta kinnitab, et hoolimata šokist pole terroristid saavutanud oma eesmärki halvata USA.
Kaaperdatud reiside ajakava
AMERICAN AIRLINESI REIS NR 11 (MOHAMMED ATTA JA TEMA RÜHM)
7.59 Õhkutõus Bostoni Logani lennuväljalt
8.15 kaaperdamise arvatav algus
8.28 lennuk võtab järsult suuna lõunasse
8.38 Viimane raadioühendus kabiiniga
8.45 Kokkupõrge WTC põhjatorniga
UNITED AIRLINESI REIS NR 175(MARWAN AL-SEHHHI JA TEMA RÜHM)
8.14 Õhkutõus Bostoni Logani lennuväljalt
8.37 lennujuhtimiskeskus palub, et risi 175 otsisk Americani reis 11
8.42 kaaperdajad vallutavad lennuki
8.43 FAA teatab reisi nr 175 kaaperdamisest
8.50 reis 175 võtab kursi new yorgile
9.03 kokkupõrge WTC lõunatorniga
AMERICAN AIRLINESI REIS NR 77( HANI HANJOUR JA TEMA RÜHM)
8.20 Õhkutõus Washingtoni Dullese lennuväljakt
9.00 lennuk teeb õhus 180 kraadise põõrde ja võtab suuna Washingtonile
9.24 FAA teatab, et reis 77 on tõenäoliselt kaaperdatud ja suundub washingtoni poole
9.37 lennuk kaob radariekraanilt
9.38 lennuk rammib Pentagoni edelaosa
UNITED AIRLINESI REIS NR 93(ZIAD JARRAH JA TEM RÜHM)
8.42 õhkutõus neew Yersey Newarki lennuväljalt
9.00 UA hoiatab kõiki lennukeid kaaperdamise eest. Reis 93 vastab:“Saime aru“
9.16 FAA teatab, et reis 93 on arvatavasti kaaperdatud
9.28 reisija Jeremy Glick helistab abikaasal ja kuuleb WTC ründamisest
9.35 muudab kurssi ja võtab suuna washingtonile
9.59 Todd beamer annab reisijatele märku kaaperdajate ründamiseks: „Letˇs roll“
10.01 kabiinist kostab karjumist ja vandumist lennuk teeb õhus siksakke
10.06 lennuk kukub alla Pennsylvanias Shanksvilleˇi lähedal

Rahvusvahelised lepped

14 detsembril 2001 tõmbus USA tagasi 1972 aasta START lepingust, kuna Bushi sõnul piiras see USA võimalusi arendada kaitsevõimalusi tuleviku terroristide rünnakute eest. Bush toetas National Missile Defence projekti, mis suudaks leida IBM raketid ja hävitada need lennult.
1 juulil 2002 loodi Rahvusvaheline kriminaalkohus, mille eesmärk on tagade see, et ka kõige tõsisemad rahvusvahelised kuriteod ei jääks karistamata. Augustis võeti aga Kongressi poolt vastu Ameerika teenistujate kaitse akt, mis deklareeris, et USA militaarpersonal ja teised valitud USA valitsuse ametnike kaitse rahvusvahelise süüdimõistmise vastu, kuna USA ei ole selle liige.

Iraagi sõda

Pärast 9/11 rünnakuid võttis USA välispoliitikas väga agressivse suuna, kui Bush kuulutas välja sõja terrorismile. Probleem oli aga selles, et vaenlane võis olla igal pool ja samas mitte kuskil. USA hakks sekkuma igasse riiki, millel olid isegi ka väiksed võimalused sidemeteks terroristidega.
1998 allkirjastas Clinton Iraagi vabastamise akti, mis näge ette Husseini kukutamise. Novembris 2001 lasi Bush USA kaitseministril Donald Rumsfieldil hakata ette valmistama plaani sõjaks Iraagiga. 2002 aasta alguses hakkas Bush avalikult Iraagi teemal sõna võtma ja tõi põhjused, miks peaks Iraaki tungima . Üks põhiväiteid oli see, Iraagil on massihävitusrelvad asjaolu, mis hiljem osutus vääraks. Ehhki sõda ei saanud ÜRO-lt heakskiitu laustas USA sõda Iraagis märtsis 2003 aastal, pärast seda, kui Bush 17. Märtsil kuulutas kõnes välja sõja. Seekord oli sõda veelgi rohkem ühepoolsem ja juba 10. Aprillil vallutati Bagdad ning Hussein läks peitu. Ta leiti ja arreteeriti detsembris. Bush ülistas võitu ja Iraagi põhiseadusliku korra ülesehitamist. Tegelikult kujunes korraloomine sõjajärgses Iraagis väga raskeks ja ohvrite arv üha suurenes, ületades üsna peatselt kaotused ametlikus sõjategevuses. 1. detsmbril 2008 ühes intervjuus ütles Bush, et suurim ebaõnnestumine oli luure tegevus Iraagis.

Sõda Afganistanis

Sõda Afganistanis algas, kui USA juhtimisel alustati operatsiooni Enduring Freedom 7. Oktoobril 2001. Eesmärk oli Talibani reziimi lammutamine , demokraatia ülesehitamine ja Al-Queda lõhkumine, Afganistan oli selle jaoks suurepärane baas operatsioonideks. Taliban kukutati suhteliselt kiiresti võimult aga see alustas guerilla sõda ja pidevaid enesetapu pommirünnakuid. Bushi ajal oli sõda Afganistanis pidevalt patiseisus, NATO vägesid küll tugevndati pidevalt aga nad ei suutnud Talibani vastupanu murda ja lahendus pole suudetud siiani leida.
Barack Obama administratsioon

Poliitika

Majandus

Pärast ametisse asumist pööras Obama tähelepanu globaalsele finantskriisile. Isegi enne oma ametisse vannutamist tegi Obama lobitööd, et majandusstimulatsiooni billi läbi suruda, mis sai esimesel kuul tähtsaimaks prioriteediks. 17 veebruaril sõlmis Obama seaduseks 787 mrd plaani, mis sisaldas kulusid tervishoiule, taristule, haridusele, mitmete maksude vähendamiseks. Maksutoetused vähendasid makse 98% maksumaksjatel, tuues maksumäärad 60-aasta madalaimatele tasemetele. Obama administratsioon tegi ettepaneku lisameetmeteks, et stabiliseerida majandust, kaasa arvatud 2-3 trillioniline abi, mis suunatud finantssüsteemi stabiliseerimiseks ja krediidi vabastamiseks. Programm sisaldas kuni 1 trillionit, et osta hapuks läinud pankade varasid ja lisa 1 trillionit, et laiendada föderaaltarbijate laenuprogrammi ja järelejäänud 350 mrd Troubled Assets relief Programmi. Samuti sisaldas plaan 50 mrd, et aeglustada hüpoteekide tähtaegade täissaamist. 2011 aasta eelarve sisaldab 3-aastase plaaniväliste kulutuste tegemise, paneb ette mitmete programmide katkestamise ja maksude tõstmise suure sissetulekuga inimestele, et vähendada defitsiiti.
Oktoobris 2009 jõudis töötus 10.1%-ni, kõrgeim 1983 aastast. Aga märtsiks 2010 oli see vähenenud 97%-ni ja ühe kuu jooksul loodi 162000 töökohta. Valge maja osutas sellele, et 2 mln töökohta loodi või päästeti täni 2009 aasta abipaketile. 2009 neljandas kvartalis kasvas SKT 5.6%, mis oli tunduvalt kõrgem, kui Eurotsoonis ja jaapanis. 2010 aasta esimese kvartalis kasvas majandus 3.2% veidi vähem kui analüütikud ootasid.
2010 Novembri-detsembri jooksul keskendusid Obama ja 111. Kongress Bushi ajutistele maksuvähendamisele, mis pidid aasta lõpuks aeguma. Obama tahtis suunata maksuvähendusi neile, kes teenisid vähem, kui 250000 dollarit aastas. Vabariiklased nõustusid, kuid tahtsid kärpeid ka neile, kes teenisid üle selle ja keeldusid toetamast igat billi, mis seda ei teinud. 7. Detsembril kaitses Obama tugevalt kompromissi , mille ta saavutas vabariiklaste juhtidega, see sisaldas 2-aastast kärbete pikendamist, 13-kuulist töötute kindlustuse pikendamist ja 1 aastast FICA palgamaksu vähendamist ja teisi meetmeid. 10 detsmbril juhatas senaator Bernie Sanders kihutustööd nende ettepanekute vastu, mis kestis üle 8 tunni. Obama keelitas paljusid demokraate billi toetama, aga Houseis 148 vastuhäälest oli 112 demokraatide pool ja ainult 36 vabariiklaste poolt. 858 mrd maksu leevendused läbisid Kongressi mõlemad kojad ja kirjutati Obama poolt alla 17. Detsembril 2010.
Presidendikampaania alguses väitis Obama, et lobistidele tema administratsioonis kohta pole, hiljem ta seda seisukohta siiski lõdvendas. 21 jaanuaril 2009 andis Obama välja käsu mille järgi kõik tema administratsioonitöötajad, kes on viimase kahe aasta jooksul lobistidena registreeritud. Siiski oli 21 märtsiks vähemalt 30 ametnikku , kes olid lobistid 5 aasta jooksul olnud. Obama administratsiooni ongi eelkõige seetõttu, et ta on suuresti oma esialgsetest lubatustes taganenud ja ütleb üht ning teeb teist.

Välispoliitika

Oma ametisse nimetamise kõnes esitas Obama mõtte tagasitõmbumiseks Iraagist ja selle asemel keskenduda Afganistanile. 18 veebruaril 2009 teatas Obama, et USA sõjaline olek Afganistanis täieneb suvel 17000 uue sõduri võrra. Obama deklareeris oma Iraagi sõja lõpetamise plaani 27 veerbuaril 2009. Presidendi kohaselt tõmmatakse võitlusüksused Iraagist välja 2010 aasta augusti lõpuks, jättes 50000 suuruse kontingendi treenima , nõu andma ja vastuterrorismi operatsioonidele 2011 aasta lõpuni. 1. Aprillil 2009 rajasid USA ja Hiina strateegilise- ja majandusliku dialoogi, mis peaks omavahel üles ehitama head suhted 21. Sajandiks. Samal kuul palus Kongressilt 83,4 mrd lisaraha militaarrahastamiseks, peamiselt Iraagiks ja vägede arvu suurendamiseks Afganistanis. Samuti sisaldab see 2.2 mrd USA sõjaväe suurendamiseks, 350 mln USA-Mehhiko piiri turvalisuse tugevndamiseks ja 400 mln vastutegevuse abiks pakistanis. Mais 2009 teatati, et Obama tahab suurendada sõjaväe töötajate arvu 20000 võrra. 4. Juunil 2009 esines Obama kõnega kairo ülikooli, egiptuses, kuulutas uut algust USA ja islamimaailma suhetes. 8. Aprillil 2010 sõlmisid Obama ja Venemaa president Dimitri Medvedev START-i, uue tuumalõhkepeade vähendamise pakti.

Allikad

Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Maailma Maad, 18 – 29
Kirjastus „ Kunst “, 2003. Ameerika otsustavad hetked , 321 – 365
Stefan Aust ja Cordt Schnibben, 2002. 11. September Terrorirünnaku tagamaad
CIA. The World Factbook; https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html
Wikipedia; http://en.wikipedia.org/wiki/USA
Wikipedia; http://en.wikipedia.org/wiki/Presidency_of_Bill_Clinton
http://www.indepthinfo.com/iraq/photos.shtml
http://en.wikipedia.org/wiki/Presidency_of_Barack_Obama
http://www.september11news.com/AttackImages.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Presidency_of_George_W._Bush