Referaat - Haiti (0)

SISSEJUHATUS
Tutvustan riiki, mis on esimene neegrite vabariik maailmas. See riik asub Ameerikas, Kariibi meres, Kuubast ida pool Haiti saare (, mis on Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. See on Haiti Vabariik.
Ta jagab saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist.
Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks teisena Ameerika maadest (esimene oli USA).
Haiti on läänepoolkera vaeseim maa, mille ajalugu on tumestanud poliitiline vägivald ja diktatuurid. Riik on ülerahvastatud ja maa on suuremalt osalt väheviljakas. Elanikkonna kultuurilised jooned on Aafrikas ja Prantsusmaal.
3
ÜLDANDMED
Ametlik nimetus: Haiti Vabariik
Pealinn: Port-au- Prince
Riigihümn: La Dessalinienne
Pindala: 27 751 km´2
Riigikeeled: prantsuse ja haiti
Rahvaarv: 9 833 000 (2009). Aastal 2008 oli rahvaarv 9 446 000
Rahvastiku tihedus: 354,3 in/km´2
Keskmine suremus : mehed- 59, naised- 63
Tõenäosus surra alla 5. eluaastat : 1000-st/80
Tõenäosus surra vanusevahemikus 15-60 (1000in kohta): mehed- 329, naised- 236
President : René Préval
Peaminister : Jean-Max Bellerive
Iseseisvus: 1. jaanuar 1804
Rahaühik: gurd ( valuuta : HTG)
Ajavöönd: maailmaaeg -5 4
SÜMBOOLIKA
Haiti lipp , mis võeti kasutusele 25. veebruaril 1986
Haiti vapp , mis võeti samuti kasutusele aastal 1986
5
HAITI
Liigendus
Haiti asetseb Haiti saare läänepoolsel kolmandikul. Põhjaranniku lähedal Port-de Paix’i linna juures on Tortue saar, mida Haiti saarega ühendab Tortue väin. Haiti loodeosas asuva Loodepoolsaare ja Kuuba kaguosa vahele jääb Tuulepealne väin. Loodepoolsaarest edelas on Conaives’i laht. Selles lahes asub Conave’i saar, mida eraldab kirdesse jäävast riigi keskosast St.-Marci väin ja lõunasse jäävast Tiburoni poolsaarest Lõunaväin. Poolsaare põhjaranniku lähedal on saar Grande Cayemite. Poolsaar tipneb Cap Dame Marie’ga (linna nimi). Lõunapoolseim neem on Pointe ´a Gravois. Tiburoni poolsaarest lõunaranniku lähedal Kariibi meres on Vache’i saar.
Suurus
Riigi pindala on 27 750 km´2, millest sisevete all on 190 km´2. Pindala moodustab pisut üle poole Eesti pindalast (, mis on 45 227 km´2).
Piirid
Rannajoone pikkus on 1771 km, maismaapiir Dominikaani Vabariigiga on 360 km pikk.
Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Eksklusiivse majandustsooni laius merel on 200 meremiili. Mandrilava kuulub hõlvamise süavuseni Haitile.
6
LOODUS
Pinnamood
Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel (Lääne-Indias): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Mäeahelikud ja neid lahutavad madalikud on enam-vähem lane -idasuunalised. Põhjas algab Loodepoolsaarelt edela-kagusuunaline Põhjaahelik, mis jätkub Dominikaani Vabariigis Kesk-Kordiljeeride nime all. Koos moodustavad nad Haiti saare peamäestiku. Lõunas on pikk ja suhteliselt kitsas Tiburoni poolsaar, millel paksevad Hotte’i mäed ja Selle’i mäed. Selle’I mägedes on ka riigi kõrgeim tipp La Selle (ca 2680 km üle merepinna ).
Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad kõrgustikud, Mustad mäed madalike ja tasandikega. Pealinn Port-au-Price asub Cul de Saci madalikul (Mustad mäed). Riigi kirdeosas Cap-Haitieni linna ümbruses on väike madalik , mille nimi on Põhjatasandik.
7
Kliima
Haitil valitseb troopiline kliima. Riigi piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad passaattuuled , eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Enamasti on õhutemperatuur mõõdukas ning oleneb aastaajast.
Vihma on tavaliselt rohkem (aastane sademete hulk kuni 2000mm) tuulepealsetel mäenõlvadel, mis jäävad loodest puhavate passaattuulte ette, ning vähem tuulealustel nõlvadel ja suurtes orgudes (500mm ja vähem). Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et põlluharimine nõuab niisutust.
Taimed
Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud , kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas .
Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado , apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu.
Poolniisketel aladel, näiteks L´Artibonite’i jõe orus, on põhiliselt savann , kus siin-seal kasvab palme.
Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad.
8
Loomad
Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ja mürkmadusid ei ole. Tavalised on padid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid.
Mitmete endeemsete liikide seal on üks ohustatumaid haiiti pilukoonu.
Loodusvarad
Haiti loodusvarade hulka kuuluvad maavarad boksiit, vask, kaltsiumkarbonaat, kuld ja marmor, ning hüdroenergia.
Keskkonnaprobleemid
Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest metsamaad põllustatakse ja puitu kasutatakse kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib.
Loodusõnnetused
Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi ja suhkru eksporti ning tekitasid näljahäda.
Purustavad orkaanid on sagedased. 1979 ja 1980 kahjustasid need põllumajandust. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg . 9
Piirkond on maavärinaohtlik. 18. sajandil lõhkus maavärin kaks korda Port-au-Prince’i linna ning 1842 Cap-Haitieni linna. 12. jaanuaril 2010 tabas Port-au-Prince’i 7-magnituudine maavärin, milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemalt 170.000 inimest.
Esineb ka üleujutusi.
Pilt külast, mis on tehtud peale jaanuari orkaani 2010
10
RIIK
Riigikord
Haiti on presidentaalne vabariik valitava presidendi ja Rahvuskoguga. Mõned väidavad, et praktikas on tegemist autoritaarse režiimiga. 29. veebruaril 2004 lõppes mäss president Jean- Bertrand Aristide’i tagasiastumisega.
Konstitutsioon kehtestati 1987. See järgib USA ja Prantsusmaa eeskuju. Konstitutsiooni kehtivus taastati 1994, pärast seda, kui see oli mõned aastad täielikult või osaliselt peatatud.
Poliitika
Suurem osa Haiti ajaloost on möödunud poliitilise vägivalla tingimustes ja korrumpeerunud diktaatorite võimu all. 1990 valiti pärast kolmkümmend aastat kestnud diktatuuri ja sõjaväe valitsemist presidendiks Jean-Bertrand Aristide. Suurema osa tema ametiajast valitses sõjaväelise riigipöördega võimule tulnud hunta, kuid 1994 õnnestus Aristide’il võimule naasta. 1996 valiti presidendiks Aristide’i lähedane abiline René Préval. 2000. aasta presidendivalimised , mida opositsioon boikoteeris, võitis jälle Aristide. 2004. aasta alguses muutusid valitsusevastased protestiavaldused vägivaldseiks.
11
RAHVASTIK
Demograafilised näitajad
Haiti on üks tihedamailt asustatud riike maailmas. 354,3 in/km´2.
Rahvastiku aastane iive on 1.7%
Tööhõive on madal.
Linnad
Umbes 80% elanikest elab maal. Pealinn Port-au-Pronce on kiiresti kasvanud. Seal elab umbes miljon inimest, paljud neist linna ümbritsevates slummides.
Teised suuremad linnad on Cap-Haitien, Gonaives, Les Cayes ja Jérémie.
Päritolu
Haiti elanikud põlvnevad aafriklastest orjadest, kelle tõid Prantsuse kolonistid 17. ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid.
Keeled
10% elanikest räägib prantsuse keelt. 90% elanikest räägib haiti keelt ja kreooli keelt, mis on kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil.
Religioon
Enamik haitilasi on nimeliselt katoliiklased. Kultuur on aafrikalik, ning enamik haitlasi praktiseerivad voodoo’d, aafrika usundite ja katoliikluse segu, millesse kuuluvad tansturituaalid, muusika , maagia ja surnutekultus.
12
MAJANDUS

Vaesus
Haiti on läänepoolkera vaeseim maa. Umbes 80% elanikkonnast elab äärmises vaesuses . Maal elavate haitlaste aastasissetulek on alla 100 USA dollari.
Haitil ei ole õnnestunud saada rahvusvahelistelt sponsoritelt eelarve- ja arenguabi, mida riik hädasti vajab.
Tööhõive
Umbes 70% haitilastest sõltub põllumajandusest, mis seisneb põhiliselt väiketalupidamises oma tarbeks. Aktiivsest tööjõust on põllumajanduses hõivatud umbes 2/3.
Pärast René Prévali võimuletulekut veebruaris 1996 on loodud vähe töökohti, kuid varimajandus kasvab.
Maakasutus ja põllumajandus
Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast, kuid rahvaarvu kasvu tõttu on talupidajad olnud sunnitud hõlvama vähekõlbulikku maad. Umbes pool maast on põllumajanduslikus kasutuses.
1998. aasta hinnangu järgi on künnimaad 20,32%, alaliselt on põlluviljade all 12,7%.
Sellest ajast saadik, kui Prantsuse suhkrurooistandused iseseisvusvõitluse käigus hävitati, on Haiti põllumajandus põhinenud väiketaludel, mida pärimine on järjest väiksemaks teinud. Maad haritakse põhiliselt käsitsi, kasutades algelisi tööriistu, sealhulgas kõplaid ja matšeetesid. Väetised ja insektitsiidid on vähestele talunikele taskukohased.
Madal tootlikkus ei pea sammu iibega. Vähemalt 15% toidust imporditakse. 13
1984 hävitas sigade katk kõik sead.
Põllumajandusaaduste seas on kohv, suhkur, sisal ja eeterlikud õlid.
Mäendus
Kuni 1983. aastani kaevandati boksiiti, kuid varud lõppesid.
Tööstus
Tööstust on vähe, peamiselt Port-au-Prince’is. Keskmise suurusega ettevõtted toodavad tsementi, taimeõli, jahu, rafineeritudsuhkrut ja tuletikke.
Alates 1960. aastatest on kiiresti kasvanud kergetööstus, mille arvele tuleb 25% Haiti ekspordist.
Odav tööjõud, tööseadusandluse puudumine ja maksuvabastused on Haitisse meelitanud välisfirmasid. Sporditarbeid, rõivaid, mänguasju ja elektrikaupu pannakse kokku USA-st toodud detailidest.
Tööstuses on hõivatud 7% tööjõust.
Turism
Alates 1980 on turism raskustes.
14
TRANSPORT
Maanteed
Maanteid on 3200 kilomeetrit, millest ainult 20% on asfalteeritud . Enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil läbimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas .
TERVISHOID
Haitilaste põhitoidus on mais, maniokk , hirss, riis ja puuviljad . Vaesuse tõttu söövad maaelanikud liha, kala ja mune harva. Maaelanikud on väga alatoitunud.
Levinud on malaaria , tuberkuloos, hepatiit ja AIDS.
Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta
HARIDUS
Kirjaoskuse tase on 39%.
Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse.
15
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
ÜLDANDMED 4
SÜMBOOLIKA 5
HAITI 6
Liigendus
Suurus
Piirid
LOODUS 7-10
Pinnamood
Kliima
Taimed
Loomad
Loodusvarad
Keskkonnaprobleemid
Loodusõnnetused
RIIK 11
Riigikord
Poliitika
RAHVASTIK 12
Demograafilised näitajad
Linnad
Päritolu
Keeled
Religioon
MAJANDUS 13-14
Vaesus
Tööõive
Maakasutus ja põllumajandus
Mäendus
Tööstus
Turism
TRANSPORT 15
Maanteed
TERVISHOID 15
HARIDUS 15 2
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Hait i
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=blog&blogID=10&postID=1565
http://www.travelinghaiti.com/map_large.asp
http://et.wikipedia.org/wiki/Haiiti_pilukoonu
http://www.who.int/countries/hti/en/
16