Kuuba (1)

Geograafia
10.klass
KUUBA
Referaat
Tartu 2008
Sisukord
1.Sissejuhatus.................................................................................................................3
2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4
Sissejuhatus
Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik – huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud – võimsad kuningpalmid.
Kuubal on kirev ajalugu, millesse on jälje jätnud kunagised põlisasukad indiaanlased, saare vallutanud konkistadoorid, korrumpeerunud „imperialistide teenrid“ ning loomulikult Fidel Castro revolutsioon ja sotsialistlik kord. Kuuba on ühtaegu nii eksootiline kui ka nostalgiline. See kõik on nii uskumatult huvitav, et just sellepärast otsustasin teha referaadi Kuuba kohta. Kuskil mujal ei ole sellist kooslust nagu on Kuubal.
Tähtsam info
Ametlik nimi: Kuuba Vabariik
Pindala: 110860 km2
Rahvaarv: 11308764 inimest (2004/07)
Rahvastiku tihedus: 102,0 in/km2
Pealinn: Havanna (La Habana)
President : Raul Castro (alates 24.02.2008.a.)
Iseseisvus : 10. oktoober 1868
Riigikord : kommunism
Riigikeel : hispaania keel
Riigihümn: La Bayamesa
Religioon : Rooma katolik
Rahaühik: peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC)
Valuuta lühend: CUP; CUC
Valuutakurss : 1 CUP = 0,44677 EEK (kõikuv); 1 CUC 0 10,72244 EEK (18.03.2008)
Iso koodid: CU / CUB
Ajavöönd: GMT -0500 (Kuubal on kell 7 tundi Eesti ajast taga)
Transpordikorraldus: Parempoolne liiklus
Usund : 56% ateistid, 39% katoliiklased, 3,3% protestandid.
Asukoht
Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Suurim saar Kariibi meres. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti , Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuubale kuuluvad ka Juventudi saar, üle 1600 väikese rannikusaare ja hulk korallrahusid. Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200km.
Kliima
Kliima on troopiline , passaatidega. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Jaanuar on aasta kõige külmem ja kuivem kuu. Ülejäänud perioodil on ilm mõnusalt soe ja vähese vihmaga. Soojakraade keskmiselt 26-28 C, veetemperatuur on aastaringselt ca +26 C. Õhuniiskus on suhteliselt suur.
Viimastel aastatel on sagenenud orkaanide teke Kuuba lähistel.
Loodus
Kaks kolmandikku Kuuba territooriumist hõlmavad künklikud tasandikud. Saart läbib kõrgustike ja madalamate mägede katkendlik ahel: lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad ja kagus Sierra Maestra. Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrgune. Mäestike vahel on maa tasane ja üsna viljakas.
Kuubal voolab palju jõgesid, kuid enamik on lühikesed ja kärestikulised ega sobi laevasõiduks. Suurim on 250 km pikk Cauto, mis ääristab Sierra Maestrat. Toa jõgi on lühem, kuid veerikkam.
Kuubalt leiab tõelisi paradiisirandu imepeene valge liiva ja sinirohelise kristallpuhta veega. Seal kasvavad Kuuba rahvuspuud – võimsad kuningpalmid, mille kujutis on ka riigi vapil.
Taimestik on tüüpiliselt troopiline, kuid harva õnnestub näha selliseid liike, mida kunagi kindlasti nägid vallutajad. Tasandikel on peaaegu kogu looduslik taimkate asendatud mitmesuguste kultuurtaimedega. Siiski on tasandikel säilinud umbes 30 liiki palme. Kohaliku taimestiku esindajad on veel mahagonipuu, eebenipuu , palisander ja pappel . Kuuba rahvuslill on mariposa.
Kuuba loomastikule on iseloomulik inimestele ohtlike loomade puudumine. Mitmekujulised molluskid , keda ainult Kuubal kohata võib, äratavad tähelepanu oma imeliselt värvirikka kojaga . Kuubal elutsevad koolibrid – kõige väiksemad linnud maailmas, aga ka tocororo – riigi rahvuslind . Kuuba metsades on arvukalt laululinde. Meres võib kohata umbes 900 kalaliiki, enamus neist on söödavad. Kõige hinnalisemad neist on pagrus, saagrai ja sinine marliin. Kõrges hinnas on ka krevetid , krabid ja langustid.
Rahvastik
Kuubas elab umbes 11 miljonit inimest, neist pealinnas Havannas üle 2 miljoni.
Elanikeks on peamiselt hispaanlastest sisserändajate ja aafriklastest orjade järeltulijad. Põlisrahvad, taiinod ja siboneid, hävitati või rahvastati ümber juba koloniaalajastul. Elanikkonnast on 60 % hispaania päritolu, 22 % mulatid, 11 % aafriklased ja 1 % hiinlased ..
Kuuba rahvas on suutnud alati kõigist raskustest ja ajaloovintsutustest üle saada oma lõpmatu elurõõmu ja naudingulustiga. Parimaks kinnituseks sellele on nende rikkaliku rahvamuusika rütmid ja viisid.
Usunditest on esindatud : 56 % ateistid, 39 % katoliiklased, 3 % protestandid ja 2 % santeria .
Riigikeeleks on hispaania keel. Turismipiirkondades räägitakse lisaks ka inglise ja saksa keelt.
Kaubandus
Kuuba tähtsaim kultuurtaim on suhkruroog , mis moodustab 80 % riigi ekspordist. Suhkrurooistandused kuuluvad riigile. Suhkruroo koristamine kestab 3 - 4 kuud, selles lööb kaasa peaaegu kogu rahvas, ka tudengid ja linlased.
Teine tähtis kultuurtaim on tubakas . Laiad tubakalehed töödeldakse kuulsateks Havanna sigariteks, mida nende kõrge kvaliteedi töttu hinnatakse terves maailmas.
On olemas kolme sorti sigareid:
ostetakse poest. Need on sigarid , mida saab ametlikult ka üle piiri tuua. Neid sigareid müüakse üldjuhul karbi kaupa. Kui on vaja osta väiksem kogus, siis tasub poest küsida, mida on hetkel ühekaupa saadaval.
Sigarid, mis tehakse kohapeal valmis. Tavaliselt on need kangemad, kuna sigarid vajaksid mõned kuud seismist enne kui neid tõmmatakse;
Sellised sigarid, mida pakutakse turgudel ja mujal althõlma. Üldjuhul on tegemist rämpsuga vaatamata müüja väidetele, et tema ema, onu, vend töötab tehases ja sigarid on sealt salaja välja toodud. Hind on 40 - 60 USD karbi eest. Nende sigarite hulgast võib leida ka väärt kaupa, kuid kui te ei ole spetsialist, siis ei tasuks nendega riskida . Samuti võib tekkida tollis probleeme. Need võidakse konfiskeerida.
Kuuba impordib toiduaineid, kütust, tööstustoorainet, mootorsõidukeid, tarbekaupu.
Kuuba ekspordib suhkrut ja selle saadusi, tubakat, niklit , vasemaaki, toiduaineid.
Raha
Kuuba konverteeritav peeso ehk CUC on umbes 0,74 EUR, 1 EUR = umbes 13 CUC (kevad 2008). 1 peeso = 100 sentaabot.
Väidetakse, et Kuubal on kõrvuti kaks raha – kohalik peeso CUP ja konverteeritav turistidele mõeldud peeso CUC. Näiliselt see nii ongi. Oma raha kutsuvadki nad peesoks aga turisti raha dollariks. Tegelikus elus ei taha turistilt aga kohalikku peesot keegi. Poodides, kus midagi on müüa, saab osta ainult CUCiga.
Turism
Varadero on Kuuba üks suuremaid ja kuulsamaid kuurorte, kus hotellide tase on suhteliselt hea. Kõige populaarsem on Kuubal majutus „kõik hinnas“, kus hotelli saabudes praktiliselt rohkem raha ei kulugi. Varaderos on loodud kõik võimalused aktiivseks puhkuseks . Väga head võimalused sukeldumiseks, snorgeldamiseks, kalastamiseks, matkamiseks. Harrastada saab langevarjuhüppeid ja mitmesuguseid veespordialasid.
Eesti kodanikele on vajalik Kuuba Turistikaart turismireisi puhul. Äriviisa puhul tuleb viisat taotleda Kuuba saatkonnast Helsingist. Kuubast lahkudes tuleb lennujaamas tasuda maalt lahkumise maks 25 USD inimese kohta. Maksust on vabastatud alla 2-aastased lapsed ja transiitreisijad, kes ei lahku transiittsoonist ja kelle saabumine Kuubale ja lahkumine Kuubast toimub sama päeva jooksul.
Vaktsineerimine ei ole kohustuslik, kaasa võiks võtta kõhutablette kõhuhädade vastu. Kõikvõimalikke putukaid on kohapeal palju, siinkohal on abiks sääsetõrjevahendid.
Kuuba CUCi maale toomine ja välja viimine on keelatud. Reisirahaks sobib kaasa võtta eurosid, mitte USD. USD vahetamisel CUC-iks võetakse vahetustasu 10 %. Muude valuutade vahetamine on soodsam. Krediitkaartidest VISA ja Euro Master sobivad maksmiseks vaid mõnedes hotellides. ( Krediitkaart ei tohi olla väljastatud USA panga poolt). Makstes krediitkaardiga või võttes kaardiga sularaha lisandub summale 11,24 % teenustasu.
Suurimad linnad:
La Habana (Havanna) – 2 096 000 in.
Santiago de Cuca – 405 000 in.
Camaguey – 283 000 in.
Autorent on suhteliselt kallis ületades isegi Euroopa hindu. Hinnad algavad keskmiselt 190 dollarist kolmeks päevaks.  Deposiidiks kas krediitkaart või 200 USD.  Peateed on suhteliselt heas korras. Kõrvalteed seevastu kohutavas olukorras. Teeviidastik praktiliselt puudub. Seega soovitame kasutada ainult juhiga autot. Kiirusepiirangud on samad, mis Eestis.
Riiklikud taksod on litsenseeritud ja neil on ka õigus välismaalasi vedada. Need on ka varustatud taksomeetritega. Kilomeeter maksab keskmiselt 1 CUP.  Riigitaksode kõrval tegutseb keeldudest hoolimata hulk piraattaksosid.
Eksootiline on kasutada ka kolmerattalist "kookostaksot", mis on kollane, ümara kujuga, ning mahutab 2 inimest. " Kookose " kilomeeter maksab samuti umbes 1 CUP.
Kuubalased ise kasutavad liikumiseks hääletamist. Sinise ja punase numbriga riigile kuuluvad autod on kohustatud hääletajaid peale võtma.
Turistile on mugavam sõita liinibussidega, mis kannavad "Viazuli" kaubamärki ning liiguvad kõikide suuremate keskuste vahel.
Kuubal on suurepäraselt säilinud koloniaalarhitektuur, mille kõige kaunim pärl on UNESCO kultuuripärandi all olev Trinidadi linn. Tänavatel sõidavad 50-ndatest pärit hiiglaslikud Ameerika autod ning veidi uuemad Vene žigulid. Terrassidel istuvad kiiktoolides memmed-taadid, loomulikult sigar hambus.
Huvipakkuvad on iidsed kindlused Castillo del Morro ja Castillo de la Punta Havannas, sealsamas asub ka vana Havanna arhitektuurimälestis – Prado puiestee; Kaunite kunstide palee ; Kirjaoskamatusega võitlemise muuseum ; Havanna linnamuuseum; Ernst Hemingway maja-muuseum; Guanabacca Ajaloomuuseum.
Kuuba on kalastajate, sukeldujate, bioloogide ja veealuse elu fotografeerijate paradiis. Saare selges ja soolases vees elutseb umbes 900 liiki mereelukaid ja kalu (delfiine, barrakuudasid, tuunikalu, raikalu, mõõkkalu, mureene ja haisid). Leidub meduuse, kaheksajalgu ja merikilpkonni. Sügavuses võib näha musti koralle , merepõhjas erineva kujuga merikarpe.
Kuuba riigikeel on hispaania keel aga turismipiirkondades räägitakse ka inglise ja saksa keelt.
Ööelu on Varaderos väga elav. Kasiinodest ja kabareedest kuni rannal asuvate vabaõhusalsaklubideni välja. Klubid tulevad ja lähevad, seepärast on suuremad hotellid varustatud voldikutega, mis on tasuta ja kus on saadaval kõige uuem info. On ka "all inclusive" ööklubisid, kus sissepääs maksab 10 USD, kuid sisaldab piiramatus koguses kohalikku rummi kogu ööks. Leiab nii tüüpilisi diskoklubisid kui elava muusikaga salsapaiku. Sissepääsuhinnad on keskmiselt 5 - 20 USD.
Toidud
Kuuba toitlustamist on mõjustanud peamiselt hispaanlased, kasutades seejuures oskuslikult suurepäraseid võimalusi, mida pakuvad Kuuba saare looduslikud ja klimaatilised tingimused. Puuvilju , vürtsitaimi, oliive ja suhkrupilliroogu kasvatatakse rikkalikult. Saart ümbritsevast merest saadakse paljusid liike kalu, languste ja teisi mereloomi. Rasva toodetakse mitut liiki taimedest , kuid süüakse ka võid ja searasva. Lihadest on eelistatumad sealiha, kana - ja teiste lindude liha. Seda valmistatakse peamiselt hautatult või keedetult, juurde antakse kartulite asemel teravamaitselisi kastmeid , riisi ja saia.
Toiduvalmistamine on lihtne, paljusid toiduaineid süüakse toorelt salatina. Oluliseks peetakse, et põhitoit oleks rikkalik ning maitsev; roogade arv menüüs ei tarvitse olla kuigi suur.
Jahu asemel tavitatakse tihti aroruuti või maniokitärklist (tapiokki), küpsetatud toite süüakse võrdlemisi vähe. Toite maitsestatakse rikkalikult maitsetaimedega ( paprika , piparrohi, rosmariin , salvei jt), palju lisatakse oliive ja kappareid. Soola seevastu lisatakse vähe.
Mojito on kohalik populaarseim kokteil , mis koosneb rummist, suhkrust , piparmündilehtedest, laimist ja alkoholilahjendajast.
Ajalugu
Kuuba põliselanikud olid aravakkide hulka kuuluvad tainod ja Ciboney'd.
27. oktoobril 1492 avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai Hispaania koloonia, mida valitses Hispaania Havanna kuberner . Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid tubakas ja suhkur. 1762 kuulus see suurlinn ka põgusalt Inglismaale enne kui ta vahetusena Florida eest tagasi saadi. 1756– 1763 aastatel toimunud Seitsmeaastase sõja tulemusel tõid britid kümne kuu jooksul Kuubasse tuhandeid orje Aafrikast. (Hispaanlastel ei olnud ligipääasu Aafrikast orjade toomisele, sellega tegelesid peamiselt inglased , prantslased ja hollandlased ). Orje toodi veel ka hiljem ja tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil.
1868-1878 toimunud Kümneaastase sõja tulemusel purustati orjanduslik kord 1884 aastal ja Kuuba olid tagant poolt teine riik, mis seda tegi (viimane oli Brasiilia).
19. sajandil toimus mitmeid ülestõuse, mis kasvatasid pinget Hispaania ja USA vahel, mis lõppesid Hispaania-Ameerika sõjaga ja mille tulemusel sai Kuuba 1902 aastal iseseisvuse Hispaaniast kuid jäi USA mõjuvõimu alla ja ka Guantanamo laht jäi USAle. USA mõjuvõim tähendas, et USAl oli õigus Kuubal oma sõjaväge hoida, kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus USA investoritele. Havannast ja Varaderost said turismikeskused koos hulga kasiinode ja stripiklubidega.
1902 valiti Kuuba presidendiks Tomás Estrada Palma ja ta valitses edukalt oma neli aastat ja kui ta soovis pikendada oma valitsusaega, järgnes sellele ülestõus, mis suruti maha, Palma astus tagasi ja USA kuberner Charles Magoon võttis Kuubas kontrolli üle kuni 1909 aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid , kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid: José Miguel Gómez (1908-1912); Mario Garcia Menocal (1913-1920); Alfredo Zayas (1921-1925).
Esimesest maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud,kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaale üks päev peale USAd 7. aprill 1917.
1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika- Mussolini ". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan . Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis ta USAsse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933 aastal astus Machado peale erinevaid ülestõuse tagasi.
Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk , mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista . Peale seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli Batistal.
  Pikemalt artiklis Kuuba riigipeade loend .
1940 aastal toimusid Kuubas presidendivalimised , mille võitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud Fulgencio Batista Grau San Martíni vastu. 1944 võitis valimised Grau San Martín, kuna vastavalt põhiseadusele, ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USAsse. 1948 aasta presidendivalimised võitis Carlos Prío Socarrás ja 1952 pidi toimuma uued valimised, mida Batista oleks soovinud uuesti võita, aga kuna uuringud ei näidanud talle selleks võimalust, otsustas ta Socarráse 10. märts 1952 võimult kõrvaldada, mis tal ka õnnestus. Ta moodustas presidendivalimiste nõukogu kõikide parteide esindajatest ning need valisid ta kolm kuud enne ametlikke valimisi teistkordselt presidendiks. Tänu Batista valitsemisele (koos kommunistidega) sai Kuuba poplaarseks turistimagnetiks. Havana oli maailma kolmas linn oma kalliduselt ja dünaamsuselt. Kuna kuubakad olid väsinud korrupeerunud valitsustest, siis toetasid nad Batistat, kes rajas infrastruktuure ja koolimaju. Hoolimata majanduslikust edukusest organiseerisid opositsiooniparteid nagu Orthodoxo ja Auténtico 1950ndatel, tudengite osavõtul erinevaid rahutusi lõhates pomme ja tappes tsiviilelanikke.
Kuna lõpuks leiti, et ka valitsus on korrupeerunud ja teeb koostööd maffiaga, tõusis Kuuba kesk- ja kõrgklassi vastuseis valitsusele.
Fidel Castro, kes kuulus parteisse Ortodoxo ja kuulus parlamenti, oli üks aktiivsemaid valitsusevastaseid ja levitas avaldusi, et Batista valitsus tagasi astuks, kuna tema valimisel rikuti valimisprotsessi. 26. juuli 1953 korraldas Castro ebaõnnestunud rünnaku Moncada sõjaväele Santiago de Kuubas ja paljud tema sõdurid hukkusid ning Castro määrati 15 aastaks vangi.
Havanna, mis oli USA maffiabossi Meyer Lansky võimu all, sai tuntuks kui rahvusvaheline narkootikumite sadam. Batista ja teised poliitikud nautisid kasumeid, mida nad said narkootikumidest ja kasiinodest. See aga ei meeldinud paljudele kuubakatele ja ameeriklastele. Selleks, et rahvast rahustada, kuulutas Batista 1954 aastal välja valimised, kus oli vaid üks ametlik kandidaat - tema ise.
1956 aastal kuulutas Batista valitsus välja amnestia paljudele poliitvangidele kaasa arvatud Castrole. Castro läks eksiili Mehhikosse, kus ta kohtus Ernesto Che Guevaraga, kus nad organiseerisid Batista valitsuse vastase "26. juuli Liikumise". Kui nad 80mehelise seltskonnaga laeval 1956 aasta detsembris Granma sadamasse maabusid, tapeti valitsusjõudude poolt enamik neist ning Castro põgenes Sierra Maestra mägedesse.
1956 aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja 1. jaanuar 1959 , astus erinevate rühmituste survel Batista tagasi ning lahkus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister .
USA tunnustas koheselt Castro valitsust. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis. 3. jaanuar 1961 lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja 16. aprill 1961 kuulutas Kuuba sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA CIA poolt väljaõppe saanud sõdurid Sigade lahte. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruar 1962 kuulutas USA välja täieliku kaubandusembargo Kuuba vastu, mis kehtib siiani.
Kuuba riigilipp:
Kokkuvõte
Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Ta hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared.
27. oktoobril 1492. aastal avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared. Kuubast sai Hispaania koloonia. Riigi ajalugu on olnud kirev ja raske, kuid Kuuba elanikud on suutnud alati kõigist raskustest ja ajaloovintsutustest üle saada oma lõpmatu elurõõmu ja naudingulustiga.Sotsialism ja jätkuv Ameerika kaubandusblokaad on Kuubast teinud maa, kus aeg on tõeliselt seiskunud. Sotsialismiilmingutest on esindatud autod Lada ja Moskvitš, lõunavaheajad ja inventuurid poodides, valuutapoed, sotsialistlik teenindus, järjekorrad jne.
Kuuba omapäraks on rahaühikud, mida on üheaegselt kasutusel kaks - kohalik peeso CUP ja konverteeritav turistidele mõeldud peeso CUC. Sarnaselt rahaühikute paljususega toimub ka kogu tegevus paralleelselt mitmes erinevas ajastus. Nii möödub kaasaegne turismibuss põllust, mida küntakse härgadega. Kuuba on arvatavasti viimane maa maailmas, kus tänavapildis on võimalus näha tõldasid ja sajandialguse autosid.
Kasutatud kirjandus
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba
2. http://www.dominatravel.ee/
3. http://www.travelclub.ee/destinations/cuba/info.ht m
4. http://www.wris.ee/?op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=40
5. http://www.goadventure.ee/index.php?m1=4&m2=294
6. http://www.cubanculture.com/
11