Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu
Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne
baltisakslaste tõttu sisuliselt läbi. Talupoegade tegevus- ning liikumisvabadus avardus järgnevalt aga kiiresti, sest 1860. aastatel vastu võetud uus vallakohtuseadus (1866) vabastas vallakogukonna mõisniku eestkoste alt ja passiseadus (1868) andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale võimaluse minna elama linna või väljaspoole oma kodukubermangu. Peagi hakati rändama ka Vene impeeriumist väljaspoole, sealhulgas ka Ameerika Ühendriikidesse. 1860. aastate järel hakkas eestlaste osakaal linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatähtsus kogu rahvastikust kiiresti kasvama: ajavahemikus 18621897 8,8%-lt 18,4%-le. Aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord (linna juhtimine magistraadi (rae) käest üle linnavolikogu poolt moodustatud valitsusele), kuid valimisseadus jäi veel paariks aastakümneks baltisakslasi selgelt soosivaks.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast. Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg 1 mündil - keskmes on King Afonso Henriquese 1144 kuninglikku pitsatit. Economist Intelligence Unit elukvaliteedi uuringu alusel on Portugal 19-nes parima elukvaliteediga riikide hulgas maailmas aastal 2005, enne teisi majanduslikult või tehnoloogiliselt arenenud riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Suurbritannia ja 13 Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust, et Portugal on riik, millel on madalaim SKP elaniku kohta Lääne-Euroopas ja on üks vähem jõukas Euroopa Liidu (27 Euroopa Liidu liikmesriikide seast 9. vaesema riigi seas 2005 -- 2007, vastavalt Eurostat)
kirjaoskamatus vähenes 44%-lt 15%-le. 1922. aastal kujunes Leedu Ülikool, 1924. aastal asutati Leedu Põllumajandusakadeemia, 1936. aastal Veterinaarakadeemia. Kultuur: Tegutsesid teatrid, lasteteater ja nukuteater. Avati Sõjamuuseumi ekspositsioon. Avati kunstigalerii. Avati Ajaloo- ja kunstimuuseum. Suurim ajaleht oli "Lietuva." Regulaarsed radiosaated 1926. aastast. 1924. aastal hakati kinodes näitama Leedu filme. 1924. juunis I rahvuslik laulupidu. Populaarseks muutus Ameerika leedulaste kaudu saabunud korvpall ja lennundus (Ameerika leedulaste lend üle Atlandi ookeani 1933. aastal, traagiline lõpp). Korvpallis Leedu meeskond 1937. aasta Riias sai Euroopa meistriks (1939, 2003). Majandus: Esimestel aastatel majanduselus oli probleemiks rahapuudus - Kuni rahasüsteemi korrastamiseni käibisid siin idamargid. Välisleedulased ostsid obligatsioone. Valuutareservide kogumisele aitas kaasa Moskvalt saadud 3 miljonit kuldrubla. 1922 - Kehtestati oma
Kõik kommentaarid