GEOLOOGIA (0)

GEOLOOGIA
Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal.
Elusa looduse areng

• Pre C
  
• Paleosoikum , trilobiidid
  
• Mesosoikum , saurused, toimus oluline muutus kliimas
  
• Kainosoikum , imetajad
  

www.gi.ee/geomoodulid
www.ut.ee/ BGGM / haridus .html
Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu , Soomes
Lainevired – tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane , et need on säilinud ja meie neid näeme.
Aktualisimi printsiip – vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda.
MAA
Keskmine raadius 6371km
keskmine tihedus
Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus.
Geoid – maa välispind – geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral.
Maa uurimise probleemid:

• Protsessid on toimunud kauges minevikus
  
• Protsessid on väga aeglased, me ei saa jälgida algusest lõpuni ja peame oletama.
  
• Protsessid toimuvad suurtes sügavustes, me ei näe ega pääse sinna.
  
• Objekt on suur
  

Uurismismeetodid

• Puurimine – puurimise probleemid: kõrge temp, suur kivimi tihedus, materjali muutsu rõhu ja temp muutussel, lahused , gaasid
  
• Magmatism – magmaliste kivimite uurimine . Magma tungimisel maale seguneb see kivimitega, seega ei saa täpset koostist, mis on maatuumas.
  Magma tungimisel maale tekivad tardkivimid : sübakivimid, soonkivimid, purskekivimid . Ultraaluselised on sellised lillakad värvi
  
• Meteoriidid – meteroriidid peegeledavad maa siseehitust. Kui asteroidi või komeedi tahke aine
  

Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega.
Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna

• Laboruuringud – võime modelleerida rõhu, temperatuuri
  
• Geofüüsikalised uuringud – mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle kaudu järelduse maa sisesehituse kohta ehk maa magnetvälja uurimine. Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga.
  

Magnetsfäär – magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks.
Atmosfäär – õhuline
Hüdrosfäär – veeline
Biosfäär –
Geosfäär – Välimine kiht on maakoor , keskmine vahevöö ja sisemine on tuum.
Välimine kiht:
Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid , graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele.
Vahevöö:
Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel.
Tuum:
2900 -6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule.
Kuumad täpid – seotud energiavoogudega, mida nim ka vahevöö pluumideks. Kuumad täpid ei tee kaasa mandriteriivi. Meteoriit võib anda põhjuseks, miks kuum täpp läheb aktiivseks.
Maa areng varastel etappidel :
Umbes viis miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima gaasi ja tolmu pilved .
Kivimite vanus:
Vanemaid kui 3,5 miljardit aastat kivimeid on leitud kõigilt kontinentidelt, Loode- Kanada , Gröönimaa.
MAASTIK
Geoloogi vaade: maastik kujuneb sisedünaamilisre ja välisdünaamiliste protsesside koosmõjul. Lühemas perspektiivis määravad meie alal välisdünaamilised protsessid(post glatsiaalsed ) ja kaasaegsed(jõelised, merelised , soolised jne) mille osa on ka inime ja tegevustest tulenev.
Geograafia maastik on kirjeldav, elemedipõhine, inimgeograafia maastik inimese põhine.
Bioloogia maastik on elupaigapõhine.
Maakoore kõikuvad liikumised
Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi s.o. vajumisi ja kerkimisi.
Kurrutusliikumised

• Antikliaal ehk kohr
  

Positiivne kurd , kihid on kallutatud võlvist mõlemas suunas eemale. Antiklinaalsed
Diapiirkurrud – võivad levida eestis, ei ole endogeensed protsessdi. Tekivad niimoodi , et on kahelubjakivi vahel on savi ja kui jää liikus üle, siis jääkoormuste tõttu savi..
Rahulikel aladel – platvormidel – kujunevad antekliisid ja sünekliisid, kilbid.
Maavärinad

• Tektoonilised: maa vahevööd või maakoores esinevate sisepingete lahendus
  
• Vulkaanilised: kaasenvad vulkaaniliste protsessidega, eksogeensed
  
• Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemistest
  

Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks ( fookuseks ) ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärin kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärina keskmeks.
ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof – maavärin magnituudiga 8,0.
Metamorfism e moone
Moondekivimid tekkivad mineraalise massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil. Moondele võivad alluda nii tardkivimid, nende moondel tekivad
Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid
liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad.
Eksogeensed protsessid – mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kulutus, purustus . Akumulatsioon, settimine . Kujunevad setted : liiv, kruus, liivsavi, saviliiv , mudad, turvas jne.
Diageneesi käigus kujunevad pehmetest pudedatest setest settekivimid. Toimub osakeste liikumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak, Mineraalide ümberkristalliseerumine.
Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivid, lubimudadest lubjakvidid.
Murenemiseks nim kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore
Murenemist intensiivssust mõjutavad:

• Lähtekivimi koostis, mienraalid, värvus, hetrogeensus(kivimis tekivad pinged )
  
• Reljeef – erinevatel nõlvadel on temp kõikused on erinevad, murenemise intensiivsus on erinevad
  
• Kliima – kliima mõju erinevates vööndites on erinevad
  1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine (iseloomulik külma kliima aladel)
  2)keemiline murnemine ehk porsumine (sooja ja niiske kliimaga aladel)
  

Mulla (murenemiskooriku) läbilõige
A – horisont e huumushorisont
B – horisont e sisseuhtehorisont
C – horisont e mulla lähtekivim
Tuul – tuul tekitab eoolseid protsesse. Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne.
Mered

• Kontinentaalne ääreala, Süvookeaniline bassein, ääremered, sisemered
  
• Ookeani põhi keskahelikega, mandri nõlv, self
  
• Lahustunud soolad 2...45%
  
• Temperatuur
  
• Rõhk ja Ca ja CO3
  
• Valguse levik 50... 200m
  
• Lainetus max 400m
  
• Tõus ja mõõn
  
• Hoovussed
  
• Mudahoovused
  

Jää

• Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise
  
• Firn, liustikujää
  
• Lumepiir
  
• Jää liigub raskusjõu mõjul
  
• Glatsiaalsed setted: 3..7 mahuprotsent moreeni liustikus. Materjal transporditakse: jää sees, all ja küljel ning peal
  
• Voored – vooremaa , türi voorestikud
  
• Otsmoreen
  
• Künklik moreenalad
  
• Oosid – setted
  
• Mõhnad
  
• Viirsavi
  

Sood
Soo on liigniiske ala, kus turbakihi
Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% rabad.

• Madalsood – kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad
  
• Rabad ehk kõrgsood – on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas.
  
• Siirdesoo – on madalsoo ja raba vaheastmeks
  
• Lammisoo – madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Pmst ont egu madalsooga, mis toitub põhjaveest, kuid kevadeti kui lamm üle ujutatakse kantakse sinna palju setteid.
  

HÜDROGEOLOOGIA
On teadus põhjaveest: tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest , füüsikalis-, keemilistest oamdustest.
Põhjavesi - maapõues sisalduv vesi, mineraalvesi on põhjavee alaliik
Põhjaveekiht – veesisaldav ja andev maapõue osa.
Jäätumine : energia vabaneb
Sulamine: seotakse energia
Aurustumine : seotakse energia
Kondensatsioon: vabaneb energia
Vee üles liigutamiseks on juurde energiat vaja, alla tulles vabaneb energia.
Hüdrogeoloogia arenes väga kiiresti 19 sajandil, mis on suurelt seotud suurte linnade loomisega . Hüdrogeoloogia tegeleb ehituses, et tagada kuiv olukord, eesti tingimustes keldrites.
Seisev veekogu – seisvas veekogus (piiratud alal) kipub veepind olema horisontaalne (või ligikaudu horisontaalne, mis tuleb tõestada)
Põhjavesi:

• Põhjavesi on peaaegu vaba organismisedest, millised on kahjulikud inimesele
  
• Temperatuur on suhteliselt püsiv
  
• Keemiline koostis on püsiv
  
• Vooluhulgad stabiilsed
  
• Põhjavesi tavaliselt mage
  

Statsionaalrne voolamine – voolusid mida vaadeldakse sõltumatuna ajast, või millise parameetrid ei sõltu ajast nimetatakse stat voolamiseks.
Mittestatsionaarne voolamine
Keskkond on isotroopne, kui ta omadused on sarnased kõigis puntkides kõigis suundades. Põhjavee vool on küllastunud, kui kõik keskkonna tühikus on täidetud vedelikuga, poorid on täidestud veega.
Hg läbilõige
S-O – siluri -ordiviitsiumi veekihid, heledam värv näitab sügavust, millest alates karbonaatkivimid on vettpidavad.
S-O - siluri.ordiviitsuimi veekihid, tumedam värv näitab puukaevude suuremad erideebited.
D2-1 – Kesk-Alam- Devoni veekihid
D2nr – Narva
Karst
Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahutuvates
Sufosioon
Pudedates kivimites , purdsetetest. Pinnaosakeste väljakanne. Nähtused sulglohkudena