Geograafia 11. klassi konspekt (0)

Laamtektoonika (laamade liikumine)
Laam – maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal.
Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad . Alfred Wegener avastas mandrite liikumise.
Pangaea – suur manner , mis eksisteeris enne lagunemist.
Lauraasia ja Gondvana – kaks osa, mis tekkisid Pangaeast.
7 suurt ja 20 väiksemat laama.
Kuidas laamad liiguvad:

• Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge – toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. ( Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused
  

a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem)
b) Maavärinad
c) Vulkaanipursked
d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke
e) Süvikute teke

• Laamade lahknemine – toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt.
  

a) Tekib juurde uus maakoor
b) Maavärinad
c) Vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke (nt Madeira)
d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb

• Laamade kokkupõrge (kaks mandrilist laama põrkavad kokku) – nt Himaalaja
  

a) Kurdmäestike teke
b) Maavärinad

• Küljetsi liikumine – P-Am läänerannikul, nt San Andrease murrang.
  

a) Maavärinad
www.gi.ee
Astenosfäär – litosfääri all, vahevöö ülemine osa
Põlevkivi on tekkinud vetikatest , lubjakivi veeloomade kodadest .
Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõhe(d), mida kaudu tuleb maapinnale laava (tulikuum vedel mass), kivimitükikesed ja gaasid.
Esinemine:

• Laamade servaalad (ookeanilise ja mandrilise sukeldumine , lahku liikumine)
  
• “Kuuma täpi piirkond” - Laamade keskel esinevad kuumad täpid, kus kuum aine “sulatab” maakoorde augu (nt nii on tekkinud Hawaii saared)
  

Vulkaanide kuju ja purskeiseloom sõltuvad magma(laava) omadustest.

• Kihtvulkaan (kuhik on kõrge, kihilise ehitusega) kasvab kõrgusesse, sest laava on räni- ja gaasiderohke. Pursked on lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris – tekib kork ette. Kui gaase on palju, siis kork purustatakse, purskab. Happeline ehk graniitne laava.
  
• Kilpvulkaan (ei kasva kõrgusesse, kasvab laiusesse). Esineb rohkem ookeanides, nt Island . Laava voolab rahulikult , aeglaselt ja pidevalt. Laava ise on aluseline ehk basaltne. Räni- ja gaasidevaene.
  

3 erinevust:

• Kuju
  
• Laava on: aluseline või happeline
  
• Laavapursked pidevad või järsud.
  

Purske sageduse järgi liigitatakse:

• Aktiivsed vulkaanid (nt Etna, Kilauea )
  
• Kustunud vulkaanid – inimajaloo ajal ei ole pursanud (nt Elbrus, Kilimanjaro )
  
• Seiskuvad vulkaanid – purskavad kindlate vaheagade tagant
  

Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega:

• Tuha- ehk lõõmpilved – pilved , mis on segunenud vulkaanilise tuhaga, gaasidega. Võivad kanduda väga kaugele. Gaasid võivad olla ka mürgised.
  
• Mudavoolud e lahaarid – tekivad siis, kui vulkaani tipp on kaetud lumega. Lumi sulab ja seguneb vulkaanilise materjaliga .
  
• Fumaroolid – väävlit sisaldavad gaasijoad
  
• Maavärinad
  
• Geisrid ja kuumaveeallikad
  

MAAVÄRINAD
Fookus – koht maa sees, kus toimub maavärin
Epitsenter – koht maapinnal, fookuse kohal
I Kehalained
P-lained – horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus.
S-lained – liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s
II Pinnalained
Seismograaf – aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks.
Maavärin – maapinna vibratsioon ja nihked , mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal.
MAAVÄRINATE JA VULKAANIDE MÕJU INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE
Positiivne
Negatiivne
Inimesele
Taimedel viljakad tingimused, maavarad , kui riigid saadavad abi, võib tekkida uusi töökohti, rajatakse uued kaasaegsed elamud ,
Kodud hävivad, eluohtlikud olukorrad, mis põhjustavad suuri vigastusi ja surma, purustused, töökohtade kaotus, haigused levivad rohkem, nälg, joogivee puudus
Majandustegevusele
Turismi arendamine, maavarade kaevandamines, sellistel aladel saab kasutada maasisest soojust
Hävivad nt tehased, firmad lähevad pankrotti purustuste tõttu, infrastruktuur hävineb, taime- ja loomaliikide häving
Nõlvaprotsessid meelde jätta (lk59)
Maalihe sõltub:

• Nõlva kalle
  
• Pinnase niiskuse sisaldusest
  
• Ala geoloogilisest ehitusest.
  

Millised inimtegevused võivad kaasa tuua maalihke?

• Ehitustegevus – mitte rajada elumaju liiga kaugele kaldale. Paadisadamate rajamine
  
• Puude ja metsa mahavõtmine – tekib erosioon , pinans variseb ja libiseb
  
• Autoteede v lihtsalt teede rajamine, nõlva kuu muutmine
  
• Jõesängi süvendamine
  

Richteri ja Mercalli skaala
Mida mõõdetakse: R – maavärina võngete tugevust; M – purustusi
Mõõtühik: R – magnituud , M – pallid
Skaala ulatus: R – 0-8,9 magnituudi ; M – 0-12 palli
Millega mõõdetakse: R – Seismograaf; M – vaatlus
metsakõdu – tähis 0
huumuskiht – A
leetkiht/väljauhtekiht – E
sisseuhtekiht – B
lähtekivim – C
leetumine toimub nendes piirkondades, kus sajab rohkem, kui aurab.
Kamardumine – tekib paks huumuskiht. Toimub rohtlates , sademete hulk ja auramine on tasakaalus.
STEPP
A
B
C
Sisseuhtekiht on kõigil muldadel.
Gleistumine – sajab rohkem, kui aurab, Fe3O muutub Fe2O-ks. Eestis esineb ka. Mulda tekib gleikiht – savikiht, on sinakashall. Ka vihmametsades võib olla.
0
A
E
B
C
Sooldumine – väga kuivade muldade puhul, maa seest aauramise tagajärjel, teine võimalus – inimtegevuse tulemusena, kui inimene niisutab põldu. Kõrbealadel.
Soostumine – Eestis ka, tekib paks turbakiht.
Leostumine – vesi uhub ained (sool, kaltsium vms) mullast välja. Leostumiskihti pole olemas, mullad lihtsalt pestakse läbi.
Tundra – gleimullad, gleistumine
okasmets – leetmullad , leetumine
lehtmets – pruunmuld, leostumine
stepp ( rohtla ) – mustmuld, kamardumine
lähistroopiline mets ja põõsastik – punamuld , sooldumine
kõrb – hallmuld , sooldumine
savann – punamuld, kamardumine
vihmamets – ferralliitmuld, ferralisatsioon ehk raua teke, leetumine
MULLASTIKU KAITSE
Nähtus
Iseloomustus
Kaitse
Erosioon
Põhjustavad: vesi, tuul ja inimtegevus ( metsaraie , teede rajamine), nõlvakalle.
Meetmed: metsaribade istutamine , põlde haritakse risti nõlvaga, raskete masinate mitte kasutamine, tuuletõkked
Kõrbestumine
Kuivadel aladel
Põhjustavad: metsa mahavõtmine, ülekarjatamine, kuivus (külm hoovus ), üleväetamine,
Taimestiku istutamine, ülekarjatamise vältimine, metsade mittemahavõtmine.
Keemiline degradatsioon (hävimine)
Põhjustab: umbrohutõrje (mürkkemikaalid), üleväetamine, mulla pH langeb alla 5,6 – happeline muld , happevihmad , õhu saastamine
Keskkonnasõbralikumad mürkkemikaalid, DDT on väääga mürgine.
Sooldumine
Põhjustab: kunstlik niisutus , looduslikult võib esineda väga kuivadel aladel, kus auramine on intensiivne
Kunstlikku niisutust teha nii vähe, kui võimalik
Front – üleminekuala kahe erineva õhumassi vahel.
Soe front – tekib, kui soe õhk liigub külma õhu peale. Sajab frondil ja frondi ees. (külmal f-l taga)
Tähistatakse nii, et joon ja punane ja kaarekujulised junnid küljes.
Külm front – raske ja liigub maapinna lähedalt. Surub sooja õhu üles. Sajab frondil v frondi taga.
Tähis on teravate junnidega sinine.
Õhuringlus ja tuuled
Millised tegurid mõjutavad õhuringlust?
Gradientjõud (õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalamale)
Goriolisi jõud (maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud)
Hõõrdejõud
Maismaa ja mere erinev soojenemine ja jahtumine (veel on suurem soojusmahtuvus )
Mäestikud (natukene)
TUULED
Passaadid – tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas. (esinevad põhiliselt palavvöös) Põhjapoolkeral puhuvad kirdest, S poolkeral kagust.
(TUUL SELLE ILMAKAARE JÄRGI, KUST HAKKAB PUHUMA JEE)
Passaadid tekivad selle pärast, et ekvaatoril on püsiv madalrõhuala ja 30ndatel laiuskraadidel kõrgrõhuala. Tuul puhub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama suunas. Coriolisi jõu tõttu kalduvad tuuled N poolkeral edelasse ja S poolkeral loodesse.
Läänetuuled – tuuled, mis puhuvad parasvöös.
Idatuuled – tuuled, mis puhuvad poolustelt.
Mussoonid – püsivad tuuled, mis puhuvad India ja Vaikse ookeani ääres, aga Aasia rannikul. Kõige paremini on välja kujunenud Lõuna-Aasias. Suvel puhub mussoon ookeanilt maismaale, sest ookeani kohal on kõrgrõhuala ja maismaa kohal madalrõhuala. Suvemussoon toob kaasa sademeid ja suurt õnnetust Indiale. Talvemussoon on maismaalt merele ja ei too kaasa sademeid.
GEOGRAAFILISED TEGURID
Takistavad õhumasside liikumist.

• Mäestikud
  
• Kaugus ookeanidest ja meredest – (mereline ja mandriline kliima – erinevad sademete hulga ja temperatuuri amplituudi poolest)
  
• Päikesekiirte langemisnurk
  
• Püsivad tuuled
  
• Hoovused (soojad hoovused – algavade ekvaatorilt – Golfi/Põhja-Atlandi hoovus, Aafrika idarannikul, Ida- Austraalia hoovus, külmad hoovused – Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus, California hoovus, Labradori hoovus, Läänetuulte hoovus, mis on ümber Antarktika ). Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva, l-poolkeral vastupidi.
  

Hoovus on ühesuguste omadustega veemass. Kui külm hoovus on rannikul võib sinna tekkida kõrb, nt Atacama kõrb, Namibi kõrb Aafrika läänerannikul.

• Geograafiline laius – kaugus ekvaatorist – määrab ära, kui palju saab ala soojust ja valgust, määrab ära, kus tekivad soojusvööd.
  

Kliima soojenemise looduslikud põhjustajad: lõõmpilved, happesademed , sudu
Vääveldioksiid ja lämmastik reageerivad veega ja tekivad happesademed, kivisöe kaevandamisel satuvad vette nt.
Linnas on teistsugune mikrokliima heitgaaside tõttu, majad takistavad ka õhu liikumist.
HÜDROSFÄÄR
(atmosfääri mõjud)

• Temperatuurist oleneb auramine
  
• Hoovused mõjutavad
  

(litosfäär)

• Kujuneb välja põhjavee horisont
  
• Pinnase niiskus oleneb litosfäärist
  

(pedosfäär)

• Põhjavee tase – muld niiskem
  
• Kivimite poorsus
  

Suur ja väike veeringe Maakeral
Väike veeringe – ookeanist aurub, sajab sinnasamasse maha MM-MM
Suur veering MM – maismaa – MM
Transpiratsioon – auramine taimedelt
Auramise hulka mõjutab:

• Temperatuur – mida kõrgem, seda suurem on auramine
  
• Õhuniiskus – mida kõrgem on õhuniiskus, seda väiksem on auramine
  
• Tuule kiirus – tuulise ilmaga aurab kiiremini
  
• Pinnase omadused – lõhelise pinnase puhul on auramine väike, mida tumedam, seda suurem auramine. Savise puhul suurem auramine
  

Sademete hulka mõjutab:

• Kaugus ookeanidest ja meredest – ookeani ääres on rohkem
  
• Hoovus – soe v külm hoovus mõjutab
  
• Pinnamood – mäestikud
  
• Temperatuur
  

Mida suurem on sademete hulk, seda niiskem on õhk ja väiksem auramine.
Ekvaatoril on mandri kohal auramine suurem pilvede tõttu, mida on ookeanil rohkem.
Troopilises ookeani kohal.

• Mandriliustikud
  
• Mäeliustikud
  

Vee viibeaeg
Veeringeid on kahte liiki: suur ja väike.
Transpiratsioon – kui metsalt aurab tagasi
Auramist mõjutavad tegurid (selgeks!)

• Pinnase omadustest
  
• Taimestik
  
• Õhu ja maapinna niiskus
  
• Temperatuur
  
• Tuule kiirus
  

(näited!)
56678190 – Maria telefoninummer
Sademed:

• Kaugus ookeanidest ja meredest
  
• Pinnamood – mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel)
  
• Auramine
  

Miks on põhjapoolkera palavvöös vesi soojem? (miks asub termiline ekvaator p-poolkeral)

• Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus
  
• Antarktika on soojem kui arktika
  

Merevee keskmine temperatuus on 3,8 kraadi, põhjapoolkeral on keskmine temperatuur 3 kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral
Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli .
Soolsus sõltub:

• Mereliigist (kas on sisemeri , ääremeri v saartevaheline, ääremered on soolasemad)
  
• Sademete ja auramise vahekord
  
• Suubuvate jõgede arv
  

Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala.
Ajuvesi – üle normaalse veetaseme
Paguvesi – alla normi veetaseme
Rannavall ja rannabarr (on vee all ja tuleb rannikuga seoses)
Kuidas võib rannik aja jooksul muutuda?
Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited , rannavall ja rannabarr
Kulutava tegevuse tagajärjel: pank ehk klint , (murrutuspank – kui on pank ja ülemine osa ulatub välja, keskelt on vesi uuristanud, siis ülemine osa on murrutuspank; murrutuskulbas on keskmine osa ja merepiiril alumina osa on murrutuslava ).
Lainetus on kulutava tegevusega .
Hoovused toovad kaasa setteid ja võtavad kaasa setteid.
Tuule tagajärjel tekivad luited.
Merejää purustab rannikut.
Taimed kinnistavad rannikuliiva, setteid, loomad uuristavad käike.
Setete kuhjumisel tekib delta. Jõesuudmesse võivad tekkida settetasandikud.
Kui vesi viib setted ära, siis võib tekkida lehtersuue ( estuaar )
Inimene muudab rannikut ehitustegevusega, muulide rajamisega.
Lainetuse tulemusena võivad tekkida kõik pinnavormid (murrutuspank, murrutuskulbas, rannavall, rannabarr).
Lauskrannik (kuhjav tegevus) ja järskrannik (kulutav tegevus)
Sadamate suudmed ummistuvad , sest tuul toob kaasa setteid.
Pandivere kõrgustikul on veekaitseala, sest seal on karstiala.
Infiltratsioon – sademete imbumine pinnasesse
Vett läbilaskev kiht (hea on liiv)
PÕHJAVESI
Vettpidav kiht
Arteesiavesi – surveline põhjavesi
Transpiratsioon – auramine taimedelt