PAGI SAAR RANNAJOONEGA PARALLEELSETE MÄE-AHELIKE VAHELISED ORUD ON MAAILMAMERI ÜLE UJUTANUD, AHELIKE KÕRGEMAD OSAD MOODUSTAVAD PIKLIKUD KITSAD PANKRANNIK BALTI KLINT ON KAKS HARU: 1)ÖLAND - PÕHJA-EESTI – LAADOGA JÄRV. ROOTSIS MADALAM, EESTIS KÕRGEM (ONTIKAL 56 M) 2) GOTLAND – SAAREMAA – MUHU – LÕUNA-LÄÄNEMAA. ROOTSIS KÕRGEM, EESTIS MADALAM MURRUTUSLAVA KULBAS LAINETUS UURISTAB JA KULUTAB RANNAASTANGU ALUMIST OSA, TEKIVAD KOOPAD E. KULBASED. ASTANGU ÜLEMINE OSA KAOTAB TOETUSPINNA JA VARISEB. TEKIB MURRUTUSLAVA. LAUGRANNIKUD LAIDRANNIK VÄIKESED MOREENKATTEGA SAARED, MIS TEKKINUD SEOSES MAAKOORE AEGLASE TÕUSULIIKUMISEGA PEALE JÄÄ-AJA LÕPPU. ERITI PALJU EESTI LÄÄNERANNIKUL VÄINAMERES MAASÄÄRTEGA LUITERANNIK LUIDE LAGUUN
e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m.
Algab lainetuse mõju merepõhjale. 2. Noorus kaljusaar, paerand, aktiivne lainetuse tegevus-murrutus, kuhje saarekese taga, setteid peale ei kuhju. Saart purustatakse. 3. Küpsus kulutus-kuhjesüsteemi aktiivne areng, seteteränne ja kuhjumine. kulutatakse avamere poolt, peale kuhjuvad setted. Kõik rannaprotsessid olemas. 4. Hääbumine ranna-areng vaid ajutise kõrgveega. 5. Hääbunud e surnud rand enam ei toimu midagi, murrutuslava on laiaks läinud või randsaar kerkib ette, lainetus enam ei mõjuta. Veealune kari Veealune kuhje Aktiivne pank Hääbuv pank Vana pank Murrutuslava Kuhjevorm
· KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani Hoovuste tähtsus · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) · Mõju kliimaleTULETA MEELDE! Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul RANNAPROTSESSID · Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga kujunevad kulutusrannad Pankrannik murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE · Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklusõnnetused
tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel.
Molgorg -tekkib põhja ja külje erosiooni tasakaalustumisel Lammorg -tekkib kui külje erosioon saavutab ülekaalu Kaldavall -voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Soot -suurvee ajal lõikab jõgi oma looke läbi Terrassid -jõe poolt järsu astanguga piiratud tasandid Meretekkelised pinnavormid Murrutuspank -aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak Murrutuslava -tasane ala mere ja panga jalami vahel Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid Muud pinnavormid
Mere soolsust mõjutavad:sademete hulga ja auramise vahekord,jõgede suubumine,ühendus ookeaniga. Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral. (Ntks Läänemere elustiku liigiline vaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega, eriti lahtedes) Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID (Kuhjav tegevus laugrannikutel) ; Tekivad kuhjerannad Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Äravoolu mõjutavad: Sademed,Õhutemperatuur (auramine),Lume sulamine ja liustike sulamine,Juurdevool lisajõgedest,Läbivool järvest,Paisu ehitamine.
Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva läheda Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm. Maavälis jõud kannavad lahtimurtud kivi osakesi edasi kuni neil enegriat jätkub., ja siis kuhjuvad ühte kohta. 11.Rannikud Murrutus on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon. Murrutuse läbi tekivad näiteks pangad, murrutuskulpad ja murrutuslava. Skäärrannik on rannikutüüp, kus keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud.
kokku igast ilmakaarest. Põhjus miks varingud tekivad on meri pangaastangute lähedal. [11] Aastas väheneb astang 8cm võrra. Enam kui 240 aastaga on astang taganenud ligi 20 meetrit ehk ligi 8 cm aastas. Klint püsib kui mere tegevus on väikesem ( lainetus, tormid jne). Kui meri ründab ja veeseis on kõrge, siis võin klint päevadega meetreid kaotada. Kui aga klinti kaitseb lai madalaveeline murrutuslava või rannikumadalik, võib pank seista muutumatult aastatuhandeid. [11] Põhja-Eesti klint kuulub UNESCO maailmapärandite hulka. [3] Pilt 7 2008. Aasta varingu jäljed Pakri neemel [12] KOKKUVÕTE Paekivi on olnud juba avastamisest saati väga hea materjal nii ehituses kui ka muudes valdkondades nagu ehted jms. Paekivi on väga tugev ehitusmaterjal kui teda õigesti töödelda ja kasutada. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit
Ajuvesi üle normaalse veetaseme Paguvesi alla normi veetaseme Rannavall ja rannabarr (on vee all ja tuleb rannikuga seoses) Kuidas võib rannik aja jooksul muutuda? Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited, rannavall ja rannabarr Kulutava tegevuse tagajärjel: pank ehk klint, (murrutuspank kui on pank ja ülemine osa ulatub välja, keskelt on vesi uuristanud, siis ülemine osa on murrutuspank; murrutuskulbas on keskmine osa ja merepiiril alumina osa on murrutuslava). Lainetus on kulutava tegevusega. Hoovused toovad kaasa setteid ja võtavad kaasa setteid. Tuule tagajärjel tekivad luited. Merejää purustab rannikut. Taimed kinnistavad rannikuliiva, setteid, loomad uuristavad käike. Setete kuhjumisel tekib delta. Jõesuudmesse võivad tekkida settetasandikud. Kui vesi viib setted ära, siis võib tekkida lehtersuue (estuaar) Inimene muudab rannikut ehitustegevusega, muulide rajamisega.
Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku alumisse ossa tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga murrutuskulpaid neid eraldavate sammastega. Tugeva murrutuse tõttu on järsaku jalamil rohkesti ülalt varisenud liivakivipanku. Paekalda ette jääb tasane murrutuslava, millel esineb madalas meres palju rändkive. Ilmandu kalda kohal on maastikuliselt huvitav 10-15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest koosnev kivikangur. Madala veetaseme ajal võib kambriumi liivakividest koosneval murrutuslaval jälgida mitmesuguseid mere tegevuse mikrovorme ja kivimeid läbivaid tektoonilisi lõhesid. Olulisemad maavarad on lubjakivi (Harku ja Sõrve maardlad) ning turvas (Vääna, Tõlinõmme, Tabasalu, Harku, Karjaküla, Muraste, Ilmandu).
Globaalne hoovuste süsteem. Tsunaami tekib üldiselt maapinna suure osa liikumisel mere all (maavärin). Tsunami lainekõrgus pole väga suur, kuid veemass on nii tohutu, et see ei sumbu. Setete järgi saab leida infot ka minevikus toimunud tsunamide ja nende sageduse kohta. (Nt.indoneesias) Maateaduste alused I (12.okt) Rannikukeskkonnad. -kulutusrannikud : esineb ranna-astang, pank. Rannajoon taandub, jääb alles veealune murrutuslava. Murrutuslava sügavus on vastavuses lainete vee alla ulatuva mõjuga (poole lainepikkuse sügavale). -kulutusrannikute õgvendamine : väljaulatuvad rannaastangud, neemikud jms abradeeritakse kiiremini. -kuhjerannikud : rahulikes tingimustes kantakse setted rannale, tormidega sellelt jälle eemale (kuni poole lainepikkuse sügavuseni). Kui lained langevad rannale nurga all, toimub rannajoone nihkumine. Kui veetase on madal, võib rannajoonest eemal näha ka parasjagu eemale kantud materjalist vallseljakut.
annaabi.ee 
