Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elukuu, ergutamine, eluaasta, koordinatsioon, maimik, suud, õppimisvõime, mänguasja, keera, maimiku, suhtle, liikuda, mõnd, moodus, juttu, seltskond, duse, kujutlusvõime, lelu, trepi, annete, joonistus, kuule, keerukam, küsimusi, ergutus, eluaastal, enesekindlus, avama, tualeti, jalgad, kuulama, kukub, muusika, igapäevase, segamini, lauseid, taipabLapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult. Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu
.................................................................................................................. 13 MITTESÕNALISED MÄNGUD........................................................................................... 14 ERINEVAD HÄÄLED ........................................................................................................ 14 MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG........................................................................................ 14 3. KUNI 6. ELUKUU:............................................................................................................. 15 VAATA SIIA!...................................................................................................................... 15 NÖPSNINA........................................................................................................................ 15 ÜLES JA ALLA................................................................................................
Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu. Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG NELJANDAL ELUKUUL Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja, paneb asju suhu. Laps oskab pead pöörata hääle suunas ning naerab lakkamatult. Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele (Väikelapse areng 4-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG VIIENDAL ELUKUUL Viie kuune laps peaks suutma pöörata end seljalt kõhule. Kõhuli olles peaks laps suutma käte abil oma ülakeha üles tõsta. Haarab käteulatusest kaugemal olevaid esemeid ja märkab juba väiksemaid esemeid
rääkida, samal ajal toas rahulikult ringi liikuda, et laps jõuaks jälgida. See tegevus arendab tema jälgimisvõimet ning aitab kontrollida pea liigutusi. 7. elukuul võib laps näidata esimesi märke soovist roomata. Selleks, et teda stimuleerida võiks beebi asetada kõhuli põrandale ning panna tema vaatevälja mõni huvitav või lemmik mänguasi, piisavalt kaugele, et ta seda kätte ei saaks, kuid samas mitte liiga kaugele, sest siis kaotab ta huvi. Laps püüab mänguasja poole nihkuda tõmmates kätega või tõugates jalgadega ennast edasi. Kümnekuune laps suudab juba pingutuseta roomata. Eriti tuleks kasuks, kui panna laps ühte toanurka ning teda teisest toanurgast enda juurde meelitada. Võiks ka panna talle teele mõne takistuse näiteks suure ja koheva padja. Kui lapsel on piisavalt tahtejõudu ronib ta sellest üle, et ema juurde pääseda. Ka kõndimist väiks julgustada
SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG............................
( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära, - joonistades markeriga pöidlale näo ja peites pöidla teiste sõrmede vahele/alla. TEE TALLE PAI · Istu koos lapsega põrandale ja aseta ümberringi paar-kolm lapse lemmiknukku või pehmet mängulooma. · Võta üks pehme mänguloom oma kätte ja kallista seda. Kasuta tunnustavaid lauseid, näiteks: "Küll on tore karuga mängida", "Karul on
Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib
jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps suudab vastu võtta palju erinevat infot siis, peab arvestama,et laps võib olla õhtuti pahuram ja väsinum. Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega valdavalt ühe küsimuse toel: "Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab, kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks. Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust, mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda. Nimelt teisel eluaastal kurvastab last lahusolek vanematest või elumuudatus (lastesõim, haigla) kõige enam. Emal-isal ja vanaemal-vanaisal on palju võimalusi toetada last esemete maailma loomisel, kui
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid selles
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng t
(enamjaolt pudikeeles, millest meie aru ei saanud) ning sepärast väljendas end peamiselt zestide, näoilme ning hääle intonatsiooniga. Kui laps toas ringi kõndis, siis olid tal käed vabalt kõrval, kui ta aga natuke jonnis või kui talle miski ei meeldinud, hoidis laps kramplikult millestki kinni (Nt. kui Maarja lapse õhkuviskamise lõpetas, ei tahtnud ta kuidagi Maarja pöialdest lahti lasta). Samuti laiutas Käku mitu korda käsi ja näitas asju näpuga. · Käte-silmade koordinatsioon Laps näeb seost oma käe liikumise ja selle tagajärgede vahel. (Näiteks tõmbab soovitud mänguasja enda poole, tõmmates selle külge seotud nöörist.) Hoiab mõlemas käes kahte väikest eset korraga. Tahab end ise riidesse panna. Meeldib veeretada, visata ja isegi ka püüda nii väikseid kui suuri palle. Mingeid nööriga mänguasju meil seal kahjuks ei olnud, aga pall seevastu oli küll. Käku oskas seda kätte võtta, visata ning ka veeretada. Loomulikult ta nautis seda tegevust
ARUKAS MAIMIK Dr. Richard C. Woolfson Ergutamise tähtsus · Ergutamine julgustab teda ennast ja ümbritsevat maailma avastama nii, et temast saab arukas maimik. Rivaalitsemisest. · Väldi maimiku võrdlemst uue titaga · Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima · Ütle maimikule, et ta noorem õde või vend armastab teda · Kohtle lapsi kui erinevaid isiksusi · Kui tekib rivaalitsemine tegele sellega. Soolised erinevused · Last tuleb julgustada soost olenemata ja talle omasel moel arendada. Jonnimine · Kui on võimalik, enneta jonnihoogu · Jää rahulikuks · Julgusta teda · Räägi hiljem temaga · Sälita enesekindlus Söömisharjumused
aukudega alusesse. Selliste tegevuste kaudu hakkab tal välja kujunema algeline arusaam põhjusest ja tagajärjest. Laps näeb, et mida rohkem pulka taguda, seda sügavamale see läheb. Lapsel tekib uudishimu ka salapärase täiskasvanute maailma vastu. Et seda rahuldada, on ta innukas ,,kaasa aitama" sellistes koristustöödes nagu põrandapühkimine ja tolmuvõtmine. 16-20 elukuud Sa märkad, et lapse kontroll oma keha üle, käeline osavus ning silmade ja käte koordinatsioon on märgatavalt paranenud ning võimaldab tal teha rohkelt põnevaid avastusi. Ta tegeleb nüüd korraga mitme esemega. Ta oskab klotse nii laduda, et need tasakaalus püsivad, ning saab aru, millised tükid on mosaiikpildi tühiku täitmiseks liiga väiksed või liiga suured ja et tükkide asendit muutes, näiteks neid teistpidi keerates, saab neid omavahel paremini sobitada. 20-24 elukuud Laps on nüüd kirglik uurija, kelle soov maailma mõista näib oleval piiritu. Ta uurib huviga
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele sõnavara ja grammatikareeglid, mida räägivad ümbritsevad täiskasvanud või vanemad lapsed. Reeglid ehk grammatika ongi see, mis annab keelele selle ebatavalise jõu, sest võimaldab
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
kuuselt oskab omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10-12 kuuselt kiindumust. Juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (näiteks, kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Laps pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. Kuigi sõnu veel ei ole. Teisel eluaastal: Suured muutused on sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. Tema
kõik need aitavad last maailma tundmaõppimisel. Talle meeldib mängida nii omaette kui ka kaaslasega. 1-2 aastase lapse mängu areng 20-24 elukuud- Üks selles lemmikmänge on täiskasvanute ,,aitamine" igapäevastes toimingutes. Lapse arenenud käeline osavus ja võime pikemalt keskenduda võimaldavad tal rõõmu tunda ka sellistest leludest, millega mängimine on keerulisem ja nõuab kontrolli oma käte üle. Käte ja silmade koordinatsioon · 15-18 elukuud- Näeb seost oma käe liikumises ja selle tagajärgede vahel. Meeldib pliiatsite või värvidega paberile juhuslikke märke teha. Hakkab ise käte ja lusika abil sööma. Vasaku ja parema käe eelistamine võib selgelt ilmneda. Oskab käsi plaksutada. · 19-21 elukuud- Meeldib tegeleda modelleerimismaterjalidega. Laob väikesi puuklotse üksteise otsa, ehitab kuni viiest klotsist koosneva torni.
kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist. Ja ei diagnoosita kergesti. Selleks,et diagnoosida tuleb spetsialistidel koguda andmeid, teha uuringuid ja teste
Mängud loovad positiivse emotsionaalse fooni, õpetavad jäljendama ja süüvima kõneliste selgituste sisusse. Laps õpib tähelepanu paremini kontsentreerima Sõrmeharjutustele rütmiteksti lisamine võimaldab parandada kõne rütmi, selgust ja häälduse täpsust Liigutuste ja nende järgnevuse meelespidamine parandab mälu Areneb kujutlusvõime ja fantaasia Sõrmelihased tugevnevad, paraneb nende koordinatsioon, luues eelduse kirjutamisoskuse kujunemiseks Sõrmeharjutuste tegemisel peame jälgima, et: Harjutuste ja sõrmemängude rakskusaste vastaks lapse arengutasemele; Tempo oleks paras, laps peab saama veenduda, et tema sõrmed kuulavad hästi sõna; Vajadusel tuleb last abistada; Harjutused peaksid korduma periooditi; Tegutsemisel (mängimisel) peaks olema positiivne foon. Allikas: Valli Vilu Näpumängude näidised Näppude nimed
mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda rahulikult ega satu niisugusesse olukorda, mille valitsemisega ta toime ei tule. Tähtis on hooldamist õigesti ajastada ja lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajalikkusest. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta on tähtis ja et maailma peale võib loota. Selle põhjal hakkab lapsel esimese eluaasta jooksul kujunema põhiturvalisus, mis on hilisema psüühilise arengu jaoks väga tähtis. Laps on kindel, et tema eest kantakse hoolt. See tunne võimaldab tal algul hoidjasse kiinduda ning hiljem temast sõltumatuks muutuda. Pettumused põhjustavad lapsel hiljem psüühilisi hälbeid. Vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg on tähelepanekute kohaselt põhjustanud juba pooleaastaselgi lapsel agressiivset käitumist. Samal põhjusel ei teki lapsel ka põhiturvalisust ega usku
Ta ütleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg põhjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset käitumist. Sage ülehooldamine (vajadust polegi aga juba rahuldatakse, mida arvatavasti võiks rahuldada) tekitab passiivse ja pikaajalise sõltuvuse hoidjast. Lapsel on nutuks alati põhjust. Lapsel hakkab tekkima kehast ja selle piiridest kujutlus. See paneb lapse MINAle elamusliku aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1
Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme ja nii mõnigi laps ei häälda kõiki häälikuid õigesti, eriti kaashäälikud R, K, L, S). 3 Lapse laused muutuvad pikemaks, ta kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Lausetes esineb veel grammatilisi vigu. Laps hakkab kasutama mitmust ning sõnade erinevaid vorme. Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu. Maimiku kõnesse ilmub palju küsimusi- lisaks mis- küsimusele hakkab laps küsima:"Kus?","Miks?","Millal?". Hakkab tarvitama grammatilisi vorme, KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust, Täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, Kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause,
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed,
Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. Mängu võiks kaasata lapsele meeldiva pehme mänguasja. Laulus saab asendada sõnu ,,Jänku" selle looma nimega, kellega parajasti mängitakse. Loe salmi ja tee nõutud liigutusi: ,,Jänku hüppas metsa all, lõbus tuju oli tal. (Hüpita jänest üles-alla, keeruta teda ringi.) Vaatas üles, (tõsta jänes õhku) vaatas alla, (pane jänes põrandale) jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) Hiiremäng
Päevane uni · (puhkus) võimaldab sellest stimulatsioonist taastuda. · nina võimaldab tunda lõhnu, uue keskkonna lõhn (lasteaias sageli toidu lõhn) võib olla esialgu harjumatu ning seetõttu kohanemist takistav asjaolu. · Kõrvade abil tajutav heliline maailm muutub kollektiivis ühtlaseks müraks ning vaikushetked on defitsiitsed. · Suu. Esimese 18 elukuu jooksul õpib laps esemelist maailma tundma asju suhu pannes. Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last. Suur hulk lapsi, kellede tegutsemist saadab vali kõne, kes kõik vajavad õpetajapoolset
KOOLIEELIKUIGA Perekonna õpetuse referaat Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3-aastane laps..............................................................................................................................5 Mida oskab kolmeaastane laps....................................................................................................6 4-aastane laps..............................................................................................................................7 Mida oskab nelja-aastane laps....................................................................................................8 5- aastane laps........................................................................................
..............................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b.Arendusrühma tegevused.......................................................................................................23 Lugemispäevik a. Logopeedilised jutukesed Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
pähe". Nad peavad lastega distantsi, seega hoiduvad kõikvõimalikest emotsionaalsuse väljendustest. Sellised lapsed on ilma jäetud ema hellusest. Neil on kaelas terve hulk reegleid, mida nad täitma peavad. Taolise suhtumise tagajärjel võivad kaduda laste ja nende vanemate vahel igasugused kontaktid. 1.7.3 Piits ja präänik Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma ,,prääniku". Näiteks ostavad vanemad talle mänguasja. Kui ta aga peab end halvasti üleval, tuleb millestki loobuda. Selline kasvatusstiil tekitab lapses tarbijaliku suhtumise oma vanematesse. 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..." Vahel mängivad vanemad lapse tunnetel -- hirmutundel (,,kui sa riidesse ei saa, läheme ilma sinuta minema") või kiindumusel (,,kui sa kohe magama ei heida, siis ma sind enam ei armasta"). Sageli see võte mõjub. Lõpuks saab aga laps aru, et kõiki need ähvardusi ei viidagi täide. Nii
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1
Poolteistaastane laps tegutseb lusika, palli, raamatu ja tooliga hoopis teisisti, kui kuus- kaheksakuuene laps vanema vanuse lapse aktiivsus nende esemetega vastab nendele üldkultuurilisele tähendusele. Nii laps õpib tassi suu juurde tõsta, aga temale palju kergem käsitseda tühja või pooltühja tassiga, kui piimatäis tassiga. Natuke rohkem tegevuse vabadust tema omandab mänguasjadega manipuleerides. Kolmanda eluaasta alguseni aineline tegevus on juba kujundatud, vähemalt nende majatarbete suhtes, millist laps kasutab. Ainelised tegevused täienevad. Varases vanuses hakkavad lapsel kujunema teadlikult kontrollitavaid suvaliseid tegevuseid. Need ilmnevad joonistuses, konstrueerimises, loomingutegevuse teistes liikides. Need tegevused nimetatakse suvalisena sellepärast, et nemad tekivad mitte väliste 6
annaabi.ee 
