2-3 aastase lapse areng

Q: Mis see on vastab küsimustele kus?

Vastus leiad õppematerjalist: 2-3 aastase lapse areng

Q: Kus Kui keegi läheb toast ära küsi Kuhu isa läks?

Vastus leiad õppematerjalist: 2-3 aastase lapse areng

Talve, Kaia

2-3 aastase lapse areng (2)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Pedagoogika - Lapse areng, jälgimine ja analüüs

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mis see on vastab küsimustele kus?
Kus Kui keegi läheb toast ära küsi Kuhu isa läks?

Tallinna Pedagoogiline Seminar

Referaat

2-3 aastase lapseareng
Tallinn 2010

Sisukord

1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3

2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4

3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5

3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5

4. Kõne areng.............................................................................................................................7

5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8
5.1. 2 aastased lapsed..............................................................................................................................8
5.2. 3 aastased lapsed..............................................................................................................................8
6. Gerli targad ütlemised........................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus................................................................................................................................11

1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng.

Teise ja kolmanda sünnipäeva vahele jääb lapse arengus tundlikkuse periood, kuid maailma asjadest saab ta juba päris hästi aru. Kolme aastane laps on väga uudishimulik ja ta võib küsib kõige uue kohta. Samuti areneb lapsel väga kiiresti motoorika, kujutlusvõime ja tema sisemaailm. Samuti sel perioodil võib lapsel tekkida probleeme tõelisuse ja kujutluse vahel. Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps suudab vastu võtta palju erinevat infot siis, peab arvestama,et laps võib olla õhtuti pahuram ja väsinum.
Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega valdavalt ühe küsimuse toel: “Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab, kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks . Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust , mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda. Nimelt teisel eluaastal kurvastab last lahusolek vanematest või elumuudatus (lastesõim, haigla ) kõige enam.
Emal-isal ja vanaemal-vanaisal on palju võimalusi toetada last esemete maailma loomisel, kui nad teavad, mis maailm see on ja mida selle kujundamisel tuleks teha. Alates teisest-kolmandast eluaastast hakkab laps ümbritsevates esemetes ja nähtustes nägema ühist ja erinevat nind seda järjest lisanduvate sõnade abil välja ütlema.
2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng
2-aastased uurivad kõiki võimalusi ühest kohast teise rändamiseks, sealhulgas rullimine , roomamine, kõndimine, jooksmine, hüppamine ja ronimine. Nad suudavad samuti lüüa väikest palli edasi, veerevat palli püüda ja palli visata . 2-aastastele meeldivad näpumängud (nt ämblikumäng), litsuda ja pigistada savi, häält tegevaid instrumente raputada ja paberile kritseldada. Nad suudavad keerata/tõmmata ukselinki, purgikaant keerata ja nad on parandanud enda võimeid söögiriistu kasutada.

Rullib, roomab, hüppab, kõnnib, jookseb ja ronib.Suudab roomata läbi tunnelite, minna madalate takistuste üle ja alt läbi, turnib madalatel astmetel.

Meeldib liikuda jalgade ja käte peal, jäljendades mingit looma.
Joostes kukub tihti. Hakkab aru saama kuidas üks jalg ees joosta (galopp)
Ronides võib jääda kinni ja abi vajada alla saamisel.
Suudab toolile iseseisvalt minna
Hoides käsipuust kinni suudast trepist üles-alla käia ühe sammu kaupa. Suudab hüpata ühelt astmelt alla aga võib maandudes tasakaalu kaotada.
Vajab võimalust mängida aktiivseid mänge nii toas kui õues.
Painutab ennast ettepoole ilma kukkumata.
Korjab üles mänguasju ise püsti seistes
Seisab ühe jala peal kui teda abistatakse, kõnnib varvaste peal
Sõidab kolmerattalisega, vahepeal pedaale kasutades
Lööb väikest palli edasi
Püüab veerevat palli, seda käte, jalgade ja kehaga lõksu püüdes.
Naudib häält tegevaid instrumente raputada ja liigutada
Tõusvas joones võtab osa riietumisest.
Kritseldab markeri või kriidiga. Suudab teha horisontaalseid, vertikaalseid ja ümmargusi jooni/ ringe pastaka või kriidiga.
Kasutab iseseisvalt kahvlit ja lusikat
Keerab ükshaaval lehti
Koos abiga kasutab taskurätti, et nina nuusata
Potitreeninguks on üldiselt piisavalt suur
Peseb ja kuivatab käsi ilma abita
Pöörab tähelepanu turvalisusele, ei pruugi alati sõna kuulata

3. Vaimne areng
1) leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal , ruut, ristkülik,
kolmnurk , hulknurk) ja värvi (punane, oranþ, kollane, roheline,
sinine, lilla, must, valge) alusel;
2) suhetab eseme osi, paigutab neid täiskasvanu juhendamisel ümber:
karbid , klotsid jms;
3) joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti;
4) täidab korraldusi pane sisse, peale, alla;
5) kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud
suhtlussituatsiooniga;
6) tunneb aktiivselt huvi asjade nimetuste vastu, kasutab umbes 1500
sõna;
7) küsib mis see on?, vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele
kes? nimega;
8) kasutab endast rääkides sõna mina;
9) on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest
struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme;
10) nimetab tegevusi pildil;
11) kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja
arvsõnu.

3.1 Gerli oskab:

tunneb üsikuid tähti, seosed lastesaate “mõmmi aabits”

O-tähe kohta ütleb “see on ümmargune.”

U-tähte seostab hundikutsikatega ( telesaade “mõmmi aabits”).

Kui kirjutada paberile tähti (kõik täishäälikud ja mõned kaashäälikud), siis oskab neid öelda.

Numbreid loeb 1-10 ni.

Kui kirjutada paberile nt. number 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10 siis oskab seda öelda

Kui küsida, mitme aastane oled, siis vastab, et 2 aastane.

Teab ema, isa ja õe nime ja lähedaste inimeste nimesid .

Nimetab perekondi õigete liikmetega.

Tunneb ära kõik koduloomad . Teab mis hääli teevad ja mida meile annavad.
4. Kõne areng
2-3 aastane laps suudab arusaada juba keerulistest lausetest (mine vii paber prügikasti).
Mida vanemaks laps saab seda, rohkem hakkab ta oma vestlusesse tooma ka sihipäraseid ja õigeid (käe)liigutusi.
2-3 aastane laps:

Ühendab nimisõna tegusõnaga. Marko sööb. Küsi lapselt: Mida Marko teeb? Koos raamatut vaadates küsi piltide kohta: Mida karu teeb. Aita lapsel vastata: Karu kõnnib.
Väljendab kahe sõnaga omandisuhet. Vali esemed, mis on kellegi omad – ema kleit, isa lips . Osuta esemele ja küsi: Kelle oma? Nimetage ja näidake kehaosi , erinevaid asju ja ütelge algul koos, hiljem ütleb laps, kelle omad need on.
Vastab küsimusele Kus? Kui keegi läheb toast ära, küsi. Kuhu isa läks? Kus isa on? Lase lapsel vastata.
Näitab sõrmedel oma vanust . Sina oled kolmeaastane. Tõsta üles 3 sõrme ja näita lapsele. Palu lapsel sama teha.
Teab oma sugu. Kasuta igapäevakõnes sõnu, mis näitavad sugu. Poiss, tüdruk. Ühenda need omadussõnadega: tubli poiss, suur tüdruk.
Täidab kaheosalise korralduse. Algul täidab laps 1- osalise korralduse. Too nukk . See järel esita sama korraldus uuesti ja lisa teinegi juurde: Joo kõigepealt piim ära ja pane siis kruus kraanikaussi.
Kasutab sõnu „kinni ja lahti”. Ava ja sule uksi, karpe, küsi lapselt, kas need on kinni või lahti. Lase lapsel endal asju avada ja sulgeda.

Umbes veerandil lastest aga esineb kiirkõnet. 2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja pöörduda logopeedi poole. Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga 5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras olema.
5. Ealised iseärasusedˇ(merka)

5.1. 2 aastased lapsed

Teisel eluaastal toimuvad arengus tormilised muudatused. Kõige silmatorkavamad on need väikelapse kehalises arengus. Ta teeb oma esimesi same ning hakkab seejärel aina rohkem ja osavamalt liikuma, jooksma , ronima ning hüppama; areneb silma ja käe koostöö. Tene märgatav muutus lapse arengus on kõne kiire edenemine esimestest sõnadest ja paari- kolmesõnaliste lauseteni. Intellektuaalne ja keeleline areng areng võimendavad teineteist: keele keele arenguks on vaja teatud intellektuaalse arengu taste, keeleline areng soodustab aga omakorda vaimset arengut. Suured muutused on ka sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul.

Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal.
Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut.
Kasutab suheldes mitteverbaalseidväljendeid (osutamist) koos üksikute sõnadega
Vastab täiskasvanu küsimustele ja korraldustele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 1-2sõnalise ütlusega.
Sõnavarasse tulevad sõnad, mis väljendavad ojekte, tegevusi ja tunnuseid, mis esinevad korduvalt lapse keskkonnas ning on lapse jaoks hästi tajutavad (laps näeb, katsub, maitseb neid).

5.2. 3 aastased laps

Kolmandal eluaastal on suurimad muudatused lapse identiteedi arengu ja eneseteadvustamine, arusaam sellest, et ta on isiksus oma õiguste, soovide ja tahtmistega. Laps on teadlikum kategooriatest mina ja minu, seetõttu katsetab ta täisasvanute reaktsioone ning seda, kuivõrd suudab ta kontrollida ja saavutada oma tahtmist. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised . Ta esitab küsimusi nii enda tegevuste kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest.

Osaleb dialoogis : esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi.
Loeb peast või korda järele 1-2 salmilisi luuletusi.
Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme
Areneb oskus hääldada pikemaid sõnu
Näeb ja leiab esemetes erinevusi
Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse järgi hulgaks.
Mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge
Kõnnib, jookseb ja hüpleb rütmiliselt muusika järgi

6. Gerli targad ütlemised
1) Issi räägib telefoniga Gerli soovib talle midagi öelda kui issi ei reageeri temale siis Gerli ütles ta ei kuule ta räägib.
2) Haigutasin Gerli küsis mis sa punnitad.
3) Õde läks magama tehes seal juures hääli.Ütlesin teeme õele head ööd musi kalli .Gerli vastas ma ei lähe, ta jonnib.
4) Koristan kui on valmis siis mängime.Vahepeal Gerli küsib kas nüüd ma ei jõua ära oodata
iga päev.
5) Issi ei pannud õue minnes mütsi pähe ma ütlesin tola ( õues oli väga külm)Viisin talle siis mütsi ja ta pani selle pähe.Gerli nägi ja kuulis kõike ja ta ütles näe enam pole tola.
6) Riidlesin Gerliga, et ei tohi nii ligitalt telerit vaadata ei kuulanud võtsin ta sülle ja küsisin miks sa ei kuula ta ütles ma ei tea. Lakke vaadates lisas veel ma olen ju laps.
7) Gerlil pissihäda läksime potile siis ta ütles kakat ei tule peame midagi sööma siis tuleb.
8) Sarnaste asjade kohta ütles nagu samasugune .
9) Kui linnud õues lendavad siis ütleb näe lendavad lõunamaale.
10) Mängu telefon heliseb Gerli võtab vastu kas paraadil käisid kas Eesti Vabariigil käisid. sau Siis loeb perekonna onu Gert tädi Triinu Harri Merilin ei mitte Merilin Greete siis. emme issi mina Merilin ja vanaema.(parandab ennast ise kui on vale perkonnaliige).
11) Pesumasin kuivatas pesu Gerli läks mööda( venitatult ütles) pesumasin ma mõtlesin lennuk (ise naerdes ).

Kasutatud kirjandus

www.puigala.ee

www.kidshealth.org

Teile, emad- isad , vanaemad-vanaisa! materjalide koostajad: Anne Tiko ja Lilian Kivi.

Riiklik Eksami- ja Kvalifiatsioonikeskus Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Üldoskuste areng koolieelses eas.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 195 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

195 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaia Talve Õppematerjali autor

Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng.

lapse areng vaimneareng 2-3 a

Kasutatud allikad

https://www.puigala.ee

Sarnased õppematerjalid

docx

1-2 aastase lapse füüsiline areng

Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

docx

Emakeele õpimapp

4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi.

Eesti keele ajalugu

doc

Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani

...............2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................8 Eeldatavad oskused 3-4 aastasel lapsel.........

Eelkoolipedagoogika

pdf

Laste motoorika areng

25.02.2018 3 aastane – emotsionaalne areng • Jäljendavad täiskasvanute ja teiste laste tegevusi. • Näitab kiindumust teiste inimeste ja 3 – 4 aastase lapse laste vastu.

Lapse areng

docx

Lapse vaimne areng

Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine;

Pedagoogika

docx

Lapse vaatlus

Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on

Haridusteaduskond

docx

Lapse vaimne areng

Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju

Psühholoogia

docx

Keel ja kõne eksami kordamisküsimused

tekkekoht asub aju vastavas piirkonnas nn kõnekeskuses. Kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnes osalevad piirkonnad on terved. Sellist olukorda nimetatakse motoorseks afaasiaks ehk kõnevõimetuseks. Aju kahjustuse korral võib tekkida ka sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt, aga teiste kõnest aru ei saa. Brocka- hääldus Vernice- arusaamine. 5. Sisekõne, selle areng ja tähtsus- inimene ise genereerib ja ise tajub seda. Verbaalne mõtlemine, kõne regulatiivne funktsioon. Sisekõne- ei ole suhtlusvahend, selle abil kujuneb ja eksisteerib mõte. Väliskõnega võrreldes kokkusurutud ja helitu. 6. Ütluse moodustamine (genereerimine), peamised etapid integreeritud mudeli alusel- püütakse ühendada keeletasandid ja kõneloome protsessi tsüklid. 7

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

scream: Hästi tehtud, aga mina abi ei saanud

20:33 01-02-2012

naturalblondgirls: 1622 sõna

23:43 01-09-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk