finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant
OV ja VV R |PV, TA , TJ| = T = K = R' R' > R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) TA materjal ja tooraine VV - võõrvahendid TJ tööjõud R raha T toode PV põhivara Kkaup Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest kaasa arvatud ettevõtte rahandus, kuid mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid. 1 Rahanduse võib jaotada kahte suuremasse rühma: 1. Eraisikute, mittetulundusühingute (MTÜ) ning riigi rahanduslik teenindamine. 2. Äriettevõtete rahandustegevuse juhtimine.
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised: Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks
tervikuna. Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt. Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus; omakapitali rentaablus. Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ müügi netokäive Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest. Likviidsuskordaja Likviidsuskordaja= likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused 2 006 2007 2008 Likviidsed varad 46 216 029 53 111 214 895 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846
2.2. Finantsanalüüsi meetodid. Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid: 1. Horisontaalanalüüs aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides. 2. Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal 3. Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod. Finants- suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse protsentides, kordades, päevades ja/või kroonids. Suhtarvude puhul on vaja vastata järgnevatele küsimustele: · kuidas arvutada; · mida see suhtarv mõõdab; · mllistes näitajates väljendatakse; 4 · millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused;
Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
Põhivara Finantsinvesteeringud 1000,00 1000,00 1000,00 Materiaalne põhivara 6385709,00 6913470,0 7453645,0 0 0 Kokku põhivara 6386709,00 -71,15% 6914470,0 -68,76% 7454645,0 -66,32% 0 0 Kokku varad 6523457,00 -70,82% 7134088,0 -68,09% 7784704,0 -65,18% 0 0 Kohustused ja omakap. Kohustused Lühiajalised kohust. Laenukohustused 642062,00 665595,00 577389,00 Võlad ja ettemaksed 902473,00 1195569,00 1298607,0
maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate perioo
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.)
suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel. Kui tulemus liiga kõrge, siis näitab see käibevarade ülemäärast hulka või ka raskusi lühiajalise krediidi saamisel. Näitaja peaks mahtuma 2 : 1 vahele. Alla 1 võivad olla ettevõttel likviidsusprobleemid. 2. Maksevõime kordaja – happetest (QR-quick ratio or acid test)
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit?
Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lüh saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) * näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma Puhas käibekapital (Net Working Capital) * näitajat nimetatakse ka: töökapital Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaa vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapi varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis või konverteerimisel rahaks
1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud 6 4.1 Varude käibekordaja 6 4.2 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 7 4.3 Raha laekumise periood 7 4.4 Varade käibekordaja 7 4
tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Aktsiakapitali analüüs Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel kavandamisel. Peamised suhtarvud on: Kasum ühe aktsia kohta Aktsiate hinna ja tulu suhe Dividendi ja aktsia hinna suhe Omakapital ühe aktsia kohta Kodune töö Analüüsi enda koostatud bilanssi (vajadusel lisa hüpoteetilisi andmeid) ja tee saadud näitajate põhjal majanduslikud järeldused. Kirjuta tulemused ja järeldused üles ning võta järgmiseks tunniks kaasa või saada õpetaja e-mailile. Kasuta analüüsiks finantsanalüüsi kalkulaatorit http://www.kalkulaator.ee/?
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane
DOL Intervallhinnang DOL= % EBITi muutus/% müügitulu muutus Tegevusvõimenduse puudumisel (kui püsikulud võrduksid nulliga) oleks DOL=1 ehk müügitulu muutumine 10% võrra põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu. DFL intervallhinnang DFL=% EPS muutus/% EBIT muutus kui DFL on suurem kui 1, siis see näitab võõrfinantseerimise kasutamist
Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahind langeb. Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta Eelisaktsia (preferred stock) - Aktsia, millele tavaliselt makstakse fikseeritud dividende. Selliste aktsiate omanikel on pankroti korral eelisõigus ettevõtteallesjäänud varale. Dividendide jaotamisel saavad eelisaktsia omanikud need kätte esimestena. Forward - tulevikutehing, mis kohustab tehingu osapooli tulevikus müüma ja ostma mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga.
2007 MIDA FIRMA JUHT PEAKS JÄLGIMA Omakapitali seisu (tulusust) Varade tulusust Firma arengu kiirust-ära arene liiga kiirelt Rahavooge, maksevõimet (lühiajalist) Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti Arengu tasakaalustatust Andres Laar 2008 2007 BILANSI (balance) PÕHIMÕTE VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL
andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5
andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5
· otstarve, · eksisteerimisvorm. Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid): · kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse; · kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis. Põhivara soetusmaksumus - vara enda maksumus + kõik kulutused, mis on otstar- bekad ja vajal. vara kohaletoimet. ning tööks ettevalmist. Kui vara soet. laenatud vahendite eest, siis makstavad intressid ei kuulu vara soetusmaksumusse (v.a. siis, kui laen on võetud vara valmistamiseks). Mat. põhivarana arvelevõetud objektide määramisel lähtut.: 1) obj., mida kasut. maj.tegevuses pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline, võib kanda otse või aasta jooksul kuludesse. Kui maj.aasta jooksul kuludesse kantud nende obj. kogusumma on väheolul. maj.tegevuse finantstulemusele, on olulisuse printsiipi järgitud; 2) väheväärtuslike obj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
