Esimene-maailmasõda (0)

Esimene maailmasõda
1914-1918
Põhjused
1)
Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa 
vahel
3)
Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid  lokaalne , kuna suur sõda 
kahjustaks rahvusvahelist majandust,  poliitikud  bluffisid kergekäeliste sõjaliste 
ähvardustega ( Maroko  kriisid)
4)
Sõja romantiseerimine
5)
Rahvusvahelisi  kriise  reguleerivate institutsioonide puudumine
6)
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui  diplomaatia  (oli toimunud 
sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel  - 
laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide 
väljatöötatud sõjaplaanid – Schlieffeni plaan)
Sõja ajend
Austria-Ungari troonipärija,          
ertshertsog  Franz Ferdinandi 
tapmine 28. juunil   1914                
Bosnias, Sarajevos. 
Mõrvariks oli      serbia  
terroristliku 
salaorganisatsiooni li ge 
Gavrilo Princip. 
Sõdivad pooled
Keskriigid : Saksamaa, Austria­Ungari, 
Türgi ja  Bulgaaria  
Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, 
USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja 
Rumeenia  
    Sõjas kujunesid välja 2 peamist  rinnet : läänerinne ja 
idarinne , lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates
Sõdivate riikide sõjaplaanid
Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires 
purustamises ja seejärel vägede paiskamise  itta  Venemaa vastu. Plaani 
teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, 
eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu 
Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt 
ja seejärel läänest ning Prantsuse  armee  koos pealinnaga  kotti  haarama.
Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi 
Prantsuse­Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile 
seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi 
hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale.
 Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida 
kahe rünnakusuuna, Ida­Preisimaa ning Austria­Ungari vahel. Venemaa 
sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria­Ungarile ning vallutada 
Budapest ja Viin. 
I maailmasõja algus
I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 
        Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel 
Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. 
Läänerinne 1914
     Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema 
vastupanuta Luksemburgi. 
    4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 
     21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa 
ning paisati tagasi. 
     Septembri alguseks 1914.a olid  sakslased  jõudnud juba Pariisi lähistele. 
     5.-6. sept. 1914.a. toimus  Marne `i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse 
armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. 
Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta
Idarinne 1914
Idarindel alustasid kaks Vene  armeed  17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale.
      Saksa armee etteotsa asusid  kindral   Hindenburg  ja Luddendorff, kes suutsid vene 
armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. 
      Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et  rongide  abil sai Saksa 8. armee 
terve korpus teha kiireid  liikumisi , lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet 
mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee  sunniti Ida- Preisimaal  taanduma.
Edukam  oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes 
kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste 
pealetung  Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos 
Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel 
stabiliseerus.
Sõjategevus 1915-1917
n
Läänerinne
      1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda – kaevikusõda pikaks ajaks 
paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel.
n
1915.a. 22.  aprillil  kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 
n
1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing.
      1916.a. veebruaris asusid saksa üksused  rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseli nid. Verduni 
kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest.  Sakslastel  ei õnnestunud 
prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 
n
1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. 
       Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi  tungida , kuid löödi suurte kaotustega tagasi. 
Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 
miljonit meest, kuid selget edu ei  toonud  lahing kummalegi poole. 
n
1917.a. april is lõid sakslased tagasi li tlaste rünnakud  Reimsi  ja Soissons`i  vahel. Prantsuse armee 
ülemjuhataja kindral Nivel e`i järgi läks see ajalukku kui  Nivelle `i tapatalgutena. 
n
1917.a. novembris-detsembris võtsid  inglased  ette rünnaku Cambrai al , kuid sakslastel õnnestus läbimurre 
peatada.
 
n
1917.a.  oktoobris  alustasid sakslased pealetungi  Caporetto  al , mil e käigus said Itaalia väed 
raskelt  lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseli ni ning sakslaste pealetungi peatada.
Idarinne
      Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice  operatsioon . Vene kaitseliinidest 
murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte 
kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-
Pinski   joonel  stabiliseerida. 
      Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai  Brussilov . 
      1916.a. juunis murti Austria-Ungari  kaitseliin  läbi, kuid rünnak peagi pidurdus.
 Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskri gid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.
    Sõjategevus merel
    1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. 
     Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania.
 
1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid 
raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga 
inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda.
    Teistel rinnetel
    Kolmikli du poolel astus sõtta Türgi. 
    1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi 
väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste 
edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt  lahkuma .
Esimese maailmasõja lõpp
8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide  president   Thomas  Woodrow  Wilson  sõdivatele 
riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud  ka kui 14 punkti 
(õiglased  rahud , rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed)
21. märtsil 1918.a. Somme`i  all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli 
keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid 
purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud.  
Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral  Foch  koondas jõud  otsustavaks  vastulöögiks. 
18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i 
lahingus sakslased tagasi. 
8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused  tankide  toetusel  Amiensi  juures 
ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end 
sõjaliselt lööduks.
Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 
29. septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga 
vaherahuläbirääkimisi. 
 Türgi oli 1918.a. sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Inglise sideohvitser 
Lawrence suutis türklaste vastu mässule kihutada araablased, kes  pidasid  edukat 
kõrbesõda. Inglise väed surusid türklased välja Mesopotaamiast ja Palestiinast. 
30. okt. 1918 kirjutas Türgi alla vaherahuleppele. 3. novembril 1918 kapituleerus Austria.
1918.a. novembris puhkes Saksamaal  revolutsioon . Wilhelm II oli sunnitud troonist 
loobuma  ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks.
11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis lõpetas Esimese 
maailmasõja. 
                        Pariisi rahukonverents. 
Versailles `i rahu ja Versailles`i süsteem.
Pariisi rahukonverents – toimus jaan 1919­jaan. 1920
 
Konverentsist võtsid osa 26 ri gi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurri kidele. Suurbritannia 
peaminister  David Lloyd George, Prantsusmaa peaminister George Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson  
otsustasid Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse üle. 
Versailles  rahuleping  allkirjastati 28. juunil 1919.a.  Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. 
Versailles diktaadiks. 
Versailles`i rahulepingu tingimused ja  peamised otsused – Saksamaa 
nõrgestamine
Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a.  Saksamaal hakati Versailles 
rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks.
1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil
Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa  aladest : 
Elsass- Lotring  läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks 
Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, 
Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks.
2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, 
Saksamaa pidi loobuma kolooniatest
3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine
      Saksamaa sõjaväge vähendati  100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise 
sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus 
vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap 
saadeti laiali.
   4) Reparatsioonide maksmise kohustus:
Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab  maksma reparatsioone – st. korvama 
võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud,  millest 
tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem 
     
Rahulepingud  allkirjastati ka Saksamaa liitlastega:
•
Saint-Germaini rahu Austriaga  - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama 
Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga; 
sõjaväe  piiriks  oli 30 000 kutselist sõjaväelast.
•
Neuilly rahu Bulgaariaga 1919 
•
Trianoni rahu Ungariga – 1920: Ungari  kandis  vastutust sõja algatajana; pidi loovutama 
alasid; sõja suuruseks 35 000 meest.
•
Serves`i rahu Türgiga 1920 – see ei jõustunud, uus rahuleping pärast  Mustafa  Kemali 
(Atatürk) ülestõusu ja Türgi-Kreeka sõda 1923  Lausanne `is
•
Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused:
•
1)  inimkaotused  10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed 
kaotused;
•
2)kadunud põlvkonna kujunemine – sõda seadis  kahtluse  alla lääne tsivilisatsiooni 
põhiväärtused ning moraalse aluse;
•
3)  impeeriumide  lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi;
•
4) Vene revolutsioonid;
•
5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
•
6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal
•
7) Euroopa  kaotas juhtpositsiooni USA-le;
•
8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline  organisatsioon  
Rahvasteliit, mis pidi  toimima  pingete maandajana.

Document Outline

• Slide 1
• Põhjused
• Slide 3
• Sõdivad pooled
• Sõdivate riikide sõjaplaanid
• I maailmasõja algus
• Idarinne 1914
• Sõjategevus 1915-1917
• Slide 9
• Esimese maailmasõja lõpp
• Slide 11
• 
  
• Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega:
• Slide 14