I maailmasõda: algus ja lõpp ning suhted (0)

Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul

• Suurriikide blokkide kujunemine
  
  • Kolmikliit
    
    • Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia
      
    • Eesmärgid
      
      • Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa)
        
      • Kolooniad
        
      • Austria-Ungari
        
        • Balkan ( Serbia )
          
      • Itaalia
        
        • Mõjuvõim
          
      • Türgi
        
        • Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu
          
  • Antant
    
    • Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa
      
    • Eesmärgid
      
      • Prantsusmaa
        
        • Saksamaa- vastasus
          
        • (Elsass- Lotring )
          
      • Venemaa
        
        • Türgi-vastasus
          
        • Balkan
          
      • Inglismaa
        
        • Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas
          
      • Jaapan
        
        • Saksamaa koloniaalvaldused Aasias
          
• USA
  
  • Eesmärgid
    
    • Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas
      
  • 1989 Ameerika- Hispaania sõda
    
  • Puerto Rico, Filipiinid , Guam, Kuuba
    
  • Kahuripaatide diplomaatia
    
• Rahvusvahelised kriisid
  
  • 1905-1906 I Maroko kriis
    
  • 1908 Bosnia kriis
    
  • 1911 II Maroko kriis
    
  • 1911-1913 Liibüa konflikt
    
  • 1912-1913 I Balkani sõda
    
  • 1913 II Balkani sõda
    

I Maailmasõda 1914-1918

• Põhjused
  
  • Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel
    
  • Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne , kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust
    
  • Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav )
    
  • Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
    
  • Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad
    
  • Suurriikide soov oma territooriume laiendada ja asumaid hõivata
    
• Sõja ajend
  
  • Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos
    
  • Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip
    
• Sõdivad pooled
  
  • Keskriigid
    
    • Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
      
  • Antant
    
    • Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
      
  • Peagi 34 sõdivat riiki
    
  • Sõjas kujunes välja 2 peamist rinnet
    
    • Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates
      
• Sõdivate riikide sõjaplaanid
  
  • Saksa sõjaplaani nimi – Schlieffeni plaan
    
  • Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu
    
  • Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirkindlustest mööda, eesmärk Pariis ja Prantsuse armee ümber piirata
    
  • Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuse süsteemi rajamist , kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim. plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale
    
  • Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Lubati rahalist toetust + 70 000 armee
    
  • Venemaal sõjategevus kahel rindel
    
• Sõja algus
  
  • 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja
    
• Läänerinne
  
  • Algas 2. august 1914
    
  • 21-25. augustil toimus nn piirilahing
    
  • 5-6. september 1914 toimus Marne ’i lahing
    
  • Algas positsiooni sõda (kaevikusõda)
    
• Sõjategevus 1915-1917
  
  • 1915.a 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres ’i lahingus mürkgaasi
    
  • Inglased suutsid suurte kaotustega rünnaku siiski tagasi lüüa
    
• Kevad 1915
  
  • Itaalia astus Antanti poolel sõtta, kuna talle lubati osa A-U territooriumist
    
  • St uut rinnet sakslastele ja A-U-le
    
  • Saksamaa liitlaseks Bulgaaria ja Türgi
    
  • Kuna läänes positsioonisüda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse
    
  • Antandi poole asus sõtta Rumeenia
    
  • Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist
    
  • Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee (sealne nafta võimaldas allvee- ja õhusõda!)
    
• Sõjategevus merel
  
  • 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda
    
  • Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!)
    
  • 1916.a mail toimus Jüüti merelahing , milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi
    
    • Suurim merelahing
      
    • Osales 250 alust
      
    • Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda
      
    • Aprill 1917 sekkus sõtta USA
      
• Verdani lahing (veebruar-november 1916)
  
  • Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud
    
  • 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid
    
  • Vedruni kaitset juhtis kindral Petain
    
  • Vedruni lahingus hukkus ligi miljon inimest
    
  • Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta
    
• Somme’i lahing
  
  • Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi
    
  • Esmakordselt kasutati Somme’i lahingus tanke inglaste poolt
    
  • Mõlemad pooled kaotasid Somme’i lahingus 1.3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole