Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping (0)

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant- Kolmikliit (hiljem Keskriigid )
KOLMIKLIIT
ANTANT

• Saksamaa
  
• Austria-Ungari
  
• Itaalia 1882
  

• Prantsusmaa
  
• Venemaa
  
• Inglismaa
  

EESMÄRGID:

• Saksamaa- võim Euroopa mandril
  
• Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone Balkanil
  
• Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest
  
• Türgi-lootis toetust ja kaitset.
  

• Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Lotring.
  
• Venemaa- Türgi ja Balkani alade vallutamine ,pääs vahemerele
  
• Inglismaa- mõjuvõim Euroopas
  
• Jaapan- Saksamaa koloniaalvaldused Aasias.
  

USA eesmärgiks oli teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna- Ameerikas.
2. Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil)
* Serbias toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati.
* Austria-Ungari oli valmis Balkani allutamiseks isegi oma kaksikmonarhia asendama kolmikmonarhiaga.
* 1908. aastal liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina, see viis riigi teravasse vastasseisu Serbai ja Venemaaga.
* Saksamaa sekkus olukorda ning sundis Venemaad taanduma.
* Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma.
*1912.a kuulutasid Serbia , Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli.
* Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi.
* Bulgaaria võõrandus Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele.

3. Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp ( kuup . + aasta)
Sõja Algus: 28.juuli 1914 Sõja lõpp: 11.november 1918
SÕJAAJEND:
* Austria-Ungari troobipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juulil 1914 Bosnias, Sarajevos.
Mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip.
PÕHJUSED:
* Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel.
* Ohu alahindamine- usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne .
* Sõja romantiseerimine
* Rahvusvahelise kriise reguleerivate institutsioonide puudumine.
* Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad.
* Huvi ja soov oma maid lainedada.
TULEMUSED:
+ -
* tehnika areng * rohked inimeste kaotused
* väikerahvaste iseseisvus * näljahädad
* Rahvasteliidu loomine * laastavad haigused
* naiste õiguste suurenemine * majanduskriis
* Suurriikide lagunemine * rikutud maa, kadunud põlvkond
TAGAJÄRJED:
* Lagunesid Impeeriumid: Türgi Impeerium (Osmanite), Austria-Ungari Impeerium, Venemaa Impeerium, Saksamaa Impeerium.
* Tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia.
* Inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused

Kadunud põlvkonna kujunemina- sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse

Impeeriumite lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi

Vene revolutsioon ja selle mõjud

Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola

Revansistlike meeleolude levik Saksamaal

Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le

Et vältida edaspidi sõdade vallandumist, loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit , mis pidi toimima pingete maandajana
4. Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid?
1) Jüüti merelahing (31. mai 1916)- Suurim merelahing, Sakslased ja inglased kandsid raskeid kaotusi, Inglismaa võidab.
2) Vedurni lahing (veebruar kuni november. 1916)- Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. Murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Hukkus ligi 1 miljon meest, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda.
3) Somme’i lahing (juulist novembrini 1916)- Esmakordselt kasutati lahingus tanke- inglaste poolt. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi murda, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest.
4) Ypres’i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.
Marne’i lahing (1914) - Sakslaste edasiliikumine pandi inglaste poolt seisma.
5. Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest?
6. Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?:

• riigi roll majanduses- Suurenes riigi osa majandusse, majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassase, väikeettevõtted laostusid. Riigi käes kontroll ressursside jaotamise üle, suurenes maksukoormus, suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast.
  
• inimeste väärtushinnangud- Traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi. Taandus senine religiooni mõju ühiskonnas. Tekitas tüdusimust, väeteenistusest kõrvale hoidmine, rahvusvähemlaste olukord halvenes.
  
• naiste roll- Naised pidid lisaks pere eest hoolitsemisele tööle asuma nendele ametitele, mida tavaliselt tegid mehed. Tänu sellele aga suurenes oluliselt naiste iseseisvumine ja võrdsete õiguste saavutamine. Tööle asusid tehastesse ja kaevandustesse
  

7. Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)?
Suurem osa meestest olid sõjas ning selle tõttu pidid naised asuma töökohtadele, mida varem tegid mehed.
Näi k. Näiteks pidid naised tööle asuma tehastes ja kaevandustes, et suurendada sõja tehnika tootmist, lisaks tööle
pidid nad ka pere eest hoolitsema kuna olid ainsad sissetuleku allikad.
Sakslased kasutasid Belgias vastupanuliikumise mahasurumiseks julmi meetodeid : võeti hulgaliselt pant-
vange ning hukates neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest.
Austria-Ungari territooriumil korraldasid Vene väed arveteõiendamist kohaliku juudi elanikkonnaga, keda
Süüdistati spioneerimises vastaste kasuks.
Armeenias vallandasid Türgi väed etnilise puhastuse, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese.

Veebruarirevolutsioon Venemaal (põhjused ja tulemused)
Põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine, sõjavägi läks ülestõus
Tõusnute poolele.
Tulemused- Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama 03.03.1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud
aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsejale.
Venemaa sai Vabariigiks.
Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused)
n Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse
Riigip riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased , kellel polnud
lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased).
Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu.
Es esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin . Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa
hakaks hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse.
Okto Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast.
Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused)
Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses,
tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele , mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg.
Punaste võidu põhjused: ressurside maksimaalnr ära kasutamine, enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning
olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldas vägesid kiiresti ümber paigutada, toetasid ja tunnustasid väikerahvaid.
Kodusõda Venemaal (põhjused, valgete kaotuse põhjused)
Põhjused: nõukogude võimu mittetunnustamine, relvastatud vastupanu osutamine enamlastele, enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt Saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga.
Valgete kaotuse põhjused: tõrjuvad eemale potensiaalsed liitlased, tegevuse kordineerimatus, ei toeta ega
tunnusta väikerahvaid.
Selgita mõisted:
Bresti rahu- rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest -Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja
Nelikliidu ( Keskriikide ) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Reparatsioonid - sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.
Kaevikusõda- sõja vorm, kus vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud , kus sõdurid on
kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest.
Positsioonisõda- Paigalseisev sõda.
Enamlased- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad
töölisliikumises.
Versailles ´i rahuleping- 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi
sõlmitud leping Peeglisaalis.
Rahvasteliit- aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon mille
põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Loodi I MS tulemusena.
Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda?
Rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste
süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati.

Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul!
Antant ↔ Keskriigid
Kas 1917. aasta lõpuks oli Esimeses maailmasõjas ilmnenud selge ülekaal Antandi või Keskriikide poolel?
Põhjenda oma arvamust!

Mis oli ja milles seisnes Schlieffeni plaan?
Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede
paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa
vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest
piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga
kotti haarama.
Mis oli ja milles seisnes Wilsoni 14 punkti?
8.jaanuaril 1918. aastal tegi USA tollane president W. Wilson teatavaks oma nn ,,Wilsoni 14. Punkti '' millega
Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta.

• Pariisi rahukonverents, osapooled, kokkulepped
  Osa võttis 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud.
  Kokkulepped: Saksamaa nõrgestamine- territoriaalsed muutused Euroopa kaardil, Saksamaa kaotas
  kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest. Saksa sõjaväe piiramine: vähendati 100 000 meheni, kaotati üldine sõjaväe kohustus, keelati ehitada ja omada allveelaevu, kidralstaap saadeti laiali.
  

Kuidas olid I maailmasõja sündmustega seotud:
Franz Ferdinand - Austria-Ungari ertshertsog, kes tahtis muuta riigi kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks ning oli
I MS ajendiks.
Gavrilo Principi- Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige, kes tappis F. Ferdinandi.
Wilhelm II- viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Üks Esimese maailmasõja algatajatest.
Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst, kes sõdis Esimeses maailmasõjas.
Wilson- Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921. Wilsoni 14. punkti. Osales I MS-s.
Petain - Verduni kaitse juhi kindral I MS-s.
Fosh- Liitlasvägede ülemjuhataja kindral I MS-s.
Mustafa Kemal (miks tähtis Türgi ajaloos? õ lk 64)- 1923. aastal sai Türgi Vabariigi esimeseks presidendiks.