I Maailmasõda ENTENTE: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Pra...
Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi
Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria- Ungari poolel 1914. aasta novembris. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 4 3. Riikide sõjaplaanid Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. 3.1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisi
Sõja algus ja käik Maris Susi 8.klass Sisukord Sarajevo atentaat ja sõja algus Sõjaplaanid Positsioonisõda läänerindel Idarinna(19141917) Teised sõjatandrid Sõda merel ja kolooniates Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.
Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa kuulutas sõja Sakamaale. 2. Sõja põhjuste loetelu, kuidas on need omvahel seotud. Kindlasti oli põhjuseks ohtude alahindamine. Puuduasid ka rahvusvahelised organisasioonid, mis oleks seisnud rahu eest. Levis arvamus,et sõjas osalemine on kangelaslik ning sõda oli romantiseeritud. 3. Euroopa sõjaplaanid. Leidke nende tugevad ja nõrgad küljed. · Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- See nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ja vägede paiskamist itta Venemaa vastu. Väed pidid liikuma Luksenburgi ja Belgia kaudu Prantsusmaale, see pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Tugevaks küljeks oli kiire tegtsemine. Läbikukkumist või oodada aga välksõda, mis kka ebaõnnestus. · Prantsuse sõjaplaan- püüdsid vältida varem kogetud tagajärge ehk Prantsuse-
A-U katkestas suhted ja kuulutas Serbiale 28.juulil 1914 sõja.(Saksamaa toetusel). Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni(29 juuli 1914, näidates toetust Serbiale). Saksamaa esitab Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mopi tühistamiseks.Peatselt on kuulutanud sõja 34 riiki(Prants, Maroko,Itaalia, a-u, Serbia, Bulgaaria, Sksm -kuna iga riik arvas, et on tugev, ning unustas, et teine tundis sama, igaüks tahtis veel enam ja igaüks tahtis midagi teiselt) SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa sõjaplaan - ka Schlieffeni plaan: prantsusmaa kiire purustamine, see järel vägede koondamine venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan - plaan17 - plaan vältida uut kaotust Saksamaale, tugev kindlustustesüsteem prants-saksa piirile, v.a. Belgia piir ; Lotringi ja Elsassi hõivamine(ajalooline seos), seejärel sissetung Saksamaale ja kogu sõjaplani ideeks oli hoogne pealetung. + Inglismaa ( neil puudus kindel sõjaplaan, oli valmis koostööks
Belgia keeldus ning pöördus abi saamiseks Inglismaapoole. London nõudis Belgia erapooletuse austamist, kuid saamata vastust, kuulutasInglismaa 4.augustil Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. 2.Sõjaplaanid Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Suurriikide peamine pliitiline eesmärk oli sõja abiloma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ninguusi koloonivaldusi haarata. Selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. 2.1. Saksamaa sõjaplaan: Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamiselPrantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani põhijooned said paika 1905.aastal, kuid sedatäiendati ja muudeti kuniEsimese maailmasõjaalguseni.Schlieffeni plaani põhiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunatakõik oma jõud Venemaa purustamiseks, sest sõja alguses loeti potentsiaalselt ohtlikumaks vastaseksesimest, mis suutnuks
Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa läänepiirkonnad ning saavutada see 39 päeva jooksul. · Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sissetung Saksamaale. · Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. · Venemaa sõjaplaan: kõigepealt lüüa Austra-Ungari ning siis vallutada Budabest ja Viin. 5. Venemaa kokkuvarisemine Veebruarirevolutsioon ja Oktoobipööre.
Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa läänepiirkonnad ning saavutada see 39 päeva jooksul. · Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sissetung Saksamaale. · Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. · Venemaa sõjaplaan: kõigepealt lüüa Austra-Ungari ning siis vallutada Budabest ja Viin. 5. Venemaa kokkuvarisemine Veebruarirevolutsioon ja Oktoobipööre.
peale seda rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud ja Prantsusmaa vallutamiseks oli sellest planeeritud 39 päeva. Saksamaa plaani nimetati Schliffeni plaaniks. · Prantslaste plaani nimetati ,,Plaan 17" mis nägi ette piiri pealsete kindluste hõivamise ja peale seda kiire rünnaku Saksamaale. · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus ja ta saatis 70 000 meest Prantsusmaad kaitsma. · Venemaa oli võrreldes teiste Euroopa riikidega ette valmistunud suhteliselt nõrgalt. Armee oli küll tunduvalt suurem kui teistel aga viletsalt varustatud. Venemaa sõjaplaan nägi ette Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari rünnakut. · Austria-Ungari sõjaplaan nägi ka ette kahel rindel võitlemist Serbia ja
(Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil. 1912- Itaalia okupeeris Liibüa. 1912-1913 Balkani sõda Türgi vastu(Kreeka ja Serbia tugevnesid).Atentaat põhjustas sõja, sest tapeti Austria-Ungari prints ning Austria-Ungari kuulutas seetõttu Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksamaa sõjaplaan: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva.
1) Nimeta sõja põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühelpool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti - sõda kujutati ette romantilise, üleva ja hiilgavana · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia 2) Millised olid sõdivate riikide sõjaplaanid? · Saksamaa sõjaplaan: Prantsusmaa kiire purunemine, seejärel väed itta Venemaa vastu · Prantsusmaa sõjaplaan: Vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Sissetung Saksamaale · Inglismaal puudus sõjaplaan, koostööks olidi valmis vaid Prantsuse vägedega · Venemaa sõjaplaan: oli võimalus valida kahe rünnakusuuna vahel : Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Prantsusmaa palvel valiti Ida-Preisimaa
1.Maailmasõja põhjustasid imperalistlikke suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade pärast, sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, puudusid rahvusvalised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. 2. Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid: 2.1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülem krahvi järgi, Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda
Need org moodustusid serbia ohvitseridest. "MK" koosolekul otsustati Aust-Ung troonipärijale Franz Ferdinandile korraldada atnendaat. A-U tollane keiser Franz Joseph I oli juba niigi vana. Ajendiks sai A-U soov korraldada sõjaväe manöövrid Bosnia pealinnas Sarajevos 28. juuni 1914, toimus ka atendaat Franz Ferdinandi vastu. Seda tegi ,,MK" osaline Gavrilo Princip. Atendaadi tagajärjel kuulutas A- U serbiale sõja. 7)I ms sõjaplaanid a) Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan-prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine itta venemaa vastu. b)prantsuse sõjaplaan- plaan 17 - eesmärk oli vältida lüüa saamist nagu 1870-1871 Prantsuse- preisi sõjas. Saksa piir oli kindlustatud aga belgia oma mitte, sest ei uskunud, et sakslased belgia neutraliteeti rikuvad ja sealtkaudu ründavad. Lotringi ja elsassi hõivamine ja siis sissetung saksamaale c)Inglismaa iseseisev sõjaplaan puudus olid valmis koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks
tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiiresti Euroopa piireidest välja ja kaasati ka E riikide asumaad ja liitlased teistest maailmajagudest.(34 riiki). Kõrvale jäi Itaalia. J vallutas Si alad Vaiksel ookeanil. Sõdivate poolte plaanid: s sõjaplaan. Shlieffeni plaan: P kiire purustamine ja siis Vle kallaletung. umbes 4 kuud pidi kestma. P sõjaplaan. Plaan 17: vältida Prant-Preisi sõjas kogetud katastroofi, P-S piirile rajati kindlustuste süsteem(Belgia piirile seda ei tehtus, ja S tuli sealt). Lotringi ja Elsassi hõivamine ning pealetung Sile. I sõjaplaan. puudus, aga oldi valmis P toetama. V sõjaplaan. oli suht nõrgalt ette valmistatud, ründas Ida Preisimaad. AU sõjaplaan: oli koostatud võitlema kahel rindel Serbia ja Venemaa
Sõjaline mõtlemine Natsionalism Põhjused: Saksamaa soov olla mõjuvõimsaim riik Erinevad liitlaslepingud tekitasid pingeid Võitlus mõjusfääride pärast 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. Osapooled: Keskriigid – Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi Antant – Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, USA, Jaapan, Rumeenia Plaanid: Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan väga kiire ja efektiivne välksõda, eesmärk purustada Prantsusmaa ja Venemaa Prantsuse sõjaplaan Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamine Inglismaa puudus iseseisev sõjaplaan oldi valmis koostööks Prantsusmaaga Venemaa nõrk ettevalmistus plaan oli sõdida kahe vastasega üheaegselt (Saksamaa ja Austria-Ungari) Austria-Ungari
Sõjaline mõtlemine Natsionalism Põhjused: Saksamaa soov olla mõjuvõimsaim riik Erinevad liitlaslepingud tekitasid pingeid Võitlus mõjusfääride pärast 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. Osapooled: Keskriigid – Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi Antant – Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, USA, Jaapan, Rumeenia Plaanid: Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan väga kiire ja efektiivne välksõda, eesmärk purustada Prantsusmaa ja Venemaa Prantsuse sõjaplaan Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamine Inglismaa puudus iseseisev sõjaplaan oldi valmis koostööks Prantsusmaaga Venemaa nõrk ettevalmistus plaan oli sõdida kahe vastasega üheaegselt (Saksamaa ja Austria-Ungari) Austria-Ungari
Esimese maailmasõja põhjuseks olid asjaolud, et alahinnati sõda, sõda romantiseeriti, puudusid organisatsioonid mis reguleerisid rahvusvahelisi kriise, levis sõjaline mõtlemine. Vastuolud suurriikide vahel ( Suurbritannia ja Saksamaa ). Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine patrioodi poolt juuni 1914. Saksamaa sõjaplaan- kiire purustamine Prantsusmaal, seejärel Venemaa Prantsuse sõjaplaan- plaan17 tugevdasid kindluse süsteeme, hoogne pealetung Inglismaa- puudus plaan Venemaa- Polnud kindlat plaani, kuid see-eest oli tugev sõjajõud Austria-ungari- arusaam oli neil selles, et võitlema peab võitlema mitmel rindel 1915 algas positsiooni sõda, mille jaoks ehitati välja tugevad kaitseliinid. Selleks ajaks oli sõjatehnika kõvasti arenenud, kaevikutest oli pea võimatu läbi murda, kuid asjad muutusid siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt armeed ja raha, need võimalused olid ainult lä...
Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914. Venemaa alustas Serbia toetamist, kellele Austria- Ungari Saksamaa mõjutusel sõja kuulutas, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas ultimaatumi Venemaale ja Prantsusmaale mobilisatsiooni tühistamiseks ning kuna seda ei tehtud, siis kuulutas Saksamaa 01.08.1914 Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides kallale neutraliteedi kinnitanud Belgiale, mille tõttu astus sõtta Inglismaa Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan Schlieffeni plaan: Prantsuse kiire purustamine (enamus oma jõududest; läbi Luksemburgi ja Belgia liikumine; loodeti 39 päevaga Pr kotti tõmmata ja sõda 3-4 kuuga võita) ja seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu Prantsuse sõjaplaan plaan 17: tugev kindlustussüsteem S piirile (mitte aga Belgiale); loodeti hoogsa pealetungiga võita Lotring ja Elsass Inglismaa sõjaplaan puudus; oldi valmis appiminekuks S-le Venemaa sõjaplaan rünnati Ida- Preisimaad
Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.Sõdivate osapoolte sõjaplaanid : Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks hõivamise
Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. 3 2. Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid: 2.1 Saksamaa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima,
· Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu) 2. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 (hoogne pealetung ja Elsass-Lotringi vallutamine) 3. Inglismaal sõjaplaan puudus, koostoo Prantsusmaaga ja abiväe saatmine 4. Venemaa valis kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel esimese 5. Austria-Ungari suunas suuremad sõjajõud Venemaa vastu ja väiksead Serbia vastu Antant: · Inglismaa · Venemaa
Taheti balkani poolsaarelt välja ajada Türklased, seejärel puhkesid mitmed tülid sealsete riikide vahel, mis viisid I MS alguseni 4) Iseloomusta Pr. Ja Vm. Sõjaplaane Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse- Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaani oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3) Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Nimeta I MS peamised sõjatandrid ja kelle vahel need olid?
miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungari konkurents Balkanil. 3) Kolooniate jagamine. 4) Prantsusmaa ja Saksamaa vastasseis 5) Natsionalism 6) Liidusuhted 7) Võidurelvastumine SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID: Saksamaa sõjaplaan: Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama.
KONTROLLTÖÖ 1.Maailmasõda 1.Nimeta 1.maailmasõja puhkemise põhjused? 1) Kultuuri erinevused 2)Suurriikide liidu suhted 3)Puudusid intstitutsioonid, mis reguleerivad rahvusvahelisi kriise. 4)Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani poolsaarel. 5)Võitlus liidri rolli pärast Maailmas. 6)Prantsusmaa ja Saksamaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2.Suurriikide sõjaplaan. 1)Venemaal, tuli arvestada sõjategevusega kahel rindel, Ida- Preisimaal ja Austria-Ungaris. 2)Saksamaa soov oli Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel Venemaa. 3)Prantsusmaal oli tugev kindluste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Taheti tagasi vallutada Elsass-Lotring ja sealt Saksamaale sissetungida. 4)Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan, oli valmis koostööks Prantsusmaa vägedega. 3.Millal ja mis rahuga lõpetati 1.maailmasõda? 1
osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri. I MS põhjused: - Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast - Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Puudusid rahvsuvahelised institutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt - Vastuoled maailma suurvõimude vahel I MS osapooled ja sõjaplaanid: - Antaant: Inglismaa iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaa Plaan 17, see nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärrel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Venemaa suhteliselt nõrgalt ette valmistunud. Armee oli tunduvalt suurem, kuid viletsalt valmistunud. Sõjaplaan
riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama.
Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama.
Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.aasta novembris. Inglismaal tuli hakkata sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmrägiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Sõjaplaani nimetati plaaniks 16. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa oli teisti Euroopa riikidega võrreldes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel
Sõjas osalevad riigid olid siis Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria (Keskriigid) ja Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia (Antant). Sõjas kujunesid välja kaks peamist rinnet : Läänerinne ja Idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates. Igal sõjas osaleval riigil oli oma strateegia, kuidas oma eesmärke sõjas saavutada, aga kindlad plaanid olid Suurriikidel. Saksamaa sõjaplaan ehk Schliffeni plaan Esmalt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4
kriise reguleerivad institutsioonid ja neljandaks oli kõrgemal kohal sõjaline mõtlemine diplomaatia ees Miks romantiseeris enamik eurooplasi sõda? Arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Mis oli I maailmasõja ajendiks, miks ja millal see sündmus toimus? Austria-Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine oli ajendiks. 28.06.1914 sarajevos Räägi saksamaa ja Austria-Ungari sõjaplaanidest. Saksamaa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas oma väed prantsusmaa vastu, läänerinde paremale tiivale, kus pidid väed prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares pariisist põhja poolt ja läänest ning prantsusmaa koos linnaga kotti tõmbama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda aga 3-4 kuuga. Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud nii, et tuleb
Maailmasõja ajend : Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28 juunil 1914 Kuna suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Saksa sõjaplaani hakati saksa kindralstaabi Alfred von Schlieffeni järgi nimetama Schlieffeni plaaniks. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta venemaa peale. Plaan 17 ,,HOOGNE PEALETUNG" Prantslaste sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida katastroofi , kui prantslased Prantsuse-Preisi sõjas lüüa said. Prantsuse saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid belgia piirile seda ei tehtud. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa- Sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll tunduvalt suurem aga mobilisatsioon võttis aega. Ründas Ida-Preisimaad ( prantsusmaa palvel) Venemaa kokkuvarisemine
Esimese maailmasõja lühikokkuvõte ja tagajärjed 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema
I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. Põhjused: * ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse) * sõda romantiseeriti * puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid * sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia * imperialistlike suurriikide vastuolud Sõjaplaanid: * Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. * Prantsusmaa sõjaplaan (nim. plaan 17)- nägi ette lõuna pool asuva Elsass-Lotringi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kaitses end kindlustustega Saksa- Prantsuse piiril. *Inglismaa sõjaplaan- hoiduda sõjategevusest, kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. *Venemaa sõjaplaan- planeeris sõdimist kahel rindel- Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. *Austria-Ungari sõjaplaan- planeeris sõdida kahel rindel- lõunas Serbia ja idas
neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. 23. august 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani saared ja tugipunktid Hiinas. Türgi astus sõtta novembris 1914. I maailmasõjas oli kaks rinnet: 1. Läänerinne: Saksamaa vs Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia 2. Idarinne: * Edelarinne: Venemaa vs A-U (põhiline tegevus Galiitsias) * Looderinne Venemaa vs Saksamaa (põhiline tegevus Preisimaal) Sõdivate poolte plaanid: *Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärgel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondast Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu. Kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan: plaan 17: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, aga Belgia piirile seda ei tehtud, kuna ei usutud et
Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa: tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit Jaapan: vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning seejärel sissetung Saksamaale Sõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Sõjategevus: 1914 2. augustil hõivasid Saksa väed Luksemburgi. 4.augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. august nn piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Saksamaa käest lüüa 5.6
Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu Idas kaitselahingud Prantsusmaale tuleb tungida läbi Belgia Peale Prantsusmaa vallutamist tuli rünnata Venemaad Välksõda- sõda Läänes pidi kestma 39 päeva SCHLIEFFENI PLAAN Passiivse kaitse strateegia Prantsusmaa sõjaplaan Prantsuse - Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin, loodeti, et sakslased jooksevad seal verest tühjaks Sakslaste plaane teati,
Samuti puudus rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Neljas põhjus oli sõjalise mõtlemise domineerimine diplomatia üle. Valitsused muutusid varem väljatöötatud sõjaplaanide pantvangiks. I MS ajendiks oli troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914. See vallandas Austria-Ungaris ja kogu Euroopas pahameeletormi, mis viis olukorra kontrolli alt väljumiseni. Sõdivate riikide plaanid Saksa sõjaplaan nimega Schiffeli plan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu. Plaan pidi toimuma 39 päevaga ja sõda võita 3-4 kuuga. Prantsuse sõjaplaan nimetati plaan 17, mis nägi ette tugeva kindluste süsteemi rajamist Prantsuse-Saksa piirile. Belgia jäi süsteemist välja, lootuses, et antud riigi neutraliteeti ei rikuta
loobus saksa perekonnanimedest. Eestis keelati saksa keele avalik kasutamine. Soome noored aga püüdsid Skandinaavia kaudu Saksamaale põheneda, et siis Saksa armees Vene vastu võidelda · 1915 inimeste ja loomade kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid · ''Don't waste bread! Save two slices every day and defeat the 'u' boat.'' Inglise plakat, mis kutsus inimesi säätma leiva, et saksa allveelaevu võita. 1917 · Saksa sõjaplaan Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ning vägede suunamist Venemaa vastu · Prantsuse sõjaplaan plaan 17 nägi ette pigem enda kindlustamist (õpituna Prantsusmaa- Preisi sõjast) ning seejärel sissetung Saksamaale · Inglismaal sõjaplaan puudus koostöö Prantsusmaaga · Venemaa oli nürgalt ette valmistanud mehi palju viletsa varustusega · Austria-Ungari arvestamine 5 rindega: lõunasse Serbia vastu natuke ja Venemaa vastu suurem
poolele ja hävitada ka Venemaa. Saksamaa tahtis rünnata Prantsusmaad läbi Belgia, sest Prantsusmaa piir Saksamaaga oli kindlustatud ja sealt oleks olnud raksem läbi murda. Selleks ajaks ei olnud veel Suurbritannia sõjaga liitunud. Saksamaa arvas, et nad saavad kiiresti läbi murda Belgia ja siis vallutada ka Prantsusmaa. Plaan aga nurjus, sest Belgiast ei suudetud piisavalt kiiresti läbi murda, Venemaa ühines sõjaga kiiremini kui arvatud ja algas positsioonisõda. Prantsusmaa sõjaplaan. Prantsusmaa panustas tugevale kindlustusele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. Prantsuse väejuhatus jättis kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna sealt lööki ei oodatud. Venemaa sõjaplaan. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel - Saksamaa ja Austria vastu. Eesmärgiks oli Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa sõjaplaan.
sõjaplaanide ohvreiks. Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Saksamaa õhutusel kuulutas Austra-Ungari Serbiale sõja. Venemaa Serbia selja taga ja kuulutas vläja mobilisatsiooni, Saksamaa selle peale nõudis selle tühistamist, kuid selle mitte juhtumise tõttu kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914. sõja Venemaale ja Prantsusmaale. Tungiti kallale Belgiale. Loodeti lühikest sõda. Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan. Alfred von Schlieffeni järgi. Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede saatmine itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan: Vältida katastroofi, rajati Saksa piir äärde kaitsesüsteemid. Belgia piiirile seda ei saadud teha. Plaan 17. Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa sõjaplaan: Plaan puudus, valmisolek koostööks Prantsuse vägedega.
Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870. 1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung.
· Ohu alahindamine · Sõda romantiseeriti kujutati üleva ja heana · Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 3. Mis oli I maailmasõja ajend? Sõja ajendiks oli Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt. 4. Millal algas I maailmasõda? 28. juuli 1914 algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 5.Mis nime kandis Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda. Schlieffeni plaan oli Saksa sõjaplaan. 6. Mis lahing toimus 5. September 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus? 5. september 1914 toimus Marne'i lahing. Tähtsus: Prantsuse aremee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsiooni sõda. 7. Mis olid sinu arvates kaks olulisemat sõjasündmust 1915. aastal? Põhjenda oma valikut. · 22
eraldama, inkorporeerima – endaga liitma 12.Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõudkogude Liidu nõudmiste vastu. 13.Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjaplaan NSV vastu „Barbarossa“, NSVL sõjaplaan Saksa vastu „Groza“. 14.Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis. 16.Normandia dessant – 1944 Pariisi tagasivõitmine Lääneriikide poolt. 17.II MS kui totaalne sõda ( too näiteid) – rindel ja tagalal pole vahet.
Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja kuna nad ei saanud palli mängida. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nad võitsid. Kõik sõja vaev oli Pal- tänava poistel asjata, sest krundile hakati uusi maju peale ehitama. Botaanikaaia poistel läks ka halvasti, sest tegid saarel palju müra ja aiavaht ajas nad minema. Loo lõpus suri väike Nemesek ära, kuna ta jäi väga haigeks peale mitmekordset ujumist saarelt äärelinna.
Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale.
Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök AustriaUngarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale.
liitlasele, mis nõudis mobilisatsioonkäsu tühistamist; Kui seda ei tehtud kuulutas Saksamaa Venemaale , prantsusmaale sõja; Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks. Seenägi ette esiteks kiire Prantsusmaa purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamus oma jõududest prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale; Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piiril tugev kindlustuste süsteem; nim plaaniks 17. See nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise; hoogne pealetung Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus; valmis oldi vaid koostööks prantsuse vägedega; Venemaa oli sõjaks suhteliselt nõrgalt ettevalmistatud; armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Ka võttis
d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajendas Inglismaal sõda kuulutama Saksamaale Sõjaplaanid a) Saksamaa nn Schlieffeni välkplaan a. Prantsusmaa kiire purustamine(3-4 kuuga) b. Seejärel vägede paiskamine itta b) Prantsusmaa a. Loodeti tugevale kindlustusele Saksa-Prantsuse piiril b. Lotringi ja Elsassi tagasivõtt c. Sissetung Saksamaale c) Inglismaa a. Sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega d) Venemaa a. Üheks rünnakusuunaks oli Ida-Preisimaa Prantsusmaa palvel b. Teiseks suunaks oli löök Austria-Ungari vastu e) Austria-Ungari a. Esimene rinne oli lõunas Serbia vastu b. Teine rinne aga idas Venemaa vastu
poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hulgas · Ta tahtis tagasi Pal-tänav poiste juurde. · Ta jäi üldse mängust välja. Sündmused · Kool · Paztorid varastasid poistelt mängukuulid. · Nemecseki kohtumine Feri Atsiga. · Punasärklaste luuramine. · Pal-tänava poisid jäid õpetajale kitiga vahele. · Punasärklaste koosolek. · Nemecseki veeskäik punasärklaste koosolekul. · Nemecsek jäi haigeks. · Üleskutse sõjale. · Sõjaplaan. · Sõda. · Nemecseki surm. Katkendid raamatust AU ANDA! Sõda Sõda Sõda Sõda Sõda Tegelased joonistas ja koostas Hendrik Ratasep Tallinna Nõmme Põhikool 6. A klass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
