· Uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus · Suurenes sallimatus muulaste suhtes · Naissoo iseseisvumine ja meestega võrdsemate õiguste saavutamine · Traditsioonilise peremudeli kriisi sattumine · Riigi osa suurenemine majanduses · Sotsiaalsete pingete ja vastuolude suurenemine · Puudused (esma-) tarbekaupades ja toiduainetes · Üldine masendus, hirm, epideemiad, näljahädad · Vähenes religiooni mõju Saksa kaotused sõjas Uued relvaliigid, mis töötati välja I MS-s · Tank · Gaas · Allveelaevad · Lennuvägi Saksa sõjalennuk Saksa rünnaku alla jäänud Inglise allveelaev Kokkuvõte · Esimene maailmasõda pani kahtlemata aluse ka II maailmasõjale. · Terve maailmapilt ning ellusuhtumine muutus hakati tajuma sõja õudust ning kadusid traditsioonilised väärtused. · Tehnika, eeskätte sõjatehnika, arenes. Loodi palju uusi tehnikaalaseid uuendusi.
19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ametlikult tugines Atlandi hartale Hitleri-vastane koalitsioon. 21. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Loodi 1945.a Jalta konverentsil. 22. V-1 piloodita lennumürsk V-2 rakett Uued relvaliigid, mida Saksamaa kasutas Ardennide lahingus Inglismaa vastu. KES OLID JA MIDA TEGID 1. F. Franco Hispaania kindral. Juhtis vastuhaku 1936.a. 2. N. Chamberlain Briti peaminister. Tegutses Hitleriga kokkuleppele jõudmise suunas 3. Winston Churchill Briti konservatiiv. Osales koloniaalsõdades. Tegi ennustusi mida keegi ei uskunud, näiteks hoiatas ta kommunismi leviku eest ja nõudis selle viivitamatut hävitamist. 4. Ribbentrop Saksamaa poliitik
nende vasakut tiiba 70000 mehega d)venemaa- nõrk ettevalmistus armee suur, aga vilets varustus. Vahemaade tõttu võttis iga ettevõtmine palju aega. Venemaa sai valuida kas ründab ida-perisimaad v A-U, valis prantsusmaa palvel ida-preisimaa, kuigi endale oleks kasulikum olnud A-U. e)Austria-Ungari sõjaplaan tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia ja idas venemaa vastu, sõjavägi tuli jagada kaheks, suurem osa venemaal, arvestades Saksamaa toetusega. 8) uued relvaliigid Positsioonisõda okastraattõkked, kaevikud Ypres mürkgaas 1915.04 Gallipoli ps dessant 1915 Somme'i lahing tankid Merel allveelaev 1915, uputati ka Lusitania(inglise reisilaev) Verduni- suurtükivägi 9)1914 tuntumad lahingud Tannenbergi lahing Marne'i lahing - Liège'i lahing, Lvivi lahing, 10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa
varisesid üldse kokku. Sõda tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Naised lahutati oma meestest ja see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele. Senine liberaalne maailmapilt varises kokku. Riigi osa majanduses suurenes järsult. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Riigi kätte läks ka kontroll ressursside jaotamise üle. Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated. 2.Millised uued relvaliigid töötati välja Esimese maailmasõja käigus? Kuivõrd osati neid kasutada? Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusele tankid. Esimesed tankid, mida kasutas USA, tekitasid vastastes täieliku paanika, aga liitlased ei osanud seda ära kasutada, sakslased toibusid kiiresti ja õppisid neid soomushiiglasi kiiresti purustama. Sakslased leidsid, et need relvad on mõttetud ja ei hakanud ise tanke tootma. See eest liitlased täiendasid oma tanki varusid pidevalt ja see tagas neile
sõja kaotanud riikidega eraldi rahulepingud. 1.Saksamaa : Versailles' rahuleping 2.Lepingud ka Austriaga, Bulgaariaga, Ungariga, Türgiga. Pandi paika:1.territoriaalsed loovutused(Elsass,Lotring) 2.tekkisid uued rahvusriigid( Venemaalt lahku: Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu)(Austria- Ungarist lahku: Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari) 3.reparatsioonid-kõigilt sõjakaotajatelt nõuti sõjakahjutasude hüvitamist 4.kaotajate sõjavägede suurust piirati, mõned relvaliigid keelati (allveelaevad) 5.Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas demilitariseeriti-ei tohtinud luua sõjaväebaasi ega tuua sinna sõdureid. 6.Saksamaa ja Austria ei tohtinud ühineda 7.Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit.(1.jaanuar 1920 ametlik tegevus, juhtorgan Genfis) Peaeesmärk:1. ülemaailmne organ , mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja teha rahvusvahelist majanduslikku , kultuurilist koostööd
tellimuste eest tasuti riigikassast, väikeettevõtted laostusid Ühiskondlikus elus: toidupuudus, levisid epideemiad, vähenes religiooni mõju, suurenes sallimatus muulaste Igapäevaelus: Prantsusmaal naiste tööjõu rakendamine, piirati kalatoodete, munade, suhkru ja kartuli tarbimist, asuti tootma ersatskaupu (tooted, mis pidid olema originaalidega samaväärsed, aga tegelikult olid maitsetud ja ebameeldivad) 2. Millised uued relvaliigid töötati välja sõja ajal ja kuivõrd neid kasutada osati? Allveelaevastiku areng peeti seni väheväärtuslikuks, aga osati siiski kasutada Lennukeid varustati kuulipildujate ja pommidega osati hästi kasutada Tankid- olid üsna kohmakad, neid oli kerge purustada, väga hästi kasutada ei osatud 3. Millised traditsioonilised väärtused sattusid sõja ajal kriisi? Traditsiooniline peremudel, religiooni mõju vähenes 4. Anna hinnang naiste rolli muutusele sõja ajal.
kaitseväe struktuurile. MAAVÄGI arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. MEREVÄGI- põhiülesanded on miinitõrje ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine meritsi saabuvatele abivägedele./ tagab merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes. ÕHUVÄGI- üles. Kontrollida riigi õhuruumi ning tagada strateegiliste objektide õhukaitse. *01.01.2009 5. Millised on Eesti kaitseväe relvaliigid ja nende tegevusvaldkonnad? Tava- ehk konventsionaalsed relvad, mittekonventsionaalsed relvad ( eelkõige massihävitusrelvad). 6. Kuidas sihitakse sälksihiku ja dioptersihikuga? 7. Mis on Galil, AK-47, H&K USP? Nende tehnilis-taktikalised andmed (kaliiber, padrun, laskekaugused, padrunite arv salves) GALIL (valmistatud Iisraelis) täpne ja laskmise ajal stabiilne relv, millega on võimalik lahingupadruniga tulistada püssgranaate. Galil'il on dioptersihik
Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Tellimusi anti suurettevõtetele, väikeettevõtted laostusid. Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle. Kasvas maksukoormus. Igapäevaelus : piirati kalatoodete, munade, suhkru ja kartuli tarbimist. Esmatarbekaupadele (seep, küte) seati sisse karmid normid. Keemiatööstus asus tootma ersatskaupu, mis olid maitsetud ja ebameeldivad. 1917. a algas nälg, lisandusid epideemiad. 2. uued relvaliigid : Allveelaevastiku areng, mida saksamaa oskas ära kasutada, vastase sõjalaevade ründamiseks ja allveesõjaga vastase varustusteede läbilõikamiseks. Lennuväe areng, sõja alguses tehti vaid luurelende, sõja edenedes muutus lennuvägi tähtsamaks ka lahingutes. Sagenesid õhulahingud, lennukid muudeti kiiremaks. Tankid. Ind´glaste poolt loodud tõhusad sõidukid vastase kaitseliinidest läbimurdmiseks ja vastase ründamiseks. 3. millised traditsioonilised väärtused sattusid kriisi ?
Pikad sõjaaastad purustasid moraalinormid ja tõid kasa vaimseid kannatusi.Muutused, igapäevaelu sõja ajal sõda pööras segi senised majandussidemed ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Meeste asemel hakati kasutama naiste ja noorukite ning sageli ka sõjavangide tööjõudu. Riikide majanduselu hakati tugrvalt reglementeerima ja kontrollima. Riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. uued relvaliigid ja taktikad tekkis kaeviku e. positsioonisõda. Tekkisid uued väeliigid: lennu, tanki, õhukaitsesuurtükivägi. Leiutati tsepeliin, millega tehti esimesed õhurünnakud. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks. Sõja ajal suurenes autode tootmine. Läänerinne: 1914Saksamaa ründab Belgiat ja luksenburgi. Piirilahing, jõuti Pariisi lähedale. Marnie lahing.1915Saksa välksõja plaan kukkus läbi, algas positsioonisõda. Sakslased kasutasid aprillis Ipresi linnas mürgigaasi
Mobilisatsioon sunniviisiline sõjaväkke võtmine (mobilisatsioon) Suhtumine sõtta suhtumine oli muutunud halvemuse poole, toimus deserteerumine, enam ei pooldatud sõda Ersatskaup keemiatööstuse poolt valmistatud toidukaup, mis oli sarnane päris toiduga, kuid maitses ebameeldivalt Etniline puhastus genotsiid Armeenias, mille käigus tapsid türklased üle 1,5 miljoni tsiviilisiku Kadunud sugupõlv inimeste põlvkond, kes sõdisid ja elasid I maailmasõja ajal Uued relvaliigid leiutati tankid, allveelaevad, tseppeliinid, kuulipildujad, mürkgaas ja lennukid Väärtuste kriis pere tähtsuse ja religiooni tähtsuse langemine sõja laastavate tagajärgede tõttu Pogromm arveteõiendamine kohaliku elanikkonnaga Okupatsioon ja vägivald: · Sakslaste kehtestatud okupatsioon Belgias, kus tapeti belgialasi, kes ründasid saksa sõdureid, okupeeritud alasid kasutati ressursside saamiseks · Venemaa juudiprogrammid · Türgi etniline puhastus
* Ohverdamine toimus reeglina usupidustuste ajal. 21. Iseloomusta Rooma skulptuuri. TV 141 Portreed- portree pidi olema väga tõetruu ja andma edasi ka inimese iseloomu. Ajaloolised reljeefid- Taheti jäädvustada riigielus toimuvaid tähtsaid sündmusi kõiki sõjakäike, lahinguid püüti edasi anda väga täpselt, et säilitada neist tulevastele põlvedele võimalikult realistlik mälestus. Riietus ja soeng pidi reljeefidel vastama ajastule. Äratuntavad on kindlused, relvaliigid jms. Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi. Ratsa monumendid- Maailma esimesed ratsaniku kujud, mis kujutasid keisreid. Nii hobused kui inimesed olid väga realistlikud. Säilinud on vaid 1 ratsa figuur Marcus Aureliuse monument. 22. Selgita: foorum, proletaar, klient ja patroon, patriits, plebei, rahvatribuun, leegion, triumf, aatrium, Panteon, cloaca maxima, akvedukt, term, amfiteater, hipodroom, Circus
tõhusamad, kaevikud olid peaaegu läbipääsmatud, rindejoon oli paigal. Lääneriikides oli võimalik ainult, kuna nõudis head varustamist suurele hulgale meestele. Manööversõda - sõjapidamine seisneb manöövrite tegemises ja kurnamises, seda kasutati väiksemates ja paremini treenitatavates, tehniliselt võimekamates sõjavägedes, Saksamaa kasutas mööversõda idarindel Venemaa vastu. 7. (lk 54) Sõjatehnika areng, uued relvaliigid ja sõjapidamise viisid. Kiire tehnika areng - keemiatööstuses täiendati peaaegu kõiki relvaliike. Allveelaevastiku areng (kasutasid sakslased) - hakati kasutama sõjalaevade ründamiseks ja varitsusteede läbilõikamiseks. Lennukite areng - neid varustati kuulipildujate ja pommidega, lennukid muutusid kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks. UUS SÕJAMASIN tank - võib läbi murda kaitseliinidest ja okastraatidest, liigub teedeta
sotsiaalsed pinged, vastuolud, vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju, hoogu said rahvuslikud vabadusvõitlused, Igapäevaelus- inimestel tüdimus ja pahameel, inimesed pidid piirama kala ja munade tarvimist, nälg ja epideemiad, ersatskaubad(maitsetud, odavad), naised pidid tegema topelt koormusega tööd(tööle asuti tehastesse ja kaevandustesse). Naised hakkasid iseseisvuma. · Millised uued relvaliigid töötati välja sõja ajal ja kuivõrd neid kasutada osati? Allveelaevastiku areng, arenes lennuvägi- sõja edenesed muutusid järjest tähtsamateks lahingutes, lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega, kasutusele võetid tankid. · Millised traditsioonilised väärtused sattusid sõja ajal kriisi? Traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi. Naised pidid lisaks pere eest
annaabi.ee 
