Lp Maria Vader Oü Rahvapidu Teenindusosakond Tihase 24 12.09.2012 Tallinn HARJU MAAKOND 12912 Ruumide rent Austatud proua Vader Seoses meie ettevõtte suvepäevadega sooviksime rentida Oü Rahvapidu ruume 20.veebrauril 2013 50-le inimesele neljaks tunniks ( kell 12.00- 16.00). Palun saata hinnakiri teie poolt pakutavast cateringist. Ootame Teie vastust hiljemalt 20. Septembriks. Lugupidamisega Tarmo Kari Projektijuht 56 987 987 [email protected] AS Koolielu Telefon +372 54 7788 Kase 57 E-mail [email protected] Tallinn Faks 748484029
OÜ Rahvapidu Pärnu mnt 57 13. Oktoober 2013 nr 1 12345 TALLINN Ruumide rentimine Lugupeetud OÜ Rahvapidu juhatus Soovime rentida Teie ruume, et korraldada konverents 50-le inimesele kuupäeval 20.02.2013. Üritus kestaks kella 12st kella 16ni(~4 tundi). Kui palju läheb ruumide rentimine maksma ja kas on Teie poolt võimalik ka tellida toitlustus? Jääme ootama Teie vastust ja ka küsimusi konverentsi kohta Lugupidamisega Nimi juhataja 5404 4432 [email protected] Tondi 47 Tel. 5544 3111 Reg. Kood 12425533
"Koit", Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", Härma "Veel kaitse, kange Kalev", Läte "Laul rõõmule" ja Eino Tambergilt tellitav laulupeokantaat. Professionaalse muusika plokist on valiku hulgas rida Kreegi teoseid, Tobiase "Sanctus" "Joonase lähetusest", Lüdigi avamäng "Jaaniöö", Aava "Sõdalaste koor" ooperist "Vikerlased", Eugen Kapi "Mõõkade tagumine" balletist "Kalevipoeg", Ernesaksa kõrtsistseen "Tormide rannast" Laulupidu kui rahvapidu loob kommunikatiivse situatsiooni, mis kõiki osavõtjaid aktiivselt kaasab, võimaldades osalemise ja esitamise kombinatsiooni ühiskondlikus kontekstis. Rahvapeol osalemise üheks motivatsiooniks on sotsiaalne interaktsioon, mille kaudu selgitatakse ja korraldatakse mitmesuguseid suhteid. Rahvapidu sisustavad tegevused peegeldavad antud kogukonna huvisid, luues seega võimaluse konkreetse etnilisuse väljendamiseks, millega kaasneb eneseteadvuse tugevdamine, poliitiline aktsioon ja
lisa 1. 2. Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. (4) 2.1 Luba Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V
Aleksandrikool. Nimi tulenes sellest, et sooviti au avaldada Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastajale, Aleksander I-le. Kooli juhatas Jakob Hurt, kes koostas ka kooli õppekava. “Vanemuise” selts loodi 1865. aastal ja sellest kasvas välja tänapäeval tuntud Vanemuise teater Tartus. Vanemuise seltsil oli oluline roll ka tänasel päeval tuntud Laulupeo sündmusel. Lydia Koidula oli üks vähestest, kes seda rahvapidu organiseeris ja tema kirjutatud luulet võime tänini lugeda raamatutest. Tema kirjutatud luuletused on ärkamisaja-teemalised, mis ihkavad vabadust ja isamaalised. 1869. aastal toimus Vanemuise Seltsi poolt korraldatud Esimene Üldlaulupidu, mis toimus samuti Tartus. Selleks puhuks oli kokku tulnud inimesi kogu tervelt maalt ja võib öelda, et selle sündmusega laulus Eesti rahvas end vabaks. See on üks traditsioonidest, mis on püsima jäänud siiani
Koolielu AS Rahvapidu OÜ Lõõtsapilli 9 xx.xx.2012 nr x-x/x xxxxx TALLINN Seminariruumi tellimine Austatud juhataja Vajame 20.04.2012 ühte seminariruumi 50 inimesele kell 12.00 kuni 16.00. Hinnapakkumine palun saata hiljemalt 09.03.2012. (allkiri) Mari Vlassova Juhataja Aleksandr Popov 555 5555 Marja xx Telefon 666 6666 Arvelduskonto xxxxx TALLINN e-post: [email protected] xxxxx Türisalu Pank Reg kood xxxxxxxx
AS KOOLIELU Kalev Komm OÜ Rahvapidu Kentmanni 23 29.03.2012 12345 Tallinn Ruumide rent Austatud Kalev Komm Seoses meie ettevõtte uute töötajate koolitamisega soovime rentida Teie ruume 50-le inimesele 20.04.2012 kell 12-16. Ruumides on vaja toole vastavalt osalejate arvule, kaks lauda toitlustuseks, mikrofon, kõlarid ja kõnepult. Palun kinnitage broneering hiljemalt 5. aprilliks. Lugupidamisega Olga Kais Olga Kais Personalijuht Tondi 35 Telefon 678 9000 Arvelduskonto 101009875473 34567 Tallinn e-post: [email protected] Registrikood 34567889
AS Koolielu Pr Mari Maasikas Teie 12.03.2012 nr 3 OÜ Rahvapidu Kuuse 14 Meie 13.03.2012 nr 6 12345 TALLINN Ruumide rentimine Lugupeetud proua Maasikas Olles varem Teie rendiruume kasutanud ning rahul Teie pakutava teenusega sooviksime teha Teiega ka seekord koostööd Kas oleks võimalik 20.aprillil 2012 rentida koolitussaali 50-le inimesele ajavahemikul 12.00 16.00 ? Jääme ootama Teie vastust Koostööd soovides Taavi Tamm Personalijuht Taavi Tamm 650 2567 [email protected]
jm. Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. 3 Luba Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks
habeme ja hallide juustega laulujumal lheb kosja maattarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tmbub ta tagasi ksindusse, Endla jrve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja kheda hlega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks rritus auvrsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et kiskus oma kandlekeeled he ropsuga katki ja kadus. Nd taipasid pidulised, et tegemist oli Vanemuise endaga. Kik jid hirmust vait.
tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi, siis vihjamisi. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka seksuaalsuse. Seksuaalsust õigustas ainult sugu jätkata. Seksuaalsust piirati. Vahekorda võis astuda kindlatel aegadel ajal aastas, näiteks paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris ka nn karnevalikultuur ( katoliku kiriku paastueelne rahvapidu, mil maske kandes ja ümber riietudes võis endale lubada tavalisest veidi vabamat käitumist), mis lubas mõnede pühadega seoses alasti keha välja näitamist ja tunnete avalikku välja näitamist. Keskaja perekond elas tihedalt koos oma perekonnaga väikestes ruumides. Lapsed viibisid täiskasvanutega pidevalt koos ja jälgisid mida nad tegid ning kuulasid ka nende jutte pealt. Arvati, et naistel on suurem seksuaalsus, kui meestel. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid
Saanud kolm korda eitava vastuse, tõmbub ta tagasi üksindusse, Endla järve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla järv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub võistlejaid ja piduvõõraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa võtma. Kahjuks jääb viimane tulemata. Peol võttis lauluhääle üles vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja käheda häälega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks ärritus auväärsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et kiskus oma kandlekeeled ühe ropsuga katki ja kadus. Nüüd taipasid pidulised, et tegemist oli Vanemuise endaga
Raskejõustikust mina tütarlapsena väga aru ei saa. Raske on mõista ka võitlusspordi ja tehnikaspordialasid. Olen ise kergejõustiku, suusatamise ja rattaspordiga sinapeal. Ei tegele otseselt ühe alaga kuid harrastusspordi tasemel aga tihedalt. Saan aru nende võimetest esineda ja esindada Eesti koondist suurtel tiitlivõistlustel, milleks minu võimed kahjuks ei küündi. Omamoodi erilise tähelepanu all on meeskonnamängud: jalgpall, võrkpall, korvpall. See on pigem nagu suur rahvapidu, kui Eesti koondis osaleb Euroopa ja Maailmameistrivõistluste valiksarjades ja nad saavutavad häid kohti või lausa suudavad ennast võidelda Euroopa finaalturniiridele. Ise olen käinud mitmeid kordi vaatamas Lilleküla staadionil jalgpalli. Ega päris üksinda ei läheks, aga kuna minu väiksemal vennal on jalgpallipisik, siis on tore kaasas käia ja seda suurt melu oma silmaga näha. Televiisorist tulevad ülekanded nii paeluvad minu
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULE...
14. Aare Hõrn ( 2007) 15. Silver Hüdsi (2008) 16. Õie Sarv (2009) 9 Kokkuvõte Uurimistööst saab ülevaate kuningriigi päeva olemusest ja korraldamisest, kusjuures ülevaate aluseks on kõik siiani peetud kuningriigi päevad. Setu Kuningriigi Päevast on saanud 1994. aastast alates regulaarselt toimuv setude kokkutulek, mis on avatud kõigile ning mida üsna paljud rahvahulgad teavad kui lõbusat ja omapärast rahvapidu Lõuna-Eestis. Seda tõestab suur publikuhuvi, mis on aasta-aastalt kasvanud. See on rahvapidu kirju ja tiheda programmiga, kus mitmekesist tegevust pakutakse erinevatele vanusegruppidele. Kuna peo juhtimine, laulu- ehk sõnalise võistlus ja muudki tegevused on setukeelsed, eeldab see osavõtjateltki vastavat keeleoskust või selle mõistmishuvi. Seega on Setu Kuningriigi Päeva traditsioon väga tähtis setu keele säilitamise seisukohalt.
Nii ma siis nopingi Paariisi killukesi igalt poolt, kus neid vähegi näen. Lavalt õhkus saali tõelist operetihõngu, heas mõttes vanamoodsat, viidatud siiski Isamaale nagu operetile kohane. Olustiku tunnetamisele aitavad kaasa stiilsed kostüümid ja lavakujundus. Lavastaja ja koreograaf on loonud tempoka lavastuse. Esimese vaatuse kahvatuse korvavad särava orkestrivahe-mänguga kokku liidetud teise ja kolmanda vaatuse hingekriipivalt kaunid laulud ja ansamblid, lustlik Balkani rahvapidu ja melu Pariisi kabaree-restoraniks muudetud Hanna Glawari palee keldris. Haaravad fantaasiarikkad tantsunumbrid nii balletisolistidelt, balletitrupilt, tantsijaist-lauljaist grisettidelt kui ka solistidelt ja kooriartistidelt. Etenduse võtmeks on ikkagi romantilise armastusloo peategelased. Operetis peab nalja saama. Saab ka! Südamest naerma ajav etendus oli. Lavastuses on ka hulk toredaid väiksemaid osatäitmisi. Koori ansamblitunnetus on hea ja orkester kõlab hästi.
pompöösne ooper - Teatro Colon ja 11-korruseline teatrimaja San Martin, kus töötab kolm omaette truppi. Argentinaski on täes elujõus Ladina- Ameerikale omane karnevalikultuur. Buenos Airese elanikud ise väidavad, et nende karneval on Rio oma järel maailma parim. Siin armastatakse uhkeid ja säravaid kostüüme ja ööklubitaolist glamuuri. Ühegi porteno eneseuhkus ei luba end riietada naerväärsesse, näiteks klouni või ahvi kesta. Kogu rahvapidu on piinliku hoolega ette valmistatud, nii et ei mingit juhuslikku või sihitut tänavail tunglemist. Vahest teine tuntuim Argentina rahvuskultuuri ilming on tango - nii tantsu kui lauluna. Läbi aegade on tango läbi teinud teatud muutusi, säilitades siiski oma mõjususe ja eripära. Praegune korralik argentiina tango peab tingimata olema kurb, et olla see õige. Argentiinlased ise väidavad, et tango pole pelgalt tants ega laul, vaid midagi hoopis enamat - eluviis,
" Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil
hamõ pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Pilku paeluvad ka rikkaliku kirja ja erksate värvidega seto meeste sukad. Võrumaa eri piirkondade murrakutel ja setu murdekeelel on väga suur erinevus.Neid ei tohi pidada üheks keeleks.Tänapäeval toimub Võrumaal mitmeid üritusi nagu XVIII Võru folkloorifestival Tandsutare.Uma pido maailma esimene võrukeelne laulu- ja rahvapidu. Päevased sündmused (Keriguplatsi laat, esinemised vabalaval, regilaulutuba, tänavateater jne) toimuvad Võru linnas, õhtul on Kubija laululaval suur kontsert-etendus 1800 lauljaga.Võrumaa laulu- ja tantsupidu, kus esinevad kogu maakonna laulukoorid ja tantsugrupid.Rahvarõivad-võtsid Võrumaa ja setu mehed vene meestelt üle särgi pükstel kandmise kombe. Mujal Eestis kandsid mehed särki pükstes.
juunil, kuid siis oli juba hilja Tallinna sõitma hakata. 11. juunil kell kaks päeval pidi toimuma platsil peaproov, mida võidi ka 30 kopika eest pealt kuulata. Järgnev päev, 12. juuni, oli määratud kontserdile, mis algas kell neli pärast lõunat. Piletihindadeks oli 1 rubla, 60 ja 20 kopikat, seega oli pidu ka kõige kehvematele kättesaadav. Õhtul oli ettenähtud pidusöök. Viimasel päeval, 13. juunil pärast lõunat kell kolm toimusid üksikkooride esinemised ja õhtul oli rahvapidu koos jaanitulega. Peotoimkond hoolitses ka linna ja peopaikade kaunistamise eest. Rahvas võttis samuti osa linna ehtimisest. Tänavatel rippusid punutud vanikud, mille sisse olid seotud soovitusetähed, nagu ,,Elagu eesti laul", ,,Elagu eesti lauljad". 5. Laulupeo kontserdikava Kolmandaks laulupeoks ilmus trükist koorilaulude kogu ,,Eesti tänu-laulu-pidu laulud. Keiserliku Majestedi Aleksandri II 25-aastase valitsuse juubeli-püha mälestuseks välja annud pidu toimkond"
Millal tekkis Eesti üldlaulupeo korraldamise konkreetne mõte? Seda on võimatu lõplikult selgitada, võib esitada ainult mõningaid oletusi. Tartu saksa ajaleht väitis, et idee olevat J.V. Jannseni peas tekkinud juba umbes 10 aastat varem, s. o. 1860. a. paiku, kui Jannsen elas Pärnus, toimetas ,,Pärnu Postimeest" ja alustas tegevust koorijuhina. Tal puudunud aga võimalused kavatsuse teostamiseks. Viimaks võttis algatuse enda kätte J.V Jannsen. Talle oli selge, et ülemaaline rahvapidu ,,priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Puudus ainult keskne organ, kes oleks võimeline olnud kogu algatust kandma ja lõpuni viima. Kui ,,Vanemuise" selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Juba 1867. a. alguses plaanitses Jannsen ,, priiuse" juubeli tähistamist ja tegi hoogsalt kavasid. Laulupeo- kavatsus tehti 1867. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
