Esimesed Eesti üldlaulupeod (I, II, III) (0)

Eesti esimesed üldlaulupeod
Referaat
I üldlaulupidu
Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “ Vanemuine ”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad , kokku 845 inimest.
Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu . Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset.
Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann.
Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist.
Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi. Jannsen, kes enamjaolt pani laulupeo kava koostas, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. Mõni kuu enne pidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo -Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed ", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson polnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen repertuaari muutma . Jakobson peole ei tulnud.
Enne laulupidu hoidis Jannsen rahvast ettevalmistuste käiguga kursis ning manitses koore aegsasti harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda . Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt.
Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste esimene rahvuslik suurüritus. Toona ei paistnud üritus võimudele poliitilavaldusena, kuid Eesti rahva edasise enesemääratluse seisukohalt oli see väga tähenduslik. Ettekandele tuli ka saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Paciuse teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ”, Jannseni sõnadega. Rahva hulgas populaarseks saanud laul kinnitati 1920. aastal Eesti riigi hümniks.

Esimese üldlaulupeo kava

Kirikukoraalid:

• "Siionis kõik vahid hüüdvad"
  
• "Kiida nüüd, Issandat"
  
• "Meil tuleb abi Jumalast"
  

Vene riigihümn :

• „Jumal, keisrit kaitse sa“
  

Vaimulikud laulud:

• "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler)
  
• "Taevas ning maa kaovad"
  
• "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel)
  
• "Tänu sul, Jeesus " (G. Neumann )
  
• "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer)
  
• "Issandat kiitke kõik paganad" ( Brenner )
  
• "Kõik taevad laulvad" (L. Van Beethoven )
  
• "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart )
  
• "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer )
  

Ilmalikud laulud:

• "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz)
  
• "Oh mets"(C. Häser)
  
• "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer)
  
• "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn)
  
• "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig)
  
• "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (C. Häser)
  
• "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda)
  
• "Õhtu kellad " (F. Abt)
  
• “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius )
  
• "Mu meeles seisab alati" (K. Collan)
  
• “Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid)
  
• „Sind surmani“ (A. Kunileid)
  

II üldlaulupidu
II üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil 1879 . aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore juhatasid David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peakomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorgniseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner .
Laulupeol osales 48 meeskoori 1070 lauljaga ja 18 pasunakoori 202 mängijaga, kokku 1272 tegelast. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse.
Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias.
Noot, mida kasutati laulupeo laulikuna, trükiti “Eestirahwa teise Üleüldise Laulu-Pidu Meestekoorid” nime all Tartus juba 1877. aastal. Tegu oli väga mahuka koguga.. Üldlaulupeokavasse võeti sealt veidi vähem kui pooled laulud, aga ilmselt oligi lauliku trükkimise üks eesmärk pakkuda kooridele laiemat repertuaari ka edaspidiseks. Lauliku koostaja Karl August Hermann tegi raamatu toimetamisel ära suure töö – kirjutas ise 15 laulule seade, tõlkis 6 ja kirjutas 9 laulule algupärased sõnad.
Esimene peopäev algas koraalide mängimise ja rongkäiguga. Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni.
Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert , kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni , David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt, kes ärritas rahvast tagurliku ja rahvuslikke püüdlusi maha tegeva kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid 24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske , Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus.
Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid müüdi üle 10 000, aga suure tunglemise tõttu pääses peole ka ilma piletita. Ühendkooride kontserdid toimusid Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil, mis asetses Tiigi ja Maarjamõisa tänavate vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.”
Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel.
Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja - mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid.
Kava
Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust.
Vaimulikud laulud:

• "Sull', sull', Jehoova , tahan laulda" (koraal)
  
• "Sanctus" (F. J. Künkel)
  
• "Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen)
  
• "Jumala vägevus" (L. Van Beethoven)
  
• "Nüüd paistab meile kauniste" (koraal)
  
• " Kiituse laul" (H. G. Nägeli)
  
• "Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann)
  
• "Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski)
  
• "Eks mu kohus täna teha" (koraal)
  
• "Kindla lootuse laul" (F. Brenner)
  
• "Ärgake" (koraal)
  

Ilmalikud laulud:

• " Kuule , kuidas hääli helab" (F. Pacius)
  
• "Eesti laul" (K. A. Hermann)
  
• "Laulupidu marss" (K. A. Hermann)
  
• "Meeskoor" (Trube)
  
• "Laulu võim" (I. Heim)
  
• "Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis )
  
• "Laulma kutsumine" (Vallinn)
  
• "Nüüd üles, Vene alamad " (J. V. Jannsen)
  
• "Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner)
  
• "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid)
  
• "Jahimehe lust" (Astholz)
  
• "Pidu laul" (C. M. Von Weber )
  III üldlaulupidu
  

Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tallinnas. Pidu toimus 23.-25. juunil (vkj 11. -13. juunil) 1880. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel (töötas Peterburi Jaani kirikus) ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks.
Carl Robert Jakobson ja ta mõttekaaslased olid eelmistele laulupidudele ette heitnud liigset saksa- ja kirikumeelsut, samuti oli kurdetud, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. J. V. Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistighausen. Toimkonda kuulus veel 12 inimest.
Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Esines 2 segakoori. Kavas oli 14 laulu, mõned orkestripalad. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega: 40 koori kokku 684 lauljaga, 8 orkestrit 98 mängijaga. Tartuga võrreldes oli pidu tagasihoidlik, osales vähem koore, peamiselt Põhja-Eestist. Raudtee ühendust polnud, ei tulnud Läänemaa ja Lõuna-Eesti koorid. Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi . Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat.
1880. aastal välja antud laulikus oli 19 laulu, erinevalt teistest sama ajastu pidudest oli vaimulike teoste hulk väiksem – vaid kolm laulu. Põhjuseks oli see, et eraldi vaimulikku kontserti ei toimunud ning vaimulikud teosed kanti ette läbisegi ilmalike lauludega. Enamik laulikus ilmunud laule olid juba enne trükis ilmunud, ligi pooled neist II üldlaulupeo noodis. Eesti ja saksa algupäraga laule oli laulikus võrdselt 8, soome heliloojatelt oli 2 laulu, lisaks oli trükitud riigihümn “Keisri laul”. Eesti algupäraga lauludest esitati muuhulgas näiteks Lydia Koidula luuletusele “Kodu” (“Meil aiaäärne tänavas”) kohandatud rahvaviis, Karl August Hermanni “Ilus oled isamaa” (sõnad Mihkel Veske) ja rahvaviis “Süda tuksub ( tuks , tuks, tuks)”. Taas kõlas laulupeol Aleksander Kunileiu “Sind surmani” (sõnad Lydia Koidula).
Peoeelsel päeval toimus peaproov, kus laulupeokoori dirigent Johannes Kappel pöördus kooride poole: “Sellepärast palun teid väga, armsad lauljad, mind jõudumööda toetada ja aidata seeläbi, et takt , valjud ja pehmed , paisumise- ja kahanemisekohad heasti tähele pandud ja sõnad võimalikult selgesti välja räägitud saaksivad, et meie ühendatud lauluhääl kindlalt, valjust ja vägevast kõlaks, jumalale kiituseks, keisrile auks ja eesti rahvale rõõmuks.” Johannes Kappel oli esimene eesti kutseline muusik, kes aasta pärast laulupidu lõpetas õpingud Peterburi konservatooriumis.
Nagu eelnevatelgi laulupidudel toimus rongkäik, millele järgnes jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see Kaarli kiriku kõrval, mitte sees. Seejärel kulgeti rongkäigus Toompeale kuberneri ja raeplatsile Tallinna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev, muusika mängis, linn oli ehitud ja mõnes kohas oli isegi auvärav üles seatud.
Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele , kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele.
Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis . Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi.
Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid.
III üldlaulupeo kava
1. päev:

• "Meil tuleb abi jumalast" (koraal)
  
• "Isamaa" (H. Preisz)
  
• "Laul" (L.Spohr)
  
• " Vaasa marss" (C. Kollan )
  
• "Armastuse kiitus" (A. Neithardt)
  
• "Jumal on suur" (B. Klein )
  
• "Mets ja maailm" (C. M. Von Weber)
  
• "Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann)
  
• "Laulgem" (J. Kappel)
  
• "Kodu" (eesti rahvaviis)
  
• "Oh helde Jeesus" (G. P. Da Palestrina )
  
• "Sind surmani" (A. Kunileid)
  
• "Ööpik" (J.Kappel)
  
• "Üksinda" (saksa rahvaviis)
  
• "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen)
  
• "Keisrilaul" (A. Lvov)
  

2. päev:

• "Süda tuksub" (eesti rahvalaul )
  
• "Vaeslapse õhtulaul" (eesti rahvalaul)
  
• "Rongikäigu laul" (soome rahvaviis)
  

Kasutatud kirjandus:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eestimaa_laulupeod_evelin.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/laulupeod_maarja.ht m
http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025
https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu
https://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu
https://et.wikipedia.org/wiki/III_%C3%BCldlaulupidu
http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/ii-laulupidu/
http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/iii-laulupidu/