Eesti esimesed üldlaulupeod (I, II, III) (0)

Eesti esimesed üldlaulupeod
Referaat
 I  üldlaulupidu
Esimene   üldlaulupidu   peeti   1869.   aastal   Tartus   juubeli-   ja   tänupeona
pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann
Voldemar    Jannsen    ja   tema    algatusel    asutatud   esimene   Eesti   selts
“ Vanemuine ”. Osalesid meeskoorid ja pil imängijad, kokku 845 inimest.
Juba   1867.   aastal   esitas   Jannsen   "Vanemuise"   seltsi   kaudu   palve
registreerida üle-Eestiline  laulupidu . Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat
Liivimaa    talupoegade   pärisorjusest   vabastamise   50.   aastapäeva
tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoli tilises mõttes oli ennekõike aga
oluline, et toimuks esimene üritus, mil est tõepoolest võtaks osa kogu
Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka
baltisakslastele,   siis   ta   loa   ka   sai.   1869.   aasta   18.-20.   juunil   leidiski
laulupidu Tartus aset.
Esimese   üldlaulupeo   peakomisjon   koosnes   17   li kmest.   Komisjoni
esimeheks määrati sakslasest estofi lne  pastor  Hugo  Adalbert  Wil igerod,
et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks
üldjuhiks  helilooja  Aleksander Kunileid-Saebelmann.
Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii  lauljad
kui ka  orkestrid  (toonases kõnepruugis pasunakoorid).  Ehkki  Eestis oli
palju   segakoore,   nõudis   Jannsen,   et    laulupeol    osaleks   ainult   mehed.
See   tähendas    paljudele    kooridele   laulude   ümberseadmist   ja
ümberõppimist.
Laulupeo   repertuaar   põhjustas   vaidlusi.  Jannsen,   kes   enamjaolt   pani
laulupeo kava koostas, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja
ilmalikke  laule.  Mõni   kuu   enne  pidu  ilmus   Jannsenilt  "Eestirahwa   50-
aastase  Jubelipiddo -Laulud". Samal ajal oli C. R.  Jakobson  avaldanud
oma "Vanemuise kandle  healed ", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast
laululoomingut.   Jakobson   polnud   rahul   Jannseni   repertuaarivalikuga,
öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles.
Sellest  hoolimata  ei  hakanud  Jannsen  repertuaari   muutma .   Jakobson
peole  ei tulnud.
Enne laulupidu hoidis Jannsen rahvast ettevalmistuste käiguga kursis
ning   manitses   koore   aegsasti   harjutama,   et   eestlased   endile   häbi   ei
teeks.   Kui    koorid    olid    Tartusse    kokku   sõitnud,   tehti   peaproov   igaks
juhuks suletud uste taga Maarja kirikus:  ei oldud kindlad, kas nii suur
hulk ikka suudab korralikult koos  laulda . Eelkõige kardeti kohalike saksa
ajalehtede õelaid kommentaare.  Proov  õnnestus aga suurepäraselt.
Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri
kiriku   vastas.   Sündmus   äratas   suurt   tähelepanu:   pealtvaatajaid   oli
vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste
esimene   rahvuslik   suurüritus.   Toona    ei   paistnud   üritus   võimudele
poli tilise   avaldusena,   kuid   Eesti   rahva   edasise   enesemääratluse
seisukohalt oli see väga tähenduslik.  Ettekandele tuli ka saksa päritolu
Soome helilooja Fredrik Paciuse teos “Mu isamaa, mu õnn ja  rõõm ”,
Jannseni  sõnadega.   Rahva   hulgas   populaarseks   saanud  laul   kinnitati
1920. aastal Eesti ri gi hümniks.
J. V. Jannsen
Esimese üldlaulupeo kava
Kirikukoraalid:
"Si onis
 
kõik
 
vahid
 
hüüdvad"
"Ki da
 
nüüd,
 
Issandat"
"Meil tuleb abi Jumalast"
Vene
 
riigihümn :
„Jumal, keisrit kaitse sa“
Vaimulikud
 
laulud:
"Sind,
 
Issand,
 
meie
 
kiidame"
 
(G.
 
Geissler)
"Taevas
 
ning
 
maa
 
kaovad"
 
"Hõiska
 
kõik
 
see
 
maailm"
 
(F.
 
J.
 
Künkel)
"Tänu
 
sul,
 
Jeesus "
 
(G.
 
Neumann )
"See
 
on
 
kaunis
 
lõbus
 
hää"
 
(C.
 
Palmer)
"Issandat
 
kiitke
 
kõik
 
paganad"
 
( Brenner )
"Kõik
 
taevad
 
laulvad"
 
(L.
 
Van
 
Beethoven )
"Tere,
 
tere,
 
Jeesus
 
Kristus"
 
(W.   A.
 
Mozart )
"Nüüd rõõmu päev on käes" (C.  Kreutzer )
Ilmalikud
 
laulud:
"Eesti
 
vennad,
 
laulgem
 
rõõmsast"
 
(J.
 
Stuntz)
"Oh
 
mets"(C.
 
Häser)
"Mis
 
hiilgab
 
veel
 
õhtul"
 
(C.
 
Kreutzer)
"Tere   nüüd,   sa   kallis   päev"   (F.   Mendelssohn)
"Suur
 
rõõmu
 
päev
 
on
 
tulnud"
 
(A.
 
Zvyssig)
"Kui   ju    jõed    rõõmsast   jooksvad"   (C.   Häser)
"Kui   meie   vaim   siin   linnu   ti vul"   (J.   Kallivoda)
"Õhtu
 
kellad "
 
(F.
 
Abt)
“Mu   isamaa,   mu   õnn   ja   rõõm“   (F.    Pacius )
"Mu
 
meeles
 
seisab
 
alati"
 
(K.
 
Collan)
“Mu
 
isamaa
 
on
 
minu
 
arm“
 
(A.
 
Kunileid)
„Sind surmani“ (A. Kunileid)
II üldlaulupidu
II   üldlaulupidu   toimus   20.-22.   juunil    1879 .   aastal   Tartus.   Laulukoore
juhatas Karl  August  Hermann  ning pasunakoore juhatasid David Otto
Wirkhaus ja Adalbert Hugo Wil igerode. Peakomiteed valiti  juhtima  Tartu
linnapea    Georg   von   Oettingen,   kuid   põhiorganiseerijaks   oli   tegelikult
Hugo  Treffner .
Laulupeol   osales   48   meeskoori   1070   lauljaga   ja   18   pasunakoori   202
mängijaga,   kokku   1272   tegelast.   Pidu   oli   kavandatud   1875.   aasta
suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-
Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. 
Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil ning
üksikkooride    esinemised    ja   võistulaulmised   toimusid   Vanemuise   seltsi
aias.
Noot, mida kasutati laulupeo laulikuna, trükiti “Eestirahwa teise Üleüldise
Laulu-Pidu   Meestekoorid”   nime   al   Tartus   juba   1877.   aastal.   Tegu   oli
väga mahuka koguga. Üldlaulupeokavasse võeti sealt veidi vähem kui
pooled laulud, aga ilmselt oligi lauliku trükkimise üks eesmärk pakkuda
kooridele   laiemat   repertuaari   ka   edaspidiseks.   Lauliku   koostaja   Karl
August Hermann tegi raamatu toimetamisel ära suure töö –  kirjutas ise
15    laulule    seade,   tõlkis   6   ja   kirjutas   9   laulule   algupärased   sõnad.    
Esimene   peopäev   algas   koraalide   mängimise   ja   rongkäiguga.
Rongkäigu   alguses   kanti   ri gilippu,  seejärel   Eesti-   ja   Liivimaa   lippu   ja
nende   järel   Tartu   lippu.   Kuna   tegu   oli    vaimuliku    rongkäiguga,   siis
kõndisid  lippude  järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob  Hurt  ja A.
Kurrikoff,   aga   puhkpil id   rongkäigus   ei   kõlanud.   Pastoritele   järgnes
pidukomitee   ja   dirigendid,   siis   auvõõrad   ja   külalised   ning   Vanemuise
seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga li guti
Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu,
kus   peeti   jumalateenistus.   Seejärel   li guti   Maarja   kiriku   juurde   ja   siis
raekojaplatsile,
 
kus
 
lauldi
 
keisri
 
hümni.
Pärastlõunal toimus vaimulik  kontsert , kuhu samuti ühiselt rongkäigus
mindi. Karl August  Hermanni , David Otto Wirkhausi ja  Adalbert Hugo
Wil igerode  juhatusel   lauldi   ja   mängiti   15  teost,  iga  5  pala  järel  peeti
kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi
Eesti Jaani koguduse pastor C. Freifeldt, kes ärritas rahvast tagurliku ja
rahvuslikke püüdlusi maha tegeva kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid
24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel  Veske , Hugo Treffneri ja
teiste  
kõnede
 
peale
 
aga
 
pidu
 
ikkagi
 
jätkus.
Teise   päeva   ilmaliku   kontserdi   ajal   oli   peoplats   rahvast   täis.   Pileteid
müüdi   üle   10   000,   aga   suure   tunglemise   tõttu   pääses   peole   ka   ilma
piletita. Ühendkooride kontserdid toimusid Liivimaa Põllumajanduse ja
Käsitööseltsi näituseplatsil, mis  asetses Ti gi ja  Maarjamõisa tänavate
vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove
kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset
näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja
muusikakooride   jaoks;   selle   ees   oli   kõrge   haljaste   vanikute   ja
mitmevärviliste   lippudega   kaunistatud   väiksem   lava   laulu-   ja
muusikakooride   juhtide   ning   pidukõnelejate   jaoks.   Kõigist    nendest
eespool   oli   ehitatud   hobuserauakujuliselt   kõrgendatud   ja    katusega
varustatud lava  kuulajate  jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava
vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette
asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid
ilma katuseta.”
Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud  kolmes  blokis, igas üks pala
mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M.
Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes,
et   kaks   laulupidu   on   õed,   kelle   ema   on   rahvast   edasi   viiv   vabadus;
pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes
osavõtjate   pidusöögiga,   mida   rikkusid   lahkhelid   rahvusliku   li kumise
li drite
 
vahel.
Laulupeo   vi masel   päeval   toimusid   Vanemuise   aias   võistulaulmine   ja
- mängimine  ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest
olid   võidukad   Kanepi,   Tal inna    Lootuse    ja   Tarvastu   meeskoorid,
puhkpil iorkestritest   Tarvastu,   Urvaste   Vaabina   ja   Helme   Jõgeveste
orkestrid.
Teise üldlaulupeo kava
Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas
ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja
Johann Voldemar Jannseni loomingust.
Vaimulikud
 
laulud:
"Sull',
 
sull',
 
Jehoova ,
 
tahan
 
laulda"
 
(koraal)
"Sanctus"
 
(F.
 
J.
 
Künkel)
"Jehoova
 
meie
 
abi"
 
(J.
 
V.
 
Jannsen)
"Jumala
 
vägevus"
 
(L.
 
Van
 
Beethoven)
"Nüüd
 
paistab
 
meile
 
kauniste"
 
(koraal)
"Ki tuse
 
laul"
 
(H.
 
G.
 
Nägeli)
"Jumal
 
meie
 
varjupaik"
 
(K.
 
A.
 
Hermann)
"Sa
 
Israeli
 
karjane"
 
(D.
 
Bortnjanski)
"Eks
 
mu
 
kohus
 
täna
 
teha"
 
(koraal)
"Kindla
 
lootuse
 
laul"
 
(F.
 
Brenner)
"Ärgake" (koraal)
Ilmalikud
 
laulud:
" Kuule ,
 
kuidas
 
hääli
 
helab"
 
(F.
 
Pacius)
"Eesti
 
laul"
 
(K.
 
A.
 
Hermann)
"Laulupidu
 
marss"
 
(K.
 
A.
 
Hermann)
"Meeskoor"
 
(Trube)
"Laulu
 
võim"
 
(I.
 
Heim)
"Õitse   ja   haljenda,   eestlaste   maa"   (soome   rahvavi s)
"Laulma
 
kutsumine"
 
(Val inn)
"Nüüd
 
üles,
 
Vene
 
alamad "
 
(J.
 
V.  
Jannsen)
"Tartu
 
Maarja
 
koguduse
 
lipulaul"
 
(F.
 
Brenner)
"Mu
 
isamaa
 
on
 
minu
 
arm"
 
(A.
 
Kunileid)
"Jahimehe
 
lust"
 
(Astholz)
"Pidu
 
laul"
 
(C.
 
M.
 
Von
 
Weber )
III üldlaulupidu
Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tal innas. Pidu toimus 23.-25. juunil (vkj
11. -13. juunil) 1880. Laulupeo üldjuhid olid Johannes  Kappel  (töötas
Peterburi Jaani kirikus) ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus.
Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25.
valitsemisaasta
 
tähistamiseks.
 
Carl Robert Jakobson ja ta mõttekaaslased olid eelmistele laulupidudele
ette   heitnud   li gset   saksa-   ja   kirikumeelsut,   samuti   oli   kurdetud,   et
Tartusse jõuab li ga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast.
J. V. Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tal innas koostama
oma   peotoimkonda,   jäädes   ise   asepresidendiks.   Presidendiks   kutsuti
arstiteadlane Carl von Wistighausen. Toimkonda kuulus veel 12 inimest.
Peol   osalesid   meeskoorid   ja   puhkpil iorkestrid.   Esines   2   segakoori.
Kavas   oli   14   laulu,   mõned   orkestripalad.     Kokku   osales   48   esinejate
rühma   782   tegelasega:   40   koori   kokku   684   lauljaga,   8   orkestrit   98
mängijaga. Tartuga võrreldes oli pidu tagasihoidlik, osales vähem koore,
peamiselt Põhja-Eestist.  Raudtee  ühendust polnud, ei tulnud  Läänemaa
ja   Lõuna-Eesti   koorid.   Peoplats   asus    Kadrioru    läheduses    Lutheri
heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo  mälestuskivi . Teisel päeval oli
peol
 
hinnanguliselt
 
10
 
000
 
pealtvaatajat.
 
 
1880.   aastal   välja   antud    laulikus    oli   19   laulu,   erinevalt   teistest   sama
ajastu   pidudest   oli   vaimulike   teoste   hulk   väiksem   –   vaid   kolm   laulu.
Põhjuseks   oli   see,   et   eraldi   vaimulikku   kontserti   ei   toimunud   ning
vaimulikud teosed kanti ette läbisegi ilmalike lauludega. Enamik laulikus
ilmunud   laule   olid   juba   enne   trükis   ilmunud,   ligi   pooled   neist   II
üldlaulupeo noodis. Eesti ja saksa algupäraga laule oli laulikus võrdselt
8, soome heliloojatelt oli 2 laulu, lisaks oli trükitud ri gihümn “Keisri laul”.
Eesti   algupäraga   lauludest   esitati    muuhulgas    näiteks   Lydia   Koidula
luuletusele “Kodu” (“Meil aiaäärne tänavas”) kohandatud rahvavi s, Karl
August Hermanni “Ilus oled isamaa” (sõnad Mihkel Veske) ja rahvavi s
“Süda   tuksub   ( tuks ,   tuks,   tuks)”.   Taas   kõlas   laulupeol   Aleksander
Kunileiu
 
“Sind
 
surmani”
 
(sõnad
 
Lydia
 
Koidula).
Peoeelsel päeval toimus peaproov, kus laulupeokoori dirigent Johannes
Kappel   pöördus   kooride   poole:   “Sellepärast   palun   teid   väga,   armsad
lauljad,  mind  jõudumööda  toetada  ja   aidata  seeläbi,  et   takt ,  valjud  ja
pehmed , paisumise- ja kahanemisekohad heasti tähele pandud ja sõnad
võimalikult   selgesti   välja   räägitud   saaksivad,   et   meie   ühendatud
lauluhääl kindlalt, valjust ja vägevast kõlaks, jumalale kiituseks, keisrile
auks   ja   eesti   rahvale   rõõmuks.”   Johannes   Kappel   oli   esimene   eesti
kutseline muusik, kes aasta pärast laulupidu lõpetas õpingud Peterburi
konservatooriumis.
 
Nagu   eelnevatelgi   laulupidudel   toimus   rongkäik,   mil ele   järgnes
jumalateenistus. Rahvarohkuse tõttu peeti see  Kaarli  kiriku kõrval, mitte
sees.   Seejärel   kulgeti   rongkäigus   Toompeale   kuberneri   ja   raeplatsile
Tal inna linnavalitsust tervitama. Meeleolu oli ülev,  muusika  mängis, linn
oli   ehitud   ja   mõnes   kohas   oli   isegi   auvärav   üles   seatud.
Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem
nõnda: “Si a laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude  keskele , kirjude
lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav
jõgi    voolanud,   nõnda   et   seda   suurt   pidupaiga   avarust   peatselt   oli
täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil
vaheldusid   meeskooride   esinemine   pasunakooride   mängimise   ja
kõnedega.   Pärast   kontserti   oli   meeleolu   nii   ülev,   et   piduplatsilt   ei
raatsitud   lahkuda,   hüüti   “Hurraa!”   ja   “Elagu!”   rahvusliku   li kumise
tegelastele
 
ning
 
Soomest
 
saabunud
 
külalistele.
Kontserdile järgnes  pidusöök  ohvitseride  klubis . Musitseerisid  Iisaku  ja
Lootuse   seltsi   orkester,   peeti   kõnesid   ja   loeti   ette   tervitusläkitusi.
Järgmisele   päevale   oli   planeeritud   üksikkooride   esinemine.   Kell   14
algama  pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus
siiski. Eesti  Postimees  kirjutas: “Pidulik  rong  seati kohe [pärast vihma
lõppu]   kokku   ja   kahe   ühendatud   tubli   muusikakoori   kõla   all   tegivad
lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu
ära   peetud   saab.”   Lisaks   meeskooridele   ja   orkestritele   esinesid   ka
mõned
 
segakoorid,
 
jällegi
 
peeti
 
kõnesid.
Kolmanda
 
üldlaulupeo
 
kava
1. päev:
"Meil
 
tuleb
 
abi
 
jumalast"
 
(koraal)
"Isamaa"
 
(H.
 
Preisz)
"Laul"
 
(L.Spohr)
" Vaasa
 
marss"
 
(C.
 
Kollan )
"Armastuse
 
kiitus"
 
(A.
 
Neithardt)
"Jumal
 
on
 
suur"
 
(B.
 
Klein )
"Mets
 
ja
 
maailm"
 
(C.
 
M.
 
Von
 
Weber)
"Ilus
 
oled
 
isamaa"
 
(K.
 
A.
 
Hermann)
"Laulgem"
 
(J.
 
Kappel)
"Kodu"
 
(eesti
 
rahvavi s)
"Oh
 
helde
 
Jeesus"
 
(G.
 
P.
 
Da
 
Palestrina )
"Sind
 
surmani"
 
(A.
 
Kunileid)
"Ööpik"
 
(J.Kappel)
"Üksinda"
 
(saksa
 
rahvavi s)
"Nüüd
 
üles,
 
Vene
 
alamad"
 
(J.
 
V.  
Jannsen)
"Keisrilaul"
 
(A.
 
Lvov)
2. päev:
"Süda
 
tuksub"
 
(eesti
 
rahvalaul )
"Vaeslapse
 
õhtulaul"
 
(eesti
 
rahvalaul)
"Rongikäigu
 
laul"
 
(soome
 
rahvaviis )
Kasutatud
 
kirjandus:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eestimaa_laulupeod _
evelin.htm
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/laulupeod_maarja.ht m
http://www.eestiajalugu.ee/ ?
event=Show_event&event_id=2025& layer =115&lang=est#2025
https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu
https://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu
https://et.wikipedia.org/wiki/III_%C3%BCldlaulupidu
ht
  t p://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i -laulupidu/
http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i i-laulupidu/