I kategooria: siia kuuluvad otseses väljasuremisohus liigid, kelle eksisteerimist ülemaailmne kaubandus otseselt või kaudselt mõjutab. Aarad ja kakaduud, merikotkas, rabapistrik, jahipistrik, suur hulk ahve, elevandid,tiigrid ninasarvikud, kaktused ja orhideed. Ühtekokku kuulub siia umbes 800 liiki. Eestis kuulub siia merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur ja euroopa saarmas. I lisasse kuuluvate liikide isendite sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkidel. II kategooria: siia kuuluvad liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad selleks kontrollimatu kaubitsemise käigus saada. Kõik primaadid (ahvid), kullilised, kakulised, papagoidest toalinnuna peetavad, sisalikke, madusi, kilpkonni, haruldasi akvaariumi kalu, piimalill, aaloe, ja katusi, mis esimeses lisas pole.
liige Stockholmis. Kui 1919.a alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse kõrgkoolina, kutsuti Suits eesti ja üldise kirjanduse õppetoolile. Tartu ülikoolis õnnestus tal ka karjääri teha, ning 10 aastaga korraliseks professoriks tõusta. 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade ,,Murrang" ja ,,Tarapita" toimetamisest (1921-1922). Järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel. Peale 1920 ja 1922 ilmunud teoseid polnud tal enam pingelise õppetöö kõrvalt aega värsiloominguks, mistõttu avaldas ta paari järgneva aastakümne jooksul vaid mõne uue luuletuse. Sel ajal pani Suits aluse eesti kirjandusteadusele, koolitas esimese põlvkonna kirjandusuurijaid, keskendus eesti vanema kirjanduse, eriti Kreutzwaldi käsitlemisele. Kuigi Suits jäi ametisse ka pärast Eesti okupeerimist 1940. a, oli tema viljakas tegevus ülikoolis lõppemas
Viljakaimaks loomeperioodiks olid aastad 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Friedebert Tuglas
inimeste vahele. Eraelu puudutavate ja ka muude isikuandmete saladust kaitseb isikuandmete kaitse seadus. Psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutava teabe saladust kaitseb lisaks veel ka psühhiaatrilise abi seadus. Nimetatud seadused näevad ette, et spetsialist, kellele sai räägitud oma probleemidest, ei tohi usaldatud informatsiooni ilma nõusolekuta avaldada kolmandatele isikutele, välja arvatud seaduses ettenähtud erandlikel juhtudel (nt politsei, prokuratuuri või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel). Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest peavad kinni pidama ka koolitöötajad, perearst, kohaliku omavalitsuse ametnikud jt. Kokkuvõtte Nagu öeldakse, siis lapse lein on triibuline. Ta ei pruugi välja näidata oma emotsioone, vb tal ei tule matustel pisaraid, käib koolis ja suhtleb oma sõpradega ning tema käitumisest ei pruugi aru saada, et ta on kogenud lähedase inimese surma
kaitsekirik. Linnamüüri valmides 14. sajandil kaotas kirik kaitsefunktsiooni ning muutus tavaliseks kogudusekirikuks. Kuna aga mingeid teisi konkreetseid jälgi Tallinna teiste varasemate kirikute sarnasest kaitsefunktsioonist siiani leitud pole, kuulub Tallinna keskaegses ehituspärandis seni ainsale kaitsekiriku tunnustega Nigulistele tähtis koht. Eelkõige kasutati kirikut siiski kaubalaona, kaitseülesannetele kohandatud oli ta vaid erandlikel juhtudel. 15. sajandil toimusid ulatuslikud ümberehitused, mis andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele kuni tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha
või avalikkuse huve. Vabadusõiguste alla võib liigitada veel korrespondentsi puutumatuse, mis kujutab endas igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku aluseta õigus sekkuda isiku sõnumi- või kirjavahetusse, nende sihtkohta jõudmist takistada, samuti on kaitstud e-maili või muud Interneti teel saadetavad kirjad. Õigus kehtib ka kinnipeetavate isikute puhul. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid väga erandlikel juhtudel ning kohtu loal, kas kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Tingimustel, et kuriteokahtluse olemasolu on põhjendatud ning tegu on raske kuriteoga. Pealtkuulamine peab olema seotud mingi konkreetse kahtlusega ning hädavajalik ehk muude vahendite abil ei ole võimalik kuritegu või tõde avastada. Antud toiming peab toimuma ka piiratud ajaperioodi jooksul. Kinnipeetavate sõnumite saatmise vabadusse võib riik sekkuda samuti üsna erandlikult.
sooviavalduse elamisloa taotluse esitamiseks erandina siseriiklikult rahuldamata jätmise otsuse tühistamiseks. Tegemist oli perekonnaga, kes viibis Eestis seadusliku aluseta alates 1997. aastast ning kelle viibimisaluse küsimusega on haldusorgan tegelenud alates 2004. aastast. Kõnealuse kohtuvaidluse ajaks oli selgunud, et isikute Eestist väljasaatmine on perspektiivitu. Isikud leidsid, et neil on õigus esitada tähtajalise elamisloa taotlus erandlikel põhjustel siseriiklikult ehk Eestis, PPA otsused ei ole piisavalt motiveeritud ning vaidlustasid haldusorgani otsused Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2012 otsusega isikute kaebused, tühistas vaidlustatud otsused kaalutlusvea tõttu ning kohustas PPA- d vaatama uuesti läbi kaebajate sooviavaldused tähtajalise elamisloa taotlemiseks siseriigis. PPA esitas eelnimetatud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna
kui 50% (st realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine). Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustus avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena. 7 Üldjuhul on alati võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis, vaid sellega seonduvad asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena [7]. 1.2.4 Eraldiste hindamine Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks
Tsiviilkolleegium on leidnud erinevates tsiviilasjades, et otsuse põhjendav osa iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-45-10 halduskolleegium väidav vastupidist, et halduskohtumenetluse sätted iseenesest ei välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohtu lahend peab olema sõnastatud selgelt nii nagu ka madalama astme kohtulahend. Keskmine mõistlik lugeja, kes konkreetses Riigikohtu lahendi vormistamisel ei osale, lähtub lahendi lugemisel, mis kohtuotsuses kirjas on, mitte ei pea aimama, mida Riigikohus oli tegelikult silmas pidanud. Teiseks oluliseks küsimuses antud Riigikohtu lahendis oli, kas maksuotsuse täieliku täitmise peatamise ajal tuleks isikut käsitada maksuvõlglasena või mitte. Riigikohus
Viljakaimaks loomeperioodiks olid aastad 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Tolstoi
piirangutest, töölepingu lõppemisest ja üleminekust, vaidluste lahendamisest ja riiklikust järelvalvest, vastutusest ning rakendussätetest. See tähendab, et ka kõik selles referaadis väljatoodu on töölepingu seaduses paragrahvide kaupa üles märgitud. (1) Töölepingu seadus laieneb kõigile töötajatele ja tööandjatele, kes on sõlminud töölepingu. Kui ettevõtte liige (aktsionär) töötab samas ettevõttes, siis sõlmib ettevõte töölepingu ka temaga. Erandlikel juhtudel töölepinguseadus ei laiene. Näiteks võib siinkohal tuua eriseadustega reguleeritud teenistuses olemise riigi- ja kohalike omavalitsuse asutustes, saadiku tegevuse, kaitsejõududes töötamise, töötamise taluperes või pereettevõttes pereliikmena, pereliikmete töötamise ühises valduses majapidamises, volituse alusel tehingute täitmise, töötamise vabaduskaotuse kandmise ajal ja muud sellist. (5)
ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita. (ibid, § 11) Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% .Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata.(ibid, § 13). Üldjuhul on võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis.(ibid, § 14). Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse üldjuhul aruandeperioodi kuluna. Juhul kui eraldise moodustamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamisega, lülitatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.(ibid, § 15) 2.2 Eraldiste hindamine
4 6. Riigi perepoliitika on universaalne, hõlmates kõiki lapsi ja lastega peresid. Riik osutab täiendavaid abinõusid erivajadustega lastele ja erivajadustega laste peredele, soodustamaks nende toimetulekut ja heaolu. 7. Lapsele ja tema perele osutatakse vajalikku abi ja toetust last perekonnast lahutamata. Lapse võib abi andmiseks perekonnast eraldada üksnes erandlikel juhtudel. 8. Perepoliitika osapooled on lapse vanemad/kasuvanemad ja pere, riik ja kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor. Perepoliitika edukuse tagab eesmärgipärane ja koordineeritud koostöö eri osapoolte ja harupoliitikate vahel. 9. Riigi perepoliitika on teadmistepõhine ja järjepidev. Riik toetab laste ja peredega seotud uuringute ja monitooringute läbiviimist ning statistiliste andmete pidevat kogumist. 10
Maavärina suhtelise tugevuse hindamiseks kasutatakse 10- või 12-pallist skaalat, mida kokkuleppeliselt nimetatakse intensiivsuse skaalaks. Hindamise aluseks on võetud maavärina toime inimese meeleelunditele ja elukeskkonnale ehk teiste sõnadega tema tugevust hinnatakse tahajärgede alusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maavärina 12-palline intensiivsuse skaala on järgmine : 1 pall- tõuget tajuvad vägta üksikus, eriti tundlikud inimesed erandlikel tingimustel; 2 palli- tunnevad väheste hoonete kõrgemail korrustel; 3 palli- hoonete ülemistel korrustel selgesti tunda; 4 palli- hoones tunnevad paljus, väljas üksikud, klaasid klirisevad, seinad nagisevad; 5 palli- tunnevad praktiliselt kõik, ,mõned toidunõud ja aknaklaasid purunevad, kerged esemed kukuvad ümber, puud ja postid kõiguvad; 6 palli- rasked esemed nihkuvad kohalt, krohv langeb alla; 7 palli- seintes tekivad praod; 8 palli- tekivad varingud;
Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 vaatab määruskaebusi ringkonnakohtute tehtud määruste peale Riigikohus läbi juhtudel, kus: 1) määruskaebuse esitamise võimalus on seaduses ette nähtud TsMS § 433 lg 2 2) määrus takistab asja menetlemist -18- TSIVIILKOHTUMENETLUS TEISTMINE Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendite vaidlustamine, on ka jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada teistmise menetluses. Teistmismenetlust käsitleb TsMS 68.peatükk. APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID TsMS § 631 sätestab piirangud apellatsiooni korras kohtulahendi peale edasikaebamisele. KASSATSIOONIMENETLUSE PIIRID Vastavalt TsMS § 688 lg-le 1 kontrollib Riigikohus kaevatavat kohtuotsust vaid osas, mille kohta on kaevatud. Riigikohus ei uuri ega kogu tõendeid, välja arvatud tõendid menetlusnormi rikkumise kohta rinkonnakohtus.
2. konsensusprintsiip-abielu põhineb vabal tahtel; 3. monogaamia põhimõte-monogaamiline liit; 4. eluaegsuse põhimõte-käsitletav kui mehe ja naise ulatusliku, põhimõtteliselt lahutamatu, kogu eluks sõlmitud kooseluna. Abielu sõlmimise eeldused: mehe ja naise vahel; täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine); piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel; ei tohi olla veresugulased või sugulased lapsendamise kaudu; mitme samaaegse abielu keeld; perekonnaseisuametnik või vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest. Abielu sõlmimise kord: sõlmitakse perekonnaseisuametniku (PSA) poolt 1-3 kuud pärast abiellumisavalduse esitamist, abiellujad väljendavad isiklikult ja ühel ajal kohal viibides PSA ees oma tahet sõlmida abielu, PSA esitab
§-dega 11 ja 14 (st, et ei ole rikutud proportsionaalsuse ja legitiimsuse põhimõtet). Vastuseks komisjoni arvamusele leidis õiguskantsler, et Harju Maakohtu taotlus on lubatav. Karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine on õigsukantsleri seisukohalt legitiimne korduvalt raskeid tahtlikke kuritegusid toimepannud isikute suhtes, et seeläbi kaitsta potentsiaalsete ohvrite elu ja tervist ning vältida korduvkuritegevust. Kahjuks ei ole võimalik erandlikel juhtudel tagada korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud isikute ohutust ühiskonnale (inimeste elule ja tervisele) sama efektiivselt muude abinõudega, kui seda on isikult vabaduse võtmine. Asjaolu, mida riik peab PS § 14 tuleneva kohustuse täitmisel arvestama (st teiste inimeste elu ja tervis on kõrget kaitset väärivad õigushüved, mis sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võivad kaaluda üles neid õigushüvesid ohustava või kahjustava inimese õiguse vabadusele ja turvalisusele)
või masina otsest kasulikust efektist, mida aeglasemalt nad kahjulikku toimet summerides nad kahjulikku toimet ilmutavad, seda vähem sunnnivad nad end arvestama. Tehiskeskkonna kahjulikud mõjud nõuavad tähelepanu mitte üksnes oma intensiivsuse tõttu. Ta muutub järjest rohkem ekstensiivseks, tema mõju alla satub iga päev aina rohkem inimesi. Isegi põlised looduslähedased tööd ei ole erandid. Tehiskeskkonna negatiivsed müjud on ainult erandlikel kordadel niivõrd intensiivsed, et kutsuvad vahetult esile kehalisi või vaimseid häireid. 4.3. Pärilikkuse osa psüühikahaiguste tekkes ja lootekahjustused Loote normaalne areng on eelduseks, et laps pärast sündimist areneks kehaliselt ja vaimselt tervena. Kõik see, mis mõjub soodsalt ema tervisele raseduse ajal, soodustab ka loote normaalset arenemist ning on ka pandiks kehaliselt ja vaimselt terve lapse sünnile.
saatmist psühhiaatrilisele sundravile. Alaealistele võidakse kohaldada hoiatust, allutamist käitumiskontrollile, noortekodusse või internaatkooli paigutamist või eriõppeasutusse paigutamist (nt. tütarlaste puhul Kaagvere erikooli). Alaealise isiku võib allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kui kriminaalhooldusametnik teeb ettekande, võib seda tähtaega pikendada veel kuni ühe aasta võtta või ka erandlikel juhtudel kuni kaheksateistaastaseks saamiseni. See, millist mõju avaldavad kindlustus- ja parandusvahendite kohaldamine sõltub isikust kui indiviidist. On isikuid, kes mõistavad oma tegude väärust, saavad aru, et mille eest on sellised vahendid neile määratud ja võtavad neist kui tagajärgedest õppust ning ei korda tulevikus enam süütegusi. Aga paraku on ka juhtumeid, kus sellised vahendid hoopis muudavad isiku õiguskäitumist veelgi hullemaks ning tekitavad isikus trotsi
Maksumäär on kasvav Maksustatav Maksumäär Maks tulu 0 - 10000 10 1000 10001 - 20000 20 2000 20001 - 30000 30 3000 6000 Kui inimese maksustatav tulu suureneb siis ka maksudeks makstav protsent sissetulekutest suureneb Joonis 9.3. Progressiivne tulumaks Erandlikel juhtudel võib olla tegemist ka regressiivse maksuga, mille korral tulude suurenedes maksumäär alaneb. Regressiivse maksuna saab käsitleda näiteks tarbimise maksustamist, sest vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekutest tarbimisele ning maksab ka protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 9.3. Eesti riigieelarve tulud ja kulud Riigieelarve lähemal uurimisel näeme, kuidas kavatseb riik kulutada raha ning missugused on tulude allikad
Põhilised areneva psühhopatoloogia printsiibid viitavad sellele, et (a) psühhopaatilised omadused võivad esineda erinevalt erinevates arengustaadiumites, (b) täiskasvanute psühhopaatia võib olla erinevate arenguteede produkt, ja/või (c) see, mis lapseeas tundub olevat psühhopaatia, võib areneda millekski muuks kui täiskasvanute psühhopaatia. Arvestades neid põhimõtteid ja neid toetavaid leide, tuleks lastele ja puberteediealistele panna isiksushäirete diagnoose ainult erandlikel juhtudel, mil isiksusehäirelised omadused paistavad olevat valdavad ja püsivad ning mitte iseloomulikud kindlale arengustaadiumile. Siiamaani on olemas vähe kaalukaid ja pikaaegseid tõendeid viitamaks sellele, et isikud, kellele omistatakse psühhopaatilisi tunnuseid lapseeas, jäävad psühhopaatseks ka läbi ülejäänud arengu kuni täiskasvanueani välja. Suuremosa uuringuid keskenduvad suhteliselt lühikestele ajavahemikele ja hindavad psühhopaatiliste tunnuste omaduste järjekordi
Käitamisriski juures erist üldist (ainuüksi sõiduk: veok vs mopeed) ja erilist (konkr manöövri ohtlikkus: möödasõit vs parklas tagurdam). Kui võrdsed, siis eelduslikult tuleb jaot ja vähend hüvitist 50%. Teise osapoole riski võib elimineerida esimese nii suur oht. A sõidab ees, B taga. A pidurdab, B sõidab sisse. Kas B poolt rikutud kohustus on nii ränk rikkumine, et see välist A osa vastutusele võtmisele? Pigem ei. RK lähenemine, et ainult erandlikel juhtudel on süüdi üks osa. Kui asjaolud jäävad teadmata, ei tähend, et kummalgi poolel ei olnud seal mingisugust osa, seega ei peaks neile mõlemale hüvitama 100-100. RK piiras asjade hulka, mil asjaolud saavad jäämata teadmata. Juhul, kui asjaolud on teadmata, tuleb vähemalt käitamisriski ulatuses hüvitist vähend. 173-14 sõiduki käitamisrisk on arvestatav ka väljaspool liiklusõnnetusi, kus auto sõitis
President valib peaministrikandidaadi ning kandidaadi ülesanne on moodustada uus valitsus. · President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus st vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikud ministrid. (tegelikult on võim parlamendil, kui parlament avaldab kellegi vastu umbusaldust, siis president peab olema nõus tema tagandamisega) President ja Riigikogu Tasakaalustava võimalusena on presidendile antud õigus saata laiali Riigikogu (väga erandlikel juhtudel) ja kuulutada välja erakorralised valimised. · President võib välja kuulutada uued Riigikogu valimised, kui Riigikogu on avaldanud umbusaldus valitsusele või peaministrile. Paragrahv 89, st et siis kui Riigikogu ei suuda 14 päeva jooksul välja kuulutada peaministrikandidaati. · Presidendi ülesanne on kuulutada välja Riigikodu korralised valimised ning kutsuda kokku ja avada Riigikogu uue koosseisu esimene istung.
konkreetset numbrit välja tuua ei soovitud. Eestis pigem ollakse konservatiivsemad. Swedbank Valdavalt on kasutatavaks seoseks 1/3 ja 2/3. Pangad finantseerivad kuni 2/3 objekti maksumusest. Üle 70% pangafinantseeringuga üldjuhul Swedbank läinud ei ole. See on toimunud väga erandlikel juhtudel. Allikas: autori koostatud Omaosaluse määra kõrval on oluliseimateks rahavoogu mõõtvateks teguriteks arendusprojektide ja olemasolevate hoonete edukuse ning laenude tagastamise võimekuse mõõtmisel laenukoormuse kattekordaja (ingl. k. Debt-Service Coverage Ratio, DSCR) ning kasutatava laenusumma ja laenuobjekti väärtuse suhe (ingl. k. loan-to-value ratio, LTV), mille puhul praktikas kasutatakse inglise keelseid lühendeid DSCR ja LTV. Kasutatava LTV
võimaldab kahju hüvitamist nõuda üksnes isikul, kelle õigusi on rikutud. Ringkk leidis, et avalik- õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud ning analoogia kohaldamine tsiviilõigusega ei ole põhjendatud (3-3-1-77-07, p-d 3 ja 5). Kahju hüvitamise nõude loovutamise piiramist võib riigivastutusõiguses õigustada näiteks eesmärk kasutada riigieelarve vahendeid otstarbekalt ja säästlikult. Samas võivad erandlikel juhtudel isiku põhiõigused kaaluda üles riigi eesmärgi hüvitada kahju üksnes kannatanule, nt kui kannatanul puudub ravikindlustus või rahalised vahendid hooldaja palkamiseks ning reaalsed võimalused oma õigusi kohtus kaitsta, võib nõudeõiguse loovutamine olla isiku tervise kaitseks ja inimväärikuse tagamiseks vajalik. 12. Millised on õigusvastase haldustegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude eeldused? MARI
kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. Konventsioonide geograafilised tasandid: Washingtoni konventsioon (CITES): 1973. a. konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommerts eesmärkidel (Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist
keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. 9.) Rahvusvahelised konventsioonid Konventsioonide geograafilised tasandid: Washingtoni konventsioon (CITES): 1973. a. konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommerts eesmärkidel (Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole)
keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. 9.) Rahvusvahelised konventsioonid Konventsioonide geograafilised tasandid: Washingtoni konventsioon (CITES): 1973. a. konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommerts eesmärkidel (Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole)
1) kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast; 2) kergendatud karistuse alammäär on sanktsioonis ettenähtud karistuse liigi alammäär; 3) kergendades vangistust, kui see oli ette nähtud eluaegsena, ei või kergendatud karistus olla alla kolme aastat vangistust; 4) sanktsioonis ettenähtud viieaastase alammääraga vangistust kergendades ei või karistus olla alla ühe aasta vangistuse ja seda võib kohus mõista vaid erandlikel asjaoludel. Karistuse mõistmisel kohaldab kohus koosseisuväliseid karistust kergendavaid asjaolusid, need on (KarS § 57): 1)süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;
SEADUSJÄRGSE ESINDUSÕIGUSE LÕPPEMINE: Lõpeb seaduses ettenähtud alustel ja korras. Ei kohaldata TsÜS § 125-127. Lõpeb ka nt tähtaja möödumisel (nt juriidilise isiku juhatuse liikme ametiaja möödumisel). Lõppeb seadusega ettenähtud korras: tähtaeg, laps saab 18 aastaseks Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus: Esindusõiguse lõppemise korral, edaspidised tehingud ei muutu esindatavale siduvaks. Erandlikel juhtudel võib esindusõigus siiski kehtida edasi kolmandata isikute suhtes, kellega esindaja teeb tehingu pärast esindusõiguse leppemist ja kes võivad heauskselt tugineda esindusõiguse olemasolule ja edasikehtivusele. 7. Esindusõiguseta esindus ehk tümisus isik teeb teise isiku nimel esindajana tehinguid, omamata esindatava suhtes esindusõigust või ületades talle antud piire 1. ESINDUSÕIGUSETA ESINDUSE TEGAJÄRJED VÄLISES SUHTES
tõlgendust, avaldama peaks lisaks finantsaruannetele ka infot valitsemise, ettevõtte struktuuri, strateegia, ohtude, võimaluste, seotud isikute tehtud tehingute, kompensatsioonipoliitika, valitsemise struktuuride kohta. 12. Mille poolest erineb mulje juhtimise teooria majandusteoreetilistest teabe avaldamise käsitlustest? Majandusteoreetilised mudelid - üldjuhul teave avaldatakse täielikult tõeselt informatsiooni asümmeetria kaotamiseks, erandlikel juhtudel teabe varjamine, kallutamine. Alusepanijaks Akerlof (1970). Peamiselt populaarne USAs. Eeldused: ● keskmiselt või tugevalt efektiivsed turud ● teabe looja ja vastuvõtja ratsionaalsed. Mulje juhtimise teooria – põhineb kognitiivsel psühholoogial ja lingvistikal, keskendub mulje loomise motivatsioonile ning mulje konstrueerimise küsimustele. Teave võib olla kallutatud. Hea ülevaade Merkl-Davies & Brennan (2007), levinud peamiselt väljaspool USAd. Eeldused:
· Tal võib olla oluline roll sotsiaalses ja seksuaalses käitumises. o Suurendab emahoolt o Suurendab usaldust ja vähendab hirmu o Soodustab monogaamset paarisuhet VILJASTUMINE Spermatosoidide eluiga on 1-2 ööpäeva. Munarakk on peale ovulatsiooni viljastumisvõimeline 1 ööpäev. Rasestumise tõenäosus on kõige suurem kui suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Erandlikel juhtudel võib rasestuda ükskõik missugusel päeval, v.a menstruatsiooni ajal, sest alati võivad esineda lisaovulatsioonid. Ovuleeriva munaraku areng on peatunud II meiootilise jagunemise metafaasis. Meioos läheb lõpuni viljaastumisel, mis toimub munajuhaampullis. IMPLANTEERUMINE JA PLATSENTA ARENG Blastosüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta- blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüa veresoontega moodustab lootekesta- koorioni
kuulunud lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka, ei ole võimalik VÕS § 97 kohaldada. VÕS § 97 lg 1 võimaldab esitada lepingu muutmise nõude vaid siis, kui lepingupoolte kohustuste vahekord on oluliselt muutunud. Lisaks kohustuste vahekorra olulisele muutumisele peavad esinema kõik VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud alused. Viidatud regulatsioonidest on võimalik teha ühene järeldus, et seadusandja tahe on olnud võimaldada VÕS § 97 kohaldamist äärmiselt erandlikel juhtudel. Vastasel korral muutuks tehinguline õiguskäive väga ebakindlaks. 3-2-1-136-11, p 17-25 - kohustuste vahekorra muutumine; lõppenud lepingu tagasiulatuv muutmine või taganemine Kolleegium märgib, et kohtud on õigesti leidnud, et asjaolude muutumiseks VÕS § 97 lg 1 mõttes ei saa vähemalt üldjuhul olla see, et ostja ei leia võimalust ostu finantseerida (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-10, p 13).
2) kergendatud karistuse alammäär on sanktsioonis ettenähtud karistuse liigi alammäär 3) kergendades vangistust, kui see oli ette nähtud eluaegsena, ei või kergendatud karistus olla alla kolme aastat vangistust 4) sanktsioonis ettenähtud viieaastase alammääraga vangistust kergendades ei või karistus olla alla ühe aasta vangistuse ja seda võib kohus mõista vaid erandlikel asjaoludel. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga Vangistuse täitmisele pööramisel, kui vangistuse tähtaeg on kuni kaks aastat, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Karistusest tingimise vabastamine Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ning leides, et karistuse reealne kandmine ei ole otstarbekas, võib kohus isikut süüdimõistes ja teda karistades jätta karistuse tingimisi
Praktikas tuleb laenusaajal laenu tagastamisel osamaksete kaudu tasuda ka intresse. Seega osamakse all tuleks mõista kindlaksmääratud kuupäeval tasumisele kuuluvat summat tervikuna, mis sisaldab endas nii laenu tagasimakset kui ka intresse. Laenuandjal on õigus laenuleping lõpetada erakorraliselt, kui laenusaaja ei maksa või viivitab intressi maksmisega. Antud ülesütlemise alus võib aga praktikas kõne alla tulla väga erandlikel juhtudel, kuna tavapäraselt sisaldab tagastatav summa lisaks laenusummale ka intresse. Kui aga laenusaaja teeb laenuandjale ebapiisava makse, millest ei piisa kõigi nõuete rahuldamiseks, kuulub kohaldamisele, vastava kokkuleppe puudumisel, VÕS § 88 lg 8. Antud sätte kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba
laseb paigaldada enda ja D vahelisele kinnistu piirile lukustatavad raudväravad ja liiklusmärgi ,,Eravaldus". Järgmisel päeval suvekodusse saabunud A sinna enam ei pääse. Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis?
Kahju hüvitamist võib nõuda siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega. Määrus on halduse poolt legislatiivfunktsiooni teostamine. Määrusandlus ei ole halduse tegevuse liik rangelt vaadates. Olemuslikult ei ole see haldusfunktsiooni täitmine, vaid legislatiivfunktsioon. Määrus võib olla õigustloov akt (üldregulatsioon) või pigem halduse akt (üksikregulatsioon). Õigustloova aktiga tekitatud kahju on vaid erandlikel juhtudel hüvitatav. Üldkorraldus. Akt saab olla üldakt või üksikakt, õigustloov akt või õigust rakendav akt. Üldkorraldus on kunstilikult loodud akt, teoreetiline väljendus. Praktikas on see ikkagi üksikakt. Selle puhul ei ole ärakuulamisõigust, nagu teiste aktide puhul. HMS järgi ei pea isikuid ära kuulama, kui neid on rohkem kui 50. See on ebaõnnestunud norm, et järgi õiguse põhimõtteid. Seda saab rakendada põhjendatult, kui isikud pole kindlaks tehtavad jne. Isikute
rühmade hulk, toimib indiviidivalikul baseeruv evolutsiooniprotsess kiiremini kui rühmavalikul baseeruv. Tänapäeval rõhuv enamus biolooge rühmavaliku teooriat ei aktsepteeri ja asuvad seisukohal, et looduslik valik toimib siiski isendite, mitte rühmade tasemel, soosides isendeid, kes suudavad produtseerida rohkem järglasi (levitada oma geenikoopiaid) kui seda suudavad teised indiviidid. Rühmavalik võib kõne alla tulla üksnes väga erandlikel juhtudel (teatud väga spetsiifiliste ja harvaesinevate tingimuste paikapidamisel) ja omab evolutsioonis väikest tähtsust. Klassikalisest valikuteooriast piisab – Kriitikud juhtisid pealegi tähelepanu sellele, et enamikku nendest näidetest, mis Wynne-Edwards oma teooria tõestuseks tõi, saab kergesti ära seletada ka klassikalise indiviidivaliku abil.
Kõrge kvalifikatsiooniga õigusteadlaste seisukohad ei loo ise õigust, vaid selgitavad õiguse sisu. Rahvusvaheliste organisatsioonide nii siduvad kui mittesiduvad aktid Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused võivad olla nii siduvad kui mittesiduvad. Enamasti on organisatsioonides vastu võetud otsused mittesiduvad. Konsensusepõhimõtte tõttu on siduvad eelkõige sellised otsused, mille poolt hääletavad kõik asjasse puutuvad riigid. Erandlikel juhtudel võidakse rahvusvahelise organisatsiooni siduvaid otsuseid vastu võtta ilma konsensuseta eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu otsuseid, samuti WTO Ministrite konverentsi otsuseid. Samas võivad rahvusvaheliste organisatsioonide mittesiduvad otsused, kui nende poolt hääletab maailma riikide enamus, väljendades riikide õigusveenet (opinio iuris) , et otsustes sisalduvad käitumisjuhised on siduvad rahvusvahelise tavaõigusena. Leebe regulatsioon
Kahju hüvitamist võib nõuda siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega. Määrus on halduse poolt legislatiivfunktsiooni teostamine. Määrusandlus ei ole halduse tegevuse liik rangelt vaadates. Olemuslikult ei ole see haldusfunktsiooni täitmine, vaid legislatiivfunktsioon. Määrus võib olla õigustloov akt (üldregulatsioon) või pigem halduse akt (üksikregulatsioon). Õigustloova aktiga tekitatud kahju on vaid erandlikel juhtudel hüvitatav. Üldkorraldus. Akt saab olla üldakt või üksikakt, õigustloov akt või õigust rakendav akt. Üldkorraldus on kunstilikult loodud akt, teoreetiline väljendus. Praktikas on see ikkagi üksikakt. Selle puhul ei ole ärakuulamisõigust, nagu teiste aktide puhul. 77 HMS järgi ei pea isikuid ära kuulama, kui neid on rohkem kui 50. See on ebaõnnestunud norm, et
Ka kirjavahetus kinnipeetava ja kaitsja vahel ei kuulu EIK arvates kontrollimisele. Vanglaametnikud võivad avada advokaadi kirju vangile, kui neil on põhjendatud alus uskuda, et saadetis sisaldab lubamatuid esemeid, mida tavalised kontrollivahendid ei võimalda avastada. Selliseid kirju võib avada, soovitatavalt kinnipeetava juuresolekul, kuid ei tohi peatada. Kinnipeetava ja kaitsja kirjavahetuse peatamine on lubatud erandlikel asjaoludel, kui on põhjendatud alus uskuda, et vaba suhtlemise privileegi kuritarvitatakse.133 129 RKHKo 01.03.2007, nr 3-3-1-103-06, p 12. 130 RKHKo 31.10.2007, nr 3-3-1-54-07, p 11. 131 Julgeolekuasutuste seadus. 20.12.2000. RT I 2001, 7, 17; RT I, 26.03.2013, 15. 132 EIK 28.11.1991otsus asjas nr 13965/88, S vs. Sveits, p 48. 133 EIK 25.03.1992 otsus asjas nr 13590/88, Campell vs Ühendkuningriik, p 48. 37
4773 euro 59 sendi ja viivise saamiseks. Poolte vahel on allrendileping, mille kohaselt hageja andis kostjale allrendile müügilao. Kostja ütles lepingu üles. 32 Õiguslik probleem: RK: „Aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua.“ Lisaks ei ole HUP-i ka vastuolus see, kui arvetel on lepingust erinev viivisemäär, ja see, kui hageja ei esita arveid iga kuu vaid ühekorraga
tingib töölepingu ülesütlemise, on seaduse järgi lahtine ja vajab igal konkreetsel juhul eraldi hindamist. Kui töötaja soovib töölepingu üles öelda erakorraliselt ehk põhjust omades, ei pea ta alati ja igal juhul järgima seaduses toodud 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega (TLS § 98 lõige 2). Tööandja peab erakorralisel ülesütlemisel üldjuhul etteteatamistähtaegu jär- gima (TLS § 97 lõige 2). Etteteatamistähtaja järgimata jätmine on võimalik erandlikel as- jaoludel, kus mõlema poole huve arvestades ei saa nõuda töölepingu jätkamist (TLS § 97 lõige 3). 3. Erisusena tuleb arvestada tähtajalise töölepingu ennetähtaegse ülesütlemisega seon- duvat reeglistikku, mis põhineb tähtajalise suhte iseloomul. Üldjuhul peab tähtajaline töösu- he kestma tähtaja lõpuni, mistõttu on sellise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine piiratum kui tähtajatu lepingu puhul
majapidamississetulekud on laste kasvatamise kaudu täiendavalt koormatud ning et laste kasvatamisega seonduvaid kulutusi osaliselt kompenseerida, võetakse lastetoetuste maksmise juures arvesse lihase laste kõrval ka lapsendatud lapsed, hooldusalused lapsed, võõraslapsed, kes on õigustatud isiku poolt tema majapidamisse võetud, kui ka lapselapsed ja vennad-õed, keda õigustatud isik on oma majapidamisse võtnud või keda ta ülal peab. Lastetoetusi makstakse reeglina kuni 16. eluaastani. Erandlikel juhtudel on osades riikides lastetoetuste saamine võimalik kuni lapse 27. eluaastani. 4.Rahvusvaheliste organisatsioonide osa sotsiaalhooldusõiguse edendamisel. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus on 20-21. sajandil arenenud kiiresti ning avaldanud mõju ka rahvuslikele sotsiaalhooldussüsteemidele. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus täidab peamiselt kahte funktsiooni: 1) reguleerib võõrtöötajate (migranttöötajate) sotsiaalkaitsealaseid õigusi ja
Viljakaimaks loomeperioodiks olid aastad 19131922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921 1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.
Sellised motiivid võivad olla nii õiguslikud kui ka poliitilisest otstarbekusest tulenevad. Seni ei ole president otseselt mittejuriidilistel motiividel jätnud seadusi välja kuulutamata. Mittejuriidiliste motiivide kasutamine on iseenesest võimalik, kuid sel juhul vastandaks president iseennast kui ainuisikulist riigiorganit kollegiaalsele seadusandjale. Seda ei peeta demokraatlikuks, seetõttu võib mittejuriidiliste motiivide kasutamine kõne alla tulla ainult väga erandlikel juhtudel. 63 Teine seaduse väljakuulutamata jätmise motiivistik on juriidiline. Ainult üks osa õiguslikest motiividest annab presidendile aluse jätta seadus teistkordselt välja kuulutamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. See osa motiividest seondub seaduse põhiseadusevastasusega. Seaduse põhiseaduse vastasusega
jagamiseks vajalikku kokkulepet kostja kui hüpoteegipidajaga ja tema kui puudutatud isiku nõusolekut kandeks. 18. Kolleegium ei nõustu aga kohtutega, et seadus ei võimalda hüpoteegipidajalt nõuda tahteavaldust AÕS § 356 lg 1 järgse kokkuleppe sõlmimiseks ega seega ka nõusolekut puudutatud isikuna kande tegemiseks. Selles osas tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi muuta. Riigikohus on leidnud, et erandlikel asjaoludel võib hüpoteegipidaja keeldumine kinnisasja jagamiseks nõusoleku andmisest olla kuritarvituslik ja vastuolus hea usu põhimõttega ning sellisel juhul on hüpoteegipidaja kohustatud vastava nõusoleku andma (vt Riigikohtu 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-07, p-d 18, 19). Kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks vajalike hüpoteegipidaja tahteavalduse andmisest keeldumine võib kolleegiumi arvates olla vastuolus hea
Tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aega isikul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud, ega välisriigi pädeva asutuse otsusel kohtueelses menetluses vahi all viibitud aega enne kriminaalmenetluse ülevõtmist Eesti Vabariigi poolt. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] (31) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu. (4) Kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava võib vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
§ 119 lg 1 sätestab pärandist loobumise tähtaja: Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab Üldjuhul ongi pärandvara hoiumeetmete rakendamine vajalik siis, kui pärandvara uus omanik ei ole kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma veel lõplikult selgunud, aga ka näiteks olukorras, kus potentsiaalseks pärijaks on alaealine või muul pärimisõigusest. Erandlikel juhtudel võib notar loobumise tähtaja ennistada: § 119 lg 2: Notar võib viisil piiratud teovõimega isik ja talle ei ole veel eestkostjat määratud. Samuti võib tekkida vajadus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või pärandile hooldaja määramiseks juhul, kui seadusjärgsed pärijad on vaidlustanud pärandaja
tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral uue määruse. Vajaduse korral saadab Riigikohus asja uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud ringkonnakohtule või teisele ringkonnakohtule. Riigikohus võib tühistada ka asjas tehtud maakohtu määruse ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule (TsMS § 701). TEISTMINE Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendi vaidlustamine, on ka jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada teistmise menetluses. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. Vastavalt TsMS § 702 lg-le 2 on teisitmismenetluse algatamise alused: - lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama; - menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes ;
annaabi.ee 
