CITES (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Washingtoni konventsioon

Washingtoni konventsioon Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i nime all. Konventsiooni eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Probleemid haruldaste looma- ja taimeliikidega kaubanduses on muutunud järjest teravamaks. Ebaseadusliku kaubanduse objektidest maailmas on haruldased taime- ja loomaliigid tõusnud narkootikumide ja relvade kõrvale. See on mõistetav kui vaadata vaid mõnede haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hindu: treenitud jahipistrik 2 miljonit krooni lumeleopardi nahk 850 000 krooni toormuskus (1 kg) 700 000 krooni Candelabra kaktus 95 000 krooni Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade hävimise järel. Looma- ja taimeliigid,

Bioloogia

10

odp

Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis ja Maailmas

Loodus- ja keskkonnakaitse Liikide kadumine ja uute tekkimine on loomulik protsess. Lubatav pole aga see, kui loodusliku keskkonnaga hästi kohastunud liigid hävivad inimeste mõtlematu tegevuse tagajärjel. Taime- ja loomaliike pole võimalik kunstlikult luua. Nad on pikaajalise evolutsiooniprotsessi saadus. Seetõttu on iga looma- ja taimeliigi kadumine korvamatu löök inimkonnale. Enamuselt kaitstakse haruldasi või väljasuremisohus olevaid taime- ja loomaliike. Selleks on kasutusele võetud järgmised meetmed: üksikisendite kogumise ja korjamise keeld ­ nad võetakse looduskaitse alla ehk kantakse Punasesse Raamatusse. Et kaitsta liike jahimeeste eest on välja mõeldud kindlad reeglid nende küttimise jaoks. Punase Raamatu algatus tuli Sveitsist rahvusvahelise Looduse- ja Looduskaitse Liidust (1941.a. Maailma Looduskaitse Liit). 1966.a. ilmusid esimesed Punased Raamatud, kuhu kantakse teadlaste poolt kogut

Bioloogia

6

doc

Keskonnakaitse konspekt

CITES'I KONVENTSIOON _Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga EL määrused _Nõukogu määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kohta nendega kauplemise reguleerimise teel _Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D) Lisasse A on kantud kõik CITES-i I lisa liigid ja veel osa liike, kes on nõutud Euroopas või rahvusvahelises kaubanduses ning on väljasuremisohus, kui kaubandus jätkub. _ Lisasse B on kantud CITES i II lisa liigid, kes ei kuulu lisasse A ning liigid, mis on rahvusvahelise kaubanduse objektiks hulgal, mis ohustab nende säilimist. _ Lisasse C on kantud CITES-i III lisa liigid, kes ei kuulu lisadesse A ja B. _ Lisasse D on kantud lisades A-C loetlemata liigid, mida imporditakse EL koguses, mis õigustab nende seiret . CITES'I KONVENTSIOON _Euroopa looduskaitseleping _Algataja Euroopa Nõukogu _Sõlmiti 1979. a _Jõustus 1982. a. _Eesti 1992. a.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

5

doc

Eesti osalus rahvusvahelises keskkonnakaitses

Eesti osalus rahvusvahelises keskkonnakaitses Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainult kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- misse ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või m

Bioloogia

5

odt

Looduskaitse ja säästev areng

eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ning esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Washingtoni konventsioon ehk CITES Cites ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta. Konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992. aastal. CITES'i eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Berni konventsioon Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon on 1979. aastal sõlmitud ja 1

Bioloogia

30

docx

Jätkusuutlik areng

mail 1987. Eesti suhtes jõustus konventsioon 29. juulil 1994. Teiseks Berni (1979) konventsioon- ehk Euroopa eluslooduse ja selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon (inglise Bern Convention või Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats) on 1979. aastal sõlmitud ja 1. juunist 1982 jõustunud rahvusvaheline looduskaitse alane kokkulepe. Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992. Kolmandaks CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon- 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000. Eestis reguleerib CITES-i konventsiooni täitmist Keskkonnaministeeriumi looduskaitse

Ühiskond

4

docx

Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid

Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid Ramsari konventsioon Hõlmab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset, sõlmiti Iraanis Ramsari linnas, rõhutab just eriti veelindude kaitset, loodud 1971, Eesti liitus 1993. Konvektsiooniga liitunuil on kohustus nimetada vähemalt üks ala riigi kohta, kasutada märgalasid säästvalt ja targalt ning arendada rahvusvahelist koostööd. Konvektsioon hõlmab kokku 163 riiki ja üle 2000 kaitseala. Eestil on hetkel 17 kaitseala: Matsalu RP, Vilsandi RP, Soomaa RP, Endla LKA, Alam Pedja LKA jne. Peale selle on ka varunimekiri. 2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev. Cities konventsioon Eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma ja taimeliikidega. Konvektsioon loodud Washingtonis 1973, Eesti liitus 1992, hõlmab 176 riiki, on suurim. Reguleerib elusate isendite ja nende osade (nahk, luu) väljavedu riigist riiki. Konvektsioon koosneb kolmest lisast kus kokku on 35

Keskkond

20

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste li

Keskkonna kaitse

Kommentaarid (0)