Laste ja perepoliitika (1)

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Perepoliitika eesmärgid 3
Perepoliitika põhimõtted 4
Laste- ja perepoliitika kontseptsioon 6
Peretoetused Eestis 8
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis.
Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes aruteludes paljudes Lääne heaoluühiskondades. Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes ühiskonna moraalse väärtuse näitaja, lapsed on ka inimkapita, tähtsaim ühiskonna tulevikuressurss (Bradshaw 1997, Ringen 1997). Iga samm riigi sotsiaalpoliitikas mõjutab oluliselt perekondi ja pereelu .
Laste- ja perepoliitika mõistel ei ole ühest määratlust. Võib arvata, et laste- ja perepoliitika on osa üldisest perepoliitikast. Laste ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele ).

Perepoliitika eesmärgid

Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on ka samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid. Saksa sotsioloog Kaufmann jt on välja toonud seitse erinevat perepoliitika motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine, rahvastiku kasvu taotlemine , majanduslikud, sotsiaalsed, feministlikud põhjused ja laste huvid. Kernthaler jt (1999) jagavad Euroopa riigid neljaks : Skandinaavia maad, kus perepoliitika on tihedalt läbi põimunud sotsiaalpoliitikaga ning tugevalt kõigi poolte võrdsust taotlev; saksakeelsed riigid, kus pere kui institutsioon on suure tähtsusega; anglo-saksi maad, kes algselt toetasid vaid kõige enam abi vajajaid, ning väga noore perepoliitikaga Lõuna-Euroopa riigid.
Euroopas puuduvad riigid, kes loeksid oma praegust sündimuse taset liiga kõrgeks. Enamus Ida-Euroopa maid hindab sündimuse taset riigis liiga madalaks ning sooviks seda tõsta. Eesti eristub oma ida- ja lõunanaabritest riigipoolse neutraalse hoiakuga sündimuse tõstmisesse, kuigi sündimuse tase on samuti väga madal. Eesti perepoliitika eesmärgid on sõnastatud 2000. aastal valminud perepoliitika kontseptsioonis. Selle järgi on Eesti ülesandeks kõigile lastele ja lastega peredele luua arenguks vajalik stabiilne ja turvaline keskkond keskmise heaolu tagamise kaudu lapse elukohast ja pere koosseisust olenemata. Olulisemad sammud selle saavutamiseks on luua lastega peredele majanduslikult võrdsed tingimused (võrdsed võimalused meestele ja naistele; lapsevanematele, võrreldes kogu ühiskonnaga) ning kindlustada nii valitsuse kui ka iga inimese tasandil teadlikud otsused piisava informeerimise teel.
Perepoliitikale suunatud vahendid on Euroopas aasta-aastalt suurenenud, ometi on erinevate riikide kulutused sellele vägagi erinevad Eesti kulutused laste- ja peretoetustele moodustasid 1998. aastal 1,5% rahvuslikust koguproduktist, mis on vähem kui Euroopa arenenud majandusega maades, kuid rohkem paljudest nn endistest sotsialistliku majandusega riikidest ning Lõuna-Euroopast. Alates 1990. aastate algusest on Eestis peretoetuste siirded reaalväärtuses pidevalt vähenenud (Ainsaar, 2000; Kuddo, 2001).

Perepoliitika põhimõtted

Perepoliitika kujundamisel ja teostamisel juhindub riik järgmistest põhimõtetest:
1. Kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu. Riik tagab kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimaluste võrdsuse sõltumata lapse soost, lapse ja tema vanema või kasuvanema rahvusest, rassist , keelest, religioonist, maailmavaatest, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisundist, elukohast, pereeluvormist või muudest asjaoludest.
2. Riik tunnustab iga inimese õigust ise otsustada, kas ja millal luua perekond ja saada lapsi. Riigi osaks on leevendada sotsiaalseid ja majanduslikke takistusi, mis sunnivad inimesi laste saamisest loobuma või laste sündi edasi lükkama, ja toetada ühiskonnale soodsaid perepoliitilisi otsuseid. Riik tagab pereplaneerimisega seotud teabe ja teenuste kättesaadavuse.
3. Laste emotsionaalse ja materiaalse heaolu kindlustamise, laste kasvatamise ja igakülgse arengu eest vastutab eelkõige perekond. Samas lasub kõigil ühiskonnaliikmetel ühine vastutus laste heaolu eest, mis eeldab ressursside suunamist lastega perede toetuseks ning peresõbralike väärtuste ja hoiakute kujundamist ühiskonnas. Riik toetab vanemaid laste kasvatamisel , tagades neile vajaliku nõustamise ja  abi ning kujundades laste kasvatamist ja igakülgset arengut toetavat elukeskkonda ja -korraldust.
4. Riik tunnustab mõlema vanema võrdset õigust ja kohustust kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning loob neile võrdsed võimalused töö- ja pereelus osalemiseks. Perepoliitika kujundamisel arvestab riik pereelu-vormide ja -suhete mitmekesisusega.
5. Probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine. Riik tähtsustab ennetavate meetmetena pereeluks ja laste kasvatamiseks ettevalmistust ja võrdseid õppimisvõimalusi ning toetab lastega perede sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut.
6. Riigi perepoliitika on universaalne, hõlmates kõiki lapsi ja lastega peresid. Riik osutab täiendavaid abinõusid erivajadustega lastele ja erivajadustega laste peredele, soodustamaks nende toimetulekut ja heaolu.
7. Lapsele ja tema perele osutatakse vajalikku abi ja toetust last perekonnast lahutamata. Lapse võib abi andmiseks perekonnast eraldada üksnes erandlikel juhtudel.
8. Perepoliitika osapooled on lapse vanemad/kasuvanemad ja pere, riik ja kohalik omavalitsus ,  era- ja kolmas sektor. Perepoliitika edukuse tagab eesmärgipärane ja koordineeritud koostöö eri osapoolte ja harupoliitikate vahel.
9. Riigi perepoliitika on teadmistepõhine ja järjepidev. Riik toetab laste ja peredega seotud uuringute ja monitooringute läbiviimist ning statistiliste andmete pidevat kogumist.
10. Riik jälgib kõigi otsuste vastuvõtmisel, et need ei halvendaks laste ja lastega perede olukorda.

Laste- ja perepoliitika kontseptsioon

Laste- ja perepoliitika kontseptsiooni ehk aluste esialgne versioon valmis 1999. aasta detsembris komisjoni poole aasta töö tulemusel. Aluseid arutati kolmel korral komisjoni koosolekutel ning korra Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Alates  20.detsembrist 1999. a olid laste- ja perepoliitika alused üleval avalikuks aruteluks sellel leheküljel. 2000. aasta detsembriks valmis laste- ja perepoliitika aluste uus versioon, kus on enam tähelepanu pööratud konkreetsetele tegevustele ja olukorra kirjeldusele.
Eesti laste- ja perepoliitika alused (edaspidi kontseptsioon) on riiklik dokument, millest lähtutakse riigi laste- ja perepoliitika teostamisel ning milles määratletakse laste- ja perepoliitika põhimõtted ja eesmärgid, pere ja riigi jagatud vastutuse, reguleerimise mehhanismid ning rakendustasandid, tuues eelkõige välja riigi võimalused ja kohustused. Kontseptsioon on vajalik stabiilsete ja pikaajaliste poliitiliste, majanduslike, seadusandlike, korralduslike ja eelarveliste otsuste tegemiseks ning kindlate prioriteetide järgimiseks.
Kontseptsiooni üldeesmärk on väljendada laste- ja perepoliitika kujundamise ühiseid arusaamu, et luua Eestis laste arenguks vajalik stabiilne ja turvaline keskkond kõikide lastega perede vähemalt keskmise heaolu tagamise kaudu.
Nende eesmärkide saavutamiseks kujundab käesolev kontseptsioon raamistiku põhimõtetest, eesmärkidest ja ülesannetest, mis määravad kindlaks Eesti laste- ja perepoliitika tahteruumi. Olles saanud erinevate poliitiliste jõudude ja vastava ala ekspertide heakskiidu ning kogu ühiskonna konsensuse, aitab käesolev kontseptsioon tagada, et laste ja lastega perede arenguks vajalik keskkond loodaks ja säiliks hetkel võimulolevatest poliitilistest jõududest sõltumata.
Riiklikku poliitikat kujundades töötatakse käesoleva kontseptsiooni põhjal välja täpsem, eesmärgipärane tegevuskava laste ja lastega perede arengu toetamiseks, jagatud väärtuste levitamiseks, ühiste tegevuste tutvustamiseks koos koordineeritud tegevuste ajakava , ressursside ja vastutajate äratoomisega. Tegevuskava töötatakse välja erinevate ministeeriumide koostööna ning integreeritult laste õiguste konventsiooni rapordi koostamisega ja teiste lastega seotud tegevustega Eestis. Tegevuskava esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ja see vaadatakse läbi vähemalt iga kahe aasta tagant ning uuendatakse vastavalt vajadusele. Tegevuskava täitmise kohta koostatakse vähemalt iga kahe aasta tagant Vabariigi Valitsusele aruanne.
Laste- ja perepoliitika on tulemuslikum , kui see on koordineeritud ning toimub erinevate poliitikate toetusel. Eduka ja tulemusrikka poliitika eelduseks on koostöö erinevate harupoliitikate vahel, eelkõige puudutab see sotsiaal-, tervishoiu-, rahandus -, haridus - ja kultuuripoliitikat.
Eesti laste- ja perepoliitika kontseptsiooni sihtrühmaks on kogu ühiskond, kuid pearõhk on suunatud kuni 18-aastastele lastele ja kuni 18- aastaste lastega peredele.

Peretoetused Eestis

Riiklikke peretoetusi makstakse : Eesti alalisele elanikule; välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba
Peretoetusi on üksteist liiki:
1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse:
- esimese lapse ja mitmike sünni korral lapsetoetuse 25-kordses määras (2005. aastal 3750 krooni);
- iga järgmise lapse sünni korral lapsetoetuse 20-kordses määras (2005. aastal 3000 krooni).
Lapsetoetuse määr 2005. aastal on 150 krooni.
2. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.
Toetuse suurus on 20-kordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 3000 krooni).
3. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni . Lapse õppimisel päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.
Toetuse suurus pere igale lapsele on kahekordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 300 krooni).
4. Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:
- kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (2005. aastal 600 krooni;
- peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (2005. aastal 300 krooni) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
- kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (2005. aastal 300 krooni).
Kui punkides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.
Lapsehooldustasu määr 2005. aastal on 1200 krooni.
Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 100 krooni kuus.
Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel või vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.
5. Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui:
- lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;
- vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.
Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 300 krooni).
6. Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (2005. aastal 750 krooni).
7. Lapse koolitoetust makstakse lapsetoetust saavale lapsele iga õppeaasta alustamiseks kolmekordses lapsetoetuse määras (2004/2005. õppeaasta alustamiseks 450 krooni).
8. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele,
- kelle üle on seatud eestkoste;
- kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.
Toetuse suurus on kuuekordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 900 krooni).
9. Elluastumistoetus on ühekordne toetus lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis kasvanud vanemliku hoolitsuseta isikule, kes asub uude elukohta iseseisvalt elama.
Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 6000 krooni), kui taotleja elas vähemalt 3 viimast aastat enne iseseisva elu alustamist hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis. Kui taotleja elas hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis alla 3 aasta, vähendatakse elluastumistoetust iga 3-st aastast vähem oldud kuu eest 2,5%.
10. Kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus on kvartali viimasel kuul makstav toetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt kolme lapsetoetust saavat last või lapsetoetust saavaid kolmikuid.
Toetuse suurus on kolmelapselisele perele ühekordne lapsetoetuse määr iga lapse kohta (2005. aastal iga lapse kohta 150 krooni kvartalis); nelja- ja viielapselisele perele kahekordne lapsetoetuse määr iga lapse kohta (2005. aastal iga lapse kohta 300 krooni kvartalis); kuue- ja enamalapselisele perele kahe ja poole kordne lapsetoetuse määr iga lapse kohta (2005. aastal iga lapse kohta 375 krooni kvartalis); kolmikuid kasvatavale perele kuuekordne lapsetoetuse määr pere kohta (2005. aastal 900 krooni kvartalis).
11. Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus , mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last.
Toetuse suurus on: 2005. aastal kahekordne lapsehooldustasu määr ( 2400 krooni).
Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse ja esitada:
1. vormikohane avaldus;
2. taotleja pass või isikutunnistus (ID-kaart). (Välismaalasel koos elamisloaga),
3. tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi (lapsehooldustasu taotlemisel, kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel või lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik);
4. lapsendamise otsus (lapsendamistoetuse taotlemisel);
5. üksikvanema tõend (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
6. dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
7. kaitseväeüksuse või Siseministeeriumi asutuse või üksuse tõend vanema ajateenistuses viibimise perioodi kohta (ajateenija lapse toetuse taotlemisel);
8. eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel);
9. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend ja uue elukoha tõend (elluastumistoetuse taotlemisel).
Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid.
Peretoetuste taotlemise avalduse saab esitada ka elektroonselt kodanikuportaali kaudu (aadressil http://x-tee.riik.ee/portaal/ ).
Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu eest.
Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani.
Maksusoodustusi tehakse lastega peredele kahel viisil. Esiteks võivad Eestis elavad inimesed oma aastasest tulust maha arvata alla 26-aastase lapse või ülalpeetava koolituskulud (kaasa arvatud õppelaenu intressid ). Teiseks võib üks lapse vanematest (või last ülalpidav inimene) maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta alates kolmandast lapsest.
Sündivust toetava meetmena kustutab riik väikelast kasvataval kõrg- või kutsekooli lõpetanud vanemal osaliselt õppelaenu.

Kasutatud kirjandus

Ainsaar, M. Laste – ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. Tartu:…………. , 2000, 123 lk
Sotsiaalkindlustusamet
[ http://www.ensib.ee/toetused/peretoetused2004.html ] 28.10.2005
E-Riik, Eesti Riigivõrgu keskus
[ http://www.riik.ee/pere/kontseptsioon3.html ] 25.10. 2005
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut
[ http://www.iiss.ee/nhdr/2001/2.1.html ] 25.10. 2005
Rahvastikuminister, Paul Eerik Rummo
[ http://www.rahvastikuminister.ee/et/home/programs/family.html ] 28.10.2005
13