Sisukord
Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Perepoliitika eesmärgid 3
Perepoliitika põhimõtted 4
Laste- ja perepoliitika
kontseptsioon 6
Peretoetused Eestis 8
Kasutatud kirjandus 13
Sissejuhatus
Perepoliitika on
sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi.
Peaaegu kõik arenenud maailma riigid
toetavad lapsi kasvatavaid
peresid. Samas,
toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi
toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad
enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu
eripärasid riigis.
Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud
perekondade ja pereeluga.
Lapsed ja nende perekonnad on sageli
keskseks teemaks
kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes aruteludes paljudes Lääne
heaoluühiskondades. Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes ühiskonna
moraalse väärtuse näitaja, lapsed on ka inimkapita, tähtsaim
ühiskonna tulevikuressurss (Bradshaw 1997, Ringen 1997). Iga samm
riigi sotsiaalpoliitikas mõjutab oluliselt perekondi ja
pereelu .
Laste- ja perepoliitika mõistel ei ole ühest määratlust. Võib
arvata, et laste- ja perepoliitika on osa üldisest perepoliitikast.
Laste ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa
laste ja lastega perede heaolu arenemisele.
Otseses perepoliitikas on
poliitika eesmärgiks ja
objektiks pered (peretoetused, laste
päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused
peredele ).
Perepoliitika eesmärgid
Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli
on ka
samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid. Saksa
sotsioloog Kaufmann jt on välja
toonud seitse erinevat perepoliitika
motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine, rahvastiku kasvu
taotlemine , majanduslikud, sotsiaalsed, feministlikud põhjused ja
laste huvid. Kernthaler jt (1999) jagavad Euroopa riigid
neljaks :
Skandinaavia maad, kus perepoliitika on tihedalt läbi põimunud
sotsiaalpoliitikaga ning tugevalt kõigi poolte võrdsust taotlev;
saksakeelsed riigid, kus pere kui
institutsioon on suure tähtsusega;
anglo-saksi maad, kes algselt toetasid vaid kõige enam abi vajajaid,
ning väga noore perepoliitikaga Lõuna-Euroopa riigid.
Euroopas puuduvad riigid, kes loeksid oma praegust sündimuse taset
liiga kõrgeks. Enamus Ida-Euroopa maid hindab sündimuse taset
riigis liiga madalaks ning sooviks seda tõsta. Eesti eristub oma
ida- ja lõunanaabritest riigipoolse neutraalse hoiakuga sündimuse
tõstmisesse, kuigi sündimuse tase on samuti väga madal. Eesti
perepoliitika eesmärgid on sõnastatud 2000. aastal valminud
perepoliitika kontseptsioonis. Selle järgi on Eesti ülesandeks
kõigile lastele ja lastega peredele luua arenguks vajalik stabiilne
ja turvaline keskkond keskmise heaolu tagamise kaudu lapse elukohast
ja pere koosseisust olenemata. Olulisemad sammud selle saavutamiseks
on luua lastega peredele majanduslikult võrdsed tingimused (võrdsed
võimalused meestele ja naistele; lapsevanematele, võrreldes kogu
ühiskonnaga) ning kindlustada nii valitsuse kui ka iga inimese
tasandil teadlikud otsused piisava informeerimise teel.
Perepoliitikale suunatud vahendid on Euroopas aasta-aastalt
suurenenud, ometi on erinevate riikide kulutused sellele vägagi
erinevad Eesti kulutused laste- ja peretoetustele moodustasid 1998.
aastal 1,5% rahvuslikust koguproduktist, mis on vähem kui Euroopa
arenenud majandusega maades, kuid rohkem paljudest nn endistest
sotsialistliku majandusega riikidest ning Lõuna-Euroopast. Alates
1990. aastate algusest on Eestis peretoetuste siirded reaalväärtuses
pidevalt vähenenud (Ainsaar, 2000; Kuddo, 2001).
Perepoliitika põhimõtted
Perepoliitika kujundamisel ja teostamisel juhindub riik järgmistest
põhimõtetest:
1. Kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja
ettevõtmistes seab riik
esikohale lapse ja tema pere huvid,
vajadused ja heaolu. Riik tagab kõigile Eestis elavatele lastele
võrdsed õigused ja võimaluste võrdsuse sõltumata lapse soost,
lapse ja tema vanema või kasuvanema rahvusest,
rassist , keelest,
religioonist, maailmavaatest, sotsiaalsest päritolust,
varanduslikust seisundist, elukohast, pereeluvormist või muudest
asjaoludest.
2. Riik tunnustab iga inimese õigust ise otsustada, kas ja millal
luua perekond ja saada lapsi. Riigi osaks on leevendada sotsiaalseid
ja majanduslikke takistusi, mis sunnivad inimesi laste saamisest
loobuma või laste sündi edasi lükkama, ja toetada ühiskonnale
soodsaid perepoliitilisi otsuseid. Riik tagab pereplaneerimisega
seotud teabe ja teenuste kättesaadavuse.
3. Laste emotsionaalse ja materiaalse heaolu kindlustamise, laste
kasvatamise ja igakülgse arengu eest vastutab eelkõige perekond.
Samas lasub kõigil ühiskonnaliikmetel ühine vastutus laste heaolu
eest, mis eeldab ressursside suunamist lastega perede toetuseks ning
peresõbralike väärtuste ja hoiakute kujundamist ühiskonnas. Riik
toetab vanemaid laste
kasvatamisel , tagades neile vajaliku nõustamise
ja abi ning kujundades laste kasvatamist ja igakülgset arengut
toetavat elukeskkonda ja -korraldust.
4. Riik tunnustab mõlema vanema võrdset õigust ja kohustust
kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning loob neile võrdsed
võimalused töö- ja pereelus osalemiseks. Perepoliitika
kujundamisel
arvestab riik pereelu-vormide ja -suhete
mitmekesisusega.
5. Probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine.
Riik tähtsustab ennetavate meetmetena pereeluks ja laste
kasvatamiseks ettevalmistust ja võrdseid õppimisvõimalusi ning
toetab lastega perede sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut.
6. Riigi perepoliitika on universaalne, hõlmates kõiki lapsi ja
lastega peresid. Riik osutab täiendavaid abinõusid erivajadustega
lastele ja erivajadustega laste peredele, soodustamaks nende
toimetulekut ja heaolu.
7. Lapsele ja tema perele osutatakse vajalikku abi ja toetust last
perekonnast lahutamata. Lapse võib abi
andmiseks perekonnast
eraldada üksnes erandlikel juhtudel.
8. Perepoliitika osapooled on lapse vanemad/kasuvanemad ja pere, riik
ja kohalik
omavalitsus , era- ja kolmas sektor. Perepoliitika
edukuse tagab eesmärgipärane ja koordineeritud koostöö eri
osapoolte ja harupoliitikate vahel.
9. Riigi perepoliitika on teadmistepõhine ja järjepidev. Riik
toetab laste ja peredega seotud uuringute ja monitooringute
läbiviimist ning statistiliste andmete pidevat kogumist.
10. Riik jälgib kõigi otsuste vastuvõtmisel, et need ei halvendaks
laste ja lastega perede olukorda.
Laste- ja perepoliitika kontseptsioon
Laste-
ja perepoliitika
kontseptsiooni ehk aluste esialgne
versioon valmis
1999. aasta detsembris komisjoni poole aasta töö tulemusel. Aluseid
arutati kolmel korral komisjoni
koosolekutel ning korra Riigikogu
sotsiaalkomisjonis. Alates 20.detsembrist 1999. a olid laste-
ja perepoliitika alused üleval avalikuks aruteluks sellel
leheküljel. 2000. aasta detsembriks valmis laste- ja perepoliitika
aluste uus versioon, kus on enam tähelepanu pööratud
konkreetsetele tegevustele ja olukorra kirjeldusele.
Eesti
laste- ja perepoliitika alused (edaspidi kontseptsioon) on riiklik
dokument, millest lähtutakse riigi laste- ja perepoliitika
teostamisel ning milles määratletakse laste- ja perepoliitika
põhimõtted ja eesmärgid, pere ja riigi jagatud vastutuse,
reguleerimise
mehhanismid ning rakendustasandid,
tuues eelkõige
välja riigi võimalused ja kohustused. Kontseptsioon on vajalik
stabiilsete ja pikaajaliste poliitiliste, majanduslike,
seadusandlike, korralduslike ja eelarveliste otsuste tegemiseks ning
kindlate prioriteetide järgimiseks.
Kontseptsiooni
üldeesmärk on väljendada laste- ja perepoliitika kujundamise
ühiseid arusaamu, et luua Eestis laste arenguks vajalik stabiilne ja
turvaline keskkond kõikide lastega perede vähemalt keskmise heaolu
tagamise kaudu.
Nende
eesmärkide saavutamiseks kujundab käesolev kontseptsioon raamistiku
põhimõtetest, eesmärkidest ja ülesannetest, mis määravad
kindlaks Eesti laste- ja perepoliitika tahteruumi. Olles saanud
erinevate poliitiliste jõudude ja vastava ala ekspertide heakskiidu
ning kogu ühiskonna konsensuse, aitab käesolev kontseptsioon
tagada, et laste ja lastega perede arenguks vajalik keskkond loodaks
ja säiliks hetkel võimulolevatest poliitilistest jõududest
sõltumata.
Riiklikku
poliitikat kujundades töötatakse käesoleva kontseptsiooni põhjal
välja täpsem, eesmärgipärane tegevuskava laste ja lastega perede
arengu toetamiseks, jagatud väärtuste levitamiseks, ühiste
tegevuste tutvustamiseks koos koordineeritud tegevuste
ajakava ,
ressursside ja vastutajate äratoomisega. Tegevuskava töötatakse
välja erinevate ministeeriumide koostööna ning integreeritult
laste õiguste konventsiooni
rapordi koostamisega ja teiste lastega
seotud tegevustega Eestis. Tegevuskava esitatakse Vabariigi
Valitsusele kinnitamiseks ja see vaadatakse läbi vähemalt iga kahe
aasta tagant ning uuendatakse vastavalt vajadusele. Tegevuskava
täitmise kohta koostatakse vähemalt iga kahe aasta tagant Vabariigi
Valitsusele aruanne.
Laste-
ja perepoliitika on
tulemuslikum , kui see on koordineeritud ning
toimub erinevate poliitikate toetusel. Eduka ja tulemusrikka
poliitika
eelduseks on koostöö erinevate harupoliitikate vahel,
eelkõige puudutab see sotsiaal-, tervishoiu-,
rahandus -,
haridus - ja
kultuuripoliitikat.
Eesti
laste- ja perepoliitika kontseptsiooni sihtrühmaks on kogu ühiskond,
kuid pearõhk on suunatud kuni 18-aastastele lastele ja kuni
18-
aastaste lastega peredele.
Peretoetused Eestis
Riiklikke peretoetusi makstakse : Eesti alalisele elanikule;
välismaalasele, kellel on tähtajaline
elamisluba Peretoetusi on üksteist liiki:
1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse:
- esimese lapse ja mitmike sünni korral lapsetoetuse 25-kordses
määras (2005. aastal 3750 krooni);
- iga järgmise lapse sünni
korral lapsetoetuse 20-kordses määras (2005. aastal 3000 krooni).
Lapsetoetuse määr 2005. aastal on 150 krooni.
2. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse
lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle
lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta
sünnitoetust makstud.
Toetuse suurus on 20-kordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 3000
krooni).
3. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse
sündimisest kuni tema 16-aastaseks
saamiseni . Lapse õppimisel
päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus
õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil
kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni.
Kui laps saab
jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse
toetust õppeaasta lõpuni.
Toetuse suurus pere igale lapsele on kahekordne lapsetoetuse määr
(2005. aastal 300 krooni).
4. Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:
- kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema
asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu
määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (2005. aastal 600 krooni;
- peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni
kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼
lapsehooldustasu määras (2005. aastal 300 krooni) iga kolme- kuni
kaheksa-aastase lapse kohta;
- kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam
vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga
kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras
(2005. aastal 300 krooni).
Kui punkides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab
jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta
lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.
Lapsehooldustasu määr 2005. aastal on 1200 krooni.
Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse
kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu
suurus on 100 krooni kuus.
Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga seoses
makstakse sünnitushüvitist
ravikindlustuse seaduse alusel või
vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.
5. Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida
makstakse juhul, kui:
- lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema
ütluse alusel;
- vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.
Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 300
krooni).
6. Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse
kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse
viiekordses määras (2005. aastal 750 krooni).
7. Lapse koolitoetust makstakse lapsetoetust saavale lapsele
iga õppeaasta alustamiseks
kolmekordses lapsetoetuse määras
(2004/2005. õppeaasta alustamiseks 450 krooni).
8. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus
on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud
lapsele,
- kelle üle on seatud eestkoste;
- kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.
Toetuse suurus on kuuekordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 900
krooni).
9. Elluastumistoetus on ühekordne toetus lapsena
hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis kasvanud
vanemliku hoolitsuseta isikule, kes asub uude elukohta iseseisvalt
elama.
Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 6000
krooni), kui
taotleja elas vähemalt 3 viimast aastat enne iseseisva
elu alustamist hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis.
Kui taotleja elas hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis
alla 3 aasta, vähendatakse elluastumistoetust iga 3-st aastast vähem
oldud kuu eest 2,5%.
10. Kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere
toetus on kvartali viimasel kuul makstav toetus, mida makstakse
vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt kolme
lapsetoetust saavat last või lapsetoetust saavaid kolmikuid.
Toetuse suurus on kolmelapselisele perele ühekordne lapsetoetuse
määr iga lapse kohta (2005. aastal iga lapse kohta 150 krooni
kvartalis); nelja- ja viielapselisele perele kahekordne lapsetoetuse
määr iga lapse kohta (2005. aastal iga lapse kohta 300 krooni
kvartalis); kuue- ja enamalapselisele perele kahe ja poole kordne
lapsetoetuse määr iga lapse kohta (2005. aastal iga lapse kohta 375
krooni kvartalis); kolmikuid kasvatavale perele kuuekordne
lapsetoetuse määr pere kohta (2005. aastal 900 krooni kvartalis).
11. Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt
makstav riiklik
peretoetus , mida makstakse vanemale, eestkostjale või
hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või
enamat lapsetoetust
saavat last.
Toetuse suurus on: 2005. aastal kahekordne lapsehooldustasu määr
(
2400 krooni).
Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse
pensioniametisse ja esitada:
1. vormikohane avaldus;
2. taotleja
pass või isikutunnistus (ID-kaart). (Välismaalasel koos
elamisloaga),
3. tööandja tõend, millele on märgitud
lapsehoolduspuhkuse kestus
ja lapse nimi (lapsehooldustasu taotlemisel, kui üks
vanematest on
lapsehoolduspuhkusel või lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel
mõni teine isik);
4.
lapsendamise otsus (lapsendamistoetuse taotlemisel);
5. üksikvanema tõend (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
6. dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema
lapse toetuse taotlemisel);
7. kaitseväeüksuse või Siseministeeriumi asutuse või üksuse
tõend vanema ajateenistuses viibimise perioodi kohta (ajateenija
lapse toetuse taotlemisel);
8. eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise leping
(eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse
taotlemisel);
9. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend ja uue
elukoha tõend (elluastumistoetuse taotlemisel).
Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid.
Peretoetuste
taotlemise avalduse saab esitada ka elektroonselt
kodanikuportaali kaudu (aadressil
http://x-tee.riik.ee/portaal/ ).
Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse
taotlemiseks vajalikud
dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul.
Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse igakuine toetus
tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele
eelnenud kuue kuu eest.
Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks
saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli
baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni
19. eluaastani.
Maksusoodustusi tehakse lastega peredele kahel viisil. Esiteks võivad
Eestis elavad inimesed oma aastasest tulust maha arvata alla
26-aastase lapse või ülalpeetava koolituskulud (kaasa arvatud
õppelaenu
intressid ). Teiseks võib üks lapse vanematest (või last
ülalpidav inimene) maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat
maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta alates kolmandast
lapsest.
Sündivust toetava meetmena
kustutab riik väikelast
kasvataval kõrg- või kutsekooli lõpetanud vanemal osaliselt
õppelaenu.
Kasutatud kirjandus
Ainsaar, M. Laste – ja perepoliitika Eestis ja Euroopas.
Tartu:…………. , 2000, 123 lk
Sotsiaalkindlustusamet [
http://www.ensib.ee/toetused/peretoetused2004.html ]
28.10.2005
E-Riik, Eesti Riigivõrgu keskus
[
http://www.riik.ee/pere/kontseptsioon3.html ]
25.10. 2005
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut
[
http://www.iiss.ee/nhdr/2001/2.1.html ] 25.10. 2005
Rahvastikuminister, Paul Eerik Rummo
[
http://www.rahvastikuminister.ee/et/home/programs/family.html ]
28.10.2005
13
Kõik kommentaarid