Kohustused (0)

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Majandusarvestus
R14
Kätlin Lindmäe
KOHUSTUSED
referaat
Mõdriku
2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED 4
1.1 kohustuste liigitamine 4
1.2 kajastamine bilansis 5
1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele 6
1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale 6
1.3 kohustuste hindamine 7
2 ERALDISED 8
2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis 8
2.2 Eraldiste hindamine 9
2.2.1 Garantiieraldis 10
3 TINGIMUSLIK KOHUSTUS 11
4 ÜLESANNE TEOREETILISE MATERJALI PÕHJAL 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
LISAD 16

SISSEJUHATUS

Valdav osa arveldamisi ettevõtete vahel toimub tekkepõhise arvestuse meetodil. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Raamatupidamise seaduse § 5 lg 2 järgi tekib tekkepõhise arveldamise puhul ettevõttele üles kohustus. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg . (Raamatupidamise seadus § 3 lg 2)
Kuna majandustehingutest tulenevalt tekivad ettevõtetel kohustused on aktuaalne seletada lahti kohustuste sisu. Seletada lahti eraldiste ja tingimuslike kohustuste sisu.
Töö eesmärk on välja selgitada kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste olemus. Seletada lahti kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste mõiste, nende liigitamine ja kajastamine bilansis. Tuua välja eraldiste ja tingimuslike kohustuste erinevused. Koostada teoreetilise materjali põhjal praktiline ülesanne.
Töö koostamisel kasutati elektroonilistest allikatest raamatupidamise seadust, raamatupidamise toimkonna juhendeid. Mitteperioodilistest allikatest kasutati Alver Lehte ja Alver Jaani kirjutatud finantsarvestust, Kaido Kallase finantsarvestuse aluseid, Enn Leppiku 277 majandustehingut raamatupidamises ning Juta Tikki finantsarvestust. Võõrkeelse allikana kasutati elektroonilist allikat nimega accoutingbase.

1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED

Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. (Raamatupidamise seadus, 2002, § 3 lg 2). Kohustuste põhitunnuseks loetakse ettevõtte võlgnevuse olemasolu. Kohustuste tekkimise aluseks on tehtud tehing. Kaupade omandamise või teenuste kasutamisega tekib kaubanduslik kreditoorne võlgnevus, kui saadakse pangalaenu siis tekib tagasimaksmise kohutus jne. (Kallas, 2002, lk 132).Kohustused tulenevad alati lepingust ehk tekib kohustus tasuda saadud kauba või teenuste eest tarnijale mingiks kindlaks kuupäevaks ja kindlas summas ( Assets , Liabilities & Equity - An Intro Part II, s.a.).
Kaido Kallas ( ibid , lk 132-133) toob oma raamatus“ finantsarvestuse alused“ välja mõned kohustuste tunnusjooned.

Kohustused tulenevad möödunud majandustehingutest. Tekivad kaupade ja teenuste omandamisel kui ka kahjude kandmisel.

Kohustusi peab kajastama õiglaselt, erapooletult ja järeldavalt.

Kohustus on määratletav tähtpäevalise väärtusena või lootusena ehk tasumisele kuuluv summa tuleb näidata põhjendatult.

Harilikult on maksusumma saajale teada ja nimeliselt.

1.1 kohustuste liigitamine

Kohustusi võib jagada kaheks, on lühiajalised kohustused ja pikaajalised kohustused.
Lühiajaline kohustus on selline kohustus, mis tuleb hüvitada ühe aasta jooksul või ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul, sõltuvalt sellest, kumb on pikem. (Alver, L. & Alver, J., 2009, lk 297). Lühiajaliste kohustuste tasumine tähendab reeglina käibevara loovutamist. Mõnikord kaasneb lühiajaliste kohustuste tasumistega ja uute lühiajaliste kohustuste teke. ( Tikk , 2009, lk 136). Lühiajaliseks kohutuseks loetakse valdavalt kohustust, mis tasutakse ära 12 kuu jooksul.
Lühiajalisi kohustusi võib liigitada järgmiselt

LA kohustused, mille suurus on teada

Hinnangulised kohustused

Potentsiaalsed kohustused.(ibid, lk 137)
Enamiku bilansis kajastatavate lühiajaliste kohutuste suurus on teada. Nad on tekkinud kas majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusena. Sellised lühiajalised kohustused põhinevad lepingutel näiteks tarnelepingud, töövõtulepingud, laenulepingud või seadustel käibemaksuseadus , tulumaksuseadus jne. Seetõttu on fikseeritud ka nende tasumise tähtaeg.(ibid, lk 137)

1.2 kajastamine bilansis

Kohustusi näidatakse bilansis siis kui on tõenäoline, et olemasoleva kohustuse täitmise tulemuseks on majanduslike hüvesid sisaldav ressursside väljaminek ning kohustuste summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Samas kohustus maksta tellitud, kuid kätte saamata kauba eest bilansis harilikult kohustusena ei näidata, kuna see on tavaliselt mõlema osapoole võrdselt täitmata lepinguline kohustus.(Kallas, 2002, lk 134)
Bilansis kajastatakse kohustusi passiva poolel. Algsaldo ja lõppsaldo asub kreeditis. Kohustuste suurenemine toimub kreeditis ning vähenemine deebetis.
Lühiajaliste kohutuste alla kuuluvad järgmised kirjed

Laenukohustused

Lühiajalised laenud

Pikaajalise laenu tagasimaksed järgmisel perioodil

Konventeeritavad laenukohustused

Võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele

Võlad töövõtjatele

Maksuvõlad

Muud võlad

Saadud ettemaksed

Eraldised

Sihtfinantseerimine
Pikaajalised laenud koosnevad neljast kirjest

Laenukohustused

Pikaajalised laenukohustused

Konventeeritavad pikaajalised laenukohustused

Võlad ja ettemaksed

Eraldised

Sihtfinantseerimine

1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele

Võlad tarnijatele on summad , mille majandusüksus võlgneb saadud, kuid veel tasumata kauba, materjalide või teenuste eest. Tavaliselt toimub arvesumma tasumine pärast kauba saamist ja kuni tasumiseni on majandusüksus tarnijale võlgu. (Tikk, 2009, lk 140).
Saame kaupa arve alusel
D kaup
D käibemaks
K võlad tarnijatele
Tasumine tarnijale
D võlad tarnijale
K arveldusarve

1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale

Võlad töövõtjale tekivad harilikult siis, kui töötajatele on töötasu välja arvestatud, kuid tasumise tähtpäev pole veel saabunud. Iga ettevõte reguleerib ise töötasu päeva. Harilikult on töötasu päev kas kuu lõpus või kuu alguses. Töötasu makstakse välja tehtud töö eest järgmisel kuul. Kui töötaja võeti tööle septembris siis tema töötasu makstakse välja oktoobris.

Töötasu arvestamine
D Tööjõukulu
K Töötasu võlg
2. Töötasu päeval makstakse töötasu välja
D Töötasu võlg
K arveldusarve

1.3 kohustuste hindamine

Bilansis kajastatav kohustus peab olema tunnustatud ja hinnatud. Tunnustamisel kehtib neli järgmist kriteeriumi:
1. määratlevus
2. hinnatavas
3. olulisus
4. usaldusväärsus .
Paljude kohustuste määratlemisel võib tekkida mõningaid probleeme vaatamata sellele, et kohustus tuleneb lepingust, kus on ära määratletud tasumisele kuuluv summa ja tasumise tähtaeg. Nii võib tasumisele kuuluv summa sõltuda tuleviku sündmustest, näiteks liisitud põhivara tulevane müügisumma. Kohustus jääb kehtima, vaatamata summa kajastamisele kindlaksmääratud ekvivalentide süsteemis või tõenäoliste summade tasumisel . (Kallas, 2002, lk 133)
Kohustuste eest tasutakse rahas, muude varade üleandmisega, teenuste osutamisega , mingi kohustuse asendamisel teisega , kohustuse ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali. (ibid, lk 134).

2 ERALDISED

Eraldised on kohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. .(RTJ 8, 2011, § 7). Eraldised võivad olla nii lühiajalised kui ka pikaajalised. Lühiajalised eraldised on võimalikud tulevased kulutused, mille kohta ettevõtte juhtkond annab hinnangu. Need võivad olla juriidilise kohustuse tekkimisest või tegevusest tingitud kohustused. (Allikvee, 2006, lk 169)
Eraldisi eristab muudest „tavalistest” kohustustest (näiteks võlad tarnijatele, laenukohustused jne) asjaolu, et nende realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. „ Tavaliste ” kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil ning puudub vajadus raamatupidamishinnangute rakendamiseks.(RTJ 8, 2011, § 8).
Pikaajalised eraldised on kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad, (Allikvee, 2006, lk 169) kuid selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50%. (RTJ 8, 2011, § 13).
Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. ( Leppik , 2005, lk 183). Kuna eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline nende kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustustest eraldi.(RTJ 8, 2011, § 8).

2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis

Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui
1. Ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt
juriidiline või faktiline kohustus;
2. Kohustuse realiseerumine on tõenäoline
3. Kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. .(RTJ 8, 2011, § 10)
Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne bilansipäeva on toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita. (ibid, § 11)
Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on
suurem kui 50% .Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata.(ibid, § 13).
Üldjuhul on võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa
ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis.(ibid, § 14).
Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse üldjuhul aruandeperioodi kuluna. Juhul kui eraldise moodustamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamisega, lülitatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.(ibid, § 15)

2.2 Eraldiste hindamine

Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks.( RTJ 8, 2011, § 16).
Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks . Eraldis tuleb bilansis kajastada summas, mis on tõenäoliselt vajalik sellega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.(ibid, § 17).
Eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks vajalik summa sõltub sageli mitmetest
välisteguritest, mille arengut ettevõte ei suuda kontrollida, kuid mille toimumise tõenäosust on tavaliselt võimalik hinnata. Eraldise hindamisel tuleb võtta arvesse erinevate võimalike arengustsenaariumite tõenäosust. .(ibid, § 18).
Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Ainsaks erandiks on edasilükkunud tulumaksu eraldis, mida ei diskonteerita. (ibid, § 19).

2.2.1 Garantiieraldis

Üks levinuimatest tingimuslikest kohustustest, mida kajastatakse bilansis on garantiieraldis. Garantiieraldis tekib juhul, kui ettevõte müüb kaupu garantiiga.( Alver, L. & Alver, J., 2009, lk 312)
Garantiieraldise moodustamisel kasutatakse statistilisi meetodeid . Varasemate aastate põhjal on teada, et osa müüdavast kaubast osutub defektseks. Lähtudes eelnevatest aastatest tuleb teha hinnanguid seoses müüdud kaupade garantiiga ning fikseerida need kui garantiieraldis. Tulude ja kulude õige vastandamise printsiibist lähtudes tekib garantiieraldis sellel perioodil, mil kaupu müüakse.(ibid, lk 312)
Oletame, et ettevõte müüb mobiiltelefone, mille garantiiaeg on kaks aastat. Sellega tekib ettevõttel kohustus parandada telefonid tasuta ( v.a juhul kui rike on põhjustatud kasutajast endast). Eelnev kogemus on näidanud, et iga telefoni kohta kulub garantiiremondiks keskmiselt 150 eurot. Kui ettevõtte on müünud aastas 300 telefoni, siis tuleb moodustada garantiieraldis summas 150 x 300 = 45 000 eurot. (ibid, lk 312- 313 ).
D Kulud garantiiremondiks 45 000.-
K LA garantiieraldis 22 500.-
K PA garantiieraldis 22 500.-
Juhul kui tegemist on üle ühe aastase garantiiajaga siis tuleb kajastada eraldi lühiajaline garantiieraldis ja pikaajaline garantiieraldis.(ibid, lk 312).

3 TINGIMUSLIK KOHUSTUS

Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta.( RTJ 8, 2011, § 7)
Tingimuslike kohustusi ümbritseb veelgi suurem ebakindlus kui eraldisi. Kui
eraldiste puhul on nende realiseerumine tõenäoline ning sellega kaasnev kulutus on
vähemalt suhteliselt usaldusväärselt hinnatav, siis tingimuslike kohustuste puhul on
kas realiseerumine ebatõenäoline või puudub võimalus sellega kaasneva kulutuse
usaldusväärseks hindamiseks. .(ibid, § 9).
Tingimuslikud kohustused on näiteks ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessid , mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota, tuleneda võib kohustus. Ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen , millega tõenäoliselt ei kaasne kulutusi, kuna teine ettevõte suudab ise oma kohustusi täita. .(ibid, § 50).
Oletame, et ettevõttel on pooleli kohtuprotsess . Sellest tulenevalt peaks prognoosima kohtuprotsessi võimalikku tulemust, lähtudes ettevõtte kogemusest ning kohtupraktikatest taoliste protsesside puhul. Kui tavapäraselt on taolised kohtuprotsessid kaotatud, siis tuleks selline teave avalikustada ka aastaaruande lisades. Ent kui kahjusummat on võimalik usaldusväärselt hinnata, siis tuleks see summa kanda kuluks ning kajastada kohustisena bilansis.( Alver, L. & Alver, J., 2009, lk 314).
Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada selliseid tingimuslike kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline.(RTJ 8, 2011, § 51).
Tabel 1. Eraldiste ja tingimuslike kohutuste võrdlus (autori koostatud)
ERALDIS
TINGIMUSLIK KOHUSTUS
Laekumise tõenäosus
tõenäoline, ligi 50%
Ebatõenäoline
Kajastamine bilansis
kajastatakse
ei kajastata
Kajastamine aastaaruande lisades
ei kajastata
Kajastatakse
Juhtkonnahinnang
vajab juhtkonna hinnangut
vajab juhtkonna hinnangut
Mõõtmine
on võimalik usaldus-väärselt mõõta
ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt mõõta

4 ÜLESANNE TEOREETILISE MATERJALI PÕHJAL

Kas väide on õige või vale? Vale vastuse puhul paranda väide õigeks.

Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg
Väide on õige/ vale

Tingimuslik kohustus on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad
Väide on õige/vale

Eraldis eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta.
Väide on õige/vale

Kohutusi saab jaotada lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohutusteks.
Väide on õige/vale

Kohutused asuvad bilansis aktiva poolel.
Väide on õige/vale

Bilansis lühiajaliste kohustuste all on kuus alakirjet.
Väide on õige/vale

Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on
suurem kui 50%
Väide on õige/vale

Tingimuslike kohustusi ümbritseb veelgi väiksem ebakindlus kui eraldisi.
Väide on õige/vale

Kohustusi ei kajastata bilansis vaid need on kulud ja kajastuvad kasumiaruandes.
Väide on õige/ vale

Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist
kajastatakse üldjuhul aruandeperioodi kuluna.
Väide on õige/vale
Vihje lahendamisel antud on 5 õiget väidet ning 5 valet väidet.
Ülesande lahendus on Lisa 1.

KOKKUVÕTE

Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. Töös selgitati välja kohustuste olemus, kohustuste liigitamine, hindamine ning nende kajastamine bilansis. Lisaks koostati väike ülevaade lühiajalistest kohustustest võlad töövõtjatele ning võlad tarnijatele.
Eraldised on on kohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste puhul toodi välja kuidas neid moodustada, kajastada ning kuidas tuleks neid hinnata. Lisaks tutvuti lähemalt garantiieraldisega.
Tingimuslikud kohustused on on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Vaadati lähemalt tingimuslike kohustuste olemust. Koostati tabel, milles toodi välja eraldiste ning tingimuslike kohustuste vahelised erinevused.
Teoreetilise materjali põhjal koostati praktiline ülesanne.

KASUTATUD KIRJANDUS

Alver, L., Alver, J. (2009). Finantsarvestus.(2. trükk ). Tallinn: Deebet
Assets, Liabilities & Equity - An Intro (Part II). (s.a.). Kasutamise kuupäev. 22.09.2015, allikas http://www.accountingbase.com/IntroALE3.html
Kallas, K.(2002). finatsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Trükikoda
Leppik, E. (2005). 277 majandustehingut raamatupidamises. Tartu: Rafiko kirjastus OÜ
Raamatupidamise seadus. (20.11.2002). Viimati muudetud 23.03.2014. Kasutamise kuupäev: 15.09.2015, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016?leiaKehtiv
Raamatupidamise Toimkond. (2011). Raamatupidamise Toimkonna Juhend 8. Eraldised tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad . Kasutamise kuupäev: 15.09.2015, allikas http://easb.ee/index.php?id=1255
Tikk, J. (2009). finantsarvestus.(2.trükk). Tallinn: AS Pakett trükikoda.

LISAD

1. ÕIGE

VALE Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad

VALE Tingimuslik kohustus on kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta.

ÕIGE

ÕIGE

VALE Bilansis lühiajaliste kohustuste all on neli kirjet.

ÕIGE

VALE Tingimuslike kohustusi ümbritseb veelgi suurem ebakindlus kui eraldisi.

VALE Kohustusi kajastatakse bilansis

ÕIGE