Kohustused (0)

Q: Kui palju arvestati töötajatele palka kokku ja kui suur on ettevõttel maksukohustus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohustused

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Finantsraamatupidamine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui palju arvestati töötajatele palka kokku ja kui suur on ettevõttel maksukohustus?

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1. kohustused 3
1.1 Kohustuse põhitunnused 3
1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis 3
1.2 Kohustuste liigitamine 4
1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused 4
1.2.2 Eraldised , tegelikud ja tingumuslikud kohustused 6
1.2.3 Eraldiste moodustamine 7
1.2.4 Eraldiste hindamine 8
1.2.5 Eraldiste ja tingimuslike kohustuste kajastamine bilansis 8
2. Ülesanded 10
2.1 Ülesanne 1. Lühiajalised kohustused 10
2.2 Ülesanne 2. Garantiieraldis 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

SISSEJUHATUS

Antud referaadi teen kohustuste arvestamise kohta. Töö eesmärgiks saab kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste olemuse mõistmine ja rakendamine erialaste allikate abil.
Eesmärgi saavutamiseks kasutan vastavalt õpetaja poolt saadud juhistele vähemalt viit erialast allikat, peale selle veel üht võrkeelset ning esitan paar ülesannet koos lahenduse käiguga. Referaadi koostamisel jälgin koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit.
Järgnevalt kirjutan lähemalt kohustustest, nende kajastamisest bilansis, eraldistest ja tingimuslikest kohustustest.

kohustused

Kohustuse põhitunnused

Kohustuse põhitunnuseks loetakse ettevõtte võlgnevuse olemasolu. Kohustused tulenevad möödunud tehingutest või teistest minevikusündmustest, näiteks kaupade omandamisega kaasneb kaubanduslik kreditoorne võlgnevus, pangalaenu saamisega selle tagasimaksmise kohustus jne. Kohustus tekib alles pärast vara kättesaamist või kui selle kohta on sõlmitud vastav leping. Kohustuse hüvitamisega arvatakse tulevikus kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside ettevõttest väljaminek. Seega kohustuste olulisemateks tunnusteks on:

nende olemasolu käesoleval hetkel;
võimalus seda kehtestada kas lepinguga (kaup) või seadusega ( maksud );
nende olemasolu ja tähtajalisus;
nende tekkimine vara kohaletoimetamisel või lepingu sõlmimisel;
need tulenevad minevikus toimunud tehingutest [2].

Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis

Kohustuste hindamisel on oluline:

kas kajastada neid bilansis;
avalikustada lisades;
üldse mitte avalikustada.

Bilansis kajastatakse ainult selliseid kohustusi, mille rahuldamiseks vajalik summa on usaldusväärselt määratletav.
Kohustust kajastatakse bilansis juhul, kui sellest tulenevalt on ettevõte sunnitud tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist. Kohustuse rahuldamiseks võib ettevõte olla sunnitud näiteks tasuma raha või raha ekvivalente, osutama teatud teenust või loobuma teatud varaobjektist [4].
Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; v.a. tuletisinstrumendid ) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses . Erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses [6].
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil) [6].
Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit [6].

Kohustuste liigitamine

Lühi- ja pikaajalised kohustused

Tasumise tähtaja järgi liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks.
Lühiajaline kohustus on selline, mis tuleb üldjuhul hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul [3].
RTJ 2 järgi kajastatakse lühiajaliste kohustustena järgnevaid kohustusi:

kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt võlad tarnijatele);
kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil;
kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud) [5].

Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.
Pikaajalisteks loetakse kohustust, mille maksetähtajani on üle ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem). Tavaliselt on pikaajalisteks kohustusteks laenud (võlad), võlakirjad, kapitalirent ( liising ), pikaajalised eraldised (nt pensioni eraldis ) [3].
Enamasti tuleb pikaajaliste võlgade puhul maksta igal perioodil tagasi osa põhisummast ning intress . Bilansis kajastatakse pikaajaliste kohustuste all ainult kohustuste põhisumma, st ei näidata tulevaste perioodide intressi. See osa pikaajalisest kohustusest, mis kuulub tagasimaksmisele järgmisel aastal, kajastatakse lühiajalise kohustusena [1].
Nii lühi- kui pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis neljal kirjel:
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
Konventeeritavad võlakohustused
Kokku
Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijale
Võlad töövõtjatele
Maksuvõlad
Muud võlad
Saadud ettemaksed
Kokku
Lühiajalised eraldised
Sihtfinantseerimine
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
Konverteeritavad võlakohustused
Kokku
Muud pikaajalised võlad
Sihtfinantseerimine
Pikaajalised eraldised [5].

Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused

Kohustused võib oma olemuselt liigitada:

tegelikeks;
eraldisteks;
tingimuslikeks.

Tegelikud on sellised kohustused, mis tekivad lepingulistel või seaduslikel alustel ja on summaliselt ja realiseerimishetkega täpselt määratletud. Nt tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, palgavõlad töötajatele, maksuvõlad.
Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustustena saab käsitleda selliseid kohustusi, mis bilansipäeva seisuga ei ole reaalselt ettevõtte kohustused, kuid tulevikus võivad selleks muutuda [9].
Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustused võib liigitada:

eraldised;
tingimuslikud (potentsiaalsed) kohustused.

Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Eraldisi eristab muudest «tavalistest» kohustustest (nt võlad tarnijatele, laenukohustused jne) asjaolu, et nende realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. « Tavaliste » kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil ning puudub vajadus raamatupidamishinnangute rakendamiseks. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse kas juhtkonna või teiste ekspertide hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Kuna eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline nende kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustustest eraldi [7].
Tingimuslikke kohustusi ümbritseb veelgi suurem ebakindlus kui eraldisi. Kui eraldiste puhul on nende realiseerumine tõenäoline ning sellega kaasnev kulutus on vähemalt suhteliselt usaldusväärselt hinnatav , siis tingimuslike kohustuste puhul on kas realiseerumine ebatõenäoline või puudub võimalus sellega kaasneva kulutuse usaldusväärseks hindamiseks [7].
Tingimuslik kohustus on selline võimalik kohustus, mis võib muutuda tegelikuks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus leiab aset või mitte. Seega tingimuslik kohustus on tingitud olemasolevast olukorrast, kuid selle muutumine reaalseks kohustuseks sõltub teatud tulevastest sündmustest. Sageli pole tingimuslike kohustuste puhul täpselt teada, kas, kellele ja kui palju tuleb maksta (see selgub siis, kui tulevane sündmus leiab aset) [1].

Eraldiste moodustamine

Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul kui:
(a) ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus;
(b) kohustuse realiseerumine on tõenäoline;
(c) ja kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne bilansipäeva on toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita [7].
Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% (st realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine). Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustus avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena.
Üldjuhul on alati võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis, vaid sellega seonduvad asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena [7].

Eraldiste hindamine

Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks.
Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks. Eraldis tuleb bilansis kajastada summas, mis on tõenäoliselt vajalik sellega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.
Eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks vajalik summa sõltub sageli mitmetest välisteguritest, mille arengut ettevõte ei suuda kontrollida, kuid mille toimumise tõenäosust on tavaliselt võimalik hinnata. Eraldise hindamisel tuleb võtta arvesse erinevate võimalike arengustsenaariumite tõenäosust [7].

Eraldiste ja tingimuslike kohustuste kajastamine bilansis

Eraldisi kajastatakse bilansis selleks raamatupidamise seaduse lisas 1 ettenähtud kirjetel. Lubatud on lisada täiendavaid alakirjeid või täpsustada seaduses toodud alakirjete nimetusi, juhul kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi (näiteks «Pensionieraldis», «Muud eraldised» jne) võib bilansi asemel esitada lisades.
Kirjel «Lühiajalised eraldised» (või selle alakirjetel) kajastatakse selliseid eraldisi, mis realiseeruvad tõenäoliselt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt kohtuprotsessiga seoses moodustatud eraldised) või ettevõtte normaalse äritsükli jooksul (nt garantiieraldised).
Kirjel «Pikaajalised eraldised» (või selle alakirjetel) kajastatakse selliseid eraldisi, mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt pensionieraldised ). Edasilükkunud tulumaksu eraldisi kajastatakse alati pikaajalistena [7].
Eraldiste moodustamisega kaasnevat kulu kajastatakse sellistel kasumiaruande kirjetel, millega need on kõige enam seotud. Eraldiste vähendamisi või tühistamisi kajastatakse kulu vähendamisena samadel kasumiaruande kirjetel, kus oli eelnevalt kajastatud eraldise moodustamisega kaasnev kulu.
Juhul kui ettevõttel on teatud eraldisega seoses õigus nõuda selle hüvitamist kolmandatelt osapooltelt, siis kajastatakse eraldist ja hüvitisest tulenevat nõudeõigust mõlemat bilansis eraldi, neid omavahel tasaarvestamata. Hüvitise nõudeõigust kajastatakse bilansis varana ainult juhul, kui selle realiseerumine on praktiliselt kindel. Aktsepteeritav on kajastada eraldise moodustamisega kaasnenud kulu ja hüvitisest tuleneva nõudeõiguse kajastamisega kaasnevat tulu kasumiaruandes netosummana.
Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada selliseid tingimuslikke kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline [7].

Ülesanded

Ülesanne 1. Lühiajalised kohustused

Töötajate palgad , kellel arvestati maksuvaba miinimumi, olid järgmised:

Firmajuht 14 800.-

Raamatupidaja 11 200.-

Sekretär 9800.-

Paberivabriku tööline 9500 .-

Töötajate palgad, kellel ei arvestatud maksuvaba miinimumi, olid järgmised:

Kassapidaja 5500.-

Koristaja 5000.-

Varvur 4800.-
Arvutada tööliste palgad, TKM ja TM ning tööandja TKM ja SM.
Kui palju arvestati töötajatele palka kokku ja kui suur on ettevõttel maksukohustus?
Koostada lausendid [8].
Lausendid:

D: palgakulu 60600.-
K: võlad töövõtjatele 60600.-

D: Võlad töövõtjatele 12178.-
K: TKM (2,8%) 1696.-
K: TM 10482.-

D: sotsiaalkulu 19998.-
K: SM võlg 19998.-

D: töötuskindlustuskulu 848.-
K: TKM võlg 848.-

D: TKM 2544.-
D: TM 10482.-
D: SM 19998.-
K: arvelduskonto 33024.-

D: võlad töövõtjatele 48422.-
K: arvelduskonto 48422.-

Ülesanne 2. Garantiieraldis

Firma müüs maikuus 250 000.- eest kaupa, millega kaasnes 1-aastane garantiikohustus. Eelmistest kogemustest on teada, et garantiieraldis peaks moodustama 5,2 % müügitulust. Klient esitas 5. juunil pretensiooni mais ostetud toote kohta. Toote parandamine laks maksma 500.- Koostada lausendid [1] .
Lausendid:
30.mai garantiieraldise moodustamine: 250 000 x 0.045 = 11250.-
D: kulud garantiiremondiks 11250.-
K: lühiajaline garantiieraldis 11250.-
Garantiiremondi teostamine :
D: lühiajaline garantiieraldis 500.-
K: pangakonto 500.-

Kokkuvõte

Koostasin antud referaadi kohustuste arvestamise kohta. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutasin vähemalt viit erialast allikat, peale selle ka üht võõrkeelset.
Kokkuvõtteks loen referaadi enda jaoks õnnestunuks, sest omandasin palju uut infot kohustuste arvestamise, eraldiste ja tingimuslike kohustuste kohta. Omandatud uued teadmised tulevad tulevikus kindlasti ainult kasuks.

Kasutatud kirjandus

Alver , L., Alver, J. 2009. Finantsarvestus . Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda.

Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda.

Schroeder, R.G., Clark , M.W., Cathey. J.M. 2009. Financial Accounting Theory and Analysis : text and cases . United States of America.
Interneti allikad:

Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09)

Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 2 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09)

Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 3 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09)

Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 8 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09)
Avaldamata allikad:

Referaadi autori poolt koostatud ülesanne.

Õppejõu konspekt.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 176 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

176 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

benefit Õppematerjali autor

Referaat varude arvestuse kohta

raamatupidamin varud eraldised

Kasutatud allikad

https://www.easb.ee/?id=1255

Sarnased õppematerjalid

docx

Kohustused

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2

Kategoriseerimata

docx

KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS

nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada

Raamatupidamine

docx

Kohustiste, eraldiste, tingimuslike kohustiste kohta

Finantsarvestus

docx

Kohustiste arvestus

kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: ·kohustised, mis eeldavad hindamist; ·kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud

Majandusarvestus

pdf

Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes

erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste

Ainetöö

docx

Sise-eeskirja koostamine

kajastatakse õiglase väärtuse meetodil [9 : 70]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · võlakohustuste arvele võtmise kriteeriumid (sh lühiajaliseks ja pikaajaliseks hindamine); · võlakohustuste liigitus, süstematiseerimine; · intressiarvestuse meetodid; · tasumise ja tasaarveldusete kord; · inventeerimine; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 153]. 7.1 Lühiajalised kohustused Lühiajaline kohustis ehk lühikohustis on selline kohustis, mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem) jooksul [2 : 297]. Lühiajalised kohustused jagunevad: · laenukohustused; · võlad ja ettemaksed; · sihtfinantseerimine; · lühiajalised eraldised [8 : 37]. 7.1.1 Laenukohustused Firma poolt võetud kuni üheaastase tähtajaga laenud on lühilaenud. Laenuga seoses

Finantsraamatupidamine

docx

BILANSISKEEM

Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku

Raamatupidamise alused

pdf

Aruanne Baltic Premator

h. juhatuse liikmetele 62 344 euro (2010a. 47 128 euro). Keskmine töötajate arv oli 111 inimest (2010: 135 inimest). Suhtarvud 2011 2010 Varude käibekordaja = 18,4 24 netokäive/varude keskmine Likviidsuskordaja = (käibevara -laovarud)/lühiajalised 1,44 1,81 kohustused Käibekapital = käibevara - 504 100 eurot 801 651 eurot lühiajalised kohustused Arengusuunad 2012. aastaks 2012. aastaks plaanib ettevõte osutada teenuseid summas 5,622 mln eurot. s.h. laevaremondi ala 2,809 mln eurot. Planeeritavad investeeringud põhivarasse 2012. aastal on 40 000 eurot.

Raamatupidamine

Rohkem sarnaseid