50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
167 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
benefit
Õppematerjali autor
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2
nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada
nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada
kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: ·kohustised, mis eeldavad hindamist; ·kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud
erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste
kajastatakse õiglase väärtuse meetodil [9 : 70]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · võlakohustuste arvele võtmise kriteeriumid (sh lühiajaliseks ja pikaajaliseks hindamine); · võlakohustuste liigitus, süstematiseerimine; · intressiarvestuse meetodid; · tasumise ja tasaarveldusete kord; · inventeerimine; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 153]. 7.1 Lühiajalised kohustused Lühiajaline kohustis ehk lühikohustis on selline kohustis, mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem) jooksul [2 : 297]. Lühiajalised kohustused jagunevad: · laenukohustused; · võlad ja ettemaksed; · sihtfinantseerimine; · lühiajalised eraldised [8 : 37]. 7.1.1 Laenukohustused Firma poolt võetud kuni üheaastase tähtajaga laenud on lühilaenud. Laenuga seoses
Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku
h. juhatuse liikmetele 62 344 euro (2010a. 47 128 euro). Keskmine töötajate arv oli 111 inimest (2010: 135 inimest). Suhtarvud 2011 2010 Varude käibekordaja = 18,4 24 netokäive/varude keskmine Likviidsuskordaja = (käibevara -laovarud)/lühiajalised 1,44 1,81 kohustused Käibekapital = käibevara - 504 100 eurot 801 651 eurot lühiajalised kohustused Arengusuunad 2012. aastaks 2012. aastaks plaanib ettevõte osutada teenuseid summas 5,622 mln eurot. s.h. laevaremondi ala 2,809 mln eurot. Planeeritavad investeeringud põhivarasse 2012. aastal on 40 000 eurot.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid