Inimõiguste
käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja
ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud
inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks ja vabadusõigusteks.
Vabadusõigusi
võib määratleda, kui elementaarseid inimõigusi, mis on oma ideelt universaalsed ja üldkehtivad ning inimväärseks eluks vajalikud,
meie loomusega kaasa sündinud ning vajalikud iga inimese isesivaks
mõtlemiseks, tegutsemiseks ja arenemiseks . Ilma vabadusõigusteta ei
tunneks riigis elavad kodanikud rahulolu ei riigi ega enda elu üle,
kuna puuduks võimalus teha vabalt iseseisvaid otsuseid, ennast ise
vabalt kujundada ning lähtuda tuleks vaid piirangustest ja
ettekirjutustest.
Vabadusõigused
moodustavad Eesti põhiseaduses peamise osa põhiõigustest, sest
põhiõiguste üks tähtsamaid funktsioone on tagada kodanikule
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Riigiõigus 1) Eesti riigi järjepidevus: Eesti Vabariik ei ole oma eksistentsi isegi okupatsioonide perioodil minetanud. Riik kui selline on alati oma põhiseaduse järgi eksisteerinud. Peale okupeerimis ppaeaks taastama täies ulatuses õiguslik olukord, mis eksisteeris enne Eesti Vabariigi okupeerimist ENSV liidu poolt. Enamus väikeriike on tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure. 2) Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses asjaoluga, et kodakondsus lo
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Avaliku õiguse/eraõiguse osakond Veronika Kasak II aasta statsionaarõpe KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE VASTAVUS PÕHISEADUSELE Uurimustöö Õppeaine: Põhiseaduslikkuse järelvalve Õppejõud: lektor Ilmar Selge Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Käsitletav uurimustöö teema puudutab karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseadusele. Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järel
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus aval
- igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Üldine vabadusõigus • Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) • Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. • Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41);
eest” (RKPJKm 28.05.2008, 3-4-1-4-08, p 15). PS-s sisalduvad tõrjepõhiõigused kõigis vabadusõigussätetes. Vabaduspõhiõiguse tunnuseks võib olla seotus sõnadega „vabadus”, „vaba” või „vabalt”. Vabaduspõhiõigused tulenevad nt PS § 19 lg-st 1, § 20 lg-st 1, § 29 lg-st 1, §-dest 32 ja 34, § 38 lg-st 1 ning §-dest 40 ja 45 , kus vastavaid termineid on kasutatud. Samas on neid termineid kasutatud ka PS §-des 21 ja 24 ning § 44 lg-s 1, mis ei ole vabadusõigused, vaid menetlusõiguslikud garantiid (§-d 21 ja 24) või hoopis õigus riigi positiivsele tegevusele (§ 44 lg 1). Enamik vabaduspõhiõigusi ei sisalda viidet vabadusele, nagu nt PS §-s 16 sisalduv õigus elule ehk eluvabadus, mis on formuleeritud lihtsalt subjektiivse õigusena. Üldine vabaduspõhiõigus tuleneb PS § 19 lg-st 1 (vt § 19 komm 2). Soorituspõhiõigused on õigused riigi positiivsele tegevusele. Selle funktsiooni täitmiseks ei
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse usulistest, poliitilistest
Kõik kommentaarid