Gustav Suits (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Gustav Suits

Gustav Suits — (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli ta sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseim tegelane. Tema elutöö on rikas ja mitmes suunas algatuslik. Ta arendas silmapaistvalt armastusluulet ja enesetunnetuslikku mõttelüürikat ning oli oma kõrgsaavutustega eeskujuks mitmetele hilisematele luuletajatele.
Gustav Suits sündis Tartumaal , Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid). Suitsule sellest aga ei piisanud , ning ta täiendas end veel iseseisvalt. Ilukirjanduse kõrval huvitasid teda veel erisuunalised mõtlejad nagu Darwin , Marx ja Nietzsche . Tähtsaks teejuhiks olid kuulsa taani kirjandusloolase Georg Brandese tööd.
Gümnaasiumi ajal alustas Suits kirjanduslikke katsetusi. Tema enda sõnul hakkas teda luuletuste kirjutamine huvitama 15. aastaselt. Esimene album „ Vesiroosid “ ilmus 1899.a. Sealt algas kirjanduslikku noorsugu koondav tegevus ja ühisväljaannete toimetamine. 1901. aastast viibis Suits suviti Soomes, kus tegutses järelaitajana saksa keeles. Sealt sai ta väärtuslikke kogemusi ja uusi tutvusi.
1903. a heideti Suits Koidula mälestusõhtu korraldamise pärast ajutiselt koolist välja, kuid lõpetas sellegipoolest 1904 gümnaasiumi kuldmedaliga.
Samal sügisel astus ta Tartu Ülikooli, kust läks 1905. a üle Helsingi ülikooli. Oma stuudiumi peaaineteks valis ta üldise kirjandusloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule . Ta ei unistanud siiski vaid filoloogi karjäärist, vaid mõttes oli ka ilukirjanduslik looming ja ajakirjanikutöö. Samal aastal ilmus Helsingis tema debüütkogu „Elu tuli“. Õpingute kõrvalt kulus tal palju aega ka Noor-Eesti tegevuse organiseerimisele ja rühmituse väljaannete toimetamisele, sest 1905. aastaks oli Suitsust saanud selle kirjanduslik-kultuurilise rühmituse vaimne juht. Ta oli „Noor-Eesti” väljaannete, albumite „Noor-Eesti” I-V (1905-1915), „Võitluse päivil” (1905), ajakirja „Noor-Eesti” ( 1910 -1911) toimetaja (osalt koos Friedebert Tuglasega).
Pärast ülikooli lõpetamist 1910.a jäi Suits Helsingisse, kus töötas esialgu ülikooli raamatukogus.
1911. a sai Gustav Suitsu elus tähtsaks, kuna siis abiellust ta õpingukaaslase, Põhja-Soomest pärit, Aino Thaivòniga, kellest sai hiljem soome keele lektor Tartu Ülikoolis. Aino on Gustavi noorusest ka raamatu kirjutanud.
Suitsu järgmiseks töökohaks peale ülikooli raamatukogu sai 1913.a soome ja rootsi keele õpetaja Helsingi vene gümnaasiumis. 1913 ilmus ka tema teine luulekogu „ Tuulemaa “, mida võib võtta tema viljakaima loomeperioodi alguseks (1913-1922).
1914 sai ta Helsingi ülikoolilt stipendiumi Pariisi, kuid maailmasõja alates oli sunnitud naasma Soome. 1917. a revolutsiooni järel tegutses Suits lühemat aega poliitikas. Esitatas tõrjuvat vastukaja leidnud märgukirja „Eesti Töövabariik“ ja oli eesti välisdelegatsiooni liige Stockholmis .
Kui 1919.a alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse kõrgkoolina, kutsuti Suits eesti ja üldise kirjanduse õppetoolile. Tartu ülikoolis õnnestus tal ka karjääri teha, ning 10 aastaga korraliseks professoriks tõusta.
1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade „Murrang“ ja „Tarapita“ toimetamisest (1921-1922). Järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel.
Peale 1920 ja 1922 ilmunud teoseid polnud tal enam pingelise õppetöö kõrvalt aega värsiloominguks, mistõttu avaldas ta paari järgneva aastakümne jooksul vaid mõne uue luuletuse . Sel ajal pani Suits aluse eesti kirjandusteadusele, koolitas esimese põlvkonna kirjandusuurijaid, keskendus eesti vanema kirjanduse, eriti Kreutzwaldi käsitlemisele.
Kuigi Suits jäi ametisse ka pärast Eesti okupeerimist 1940. a, oli tema viljakas tegevus ülikoolis lõppemas. Sõjatules hävis tema kodu ja suur osa käsikirju. 1944 lahkus Suits Eestist ja siirdus Soome kaudu Rootsi.
Ta suri 1956 ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

luule

Luuletajana oli Suits Eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust. Tal oli komme oma värsiloomingut uuteks trükkida, mõnikord muutes oluliselt esialgset teksti või piirdudes vaid nende kogudes ümberpaigutamisega. Seetõttu on ka mitmeid tema luuleteoseid ilmunud erinevates versioonides, mida on mõnigi kirjandusloolane talle ette heitnud.
G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes “Uus Aeg” (1899-1901). Need on tagasihoidlikud luuletused mis kaitsevad rahvuslikke huve. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus “Vesiroosid”.

„Elu tuli“

Tema esikkogu "Elu tuli" mis ilmus 1905 Helsingis oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu.

See koondab Suitsu luulet aastast 1900. Kogumiku nimiluuletus valmis viimaste hulgas, ning on mõtestavaks raamatule ja tema luulele tervikuna. See on loodud noore inimese vaatekohalt, kus autor näeb eelkõige noortes jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks.
Uudsena mõjus omas ajas Suitsu armastuslüürika samas kogumikus , mille avab igatsuslaul „Oma saar“.
Humanistina kujutas Suits ka tihti valitseva võimu julmust. (1905 ilmunud „Jõululaul“ häbimärgistas tsaarirežiimi)

„Tuulemaa“

Suitsu 2. kogumik ilmus 1913. a. Selleks ajaks oli autor jõudnud kõrgema nõudlikuse ja esteetiliste tõekspidamisteni. See kogu esitab teda küpse meistrina. “Tuulemaa” luuletuste tekkes pidas Suits ise oluliseks murranguid nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Samuti toonitas ta, et luuleraamatuni ulatus skandinaavia, vene, saksa ja prantsuse intensiivselt impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendusi.
Viljakaimaks loomeperioodiks olid aastad 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu "Ohvrisuits" (1920), ballaad "Lapse sünd" (1922) ja kolmas luulekogu "Kõik on kokku unenägu" (1922). Peale seda ilmus veel 1933.aastal valikkogu “Aastate aknal” ning 1938. aastal “Kogutud luuletused”.
Kahel aastakümnel kolmandat kogumikku avaldas Suits ainult mõne uue luuletuse. Taas tekkis vajadus värsiloominguks kodumaale raskeil aastail ja pagulaspõlves, mille tulemus on kirjaniku viimase luulekogu.

„Tuli ja tuul“

Ilmus 1950.a rootsis. Kolmetsükliline luulekogu:

Valdavalt mälestuslik, kus kajastuvad tema mälestuspildid lapsepõlvest (kodumurdes „ Kerkokell “) ning ka Tartust ja seal veedetud ajast, näiteks tooduna „Tartu rahu“ja „Kateedrist“, mis annab pildi tööst ülikoolis.

Valitseb traagiline, sapiselt irooniline ja sarkastiline suhtumine. Luuletus „Võõras vägi märgib punaväe saabumist Eestisse. 1941. a juuniküüditamise aegset hirmu annab edasi luuletus „Haarangu aegu“ Suits kujutab ka valusat kaasaelamist oma kodu hävimisele. Ta pilkab ka Saksa okupatsioonivõimude mundrikandjaid. Kõige masendava kõrvalt kutsub ta aga siiski rahvast jääma ausaks ja iseseisvaks.

Põhijoon on eleegiline (kurb, kaeblik). Näiteks „Pagulastes“ keelitab Suits Rootsi rannavalvureid mõistvalt suhtuma vaevatud põgenikesse.
Peale seda kogu avaldas Suits veel vaid mõne luuletuse.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

metsamees Õppematerjali autor

kronoloogiline elutee ja looming

gustav suits eesti kirjanik

Sarnased õppematerjalid

ppt

Gustav suits

Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana

Eesti keel

doc

Gustav Suits referaat

Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, NoorEesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. G. Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha

Kirjandus

pptx

Gustav Suits

Gustav Suits   Gustav  Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu   Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas.  Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt.  Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust.  Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal.   Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga.

Eesti kirjandus

doc

Kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti

ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub

Kirjandus

pptx

Gustav Suits

Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti

Eesti kirjandus

doc

Eesti kirjandus 1905-1920

1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Neil ilmus 5 albumit : ,,Noor-Eesti I" 1905 ,,Noor-Eesti II" 1907 ,,Noor-Eesti III" 1909

Kirjandus

docx

Eesti kirjanikud: Gustav Suits, Ernst Enno, V.Grünthal-Ridala

Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.

Kirjandus

docx

Eesti kirjandus 1905-1922

1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri. I 1905 II 1907 III 1909 IV 1912 V 1915

Kirjandus

Rohkem sarnaseid