LASTE TOIMETULEK LÄHEDASE SURMAGA JA TEMA ABISTAMISE VÕIMALUSED NÕUKOGUDE AJAL (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Lapse arusaam surmast

Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks

Sotsiaalteadused

11

rtf

Lapse lein

Mida endast kujutab leinamine?.......................................................................... Laste lein.............................................................................................................. Mida laps vajab, et end hästi tunda?................................................................... Lapse lein oleneb:................................................................................................ Milles laste lein avaldub?..................................................................................... Kuidas erinevas vanuses lapsed näevad leina?................................................. Mida saame teha leinas lapse abistamiseks?..................................................... Räägi lapsega surmast.................................................................................... Kasutatud materjal.............................................................................

Psühholoogia

4

docx

Kaevame vanaema üles

Seda peavad tegema vanemad turvatunnet pakkuval viisil, nende seletused peavad olema kergesti mõistetavad ja lapse küsimustest lähtuvalt. Samuti võib poolik tõde kahjustada lapse ja täiskasvanu vahelist suhet. See, et Puttet ja Malvat ei võetud matusele kaasa oli samuti vale, väga tähtis on, et laps ei jääks matusetalitusest kõrvale. Matusetalitusest osavõtuga saab laps väljendada oma armastust lahkunu vastu ja kurbust tema lahkumise pärast. Arvatakse, et laps ei saa aru ja , et matus võib traumeerida last, kuid ma arvan, et see otsus tuleb siiski jätta lapsele/lastele. Loomulikult tuleb neile selgitada, mis hakkab matusel toimuma. Samuti ei tohiks last sundida matusetalitusest osa võtma. Lapsele tuleb selgitada, miks inimesed nutavad, kuna see on normaalne. Vahel juhtub, et laps hakkab talituse ajal naerma, siis ei tohiks last keelata, võib-

Kirjandus

13

doc

Laps lahutus- ja leinaprotsessis

kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41)

Ühiskond

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel

Perekonnaõpetus

82

pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Looheinaga, kes andis ülevaate tänapäeva hauakivide sümboolikast, inimeste eelistustest, skulptori tööst ning andis võimaluse kasutada selle firma katalooge. Lisaks intervjuule viisin läbi ka ankeetküsitluse. Küsitletavaid valisin Tallinna elanike seast juhuslikkuse alusel. Küsitluses osales 50 vene rahvusest ning 50 eesti rahvusest elanikku vanuses 18-30 aastat. Käesolev vanuserühm on üles kasvanud muutuvas 1990.-2000. aastate Eesti ühiskonnas. Ajaperioodil, kui nõukogude ideoloogia oli jäänud selja taha, kuid midagi uut aga polnud veel üles ehitatud. Noored on kõige aktiivsem internetivõrgu kasutajad, tihti omavad nad sõpru välismaalt, mõned saanud võimaluse palju reisida ja välismaal töötada. Kultuuridevaheline kommunikatsioon, samuti eeskujud mõjutavad nende maailmakäsitust. Pealegi erineb laste ilmavaade eriti tänapäeval oma vanemate omast, ajad muutuvad kiiresti. Paljud vastajatest ei

Humanitaarteadused

29

docx

Sotsiaalpedagoogika

- Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses ­ esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud ­ sest 'probleeme polnud', lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel. Sotsiaalpedagoogika ­ eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine ­ kas mahub siia definitsiooni sisse? Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

52

odt

Perevägivallast

..................................................................................................................45 Lisa 2 Testid....................................................................................................................................50 Lisa 3 Pildid....................................................................................................................................53 Sissejuhatus Laste vastu suunatud vägivalda ja julmust on esinenud kogu ajaloo vältel. Lapsi on tapetud nii 2 poliitilistel, majanduslikel kui ka religioossetel põhjustel. Lapse surmamist on õigustanud tema sünnipärane puue, samuti sugu. Ka soovimatuid lapsi on tapetud. Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all

Kirjandus

Kommentaarid (0)