Laamtektoonika (0)

1 Hindamata

Tallinna Laagna Gümnaasium
Marita Raudsepp
LAAMTEKTOONIKA
Loodusteaduse referaat
õp. Marko Häelm
Tallinn 2011

Sisukord
Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3
1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4
1.1. Pusklevad laamad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
1.2. Avanevad ja sulguvad ookeanid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . 8
2.1.Maavärina põhjused ja ohutsoonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
2.2.Maavärina tegevus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . ..9
2.3.Maavärina tegevuse mõõtmine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . 10
3. Vulkaanid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11
3.1.Mitmesugused magmakivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . .11
3.2 Vulkaanid ja nende tegevus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12
3.3 Lõhanguvuklaanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .12
3.4 Vulkaanide paturegister. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15
Lisad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16
Sissejuhatus
Laamtektoonika on äärmiselt huvitav teeema kuna see räägib meile meie kodu ehk meie planeedi Maa ajaloost. See räägib sellest, kuidas ta kunagi välja näeb ja ennustab, kuidas ta paari aasta pärast võiks välja näha. Maakoore iga künka kohta võib rääkida pika loo selle tekkimise kohta.
Selles uurimustöös kirjutan ma laamade liikumist. Ma üritan leida vastust küsimustele nagu miks Maa geograafiline välimus on läbi aastate muutunud, miks tekivad maavärinad, kuidas tekivad mäed. Räägin ookeanide tekkest- vanadest ja noortest ookeanidest. Räägin vulkaanide tekkest ja sellest, kuidas nad toimivad . Jõuan selgusele kuidas tekib magma ning miks tekivad vulkaanid just teatud piirkondades.
1.Laamtektoonika avastamine
Maakoore vertikaalsete liikumiste avastamine oli esimene revolutsioon geoloogia teaduses. Teine geoloogiarevolutsioon toimus möödunud sadandi kuuekümnendal või seitsmekümnendal aastail, mil tõestati, et lisaks maakoore kerkimisele ja vajumises on ta ka pidevas horisontaalses liikumises, mille tagajärjel tänepäeva mandrid on kord lähenenud ja lõhenenud. Selle uue teooria nimeks on laamtektoonika.( Heldur Nestor , Anto Raukas , Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Maa sarnaneb siseehituselt kanamunaga. Ta koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest. Maakoorelaamade piiridel toimuvad aga põhilised geoloogilised protsessid.: Laamade servad liigitatakse lahknevateks e. tõukeservadeks, kokkukulgevateks e. põrkeservadeks ja nihkuvateks e. nihkeservadeks. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides , moodustades ligikaudu 70 000 kilomeetri pikkuse ühtse veealuse mäestikusüsteemi. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Ookeani keskmäestiku kohal tõusev konvektsioonivoog lahkneb kahele poole ja tõukab maakoorelaamad laiali, varsti täituvad maakoore lõhed basaltse magmaga. Nii tekib rifti vööndis uut ookeanilist maakoord pidevalt juurde. Seetõttu niinimetatud “noored” ookeanid, nagu Atlandi ookean ja India ookean laienevad . See protsess on väga aeglane, vaid 2-15 sentimeetrit aastas. Laienev ookeaniline maakoor lükkab enda ees laiali ka samade laamade koosseisu kuuluvad mandrid. Õhukene vedel astenosfäär etendab seejuures otsekui määrdekihi osa, mille pinnal lotisfäärilaamad sujuvalt edasi libisevad .(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
4
1.1.Pusklevad laamad
Et ookeanide riftivööndis kasvab pidevalt maakoort juurde, siis peab teda kuskil sama palju ka hävinema, sest maakera paisumist ei ole siiani täheldatud. Selliseks piirkonnaks on osutunud näiteks ookeanisüvikute vöönd, mis ümbritseb Vaikset ookeani. Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks. Vastakuti liikuvate, just nagu pusklevate laamaservade surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist, graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Kui laamade pusklevad põrkservad on mõlemad ookeanilisest maakoorest, tekivad neelduva laamaserva kohal kaarjad vulkaanilised saarestikut, nn saarkaared, nagu Vaikse ookeani lääneservas Kuriliidid, Filipiinid jt. Juhul kui ookeaniline laamaserv sukeldub mandrilise maakoore serva alla, tekivad seal vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Selline olukord valitseb Lõuna-Ameerika läänerannikul Andide mäestikud. Vanade, Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks..(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Mõnel juhul võivad naaberlaamade servad üksteise suhtes nihkuda, ilma et see juures tekiks eriti suurt vastastikust survet. Selliseks nihkeservaks on näiteks Põhja-Ameerika läänerannikus Los Angelese ja San Francisco piirkonnas olev San Andrease süvamurrang, mil lõuna pool jätkub California lahena. Selle murranguga on seotud mitmed meie sajandi laastavaimad maavärinad, sest kulgeb otse läbi San Francisco miljonilinna. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
5
1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid
Üleöeldust nähtub, et ookeane võib jagada noorteks ehk avanevateks (Atlandi tüüp) ja vanadeks ehk sulguvateks (Vaikse ookeani tüüp). Kui mingi ookean sulgub ka tema vastasrandadeks olnud mandrid ühinevad, siis peab senine konvektioonivoogude süsteem vahevöönd ümber korralduma. Peavad tekkima uued ookeanikoore neeldumisvööndid senise avaneva, Atlandi tüüpi ookeani servades. Sellest peale muutub viimane kitsenevaks, sulguvaks. Samal ajal jätkab kuskil liitunud mandrite all tegutsemist konvektsioonivoo senine tõusuharu, hakates seal maakoort lõhestama ja laiali rebima. Nii tekivad mandrilisse maakoorde uued lõhangud ning võib hakata avanema uus ookean. Sellised riftialangus on tänapäeval Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika , Njassa) ning Punase mere ja Sunumere kohal. Ka Baikali järv paikneb ühes sellises lühangus. Seega teevad kõik ookeanid läbi kindla elutsükli, avanedes nooruspäevil ja sulgudes vanaduspõlves.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Ookeanide laianemise ja kitsenemise, avanemise ja sulgumise käidus on pidevas liikumises ka mandrid, mis samuti kas kaugenevad või lähenevad, lagunevad või liituvad. Mandrid on otsekui passiivsed reisijad hiiglaslikel konveierilintidel, mille ülemise osa moodustab maakoorelaam, alumise konvektsioonivoo silmus Maa vahevöös. Mõned tänapäeva mändrid, nagu Euraasia , koosnevad arvukaist omavahel liitunud maakoorelikdudest, mis minevikus on paiknenud täiesti erinevais kohtades. Teised mandrid, näiteks Aafrika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktika on alles geoloogiliese Keskaegkonnas, sauruste ajastul, laialu pudenenud. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
1.3 Mandrite rännuteed
Ookeani ja mandrite asend on kõvasti muutunud viimasel 550 miljoni aasta jooksul. Pisut varem, Aguaegkonna ehk Proterosoikumi lõpul olid kõik mandripangad kuhjatud ühtekokku ülimandriks (superkontinendiks), mida nimetatakse Rodiniaks. Vanaaegkonna alguses, Kambriumi ajastulsee lagunes ja tükid hakkasid laiali harjuma. Eeraldusid Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika (Ida-Euroopa), Siber, Kasahstan , Põhja-Hiina(joonis 3A). Ülejäänud mandrid jäid hiiglalsiku gondwanamaa kooseisu, mis paiknes ekvaatori piirkonnas.
6
Baltika ürgmanner(kratoon) oli siis umber 60-ndal lõunalaiusel. Mandrite hajumine jätkus ka läni kogu Ordoviitsiumi ajastu, mil Gondwana kooseisust eraldusid mitmed väiksemad maakoolekillud- mikrokontinendid. Sellisteks olid Avaloonia(tänepäva Põhja-Saksamaa, Belgia, Inglismaa ja Newfoundland), Böömi massiiv (Tšehhi), Florida jm.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)Sukyru ajastu jooksul (443-416 mln aastat tagasi) hakkas sulguma lapetuse ookean, mis jäi Põhja-Ameerika (Laurentia) ja Baltika krantooni vahele. Nende ürgmandrite lõplik ühinemine Laurussia mandriks, nind Skandinaavia möestiku teke leidis aset Devoni ajastu alguses(vaata pilti lisades). Baltika ürgmanner koos praeguse Eestimaaga oli selleks ajaks triivinud ekvaatorile. Samal ajal jätkus ka Põhja-Ameerika ja Gondwana koosseisu kuuluva Aafrika järkjärguline lähenemine ja lapetuse ookeani lõplik sulgumine, mille tulemusena tekkis Apalatšide mäestik. Laurussia ja Gondwanaga ühinesid seejärel ka kõik teised mandrid, ning Permi ajastuks (299-251 mln a tagasi) kujunes välja uus ülimanner – Pangaea. Sellesse lõikus praeguse Vahemere, Kaukaasia ja Himaalaja kohal paiknenud Tethyse ookean.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Keskaegkonna jooksul, alates Juura ajastust (199-145 mln a tagasi), hakkas Pangae intensiivselt lagunema , eriti tema lõunapoolne, Gondwana mandrite osa. Kriidi ajastu jooksul (145-65 mln a tagasi) eraldusid peaaegu kõik nüüdismandrid üksteisest, viimastena Põhja-Ameerika ja Euraasia ning Austraalia ja Antarktis . Hakkasi tekkima Atlandi ja India ookean . Nende pidev laienemine ning mandrite asetumine oma praegusele kohale on kestnud kogu Uusaegkonna ehk Kainosoikumi. Selle jooksul sulgus Tethyse ookean ja tema kohale kerkisid Alpi-Himaalaja süsteemi noored kurdmäed. Vahemeri , Must ja Kaspia meri on selle kadunud ookeani viimased jäänukid.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Üleöeldu kinnitab, et Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise , ning nende ühtekoongumise staadiumid. Selliseid tektoonilisi suurtsükleid nimetatakse superkontinentaalseteks ehks Wilsoni tsükliteks. Nimetus tuleneb sellest, et tsükli lõpuks moodustub Maal üksainus ülimanner, nagu näiteks moodustusid superkontinendid Rodinia ja Pangae. Superkontinentaalse tsükli pikkus on umbes 300 miljonit aastat. Tsükli osad: Mandrite hajumise ja koondumise staadiumid on enam-vähem võrdse pikkusega, 150 miljonit aastat. Seega, vaatamata Maa tektoonilise arengu näilisele
7
kaootilisusele, on selles siiski üsna selgesti tajutav arenguloogika. Toimub aine ringkäik maakoorekivimite ja vahevöö ainese vahel, millega kaasneb maakoorelaamade liikumine ja keerukama koostisega mandriliste maakoore juurdekasv. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
2.Maavärinad
2.1.Maavärina põhjused ja ohutsoonid
Maavärin avaldub maapinna ja ehitiste vappumisena, millega võib kaasneda kõmin. Tugevama maavärina puhul purunevad hooned ja rajatised, maapinda tekivad lõhed, merel esinevad hiidlained.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Maavärinaid põhjustavad enamasti maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged , mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakoreplikkide omavahelisi nihkeid nind vallandavad hiigelenergia. Maavärinad on sageli seotud ka vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega. Nõrgemaid, piiratud levikuga maavärinaid võivad põhjustada varingud maa- alustes koobastes ja laviinid. Tehismaavärinaid kutsuvad esile lõhketööd kaevandustes ja karjäärides, tuumakatsetused, õppepommitamised. Tehis-maavärinate hullka hulka võib tinglikult lugeda ka suurte veehoidlate täitmisel tekkida võivad maavärinad. Nimelt suureneb veehoidla piires koormus maapinnale, mis võib maakihtides paindeid või nihkeid esile kutsuda(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Seda kohta maakoores, kus maavärina puhul toimub kihtide omavaheline liikumine, kutsutakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks. Epitsenter on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt. Pindmiste ja tehislike maavärinate puhul laguneb kolle epitsentriga enam-vähem kokku. Hüpotsenter jääb tavaliselt maakoore piiresse, s.o kuni 60 kilomeetri sügavuseni maapinnast .Mõnedel juhtudel võib süvavärina kolle paikneda vahevöös kuni 700 kilomeetri sügavusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
8
Kõige tugevamad ja ohtlikumad maavärinad on seotud tektooniliselt ja vulkaaniliselt aktiivsete maakoorelaamade servadega. Eriti just laamade põrkeservadega, kus vastakuti liikuvad ehk nn pusklevad laamad tekitavad maakoorekihtide deformatsioone- kurde, nihkeid ja murranguid. Selliseks tektooniliselt aktiivseks piirkonnaks on Vaikset ookeani ümbritsev kurdmäestike(Andid, Kordiljreerid, Aeluudid) ja saarkatte(Kuriliidid, Jaapan, Filipiinid, Melaneesia ) vöönd.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
2.2.Määvärina tegevus
Maavärinad on väga erineva tegevusega , alates inimesele tajumatust võbinast kuni täieliku laastamistööni, kusjuures maavärina tugevus mingis punktis sõltub maavärina kolde kaugusest ja seal vallandunud energia hulgast. Maavärina suhtelise tugevuse hindamiseks kasutatakse 10- või 12-pallist skaalat , mida kokkuleppeliselt nimetatakse intensiivsuse skaalaks. Hindamise aluseks on võetud maavärina toime inimese meeleelunditele ja elukeskkonnale ehk teiste sõnadega tema tugevust hinnatakse tahajärgede alusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Maavärina 12-palline intensiivsuse skaala on järgmine :
1 pall- tõuget tajuvad vägta üksikus, eriti tundlikud inimesed erandlikel tingimustel;
2 palli- tunnevad väheste hoonete kõrgemail korrustel;
3 palli- hoonete ülemistel korrustel selgesti tunda;
4 palli- hoones tunnevad paljus, väljas üksikud, klaasid klirisevad, seinad nagisevad;
5 palli- tunnevad praktiliselt kõik, ,mõned toidunõud ja aknaklaasid purunevad, kerged esemed kukuvad ümber, puud ja postid kõiguvad;
6 palli- rasked esemed nihkuvad kohalt, krohv langeb alla;
7 palli- seintes tekivad praod ;
8 palli- tekivad varingud;
9 palli- ehitised nihkuvad kohalt, maapinnas tekivad lõhed;
10 palli- enamus hooneist puruneb, raudteerööpad kõverduvad, tekivad maalihked ;
11 palli- hooned muutuvad rusudeks, esineb maapinna nihkeid ja murranguid;
12 palli- täielik häving. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
9
( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kinemetrics_seismograph.jpg )
2.3. Määvärina tugevuse mõõtmine
Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafidega. Selline mõõtmistehnika põhineb asjaolul, et maavärina puhul tekivad kivimeis elastsed võnked, mis levivad maavärina koldest kaugemale seismiliste lainetena, analoogiliselt sellele, kuidas õhus levivad helilained. Seismograagi abil on võimalik neid võnkeid seismogrammina üles kirjutada. Võngete amplituud seismogrammil on seda suurem, mida tugevam on olnud tõuge maavärina koldes ja mida lähemal paiknes seismograad koldele.
Maavärina tugevust tema koldes vabanenud energia hulga järgi nimetatakse maavärina võimsuseks, mida väljendatakse magnituudides. Selleks kasutatakse enamasti Richteri võimsuseskaalat, mis on ülesehitatud logaritmiliselt. See tähendab, et maavärina võimsuse kasv ühe magnituudi võrra mängib tegelikult 62 korda suuremat energiahulka.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Kõige võimsamad maavärinad, tugevusega 8,9 magnituudi, on aset leidnud 31. jaanuaril 1906 Ecuadori põhjaranniku lähedal ja 2. märtsil 1933 Jaapani kirderanniku lähedal Hiroshima aatomipommi võimsusega. Üle 8,9 magnituudised maavärinad pole teoreetiliselt võimalikud. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
10
3.Vulkaanid
3.1.Mitmesugused magmakivimid
Kui ookeanide põhja moodustab meresetete all must ühetooniline basalt, siis mandritel ja nende äärtel on kaljukivimite pilt palju kirevam ning laialdaselt levib hele, roosades punakates värvides graniit -magmakivim, mis ookeanipõhjas puudub!(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Püüdes nüüd seostada tardkivimite levikut Maa laamtektooniliste liikumistega, saame järgmise pildi. Ookeani keskmäestikes loob astenosfääris tõusev aluseline magma tardudes ookeanipõhja, mis ookeanilise litosfääri kooseisus triivides, jahtudes ja setete alla mattudes muutub ligikaudu 200 miljonit aastat pärast oma sündi gravitatiooniliselt ebastabiilseks ja hakkab ookeanisüvikute piikronnas sukelduma vahevöösse(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Vahevöösse vajuva ookeanipõhja balastide ja ränumudade osalisel ülessulamisel tekib keskmine ehk andesiitne magma, mis ookeani põhjale, süvikute kõrvale välja purskudes, ehitab sinna vulkaanilisi saarkaari . Oma “toodet”- basaltset magmat saadab sukeldusvööndis üles ka astenosfäär. Kui aga ookeaniline litosfäär sukeldub mandrilise maakoore alla, haaratakse ülessulamisse ka mandrilise koore murenemise, settimise ja moonde läbi teinud nind neid protsessides ränist ja alumiiniumist rikastunud kivimid. Need sünnitavadki kõige ränirikkamat, happelist magmat , mille tardumissaadusena tunneme graniiti. Graniit on Päikesesüsteemi unikaalne , vaid planeedile Maa omane omagmakivim. Nii ränirikas magma saab tekkida vaid kivimitest , mis on planeedi pinnal läbinud ulatusliku keemilise murenemise ja settimise protsessid. Esimesed graniidid ilmusid Maal ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi- mirjard aastat hiljem, kui seni teadaolevad vanimad basaldid, sette ja moondekivimid.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
11
3.2.Vulkaanide ehitus ja tegevus
Kõige tavalisemaks vulkaanitüübiks on koonusekujuline tulemägi, mille tipud on kausjas kraater . Kraatrit ühendab maapõue sügavuses paikneva magmakoldega torujas vulkaanilõõr. Vulkaanipurske puhul lõõri ja kraatri kaudu väljapaisatud sulavedel laava või tahkete purd-
osakeste mass, nn püroklastiline materjal, ladestub valdavalt otse vulkaani nõlvadele, kasvatades seda nii kõrgusesse kui ka laiusesse. Nii moodustuvad kihilise ehitusega vulkaanikoonud. Selliseid koonilise ehitusega vulkaane nimetatakse tsentraalseteks ehk koonusvulkaanideks. Nende pealõõrist võib külgedele suunguga kõrvallõõre, mis lõpevad vulkaani nõlvadel parasiitkoonusega. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Teine vulkaanide põhitüüp on lõhevulkaanid. Nende puhul voolab laava maapinnale piklike maakoorelõhede kaudu, moodustades ulatuslikke lamedaid laavakatteid, ilma oluliselt kõrgusesse pürgimata. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Mõningatel juhtudel, kui maapõuest kerkiv magma sisaldab palju gaase ja tardub kiiresti, ummistades vulkaanilõõri ülaosa, võib kogu vulkaanikoonus õhku lennata . Siis tekib maapinda lai plahvatuskaldeeraks. Ei ole haruldase juhtumid, kus kaldeera põhjas, vana lõõri kohale kasvab uus vulkaanikoonus. Nii näiteks on ka Vesuuv kerkinud umbes 6000 eKr moodustunud Somma-nimelise hiigelkaldeera kohale, olles hiljemgi üle elanud mitmeid purustusi ja taassünde.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
3.3 Lõhanguvulkaanid
Vulkaanid paiknevad neis kohtades, kus esinevad Maa vahevöö ainese keskevood, mis maakoores leiduvate lõhede kaudu magma maapinnale välja murravad . Enamasti leiab see aset hiiglaslike, liikuvate maakoore laamade servadel. Üheks sellise kohaks on maakoorelaamade tõukeservad ookeani keskmäestiku hiidlõhangu ehk rifti alal, kus vahevööst tõusvad konvektsioonivood tulikuuma basaltse magma järjepanu tekkivatesse maakoorelõhedesse suruvad, millest osa laavana merepõhjale välja voolab ja ookeani keskmäestiku moodustab. Üksikuis kohtades võivad keskmäestiku tipud veepinnast kõrgemale kerkida ja moodustada vulkaanilise tekkega saari. Just sellisteks on Atlandi ookea-
12
nis Island ja Assoorid, Vaikses ookeanis Lihavõttesaar ja Galapagose saared. Kuidas uues vulkaanisaared võivad sündida, selle tunnistajateks olid 1963. aasta sügisel Islandi lõunaranniku kalurid. Kohale, kus merepõhja sügavuseks oli 130 meetrit, kerkis viie päevaga vulkaanikuhik kõgusega 60 meetrit üle merepinna. Selle, Surtsey saare kasv kestis 1956. aasta maini, mil vulkaani aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli saare läbimõõt 1,2 kilomteetrit ja kõrgus 174 meetrit. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Mõned, algselt ookeani keskmäestiku telje osas tekkinud vulkaanisaare on ookeanipõhja laienemise tõttu rifti vööndist eemaldunud. Need on enamasti kustunud, kuid vahel säilitanud teatud jääkvulkaanismi nähud. Sellisteks on Kanaari ja Rohelise neeme saared Atlandi ookeanis ning Reunioni saar India ookeanis. Ka üksildane, metsik Püha Helena saar Lõuna-Atlandis kus pagendus olles kustus Napoleoni eluküünal, on sellistest , mis lõpetas tegevuse 9 miljonit aastat tagasi. Ookeanipõhi tema ümber on 4600 meetri sügavune.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Laamade tõukeserval, riftivööndis paiknevad vulkaanid on valdavalt lõhevulkaanid. Nende põhiliseks purskeproduktiks on hästivoolav basaltne laava, mis sisaldab vähe gaase. Seetõttu on pursked suhteliselt rahulikud. Plahvatused tekivad purskamise algfaasis , kui magma maapinnale välja murrab. Põhimõtteliselt samasugused, maa sügavast vahevööst kerkiva basaltse madma tõusuvoogudega on seotud ka vähesed mandrite sisemaal paiknevad vulkaanid. Sellisteks on Ida-Aafrika kirtmaal Tansaania , Keenia ja Etioopia kandis olevad tulemäed, sealhulgas Kilimanjaro, Keenia, Meru jt. Need paiknevad mandrilise maakoore hiidlõhangu piires, mille pikkus on 6500 ja suurim laius 110 kilomeetrit, mida võib pidada kunagise Gondwana hiidmandri killunemise jätkuks ehk teiste sõnadega uue, avaneva ookeani tekke algstaadiumiks.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
3.4 Vulkaanide paturegister
Santorin, Egeuse meres, u 1500 eKr, plahvatuse purustas Thera saare, hiidlaine ja tuhasadu laastasid Kreeta saart , mõnede oletuste kohaselt hukutasid need Vana-kreeka minose kultuuri, seostatakse ka Altantise juhukga, ohvrite arv teadmata.
13
Kokkuvõte
Seda uurimustööd kirjutades saind kõvasti laiendada oma silmaringi Litosfööri suhtes. Sain teada, kuidas maakoor kuidagi liigub ja miks ta just niimodi liigub.
Tähtsamad punktid sellest uurimustööst:
*Laamtektoonika tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas.
*Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest , vastastikmõjudest ja hävimisest.
*Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad.
*Laamtektooniks loob aluse vulkanismi , maavärinate, mäetekke jms. Seotus küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainut Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat.
*Laamtektoonikat mõistetakse mõnikord teadusharuna, mis tegeleb laamade ja muu sellisega. . Vastava teadusharu nimi on tegelikult geotekotoonika
Kasutatud kirjandus
Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004. “Maa Universumis möödanik, tänapäev, tulevik” OÜ Reves Grupp
V i k i p e e d i a Vaba entsüklopeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Laamtektoonika (21.Jaanuar 2011)
Lisad
1.Devoni ajastu:
( http://www.geoeducation.info/geoturism/devon.php )

.ODT Laadi alla originaalfail 16 lk · .odt · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maritake Õppematerjali autor

Loodusteaduse referaat

laamtektoonika vulkaanid ookeanid maavärinad loodusteadus loodus referaat uurimustöö devon geograafia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Konspekt 2009 geoloogia

Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-

Geoloogia

doc

Maavärinate tekkepõhjused

TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Lavi

Keskkond

rtf

Laamtektoonika

sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100 200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 60 km sügavusel. Selle

Geograafia

docx

Geograafia, litosfääri konspekt

Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel:

Litosfäär

docx

LITOSFÄÄR - kordamine

Vulkaane leidub laamade piirialadel eriti laamade lahknemisel. Island asub laamade lahknemiskohas ja kuuma täpi piirkonnas, Eesti asub aga keset laama.  Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? Laamade liikumine on olnud viimasel aastal aktiivsem?  Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? Vulkaane võib esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel).

Litosfäär

pdf

Geoloogia küsimused ja vastused

3) kirjeldab geoloogilisi protsesse eri tüüpi laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas; 4) kirjeldab ja võrdleb vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purskeiseloomu magma omadustega; 5) teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist; 6) toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. Seletage laamtektoonika teooriale toetudes järgmisi fakte. Antarktikas leidub kivisütt. Alguses kuulusid kõik praegused laamad hiidmandri Pangaea koosseisu ning valitsesid teised olud kui praegu. Siis kõrvuti olnud laamade maakoorest võib leida samu ühendeid ja märke, et seal olid sama liiki taimed ja loomad. Vaikse ookeanilaama keskosas asuvatel Hawaii saartel on tegutsevad vulkaanid. Tegemist on kuuma täpi asukohaga, kus kuum magma tõuseb läbi õhukese ookeani maakoore tekitades

Geoloogia

docx

Ooeaniline ja mandriline kliima

piirkonnas, kuuma täpi piirkonnas, ka vulkaanilise tegvuse piirkonnas. Koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, on maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal on kese (epitsenter) Kõige tihedamalt on maavärinate epitsentrid laamade piiril. 1. Tõusukohad : * ookeanide keskahelikes * kontinentaalse rifi piirkonnas - * kuuma täpi piirkonnas 2. Vajumise piirkonnad: * laamade vahevööse vajumise vöönd. Maavärina leviku ja laamtektoonika vaheline seos Maavärinaid põhjustavad laamade triivimised, mis on laatektoonika uurimise sisu. Kui põrkuvad nt. mandrilised laamad, siis surutakse maakoore kihid suure pingegea kokku, pinge levib lainetena maavärinana. Või kui laamade küljetsi liikumise tulemusel tekib murrang, siis murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena – maavärinana. Maavärina tugevuse mõõtmine Richteri skaala järgi. Maavärinaid hinnatakse seismograafi abil

Geograafia

doc

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

.......laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke .......laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? (2 punkti) · Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? (3 punkti) · Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? (5 punkti).......................................... TV. Ül 1-3 lk. 20, 14. lk 21.

Geograafia

Rohkem sarnaseid