RIIGIKOHUS (0)

KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud:  Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080
eurot 19 senti ja viivise saamiseks  Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse  Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule
sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:  Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud?  – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1
alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe  Kas   kostjal   on   sadamateritooriumil   kaatri   valvamise   kohustus?  Kostjal   on
valvamise   kohustus,  kui   tegu   on   hoiulepinguga.   Poolte   vahel   ei   ole   hoiulepingut.
Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust
VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu”. Hageja
soovis kohta tasu eest kasutada. Poolte vahel on sõlmitud üürileping
VÕS § 883 Hoiulepingu puhul tuleb üleanda aluse valdus (dokumendid ja võtmed)
või peavad pooled lepingus ette nägema hoidja vastutuse asja valvamise või säilimise
eest. Selle juhtumi  puhul valdust üle ei antud -> Kostja vastutaks ainult  siis, kui
pooled oleksid hageja kaatri hoidmises kokku leppinud.
VÕS § 29 lg 1 – lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tahtest
VÕS § 29 lg 4 – videovalve sildid ja reklaamist võib iga mõistlik inimene järeldada,
et kostja turvateenuse kasutamine on mõeldud ka klientide vara kaitsmiseks
VÕS   §   29   lg   5   –   RK:   “lepingu   tõlgendamisel   tuleb   eelkõige   arvestada   lepingu
sõlmimise asjaolusid: lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on
samale   lepingutingimusele   varem   andnud,   lepingupoolte   käitumist   enne   ja   pärast
lepingu   sõlmimist,   lepingu   olemust   ja   eesmärki,   vastaval   tegevus-   või   kutsealal
mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupoolte
vahelist praktikat .”
VÕS § 1 lg 2 – nn segalepingu sõlmimine ei ole välistatud RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 lepingu muutmine Asjaolud:  Osaühingu   Plaadimehed   (hageja)   esitasid   hagi   MASON   EHITUS   OÜ   (pankrotis)
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks.  Poolte   vahel   oli   sõlmitud   töövõtuleping,   millega   hageja   kohustus   kostjale   tegema
plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu.  Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1


 Kas intressimäär muudeti ära?
VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist
VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks
loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
Hageja   välja  kirjutatud  arves  kostjale   oli  uus  intressi  määr  Rasdovski  võttis  selle
vastu, allkirjastas, aga see ei tähenda, et kostja oleks nõustunud selle intressimääraga. 
VÕS   §   13   Lepingut   võib   muuta   või   lepingupoolte   kokkuleppel   või   lepingus   või
seadusega ettenähtud muul alusel. Praegu intressimäära muutmiseks on ainult hageja
teinud tahteavalduse, mitte kostja. RK: “Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine
võib  erandjuhul   siiski  tähendada  arvel   märgitud   tingimustega   nõustumist.  Seda  nt
juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel
näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Praeguses
asjas kohtud selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole.” RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 olulised tingimused Asjaolud:   Osaühingu   Forbrist   (hageja)   esitas   hagi   Aktsiaseltsi   TKE   GRUPP   (pankrotis),
Borgino   Consulting   Ltd.,   Cranbrook   Holding   OÜ,   TKE   Kinnisomandi   Osaühingu
(pankrotis), Osaühingu Lamaran Grupp, Gatsby OÜ ja osaühingu Bulean vastu nõude,
täiendava nõude, nende rahuldamisjärgu ja pandiõiguse tunnustamiseks Aktsiaseltsi
TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi seitsme kostja vastu. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht  Kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku, nii et kostja peab maksma?
VÕS § 27 lg 1 “Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste
määramiseks   olulises   tingimuses   või   üksnes   arvavad,   et   nad   on   selles   tingimuses
kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles
tingimuses kokku leppimata.” Leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta RKTKo 2-17-101031, p 14 lahtised tingimused Asjaolud:  MTÜ Ühinenud Metsaomanikud (hageja) hagi MTÜ Risti Jahimeeste Selts (kostja)
vastu maa jahindusliku kasutuse lepingust tuleneva võla ja viivise nõudes  Hageja  ja kostja  sõlmisid maa jahindusliku kasutuse lepingu.  Kostjale  esitati  maa
kasutamise eest arve, mille ta tasus osaliselt. Hageja nõuav viivist  RK lahend: “Hagi aluseks oli leping, mille p 1 nägi ette, et kasutusse andjal on õigus
igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.” Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht:  Kas   hagejal   on   lepingust   tulenevalt   õigus   lisada   lepingu   esemete   hulka   uusi
kinnisasju ilma kostja nõusolekuta? 2


VÕS § 42 lg 3 p 14 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult
kahjustav   eelkõige   tüüptingimus,   millega   nähakse   ette   tingimuse   kasutaja   õigus
seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt
lepingutingimusi
Menetlusosalised: “Võlaõigus on dispositiivne ega välista kokkulepet, mille kohaselt
on rendileandjal õigus lisada lepingusse ühepoolselt uusi rendiesemeid”
VÕS   §   26   lg   1   Kolleegium:   “lg   1   kohaselt   võivad   lepingupooled   jätta   lepingut
sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele
tulevikus  või jätta  need tingimused ühe lepingupoole  või kolmanda  isiku määrata
(lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM-
le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks
pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused  Asjaolud:  Tulundusühistu   PIIMA-VISSI   (hageja)   hagi   Heilori   (kostja)   osaühingu   vastu
võlgnevuse ja viivise saamiseks  Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26
lg 1 mõistes  Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea
usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:  Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei
ole lahtine tingimus – tegemist on faktilise asjaoluga. Samas leidis kolleegium, et
hinnakirja olemasolu või kokkulepe ei välista lahtiste tingimuste sätete kasutamist.
Kolleegium:  “Säte  võimaldab  kohtul  teha  tingimuste  õigluskontrolli,  hinnates,  kas
määratud tingimus (sh hind) on kooskõlas hea usu põhimõttega”
VÕS  § 26  lg  3 kolmas  isik  (tapamaja)   võib määrata   ka tingimusi  (liha   kogus  ja
kvaliteet). See määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM-le.
VÕS § 26 lg 9 lepingu pool võib nõuda, et lahtise tingimuse määraks kohus. Liha
kogus on faktiline asjaolu, mida kohus kindlaks määrata ei saa. VÕS § 26 lg 9 alusel
lahtise lepingutingimuse kindlaksmääramine kohtus eeldab kohast haginõuet. Hageja
praegusel juhul sõnastas selle piisavalt selgelt ja see ei takistanud kohtul lahendamast
nõuet RKTKo 3-2-1-75-10, p 14 aksept vaikimisega Asjaolud:  AS   Morrison   Invest   (hageja)   hagis   Oksana   Asanova   (kostja)   vastu   1180   krooni
saamiseks.  Kostja parkis hageja parklas ja ei maksnud parkimistasu ära. 3


 Parklas oli üles pandud parkimise eeskiri.  Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:  Kas leping on sõlmitud? 
VÕS § 16 lg 1 “Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt
määratletud   ja   väljendab   pakkumuse   esitaja   (oferendi)   tahet   olla   ettepanekule
nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.” 
VÕS   16   lg   3   “Ettepanek   on   suunatud   kindlaks   määramata   isikule,   kui   ettepanek
seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises
või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud
pakkumist   avalikus   arvutivõrgus,   ettepanekuks   esitada   pakkumus,   kui   ettepaneku
tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.” Parkimiseeskirjad ei
ole ofert – see on pakkumine teha oferti. Kostja parklasse sõitmisel, tegi ta oferdi. 
VÕS  §  20  lg   1  “Nõustumus   (aktsept)  on  otsese   tahteavaldusega   või  mingi  teoga
väljendatud  nõusolek sõlmida  leping”  Hageja  ja kostja  vahel  lepingu  tuvastamisel
tuleb vaadata, kas kostja oferdile on vastatud akseptiga.
VÕS § 20 lg 2 “Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see
tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende
tegevus-   või   kutsealal   kehtivatest   tavadest.”   Praegusel   juhul   saab   akseptiks   olla
vaikimine   või   tegevusetus,   mis   tuleneb,   pooltevahelisest   praktikast   või   nende
vahelisestkokkuleppest.   Ei   saa   õelda,   et   parkimise   võimaldamist   saaks   lepinguks
lugeda. Saadeti ringkonna kohtusse tagasi, et tuvastada, kas pooltevaheline kokkulepe
või praktika on olemas. RKTKo 3-2-1-101-11, p 12 aktsept vaikimisega Ajsaolud:  TM Holt OÜ (hageja) esitas hagi aktsiaseltsi PLANTEX (kostja) vastu tehtud tööde
eest tasu saamise nõudes  Hageja osutas kostjale pinnase- ja heakorratöid, sh pinnasematerjali müümine, milles
pooled   leppisid   algselt   kokku   30   kr/t   (lisandub   transpordikulu).   Tegu   on   suulise
lepinguga Õigulik probleem ja Riigikohtu seisukoht:  Kas pooled sõlmisid hinnatõstmise kokkuleppe?
VÕS   §   13   lg   1   “Lepingut   võib   muuta   või   lepingu   võib   lõpetada   lepingupoolte
kokkuleppel   või   lepingus   või   seadusega   ettenähtud   muul   alusel”   Lepingus   ega
seadusega ei ole selle juhtumi puhul lubatud lepingu ühepoolne muutmine.  Seega
hinna tõstmiseks oleks pidanud kostja oma nõusoleku andma.
VÕS  §  20  lg   1  “Nõustumus   (aktsept)  on  otsese   tahteavaldusega   või  mingi  teoga
väljendatud nõusolek sõlmida leping”. Kostja ei vastanud kirjale. Ei ole teada, kas
aksept muutus siduvaks või kehtivaks. Siduvaks muutub TA, kui kostja sellega mingil
viisil nõustuks. Siis, kui see ei ole muutunud siduvaks saab, hageja TA tagasi võtta. 4


TEINE SEMINAR LEPINGUEELSED LÄBIRÄÄKIMISED RKTKo   nr   3-2-1-89-06   lepingueelsed   läbirääkimised,   eelleping,   VÕS   §   14,   15
kohaldamine, negatiivne kahju Asjaolud:  A. S (hageja) hagi Osaühingu S (kostja) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks.  Pooled sõlmisid tingimusliku lepingu ostu-müügilepingu tegemiseks. Kostja müüb,
hageja ostab. Leping ei sõlmitud notariaalses vormis. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Lepingueelsed läbirääkimised  VÕS § 14 lg 3 RK: “Kolleegium märgib, et läbirääkimiste pidamisena pahauskselt
võib käsitada näiteks olukorda, kus poolel pole läbirääkimiste alustamisel tegelikku
tahet   ei   läbirääkimiste   pidamiseks   ega   lepingu   sõlmimiseks   ning   läbirääkimisi
peetakse   eesmärgil,   mis   pole   kooskõlas   hea   usu   põhimõttega   (näiteks   on
läbirääkimiste   pidamise   eesmärgiks   saada   teada   olulisi   andmeid   teise   poole
tootmistegevuse või klientide kohta või takistada teist poolt lepingu sõlmimisel oma
konkurendiga vms). Läbirääkimiste katkestamisena pahauskselt võib käsitada näiteks
sellist   käitumist,   kus   pool   on   esitanud   teisele   poolele   valeandmeid   lepingu
sõlmimisega   seonduvate   asjaolude   kohta   ning   teise   poole   pahausksest   käitumisest
teada saanud pool juhib rikkuja tähelepanu lepingu korrigeerimise vajadusele, mille
peale rikkuja lõpetab pooltevahelised läbirääkimised, tuginedes iseenda rikkumisele.”
VÕS § 14 ja § 15 kohaldamine  VÕS § 15 Eeldused: läbirääkimised on lõppenud, pooled on lepingu sõlminud, leping
on tühine. Lepingu tühisus tuleneb mõnest must asjaolust, mitte vorminõudest.
VÕS § 15 lg 1  Kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või
teise   lepingupoole   teavitamiseks   lepingu   ettevalmistamisega   seotud   asjaoludest   ja
leping   on  vorminõude   järgimata   jätmise   tõttu   tühine,   tuleb   teisele   lepingupoolele
hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv.
KAHJU HÜVITAMISE ERIKOOSSEISUKS. Lepingu tühisus tuleneb vorminõuete
täitmata jätmisest. Kohaldub nii põhilepingule kui ka eellepingule. Siin vastutab isik,
kes on võtnud endale kohustuse kohustuse valmistada  ette  lepingu  sõlmimine  või
teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest.
VÕS § 14 lg 3 selle alusel võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud
poole eest, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg 1 märgitud asjaoludel. 
RK: “VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral asetada kahjustatud isik
olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks läbirääkimistele tuginenud, ja kõrvutada
seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis
tekkis kahjustatud isikul lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest.”
RK: “VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise korral tuleb aga kahjustatud
isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks uskunud vorminõuete tõttu
tühise   lepingu   kehtivust,   ja   kõrvutada   seda   kahjustatud   isiku   tegeliku   varalise
olukorraga.   Seega   saab   hüvitada   kahju,   mis   kahjustatud   isikul   tekkis   lepingu
kehtivusele tuginemisest.” 5


Negatiivne kahju ehk nn negatiivne kahju  RK:   “Usalduskahjuna   saab   kolleegiumi   arvates   käsitada   näiteks   kulutusi,   mis   on
kantud   seoses   läbirääkimiste   pidamisega   enne   kehtiva   lepingu   sõlmimist:
läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulud, lepinguprojektide koostamise kulud
jms. Kui pooled on sõlminud lepingu, olgugi et see on vormivea tõttu tühine, on
nende jõudmine kehtiva lepingu sõlmimiseni märksa reaalsem, mistõttu võivad sellise
lepingu kehtivust usaldava poole kulutused olla suuremad. Nii võib vormivea tõttu
tühise   lepingu   kehtivust   usaldanud   pool   kanda   kulutusi   seonduvalt   selle   lepingu
täitmise ettevalmistamisega: näiteks kulude kandmine laenuintresside maksmise tõttu
seoses pangalaenu võtmisega tulevase lepinguobjekti ostmiseks, kulutused tulevase
lepinguobjekti   hindamiseks   jms.   Samuti   hõlmab   kahju   hüvitamine   siinkohal
tagasitäitmise kulusid.” RKTKo nr 3-2-1-71-07, p 13 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi Asjaolud:  Fikret Alijevi (hageja) hagi Marianna Stojakina ja Kirill Stojakini (kostjad) vastu 200
000 krooni saamiseks  Pooled sõlmisid müügilepingu. Hageja omandas kostjate kui abikaasade ühisvarade
hulka   kuuluva   korteriomandi.   Korter   oli   halvas   korras.   Hageja   väidab,   et   teda   ei
teavitatud nendest asjaoludest.  Kostja tahtis müüa kokkuleppitust väiksemat kinnistut Hageja soovis alandada hinda.  Kostja soovis lõpetada lepingu ja keeldus selle täitmisest Õigulik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjad on müügilepingut rikkunud?  VÕS   §   77   lg   1  Võlgnik   peab   kohustuse   täitma   lepingule   või   seadusele   vastava
kvaliteediga.   Kui   lepingulise   kohustuse   täitmise   kvaliteet   ei   tulene   lepingust   või
seadusest,   peab   lepingupool   kohustuse   täitma   asjaolusid   arvestades   vähemalt
keskmise  kvaliteediga.  Hageja  ei  saa  tugineda  sellele,  et  korteriomand  pidi   olema
keskmise   kvaliteediga,   sest   hageja   oli   nõus   omandama   korteri   teadaolevate
puudustega. Hageja oli eelnevalt korterit mitu korda vaatamas käinud, seega teadis
puudusi.  VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist
ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel
poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille
teatamist   teine   pool   ei   saa   mõistlikult   oodata,   ei   pea   teatama.  Hagejal   ei   olnud
korteriomandi ülevaatamise kohustust (ei enne ega pärast lepingu sõlmimist). RK:
“Selle tõttu on ebaõige kohtute seisukoht, et hageja pidi enne müügilepingu sõlmimist
toimunud  korteri ülevaatuse  tulemusel  korteri omadustest  teada saama  ja nendega
müügilepingu  sõlmimisel  arvestama.”  Kostjate  kohus tõendada,  kas nad teavitasid
hagejat puudustest, kui tõendavad, siis nad ei ole müügilepingut rikkunud ja hageja ei
saa nõuda hinnaalandamist. 6


 VÕS   §   219   lg   1  Kui   ostja   on   müügilepingu   sõlminud   oma   majandus-   või
kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
Hagejal ei olnud sellist kohustust   VÕS   §   220   lg   1  Ostja   peab   teatama   asja   lepingutingimustele   mittevastavusest
müüjale   mõistliku   aja   jooksul   pärast   seda,   kui   ta   asja   lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija
teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast
seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Ostja peab seda järgima, sest see on oluline
õiguskaitsevahendite rakendamise seisukohalt RKTKo nr 3-2-1-111-07, p 14 lepingueelsete  kohustuste rikkumise selgumine pärast
lepingu sõlmimist Asjaolud:  Margit Olliku (hageja) hagi AS-i YIT Ehitus (kostja) vastu 176 575 krooni 60 sendi
saamiseks.  Poolte vahel oli sõlmitud  notariaalselt  tõestatud müügileping,  kus lepiti  kokku, et
müüdaval korteril on terass ja klaasuks terassile. Õigulik probleem ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostja on rikkunud lepingut?  VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist
ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel
poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille
teatamist   teine   pool   ei   saa   mõistlikult   oodata,   ei   pea   teatama.  Kui   kohustuste
rikkumine   ilmneb   alles   pärast   lepingu   sõlmimist,   siis   vaadeldakse   seda   ühtse
lepingulise suhtena, mille sisuks on lepingust tulenevad kohustused (sh ka ka need,
mis on tekkinud enne lepingu sõlmimist)  AÕS § 119 lg 2  Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata
tehtud   kohustustehing   muutub   kehtivaks,   kui   tehingu   täitmiseks   on   sõlmitud
asjaõigusleping   ja   tehtud   vastav   kanne   kinnistusraamatusse.   Kui   lepingueelsetel
läbirääkimiste käigus kokku lepitud tingimused ei kajastu notariaalses müügilepingus,
muutuvad   need   kehtivaks,   kui   tehingu   täitmiseks   on   sõlmitud   asjaõigusleping   ja
tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. RKTKo   nr   3-2-1-113-07,   p-d   10,   12-13   kinnistu   piiridest   lepingueelselt   ettekujutuse
loomine Asjaolud:  Martin Knoli (hageja) hagi Terje Mei (kostja I) ja Nigul Heki (kostja II) vastu makstu
tagastamiseks hinna alandamise tõttu ja leppetrahvi saamiseks.  Kostja I müüs, (kostja II andis nõusoleku müümiseks,) hageja ostis kinnistu. Hageja
avastas pärast lepingu sõlmimist, et müüdav maa on ettenäidatust neljandiku võrra
suurem. 7


Õiguslik küsimus ja riigikohtu seisukoht: Kas kostja peab hüvitama hagejale kahju?  VÕS § 127 lg 4  Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema
vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle
asjaolu   tagajärg   (põhjuslik   seos).   Hageja   peab   põhjendama,   et   see,   kellelt
kahjuhüvitist  nõutakse, peab hüvitama kahju siis, kui asjaolu, millet ema vastutus
põhineb,   on   kahju   tekkimisega   sellises   seoses,  et   tekkinud   kahju   on  selle   asjaolu
tagajärg  VÕS § 139 lg 1 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel
või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist
ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.  RKTKo   nr   3-2-1-69-12,   p   14   VÕS   §   14   ja   §   15   kohaldamisest,   kahju   hüvitamise
erikoosseisud, pahauskne läbirääkimiste katkestamine Asjaolud:  OÜ   Shteinline   (hageja)   hagi   OÜ   Betreston   ja   OÜ   Ilva   Eesti   (kostjad)   vastu
omandiõiguse tunnustamiseks ja hüvitise saamiseks  Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid maatüki ostu-müügi eelelpingu, mis osutus
tühiseks.   Hageja   tahab   viia   maatükilt   ära   vallasvara   ja   nõuab   kostjatelt   ehitusega
seotuid kulusid. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas   hageja   nõue   on   käsitatav   lepingueelsete   läbirääkimiste   käigus   tekkivate
kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena?  VÕS   §   14   lepingueelseid   läbirääkimisi   pidavate   isikute   kohustused   kuni   kehtiva
lepingu sõlmimiseni  VÕS § 127 lg 4  Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema
vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle
asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitamise nõudmisel peab olema põhjuslik
seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel.  VÕS § 127 lg 2  Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei
olnud   selle   kohustuse   või   sätte   eesmärgiks,   mille   rikkumise   tagajärjel   kahju
hüvitamise   kohustus   tekkis.   Kahju   hüvitamisel   tuleb   arvestada   rikutud   kohustuse
kaitse eesmärki.  VÕS § 15 lg 1  Kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või
teise   lepingupoole   teavitamiseks   lepingu   ettevalmistamisega   seotud   asjaoludest   ja
leping   on  vorminõude   järgimata   jätmise   tõttu   tühine,   tuleb   teisele   lepingupoolele
hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv.
Selle kohaselt on vastutav ainult isik, keson võtnud kohustuse valmistada ette lepingu
sõlmimine   või  teavitada  teist  poolt   lepingu   ettevalmistamisega  seotud  asjaoludest.
Selle konkreetse kaasuse puhul see ei kohaldu, sest pooled ei ole kokku leppinud, et
kostjal on selline kohustus.
Millal on läbirääkimiste katkestamine pahauskne? 8


 VÕS § 14 lg 3 Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet,
siis   läbirääkimistest   ei   tulene   neile   õiguslikke   tagajärgi.   Isik   ei   või   pahauskselt,
eelkõige   lepingu   sõlmimise   tahteta   läbirääkimisi   pidada,   samuti   neid   pahauskselt
katkestada.  Kui kokkulepet ei saavutata, siis õiguslikke tagajärgi ei saabu. Erandiks
on   see,   kui   isik   läbirääkimised   pahauskselt   katkestab.   RK:   “Pahauskne   on
läbirääkimiste katkestamine juhul, kui see toimub  ilma mõjuva (kaaluka) põhjuseta
pärast seda, kui teises pooles on tekitatud usaldus, et jõutakse lepingu sõlmimiseni.
Läbirääkimiste   katkestamise   põhjuse   kaalukust   tuleb   hinnata   mitte   läbirääkimised
katkestanud poole, vaid teise poole seisukohalt, st tuleb hinnata, kas läbirääkimiste
katkestamise põhjused olid mõjuvad teise poole jaoks ja kas tema usaldust lepingu
sõlmimise vastu on rikutud. Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib eelkõige siis, kui
läbirääkivad pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes, kuid ei ole veel
lepingut  nõuetekohaselt vormistanud, on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi
või teinud tulevase lepinguga tõttu mingeid sooritusi.”
RK:   “Usaldusvastutuse   tekkimise   eelduseks   on   seega   läbirääkimiste   käigus   teises
pooles tekitatud usalduse rikkumine. Usaldusvastutus võib tekkida näiteks juhul, kui
keeldutakse lepingu sõlmimisest pärast pikki läbirääkimisi, mille käigus teine pool on
teinud olulisi kulutusi, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse, või kui pool keeldub
läbirääkimistest ilma mõjuva põhuseta, olles enne käitunud selliselt, et teisel poolel
oli alust uskuda, et leping sõlmitakse temaga sellistel tingimustel, nagu läbirääkimistel
oli lubatud.” RKTKo nr 3-2-1-136-12, p-d 24-26 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) Asjaolud:  AS-i   SEB   Pank   (hageja)   hagi   Jüri   Aigro   (kostja),   Enn   Sarna   (kostja   II)   ja   Olle
Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi)
saamiseks  Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele
esitati   teated   laenulepingu   erakorralise   ülesütlemise   kohta   ning   nõuded   võla
tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud. Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht Kas krediidiandjal võib olla ka vastutav käendaja ja võlgniku ees?  VÕS § 14 lg 1 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil
ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.
Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid,
peavad   need   olema   tõesed.  Professionaalsel   krediidiandjal   on   kohustus   via   läbi
krediiditaotleja   krediidivõimekuse   uuring,   millega   krediidiandja   hindab,   kas
krediiditaotlejal võib tulla makseraskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi.   VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist
ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel
poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille
teatamist   teine   pool   ei   saa   mõistlikult   oodata,   ei   pea   teatama.   Krediidiandjal   on
kohustus teavitada kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja 9


krediidivõimekuse   osas   ja   krediidiga   seotud   riskidest   krediiditaotlejat   või   tema
kohustusi tagavat isikut.
RK: “Samast lõikest tulenevalt võib võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu
käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue
võlausaldaja   vastu,   mis   seisneb   käenduslepingust   tulenevate   negatiivsete   varaliste
tagajärgede   (kahju)   kõrvaldamises,   mis   nõude   saab   ta   võlausaldaja   nõudega
tasaarvestada.   Sarnane   tagajärg   on   VÕS   §   146   lg-s   3   ette   nähtud   mh   siis,   kui
võlausaldaja   ei   teavita   käendajat   tema   nõudel   põhivõlgniku   poolsest   kohustuse
täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib
olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja
jättis   teda   põhivõlgniku   majandusliku   seisundiga   seotud   olulistest   asjaoludest
teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d
15-17)”  VÕS   §   115   lg   1   ja   VÕS   §   14   alusel   saab   krediidisaaja   nõuda   krediidiandjalt
kahjuhüvitist, kui krediidiandja ei järginud vastutustundlikku laenamise PM või kui ta
rikkus teavitamiskohustust.  VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,
mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegu on tegemist nn negatiivse
huvi   ja   usalduskahju   hüvitamisega.   RK:   “See   tähendab   kõigi   krediidist   tekkinud
negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist.
Selle  kahju hüvitamise  nõude saab tasaarvestada  võlausaldaja  krediidi  tagastamise
nõudega   ja   on   võimalik,   et   lepingueelsete   kohustuste   rikkumise   tõttu   ei   peagi
krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.” Ehk laenu ei pea
selles   osas  tagasimaksma,  milles  pank   krediidisaajale  võlgu  on.  VÕS  §  149  lg  3
käendaja võib tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. RKTKo nr 3-2-1-17-12, p 15 üldine teavitamiskohustus Asjaolud:  Avo Taltsi (hageja) hagi AS Oilseeds Trade (kostja) vastu 7988 euro 96 sendi (125
000 krooni) ja viivise saamiseks.   Hageja   müüs   OÜ   ja   kostja   ostis.   Kostja   maksis   esimese   osamakse,   aga   teine   jäi
maksmata Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht  VÕS § 14 lg 1 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil
ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.
Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid,
peavad need olema tõesed. RK: “Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks
kinnituse andmisest hoiduda.” Müügiesemeomadused peavad olema tõesed. RKTKo nr 3-2-1-171-14, p 14 üldine teavitamiskohustus, spetsiifiline kaitsekohustus Asjaolud: 10


 Spetsiaallogistika   OÜ   (hageja)   hagi   Volvo   Estonia   OÜ   (kostja)   vastu   kahju
hüvitamiseks.  Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid kolme sadulveoki müügilepingu. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Millest sõltub teise poole äratuntav oluline huvi?  VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist
ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel
poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille
teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Selleks, et hinnata,
missuguste asjaolude teatamist võis teine pol oodata, tulebarvestada ka teise poole
omaduste ja kogemustega. RKTKo nr 3-2-1-43-15, p 22 üldine teavitamiskohustus Asjaolud:    Rainer   Vainola   (hageja)   hagi   Harri   Varepi   ja   Sirje   Kivistiku   (kostjad)   vastu
müügilepingu alusel saadud 34 000 euro tagastamiseks ja 1415 euro 32 sendi suuruse
kahju hüvitamiseks.  Hageja tahab taganeda kostjatega sõlmitud ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust,
sest müümisel kostjad ei teatanud, et korteriühistul lasub võlgnevus panga ees ja see
läbi lasuvad ka korteril kohustused. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Missuguste asjaolude vastu võib ostjal veel olla äratuntavoluline huvi?  VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist
ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel
poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille
teatamist  teine  pool  ei saa mõistlikult  oodata, ei pea  teatama. RK:  “Otstarbekas,
vajalik ning aus oleks korteriomandi notariaalselt tõestatud müügilepingutesse lisad
punktid   selle   kohta,   millised   puudused   müüjale   teadaolevalt   korteriomandil   on.
Korteriomandi puudused ei ole piiratud vaid reaalosaga, vaid ka kaasomandi mõttelise
osaga   ning   tegelikult   ka   elukeskkonnaga   tervikuna,   vähemalt   korterelamu
lähiümbruses.   Ostjal   on   kindlasti   äratuntav   oluline   huvi   nt   teada   saada,   et
naaberkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse
valjusti muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust, et
korteriühistul on probleeme võlglastega jne.” RKTKo nr 3-2-1-50-15, p 18 üldine teavitamiskohustus Asjaolud:   Pärnu linna (hageja) hagi AS Wasa (kostja) vastu 185 343 euro 78 sendi ning intressi
saamiseks  Pooled sõlmisid müügilepingu 11


Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht:  VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist
ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel
poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille
teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.  Selle kohaldamisel
tuleb arvestada sellega, kas ostja jaoks olid puudused varjatud või mitte ehk teisisõnu
kas ostja oleks võinud saada andmeid / avastada puudusi, kui ta oleks tegelenud asja
temalt oodatava hoolsusega. RK: “Sealjuures kannab varjatud puudustest tulenevat
müügieseme   lepingutingimustele   mittevastavuse   riski   müüja,   st   asi   ei   vasta
lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud” RKTKo nr 3-2-1-30-16, p-d 11-12 teavitamiskohustus käendaja suhtes Asjaolud:  Aktsiaseltsi   DNB Pank  (hageja)   hagi  Martin  Reiniku  (Reinik)   (kostja)   vastu võla
nõudes.  Hageja ja kostja vahel on käendusleping. Hageja ei ole maksnud oma osa ära. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:    VÕS § 14 Vastutustundliku laenamise PM käenduslepingule ei kohaldu. Nõuded
võivad   tulla   siis,   kui   laenuandja   ei   avaldanud   käendajale   olulist   informatsiooni
võlgniku   majandusliku   seisundi   kohta.Käendaja   ei   saa   võlausaldaja
teavitamiskohustuse rikkumisel keelduda käenduskohustuse täitmisest, kuid käendajal
on kolm võimalust õiguste kaitseks: o “Esiteks saab ta VÕS § 149 lg-te 1 ja 3 järgi kasutada laenuandja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnikust laenusaaja, mh tasaarvestada võlgniku kahju
hüvitamise   nõude,   mis   tuleneb   vastutustundliku   laenamise   põhimõtte
rikkumisest, laenuandja nõudega.” - tasaarvestus o “Teiseks   saab   käendajal   olla   VÕS   §   14   lg   2   alusel   teavitamiskohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.” – kahju hüvitamine o “Kolmandaks  võib tal  olla  õigus käendusleping  eksimuse  või pettuse  tõttu tühistada (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-
14, p 11; 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 24-25)” –
käenduslepingu tühistamine   VÕS § 14 lg 2 rikkumine -> VÕS § 115 lg kahju hüvitamise nõue  VÕS § 146 lg 3 kohaldub lepingu kestel põhivõlgniku kohustuse täitmise  suhtes.
AGA RK: “Laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata
sellest, kas käendaja teavet nõuab.” EELLEPING RKTKo nr 3-2-1-31-08, p-d 11-12 eellepingust tulenevad nõuded, kui leping on kehtiv;
hea usu põhimõte 12


Asjaolud:  Hansamaakleri OÜ (hageja) hagi AS Oriost Invest (kostja) vastu tekitatud kahju 7 250
000 krooni hüvitamiseks.  Pooled sõmisid eelepingu, millega võtsid endale kohustuse sõlmida müügilepingu.
Hageja ostab, kostja müüb. Kostja pidi kohustuse täitmata jätmise tõttu maksma tasu.
Kostja ei maksnud. Muudeti eelepingut  (pikendati  tähtaega;  kostja  initsiatiivil),  ei
järgitud vorminõuet. Kostja taganes lepingust tuginedes sellele, et hageja rikkus HUP-
i – kostja väidab, et hageja rikkus müügilepingut, sest ei aidanud lepingu täitmisele
kaasa. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostja taganes õigustatult eelelepingust?  Kostjal puudus alus eellepingust taganemiseks. Lepingust tulenev kohustus sõlmida
müügileping lasus mõlemal poolel. Kostja ei tõendanud, et hageja ei soovinud või
takistas   lepingu   sõlmimist   –   kostja   peab   tõendama   hageja   lepingurikkumist,   et
taganeda müügilepingust.
Hea usu põhimõtte rikkumine  Kostja rikkus eellepingust taganedes HUP-i. RK: “Lepingu rikkumisele tuginemine
kostja poolt oleks hea usu põhimõtte vastane, kui pooled kostja initsiatiivil sõlmisid
teadlikult seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes eellepingu muutmise kokkuleppe
ja seda tegelikult täitsid.” Seega kostja ei saa lepingu rikkumisele tugineda. RKTKo nr 3-2-1-44-11, p 26 eellepingu vorminõue Asjaolud:  Tiskre   elanike   MTÜ   (hageja)   hagi   Juri   Knjaževi   (kostja)   vastu   22   880   krooni
saamiseks  Hageja väidab, et kostjal on hagejaga lepingu sõlmimise kohustus, mis tuleneb kostja
ja KMG vahelisest eellepingust. Eelleping ei olnud notariaalselt tõestatud.  Hageja on osutanud hoolduteenuseid, aga kostja pole maksnud. Kostja võõrandas oma
kinnisvara. Õiguslik problem ja Riigikohtu seisukoht:  RK: “Hoolduslepingu sõlmimise kohustus ei saanud tuleneda kostja ja KMG vahelise
eellepingust.” Eelleping ei olnud notariaalselt tõestatud ehk leping on tühine ja kostja
tõenäoliselt   ilma   hoonestusõiguseta   ei   oleks   soovinud   võtta   kohustusi   ja   sellest
tulenevalt   võis   kokkulepe   hoolduslepingu   sõlmimise   kohustuse   osas   olla   samuti
tühine. RKTKo nr 3-2-1-190-15 eelleping ja põhileping Asjaolud: 13


 Olar Järvloo (hageja) hagi Eva Roostari (kostja) vastu omandiõiguse üleandmiseks  Pooled sõlmisid müügilepingu eellepingu, millega mille järgi kohustus kostja müüma
kinnistust osa.  Hageja   tasus   müügihinna,   aga   notariaalset   müügilepingut   ei   ole   sõlmitud,   kostja
kohus on täitmata, kinnisasja omandiõigus on üle andmata. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas eellepingut võib tõlgendada põhilepinguna?  RK: “Eellepingu korral võib tegemist olla müügilepinguga, kui selle järgi on kokku
lepitud   nii   müügiese   kui   ka   hind,   st   müügilepingu   olulised   tunnused”   Pooled   on
olulistes tingimustes kokku leppinud RKTKo nr 3-2-1-22-13, p 20 müügilepingu eellepingu ja müügilepingu eristamine Asjaolud:   InterContinental   Enterprises   Eesti   AS-i   (hageja)   hagi   Ants   Sibula   (kostja   I)   ja
Aktsiaseltsi Vestman Varahaldus (kostja II) vastu 350 000 krooni (22 369 euro 8
sendi) saamiseks  Hageja   ja   kostja   I   sõlmisid   kinnisasja   müügi   eellepingu,   mille   kohaselt   kohustus
hageja kostjalt I ostma kinnisasja Õiguslik probleem ja RK seisukoht: Mis vahe on müügilepingu eellepingul ja müügilepingul?  Eelleping  võib olla  müügileping,  kui selles  on kokku lepitud  olulised  tunnused –
müügiese   ja   hind.   Kui   olulisi   tunnuseid   ei   ole   määratletud,   siis   on   tegemist
müügilepingu   eellepinguga.   Leping   võib   olla   müügileping,   isegi   siis   kui   see   on
nimetatud eellepinguks, ja isegi siis, kui kinnisasi ei olnud lepingu sõlmimise ajal
kinnistusraamatusse kantud.  RK: “Kui tegemist on müügilepinguga, tuleneb hagejale sellest lepingu täitmise nõue,
st kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõue.” Aegub 10 aasta jooksul TsÜS § 146 lg
5 ja § 147 lg 1  RK: “Kui  tegemist  ei  ole müügilepinguga,  võivad  selle rikkumisest  olla  tekkinud
nõuded, mh kahju hüvitamise nõuded.” RKTKo nr 3-2-1-78-09, p 12 müügilepingu eellepingu ja müügilepingu eristamine Asjaolud:  AS-i Vestman Varahaldus (hageja) hagi Galina Kozlova (kostja) vastu eellepingust
taganemise tühisuse tuvastamiseks ning eellepingu täitmiseks  Hageja ja kostja sõlmisid kinnistu notariaalse müügi eellepingu, mis pani pooltele
kohustuse sõlmida ostu-müügileping ja määrata põhilepingu kõik tingimused. Kostja
müüb osa oma maast hagejale Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht 14


Kas eellepingut saab jätkuvalt käsitleda müügilepinguna, kui kõik tingimused ei
ole määratud?  VÕS § 26 lg 1  Lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes
kokku   leppimata   kavatsusega   jõuda   neis   kokkuleppele   tulevikus   või   jätta   need
tingimused   ühe   lepingupoole   või   kolmanda   isiku   määrata   (lahtised   tingimused).
Poolte   vahelist   eellepingut   saab   tõlgendada   ka   müügilepinguna.   Eellepingu
müügilepinguks olemist ei välista asjaolu, et lepingus ei ole kinnistu piirid kindlalt
määratletud – Tegemist võib olla lahtiste tingimstega müügilepinguga.  VÕS § 26 Kokkuleppe peab olema piisav, et lugeda leping sõlmituks – kokku lepitud
on esemes ja hinnas ning tasu maksmise tähtaegades. Kõikides olulistes tingimustes
on kokku lepitud.  VÕS § 26 Lepingupool võib nõuda, et lahtise tingimuse määraks kohus. Kohtule tuleb
esitada hagi selleks, et kohus määrakskinnisasja piirid, aga see juures peab kohus
arvestama maakorraldusnõudeid. RKTKo nr 2-16-8456 broneermisleping ja eelleping, tühisus Asjaolud:  Konstantin Akimovi (hageja) hagi osaühingu KORBETT (kostja) vastu 10 000 euro
saamiseks  Hageja   ja   kostja   sõlmisid   lepingueelsete   läbirääkimiste   protokolli,   milles   kinnitas
hageja, et ostab tulevikus kostjalt kinnistu, kostja kinnitas, et müüb selle kinnistu
hagejale. Selgus, et kinnistu omanik ei ole kostja, vaid tema sugulased, kuid kostja
väitis, et saab veel omanikuks. Hageja maksis tagatisraha 10 000 eurot. Tehing jäi ära,
kinnistu omanik ei ilmunud kohale.  Hageja väidab, et protokolli näol on tegemist kinnistu võõrandamise eellepinguga,
mis on vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Peab olema notariaalselt vormistatud.  Kostja   väidab,   et   protokolli   näol   on   tegemist   broneerimislepinguga,   millel   ei   ole
seadusest tulenevalt kohustuslikku vorminõuet. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Mis see protokoll on?  Protokoll on kinnistu võõrandamise eelleping, sest selles on kokkulepitud olulised
tingimused: müügihind, lepinguese, kes on ostja, kes müüja. See, et pooled nimetasid
selle   protokolliks,   ei   välista   seda,   et   sisu   on   käsitatav   kinnistu   müügilepingu
eellepinguna.  VÕS § 12  Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle
täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada
lepingu esemeks olevat asja või õigust. See, et kostja ei olnud kinnistu omanik ning
sellest tulenevalt see, et lepingu täitmine oli võimatu, ei mõjuta lepingu kehtivust.  VÕS § 33 lg 2   Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka
eelleping olema sõlmitud samas vormis.  Eelleping on tühine, sest vorminõuet pole
täidetud. Kinnistu müügileping peab olema notariaalselt tõestatud.  RK:   “Ühes   lepingudokumendis   võivad   sisalduda   nii   broneerimisleping   kui   ka
kinnisasja   omandamise   eelleping.   Kinnisasja   müügilepingu   eellepingu   sisuks   on
müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu 15


sisuks   on   aga   müüja   kohustus   jätta   teatud   aja   vältel   broneerija   kasuks   kinnisasi
võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest.” SEMINAR III RKTKo 3-2-1-76-07 tüüptingimuste kontrolli eeldused, üllatuslikud autovõtmed
Asjaolud:  Citygraaf OÜ (hageja) hagi Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise
278 800 krooni ja viivise saamiseks.  Hansa   Liising   Eesti   ja   hageja   sõlmisid   sõiduauto   liisingulepingu,   samal   päeval
sõlmisid   hageja   ja   kostja   sõiduauto   kindlustamiseks   kindlustuslepingu.
Kindlustuslepingu   osadeks   olid   kindlustuse   üldtingimused   ja   sõidukindlustuse
üldtingimused.   Auto   varastati   ja   võtmed   taskust   ka.   Hagejale   teatas   kostjale
kindlustusjuhtumist. Kostja teatas hagejale, et ei hüvita kahju ja viitas üldtingimusele
„sõiduki   varguse   või   omavolilise   kasutamisega   tekitatud   kahjujuhtum   loetakse
kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui sõiduk oli kahjujuhtumi saabumisel lukustatud,
aknad   ja   pakiruum   suletud,   sõidukile   oli   paigaldatud   ja   sisse   lülitatud   töökorras
alarmsignalisatsioon   ja   immobilisaator,   eeldusel,   et   kõik   mehaanilised   ja
elektroonilised võtmed, k.a alarmsignalisatsiooni ja immobilisaatori distantsvõtmed,
on seadusliku valdaja valduses“. Võtmed ei olnud seadusliku valdaja käes. Õiguslik probleem ja RK seisukoht:  VÕS   §   37  Lepingu   osaks   ei   loeta   tüüptingimust,   mille   sisu,   väljendusviis   või
esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle
tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata  – üllatuslik
tüüptingimus   –  või   seda   tingimust   olulise   pingutuseta   mõista  –   arusaamatu
tüüptingimus.  VÕS § 7 abil tuleb välja selgitada, kas tüüptingimus oli ootuspärane. RKTKo 3-2-1-12-14, p 30-36 tüüptingimus lepingu osaks, muutmine
Asjaolud:  Vladimir   Beljakovi   (hageja)   hagi   Tehnovõrkude   Ehituse   OÜ   (kostja)   vastu
tüüptingimuse tühisuse tuvastamiseks ja 26 euro 17 sendi saamiseks  Hageja palus tuvastada kohtul kostja tüüptingimuste tühisuse Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: Tüüptingimused lepingu osana  VÕS § 35 lg 3 tüüptingimused võivad olla lepingudokumendis kui ka eraldi osa  VÕS   §   37   lg   1   tuleb   tüüptingimustele   selgelt   viidata,   või   võis   nende   olemasolu
eeldada, teisel lepingu poolel oli võimalus sisu teada  VÕS   §   37   lg   3   lepingu   osaks   ei   loeta   tüüptingimust,   mis   on   ebatavaline   või
arusaamatu ja teine pool ei võinud seda mõistlikult oodata
Tüüptingimuste muutmine  Tüüptingimustega lepingu sõlmimisel kehtivad ka VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 77 lg 1 ja
VÕS § 11 lg 1 – nii nagu teiste lepingute puhul  VÕS   §   13   lg   1  Lepingut   võib   muuta   või   lepingu   võib   lõpetada   lepingupoolte
kokkuleppel   või   lepingus   või   seadusega   ettenähtud   muul   alusel.  Kohaldub   ka
tüüptingimustega   lepingu   puhul.   Tüüptingimuse   ühe   poolse   muutmise   õigus   peab
tulema seadusest. See peab tulenema lepingust või seadusest. RKTKo 3-2-1-156-13, p 10-11 liisingueseme väärtus
Asjaolud: 16


 Swedbank Liising Aktsiaseltsi  (hageja) hagi OÜ TARTAL GRUPP (kostja) vastu
7491 euro ja viivise saamiseks  Kostja   sõlmis   hageja   käenduslepingu.   Kostja   kohustus   tagama   liisingulepingust
tulenevate kohustuse täitmise solidaarselt liisinguvõtjaga (see, kes sai auto ostmiseks
laenu). Liisinguvõtja ei tasunud makseid. Kostja on käendajana võlgnevuses. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:  VÕS § 42 lg 1 tüüptingimus on ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka
juhul,   kui   teiseks   pooleks   ei   ole   tarbija,   vaid   teine   pool   tegutseb   samuti   oma
majandus- või kutsetegevuses  VÕS   §   367  Liisingulepingu   ülesütlemise   korral   peab   liisinguvõtja   hüvitama
liisinguandjale   kõik   kulud,   mida   liisinguandja   kandis   seoses   liisinguesemega,
eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses,
milles   need   ei   ole   kaetud   juba   tasutud   liisingumaksetega.  RK:“  tuleb   juhinduda
liisingueseme   väärtusest,   sõltumata   võõrandamisest,   on   siiski   lubatud   poolte
kokkuleppel   (ka   liisinguandja   tüüptingimustes)   lähtuda   selle   asemel   liisingueseme
tegelikust   müügihinnast,   kui   see   ei   erine   oluliselt   eseme   turuhinnast,   ning
liisinguandjal   on   kohustus   teha   kõik   endast   olenev,   et   saavutada   ennetähtaegselt
tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus.“ RKTKo 3-2-1-112-14, p 14 kohtu kontrollikohustus
Asjaolud:  K. K (hageja) hagi ERGO Insurance SE (kostja) vastu kindlustushüvitise ja viivise
saamiseks.  Pooled   sõlmisid   õnnetusjuhtumi   kindlustuse   lepingu,   poliisi   kehtivuse   ajal   juhtus
õnnetus, hageja kukkus rõdult alla. Kostja keeldub maksmast. Kostja väidab, et hageja
alkoholijoove oli õnnetuse ainsaks põhjuseks. Õiguslik küsimus ja RK seisukoht:  Kui hageja joove oli hageja õnnetuse ainsaks põhjuseks, siis ei saa hageja hüvitist
nõuda. Kui kohus leiab, et see ei olnud ainuke põhjus, saab hageja hüvitist nõuda, aga
kostjal on õigus maksta väiksemas summas.
Tüüptingimuste kehtivuse kontroll:  VÕS § 35 hindab, kas tüüptingimus on saanud lepingu osaks  VÕS § 37 hindab, kas lepingu osaks saanud tüüptingimus on kooskõlas seadusega või
tühine VÕS § 42-44 järg RKTKo 3-2-1-68-16, p 49-54 parkimistingimused europark
Asjaolud:  Katrin Velleti (hageja) hagi Osaühingu EUROPARK ESTONIA (kostja) vastu auto
väljanõudmiseks  Kostja teisaldas oma parklast hageja auto. Keeldub auto valdust hagejale üle andmast  Hageja ei olnud autojuht parkimisel. Kostja ja hageja vahel lepingut ei ole, leping on
kostja   ja   autojuhi   vahel.   Kostjal   ei   olnud   õigust   hageja   autot   võlgnevuse   korral
teisaldada, selleks õigust andvad tingimused on tühised tingimused Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: Milline on tüüptingimuste skeem:  Tüüptingimuse puhul tuleb algselt hinnata, kas tegu on tüüptingimusega VÕS § 35  Tuleb hinnata, kas leping sõlmiti tarbijaga või mitte VÕS § 36 -> tarbija lepingu
puhul kohaldatakse VÕS § 44  Tüüptingimusi ei loetud lepingu osaks VÕS § 37   Kas esineb ka eraldi kokkulepe VÕS § 38 17


 Tüüptingimused on tühised, kui on vastuolus VÕS § 42  Kui on tüüptingimus tühine VÕS § 41 RKTKo 3-2-1-184-13, p 11-12 tüüptingimuste tõlgendamine
Asjaolud:  Abi   Kapital   Grupp   OÜ   (hageja)   hagi   Armin   Miti   (kostja)   vastu   võlgnevuse
väljamõistmiseks, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine  Kostja   hakkas   õppima   hageja   erakoolis,   ta   ei   maksnud   õppetasu   ja   võlgneb   selle
hagejale. Hageja eksmatrikuleeris kostja. Kostja väidab, et hagejal ei olnud õigust
seda teha. Õiguslik probleem ja RK seisukoht  Tõlgendamine toimub VÕS § 39 lg 1 alusel tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu
teise   lepingupoolega   sarnane  mõistlik  isik  seda  samadel  asjaoludel  mõistma  pidi.
Lepingut tuleb ka tõlgendada nii nagu samadel asjaoludel mõistlik isik RKTKo 3-2-1-169-13, p 32 viivisemäära sätestamine tüüptingimusena
Asjaolud:  Versobank AS-i (hageja) hagi A. K (kostja) vastu 71 912 euro ja viivise saamiseks  Pooled   sõlmisid   laenulepingu,   hageja   laenas   kostjale.   Kostja   kinnistule   pandi
hüpoteek,  hageja esitas hüpoteegi  realiseerimiseks täitmisavalduse,  kinnistu müüdi
tagasi, hageja sai osa võlast tagasi. Õiguslik küsimus ja RK seisukoht:  VÕS § 42 viivisemäära sätestamine fikseerimata (ja teisele poolele ettenähtamatu)
suurusena tüüptingimuses, seotuna laenuandja ühepoolselt kehtestatava hinnakirjaga,
on tõenäoliselt teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus RKTKo 2-15-2810, p 18 leppetrahvi tüüptingimusena
Asjaolud:  KRTL OÜ (hageja I) ja OÜ Termentum (hageja II) hagi Narva-Jõesuu linna (kostja I)
ning   Aktsiaseltsi   KA   VAIKO   (kostja   II)   vastu   töövõtulepingust   tuleneva   võla   ja
viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks  Hagejad sõlmisid kostja I-ga töövõtulepingu. Ehitusperiood pikenes. Kostjad sõlmisid
kokkuleppega, millega läksid kostjale II alates lepingu sõlmimisest tagasiulatuvalt üle
kõik tellija õigused ja kohustused. Kostja II nõuab ehitusperioofi pikenemise pärast
leppetrahvi. Kostja nõuab sama perioodi eest ka saamata jäänud tulu Õiguslik probleem ja RK seisukoht:  Ebamõistlikult   kahjustatavad   tüüptingimused   VÕS   §   42   lg   1.   Kostja   II   nõue
leppetrahvile   on   ebamõistlikult   kahjustav,   sest   kostja   II   nõuab   sama   aegselt   ka
saamata jäänud tulu VÕS § 42 lg 3 p 5 RKTKo 3-2-1-22-16  p 18 nn kaatrileping, käendajale tüüptingimuste laienemine
Asjaolud:  Osaühingu Gvandron (hageja I) ja Merle Suure (hageja II, käendaja) hagi Danske
Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu lepingu tühistamise kehtivuse tuvastamiseks,
lepingute  ülesütlemise  tühisuse tuvastamiseks, 44 105 euro 25 sendi saamiseks ja
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.  Hageja I ja kostja sõlmisid kasutusrendilepingu ehk autolepingu. Samal kuupäeval
sõlmis kostja hagejaga II autolepingust tulenevate hageja I kohustuste tagamiseks ka
käenduslepingu. Hageja I, kostja ja OÜ Boathouse (müüja) sõlmisid müügilepingu,
millega  müüja  müüs kostjale  hageja  I huvides  kaatri,  ning samal  päeval  sõlmisid 18


hageja I ja kostja ostetud kaatri suhtes kapitalirendilepingu (kaatrileping). Hageja I
rentis pärast kaatrilepingu sõlmimist kaatri müüjale.  Tegelikkuses kaatrit ei ole olemas, müüja pettis hageja I. Hageja saatis müüjale ja
kostjale   kaatrilepingu   tühistamise   avaldused,   kuid   kostja   jätkas   arvete   saatmist.
Hagejal  I tekkis võlgnevus. Kuna hageja I ei maksnud, jäi hageja  II võlgadesse..
Kostja ütles tehingud üles. Hagejate kontod debeteeriti kostjate poolt Õiguslik probleem ja RK seisukoht:  RK: „Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida
põhimõtteliselt   iga   tarbija   ning   majandus-   ja   kutsetegevuses   osaleva   isiku   vahel
sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel“ RKTKo 3-2-1-147-15, p 13-15 kaitsekohustus, nn Arumäe kaasus
Asjaolud:   Anti Kuuse (hageja) hagi Urmas Arumäe (kostja) vastu võlatunnistusest tuleneva võla
ja viivise saamiseks ning Urmas Arumäe vastuhagi Anti Kuuse vastu alusetult saadu
tagastamiseks ja võlatunnistuse lõppenuks lugemiseks  Pooled sõlmisid võlakokkuleppe, millega kostja kinnitas, et võlgneb hagejale raha. Õiguslik küsimus ja riigikohtu seisukoht: Kaks konstitutiivse võlatunnistuse liiki  Konstitutiivne võlatunnistus – leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et
lubadusega luuakse iseseisev kohustus (sõlmitakse mingi aluskohustuse kõrvale)  RK:   „Konstitutiivseks   võlatunnistuseks   võib   olla   ka   selline   leping,   mille   pooled
sõlmivad mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras,
kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule
vaatamata   tekitada   ühele   võlatunnistuse   poolele   varalise   kohustuse.“   Kohustuse
olemasolust sõltumatult – ühele poolele luuakse varaline kohustus, kui see üks poole
ei   võlgne   teisele   poolele   midagi,   lisaks   soovivad   saavutata   ühist   eesmärki.   RK:
„Sellise   võlatunnistusega   endale   varalise   kohustuse   võtnud   pool   hiljem   üldjuhul
nõuda   VÕS  §  1028  lg  1  järgi   võlatunnistusega  teisele   poolele   antud  nõudeõigust
tagasi põhjendusel, et algset kohustust ei ole olemas. Sellisel juhul on võlatunnistuse
sõlmisel   silmas   peetud   eesmärk   asjaoluks,   mille   tõttu   ei   saa   võlatunnistusega
võlausaldajale abstraktse nõudeõiguse andmist pidada antuks ilma õigusliku aluseta
VÕS   §   1028   lg   1   mõttes.   Küll   võib   VÕS   §   1028   lg   1   kohalduda   juhul,   kui
võlatunnistusega   silmas   peetud   eesmärk   jääb   saavutamata.“   Selle   võlakokkuleppe
puhul ei ole midagi seaduse- ega heade kommete vastast. HUPi vastane oleks kostja
tuginemine võla puudumisele  Kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks
ja   lihtsustamiseks   või   varalise   kohustuse   tekitamiseks   algset   kohustust   silmas
pidamata   poolte   mingi   ühise   eesmärgi   saavutamiseks   –   selle   kindlaks   tegemisel
kasutatakse VÕS § 29 (hinnata tuleb võlatunnistuse andmise põhjust, lepingueelsete
läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms) RKTKo 3-2-1-9-16, p 27 negatiivne võlatunnistus
Asjaolud:  Forum Cinemas AS (kostja) hagi Aldo Tammsaare (hageja) vastu 722 963 euro ja
viivise saamiseks  Kostja oli hageja juhatuse liige ja tegi juhatuseliikmena tehinguid, mis olid äärimiselt
kahjulikud hagejale Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: Mis on negatiivne võlatunnistus? 19


 RK: „VÕS § 207 lg 2 järgne negatiivne konstitutiivne võlatunnistus välistab
võlausaldaja   õiguse   esitada  nõudeid,   mille   puudumist   kinnitati  (st millest
sisuliselt   loobuti).   Võlausaldajal   on   võimalik   esitada   nõudeid   vaatamata
sellele   võlatunnistusele   üksnes   juhul,   kui   võlatunnistuse   kokkulepe   on
tühine või tühistatud.“  RK:   „Vaatmatata   negatiivsele   konstitutiivsele   võlatunnistusele   võib
põhimõtteliselt   olla   võimalik   esitada   nõudeid,   kui   võlatunnistuse   aluseks
olev kausaaltehing on tühine või tühistatud või kui võlatunnistuse õiguslik
alus   muul   põhjusel   puudub   või   on   lõppenud   ja   võlatunnistus   nõutakse
seetõttu tagasi. Ka võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu
põhimõtte rikkumise tõttu.“ RKTKo 2-13-34922, p 12.3 ja 13 deklaratiivne võlatunnistus, laen
Asjaolud:  Kuido Sipi (hageja) hagi Uido Grossthali (kostja) vastu võla ja viivise nõudes  Kostja on hagejale VÕS § 396 lg 2 kohaselt võlgu puitmaterjali eest.  Kostja ja hageja allkirjastasid võlatunnistuse Õiguslik küsimus ja RK seisukoht:  Pooled allkirjastasid deklaratiivse võlatunnistuse – võlatunnistusega kostja kinnitas 
olemasolevat võlga VÕS § 30 RKTKo 2-14-58735, p 10-11 tõendamiskoormis
Asjaolud:  Margus Kiisküla (hageja) hagi Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
(kostja) vastu nõude tunnustamiseks Leelet Nellise (pankrotis) pankrotimenetluses  Pooled   sõlmisid   laenulepingu.   Võlgnik   tunnustas   nõuet   ja   andis   hagejale
võlatunnistuse, võlgnik ei ole laenu tagasi maksnud Õiguslik küsimus ja RK seisukoht:  Võlatunnistus saab olla nõude alus ja kui on teada, et võlatunnistus on sõlmitud peab
kontrollima   selle   kehtivust   ja   sellest   analüüsima   sellest   tulenevaid   õiguslikke
tagajärgi. SEMINAR IV RKTKo   3-2-1-100-15,   p   21,   26-33   täitmisnõue,   kui   asi   ei   vasta   lepingutingimustele;
varjatud puudused; ülevaatamiskohustus Asjaolud: Paal Juul Aschjemi (hageja) hagi Arvi Pingi (kostja I) ja Kristhel Pingi (kostja II) vastu 19
173 euro 49 sendi ja viivise saamiseks ning Arvi Pingi ja Kristhel Pingi vastuhagi 96 298
euro 50 sendi saamiseks. Pooled sõlmisid müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kinnistu
kostjatele.   Osa   müügihinnast   jäi   veel   notari   deposiitkontole.   Kostjad   pidi   selle   hagejale
andma siis, kui nad saavad maja jaoks kasutusloa. Nad said kasutusloa, aga deposiitkontol
olevat raha üle ei andnud, sest kostjate arvates olid kinnistu project ja kvaliteet puudulikud. Õiguslik probleem: 20


Müüja vastutab puuduste eest, kui on täidetud järgmised tingimused: a) VÕS § 218 lg 1;
b) VÕS § 101 lg 3; c) VÕS § 218 lg 4; d) VÕS § 221 lg 2; f) ostja on teatanud puudusest 
müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a
kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja 
tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või 
pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Varjatud puudused RK:  “VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel
avastatavaid   puudusi   varjatud   puudustest,   s.o   lepingutingimustele   mittevastavusest,   mida
ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates” RKTKo     3-2-1-62-08,   p   11   täitmisnõude   üleminek   kulutuste   hüvitamise   nõudele
müügilepingu   rikkumiste   korral,   kui   rikkumine   seisneb   asja   lepingutingimustele
mittevastavuses Asjaolud: Kaidu   Meiterni   (hageja)   hagi   OÜ   Marvel   Holdingu   (kostja)   vastu   alusetult   omandatu
tagasisaamiseks ja viivise saamiseks. Kostja ja hegeja sõlmisid ehitus-müügilepingu, mille
kohaselt kostja pidi korteri remontima ja siis hagejale müüma. Õiguslik probleem: Enne   alusetu   rikastumise   nõuet   oleks   hageja   tuginema   võimalikele   alternatiivsetele
õiguskaitsevahenditele – hinnalandusega ei olnud tegu, sest selleks puudus vastav avaldus,
tegemist ei olnud kohustuse täitmise nõudega või kahju hüvitamise nõudega. RKTKo 3-2-1-180-10 nn korstna kaasus Asjaolud: OÜ   Ten   (hageja)   hagi   OÜ   Eldon   (kostja)   vastu   832   880   krooni   suuruse   kahjuhüvitise
saamiseks. Hageja palkas kostjat paigaldama keskküttekatla. Kostja paigaldas selle valesti ja
tekkis tulekahju. Hageja sai kahju. Õiguslik probleem: VÕS § 641 lg 3 Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes
tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest,
kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohaldatakse kui tehtud töö ei
vasta   lepingutingimustele.   Praegu   ei   olnud   kostja   (põhi)kohustuseks   ühendada   viimatoru
korstnaga, miilest tulekahju algas. VÕS   §   644   lg   3  Kui   tellija   ei   teata   töövõtjale   töö   lepingutingimustele   mittevastavusest
õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö
lepingutingimustele   mittevastavust   piisavalt   täpselt,   ei   või   tellija   töö   lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda.  Kõrvalkohustusest võib tuleneda ka kahju hüvitamine isegi siis,
kui põhkohustus on täidetud nõuetekahaselt. 21


RKTKo 3-2-1-53-17, p 11 müügikuulutus Asjaolud: Inna   Varbola   ja   Rain   Varbola   (hagejad)   hagi   Merle   Mereküla   (kostja)   vastu   kinnistu
müügihinna osa tagastamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks.
Pooled   sõlmisid   notariaalse   kinnistu   müügilepingu,   hüpotrrgi   seadmise   lepingu   ja
asjaõiguslepingud,   mille   kohaselt   hagejad   ostsid   ja   kostja   müüs   kinnistu.   Kinnistul   olid
puudused. Hagejad soovivad alandada hinda või nõuda välja otsene varaline kahju. Õiguslik probleem: Elementaarsed tingimused on tingimused, millele peab elamiseks mõeldud lepinguese VÕS §
217 lg 2 p 2 eelduslikult vastama, nagu näiteks töökorras pliit, vee kasutamise võimalus. Kui
lepinguese ei vasta elementaarsetele tingimustele, siis on tegemist lepingueseme puudustega
ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse
enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud. RKTKo 2-15-18582, p 15 Asjaolud: Madis Kerge ja Sirle Kerge (hagejad) hagi Virve Kikase vastu 11 000 euro saamiseks. Pooled
sõlmisid   notariaalselt   tõestatud   müügi-   ja   asjaõiguslepingu,   mille   kohaselt   kostja   müüs
kinnistu   hagejale.   Kinnistule   ei   saa   ehitada   maja,   sest   asub   rahvuspargi   territooriumil.
Hagejad tegid oma ehitus soovi kostjale enne müümist selgeks, kostja ei avaldanud teavet
hoonestuskeelu kohta. Hagejad taganesid müügilepingust ja nõuavad kostjalt müügilepinguga
üleantu tagastamist.  Õiguslik probleem: RK:   “Asja   kasutatavus   vastavalt   kokkulepitud   lepingutingimustele   ei   või   olla   ostjale
ebamõistlikult koormav. Kui kinnisasja müügilepingu kohaselt pidi saama sellele ehitada, siis
ei vasta kinnisasi lepingutingimustele mitte üksnes siis, kui sellele ehitamine ei ole välistatud,
vaid   ka   siis,   kui   sellele   ehitamine   eeldab   ostjalt   ebamõistlikke   pingutusi.   Selliseks
ebamõistlikuks   pingutuseks   pidada   vajadust   võtta   ette   kohtutee   selleks,   et   kinnisasjale
ehitamise õigust oleks võimalik faktiliselt teostada. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust ja
kui pädev haldusorgan on teavitanud hagejat sellest, et ehitusloa väljastamine ei oleks selle
taotlemise  korral  võimalik,  ei saa hagejaks  olevalt  ostjalt  oodata,  et ta  halduse toimingu
kohtus vaidlustaks. Sellisel juhul jääb ehitamise võimalikkuse risk müüja kanda.” RKTKo 3-2-1-13-06, p 23; Asjaolud: 22


M. K (hageja) hagi Osaühingu B (kostja I), Osaühingu R (kostja II) ja L. S. K (kostja III)
vastu kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks nõusoleku andmise
kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning kohustuse täitmata jätmise tuvastamiseks. Õiguslik probleem: Ostueesõigus  –   RK:   “Võlaõigusliku   müügilepinguga   ostueesõiguslase   ja   müüja   vahel   ei
kaasne iseenesest asjaõiguslikke tagajärgi. Ostjana on ostueesõiguslasel õigus nõuda müüjalt
tema   kohustuste   täitmist   ning   kohustuste   rikkumise   korral   rakendada   tema   suhtes
õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 järgi. Müüjal on võimalik
kohustus ostueesõiguslase ees täita, kui tal on võimalik ostetud asja valdus üle anda ja tagada
ostueesõiguslasele   omandi   üleminek.   Müüja   ei   saa   aga   omandit   üle   anda,   kui   selle   on
kehtivalt omandanud juba esialgne ostja. Sel juhul jäävad ostueesõiguslasele müüja suhtes
muud   õiguskaitsevahendid.   Ostueesõiguslase   ja   esialgse   ostja   vahel   ostueesõiguse
teostamisest võlasuhet ei teki, st ostueesõiguslasel puuduvad nõuded esialgse ostja vastu ja
vastupidi.”   RKTKo  3-2-1-31-08, p 16 täitmisnõue: võimatus  Asjaolud: Hansamaakleri   OÜ   hagi   AS   Oriost   Invest   vastu   tekitatud   kahju   7   250   000   krooni
hüvitamiseks.   Pooled   sõlmisid   notariaalselt   tõestatud   eellepingu,   millega   võeti   kohustus
sõlmida   müügileping,   mille   kohaselt   hageja   ostab   ja   kostja   müüb.   Kostja   pidi   maatüki
kinnistama enne müüki. Kostja võõrandas kinnistu teisele. Õiguslik probleem: VÕS § 108 lg 1 p 1 kohaselt muutus kostja kohustuse täitmine võimatuks pärast seda, kui ta
kinnistu kolmandale isikule võõrandas. Hagejale tekkis kahju sellest, et kostja müüs kinnistu
kolmandale isikule. VÕS 115 lg 1 võlausaldaja võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju
hüvitist. RKTKo   3-2-1-128-13,   p   14   täitmisnõue:   täitmine   on   ebamõistlikult   koormav   või
kulukas Asjaolud: MTÜ Maleklubi Olympic (hageja) hagi Loksa linna (kostja) vastu üürilepingu täitmiseks ja
kahjuhüvitise saamiseks. Hageja üüris ruume, aga kostja vahetas nende lukud ära, nii et nüüd
ei saa hageja ruumidele ligi.  Õiguslik probleem:  VÕS § 108 lg 2 ei vabasta kostja kohustuse täitmisest, erandina on see kohaldatav võlgniku
kasuks   siis,   kui   lepingu   täitmise   kulu   oleks   oluliselt   suurem   võlausaldajale   makstavast
kahjuhüvitisest. 23


RKTKo 3-2-1-111-03 murdunud puu Asjaolud: Tulundusühistu   Geteir   (hageja)   hagi   osaühing   Forss   (kostja)   vastu   kahju   hüvitamiseks.
Hageja parkis oma autot kostja parklas, kus hageja autole kukkus peale puu. Õiguslik probleem: VÕS   §   103   lg   2   kohustuse   rikkumine   ei   ole   vabandatav.   Tuul,   mis   oli   puu   kukkumse
põhjuseks, polnud nii erakordne, et seda saaks vääramatuks jõuks pidada. Isegi kui tuul oleks
tugevam olnud, ei saaks tuult pidada vääramatuks jõuks, sest puu oli pehkinud. Vääramatu
jõud tähendab, et seda ei saa mõjutada, aga puu asus kostja mõjupiirkonnas ja kostja oleks
saanud seda lihtsalt mõjutada RKTKo 3-2-1-64-06 vihmaveerenn Asjaolud: E   AS-i   (hageja)   hagi   K.   Z,   A.   P,   S   Z   ja   L.   T   vastu   63   966   krooni   saamiseks.   Hageja
kindlustusfirma   hüvitas  kliendi  autole   vihmaveerenni   peale   kukkumisega  tekkinud  kulud.
Kliendi nõue majaomanike, kes on vastutavad vihmaveerenni kukkumise eest, vastu läheb
kindlustusfirmale.  Õiguslik probleem: VÕS § 1059 Vastutus ehitise eest. RK: “Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada
erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda.
Eelkõige   võib   selleks   olla   erakordne   loodusjõud.   Samuti   märkis   kolleegium   nimetatud
lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu
mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida.” RKTKo 2-15-18987 keskmise kvaliteedi nõue Asjaolud: Galyna Piatakova (hageja) hagi Diana Barinova (kostja) vastu müügihinna tagastamiseks ja
kahju   hüvitamiseks.   Pooled   sõlmisid   müügilepingu,   mille   kohaselt   hageja   ostis   kostjalt
sõiduki. Sõiduki mootor oli niikatki, et sellega ei tohtinud sõita. Kostja ei avaldanud seda
teavet enne müümist. Hageja taganeb lepingust.
Õiguslik probleem:
VÕS § 218 lg 1 ja 2 müüja vastutus. VÕS § 217 asja vastavus lepingutingimustele. VÕS §
77 lg 1  Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui
lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool
kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kasutatud asjadel on
puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei ole ning see ei ole veel lepingule mittevastavus.
Lepingutingimustele mittevastavusega on tegemist siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud
asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. 24


RKTKo 3-2-1-67-09, p-d 16-18 vastuvõtuviivitus, VÕS § 101 lg 3 Asjaolud: Osaühingu PVMP-Ex (hageja) hagi Zytt i Åre Aktiebolag (kostja) vastu põhivõla 477 869
krooni 38 sendi ja viivise saamiseks. Pooled sõlmsid töövõtulepingu, mille kohaselt hageja
õmmblrs kostja tellimusel. Hageja andis kostjale kauba üle kahes partiis. Kostja jäi hagejale
võlgu ja hageja ei saatnud teist partied kostjale. Õiguslik probleem: VÕS   §  111   lg   3  kohustuse   täitmisest   keeldumine.   VÕS   §  119   lg   1  Võlausaldaja   satub
vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu
tõttu,   eelkõige,   kui   võlausaldaja   ei   võta   õigustamatult   vastu   talle   tegelikult   pakutud
kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei
saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või
koostööd võlgnikuga. Vastuvõtuviivituse korral peab esinema vähemalt üks eeldus eelnevast
loetelust.  RKTKo 3-1-1-148-03 p 8.2.-8.3.2. topeltmüük, viinamarjaväätidega puhvet Asjaolud: Kriminaalasi Jevdokia Borina (süüdistatav) süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi. Süüdistatav
müüs kapi Petersonile, aga Peterson (kannatanu) jättis selle kapi süüdistatava juurde hoiule.
Süüdistatav müüs aga kapi uuesti kolmandale isikule, kes kapi ka ära viis. Õiguslik probleem: Kas kannatanu sai asja omanikuks? Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega VÕS § 92.
Samas piisab ka kokkuleppest omandi üleminekuks, et lugeda vallasasja omand üleläinuks
VÕS § 94. V SEMINAR RKTKo  3-2-1-110-08,  p-d  11-13 (fotoaparaadi  kaasus) –  taganemine  ja  uue  lepingu
sõlmimine Asjaolud: Tuuliki   Vuksi   (hageja)   hagi   Triton   Holding   OÜ   (kostja)   vastu   ostu-   müügilepingust
taganemiseks ja 8699 krooni 25 sendi saamiseks. Hageja ostis kostjalt fotoaparaadi, kuid see
läks   katki   ja   hageja   andis   selle   kostjale   garantiiremonti.   Enne   fotoaparaadi   tagasisaamist
hageja taganes lepingust. Kui ta sai fotoaparaadi tagasi, siis see jälle ei töötanud korralikult.
Kostja   väidab,   et   fotoaparaati   oli   lihtsalt   valesti   kasutatud.   Lisaks   ei   olnud   eestikeeslest
täielikku kasutusjuhendit kaasas Õiguslik probleem: 25


Hageja küll taganes, aga pärast garantiiremonti ta võttis fotoaparaadi jälle enda kätte, mida
võib   tõlgendada   uue   lepingu   sõlmimisena.   Kasutusjuhendi   mittetäielikus   oleks   oleks,
taganemise   aluseks   ainult   siis,   kuis   hageja   oleks   teatanud   kostjale,   et   kasutusjuhend   on
ebapiisav,   lisaks   oleks   hageja   pidanud   anma   täiendava   tähtaja   kostjale   VÕS   §114.   Selle
kasutusjuhendi puudulikust võib käsitleda ka olulise rikkumisega, siis ei pea sellest teatama,
ja kui hageja ostis kaamera kindlaks otstarbeks, nagu mingi sündmuse pildistamiseksVÕS
§116 lg 2 p 2 RKTKo  2-10-12908 p 13.8. – VÕS § 116 lg 5 Asjaolud: Osaühingu DEKTOREST (hageja) hagi Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (kostja) vastu võla ja
viivise  väljamõistmiseks.  Hageja  ja kostja  sõlmisid töövõtulepingu,  mille  kohaselt hageja
teeb kostja heaks ehitustöid. Kostja ei maksnud tasu kogu ulatuses, ja hageja peatas objektil
tööd. Kostja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks ja taganes lepingust. Õiguslik probeem:  Hageja taganemisavaldust saab tõlgendada tingimusliku taganemisena VÕS § 116 lg 5. RK:
“VÕS § 116 lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette
näha,   et   kohustuse   täiendava   tähtaja   jooksul   täitmata   jätmise   tagajärjeks   on   lepingu
lõpetamine.” Leping lõpeb, kui võlgnik täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täida. RKTKo 2-15-3965 p 14 – õigus kokku leppida olulises rikkumises  Asjaolud: MAVE VARAHALDUSE Osaühingu (hageja) hagi Novira Plaza OÜ (kostja) vastu 125 000
euro, leppetrahvi 6250 euro, viivise ning kohustuse tuvastamise nõudes. Hageja ja kostja
sõlmisid   müügilepingu,   mille   kohaselt   müüs   hageja   kostjale   tulevikus   valmis   saava
kinnisasja. Ehitustööd ei saanud õigel ajal valmis ja hageja andis täiendava tähtaja, mille
vältel see ikka ei saanud valmis. Hageja taganes lepingust ja lepingukohaselt peab kostja
maksma leppetrahvi ja tagastam kinnisasja ostusumma. Lisaks on kostja müünud korteri ka
kolmandale isikule. Õiguslik problem: VÕS § 5 lubab seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, samuti võivad
pooled   kokku   leppida   olulistes   tingimustes.   RK:   “VÕS   §   114   kui   ka   VÕS   §   116   on
dispositiivsed   sätted,   millest   pooled   võivad   kokkuleppega   kõrvale   kalduda.   Seega   võisid
pooled kokku leppida, millise rikkumise puhul on pooltel õigus lepingust taganeda, sõltumata
sellest, kas rikkumine on oluline VÕS § 116 mõttes või mitte. Samuti võisid pooled kokku
leppida täiendava tähtaja pikkuses või selle andmise välistamises” RKTKo 3-2-1-80-10 p 10-12 (seenega maja Läänemaal) – täiendava tähtaja andmine
taganemise eeldusena  Asjaolud: 26


Lauri Luidalepa (hageja) hagi Raivo Haapsali (kostja) vastu taganemisavaldusest tulenevate
kohustuste   täitmiseks   ja   kahju   hüvitamiseks.   Pooled   sõlmisid   ostu-müügilepingu,   millega
kostja   müüs   hagejale   kinnistu.   Kinnistul   asuvas   elamus   oli   seen.   Hageja   taganes
müügilepingust. Õiguslik probleem: RK: “Kolleegium  märgib, et juhul, kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust
seetõttu,   et   asi   on   puudustega,   on   kõrvaldatavate   puuduste   korral   lepingust   taganemine
lubatud  üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele  lepingupoolele  täiendava
tähtaja  kohustuse täitmiseks  (VÕS § 114). Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat  tähtaega
andmata   võib   kõrvaldatavate   puuduste   korral   lepingust   taganeda   erandjuhul.   Selliseks
erandiks võib olla nt asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt
teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool
teatab,   et   ta   oma   kohustust   ei   täida   (VÕS   §   116   lg   4   teine   lause).   Praegusel   juhul   on
ringkonnakohus   pidanud   selliseks   erandlikuks   asjaoluks   puuduste   kõrvaldamise   äärmist
kulukust võrreldes kinnistu hinnaga.”  RKTKo   3-2-1-62-04,   p   12-14   (Vanalinna   Hariduskolleegium)   –   mõjuval   põhjusel
ülesütlemine Asjaolud: Tulundusühistu   Gals   (hageja)   hagi   Tallinna   linna   (kostja)   vastu   rendilepingu   täitmisele
kohustamiseks   ja   rendilepingu   ülesütlemise   tühisuse   tuvastamiseks.   Hagejale   anti   rendile
ruumid teise ettevõtte poolt, aga need ruumid munitsipalitseeriti ja vara anti üle Tallinna
linnale. Hoone, kus on hageja ruumid ka, anti üle valitsemiseks Tallinna Haridusametile, kes
teatas hagejale, et rendileping lõpetatakse ennetähtaegselt tingituna avalikust huvist. Hageja
väidab, et ülesütlemine on tühine. Õiguslik probleem: Ürilepinu   ülesütlemise   ausek   olev   põhjus   on   müjuv,   kui   kui   selle   esinemisel   ei   saa
ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid
kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Mõjuv põhjus ei ole see, et avaliku võimu
kandja tahab neid ruume kasutada valikuse huvides. RKTKo   3-2-1-78-07   mõjuvaks   põhjuseks   üürilepingu   ülesütlemisel   ei   ole   avalike
funktsioonide täitmine Asjaolud: OÜ Fantico (hageja) hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse
tunnustamiseks.   Politseiperfektuur   esitas   hagejale   üürilepingu   erakorralise   ülesütlemise
avalduse, sest üüritud ruumid ei vasta kaasajale ja üldkasutatavatele ehitistele esitatavatele
nõuetele.  Õiguslik probleem: 27


Politseiperfektuuri tegevuse ümberkorraldamine ei ole mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1.
Mõjuvaks põhjuseks üürilepingu ülesütlemisel ei ole avalike funktsioonide täitmine. RKTKo 3-2-1-37-09 (Tartu politseprefektuuri maja) – mõjuvaks põhjuseks üürilepingu
ülesütlemisel ei ole avalike funktsioonide täitmine Asjaolud: OÜ   FANTICO   (hageja)   hagi   Eesti   Vabariigi   (kostja)   vastu   üürilepingu   ennetähtaegsest
ülesütlemisest tekitatud võlgnevuse tasumiseks. Pooled sõlmisid rendilepingu, mille kohaselt
oli   hageja   rendileandja   ja   kostja   rentija.   Kostja   ütles   lepingu   üles.   Lepingu   ülesütlemise
tühisus on tõendatud kohtuotsusega. Hageja sai kahju ja nõuab kostjalt selle hüvitamist Õiguslik probleem: RK: “VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja
kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha
arvestada   üürileandja   poolt   kokkuhoitu   ja   asja   teistsuguse   kasutamisega   saadud   kasu
väärtuse. Asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud, ei vabasta teda üüri maksmise
kohustusest.”  Tegemist   on täitmise   nõudega  mitte   kahjuhüvitamis  nõudega,  sest  ta  tahab
tegeikult saada renditasu. RKTKo 3-2-1-84-10 üürilepingu ülesütlemine Asjaolud: Osaühingu Bonus Invest (hageja) hagi osaühingu KAUR TRADE (kostja) vastu võlgnevuse
ja  viivise  saamiseks. Pooled  sõlmisid  üürilepingu,  millega  hageja  andis  kostjale  kolmeks
aastaks kasutada äripinna. Kostja ütles lepingu üles. Hageja nõuab lepingust tuleneva üüri ja
kõrvalkulude tasumist. Pooled vaidlevad  selle üle, kas kostja võis üürilepingu üles öelda
põhjusel, et ta vajab majanduse hoogustumisest tingitud majandustegevuse kiire kasvu tõttu
suuremat üüripinda. Õiguslik probleem: VÕS § 169 on ülesütlemist reguleeriv üldsäte ja VÕS § 313 on eri säte. RK: “majanduse kasv
ja sellega seotud ettevõtja äritegevuse laienemine igal juhul ja alati ettevõtja risk, mis välistab
VÕS § 313 lg 1 alusel üürilepingu ülesütlemise õiguse.” Aga kostja kui üürniku vajadus
suurema   üüripinna   järele   võib   põhimõtteliselt   olla   VÕS   §   313   lg   1   järgi   üürilepingu
ülesütlemise   aluseks,   kuid   seda   vaid   juhul,   kui   tema   eeltoodud   huvi   ületab   ülekaalukalt
hageja huvi üürilepingu jätkamise vastu. RKTKo   2-15-18582   p   15.3   kasutatavuse   koormavus   kui   mittevastavus   –   Külaotsa
suvekodu  Asjaolud: 28


Madis Kerge ja Sirle Kerge (hagejad) hagi Virve Kikase vastu 11 000 euro saamiseks. Pooled
sõlmisid   notariaalselt   tõestatud   müügi-   ja   asjaõiguslepingu,   mille   kohaselt   kostja   müüs
kinnistu   hagejatele.   Kinnistule   ei   saa   ehitada   maja,   sest   asub   rahvuspargi   territooriumil.
Hagejad tegid oma ehitus soovi kostjale enne müümist selgeks, kostja ei avaldanud teavet
hoonestuskeelu kohta. Hagejad taganesid müügilepingust ja nõuavad kostjalt müügilepinguga
üleantu tagastamist.  Õiguslik probleem: RK:   “Asja   kasutatavus   vastavalt   kokkulepitud   lepingutingimustele   ei   või   olla   ostjale
ebamõistlikult koormav. Kui kinnisasja müügilepingu kohaselt pidi saama sellele ehitada, siis
ei vasta kinnisasi lepingutingimustele mitte üksnes siis, kui sellele ehitamine ei ole välistatud,
vaid   ka   siis,   kui   sellele   ehitamine   eeldab   ostjalt   ebamõistlikke   pingutusi.   Kolleegiumi
hinnangul   võib   selliseks   ebamõistlikuks   pingutuseks   pidada   vajadust   võtta   ette   kohtutee
selleks, et kinnisasjale ehitamise õigust oleks võimalik faktiliselt teostada. Eelduslikult täidab
haldusorgan   seadust   ja   kui   pädev   haldusorgan   on   teavitanud   hagejat   sellest,   et   ehitusloa
väljastamine ei oleks selle taotlemise korral võimalik, ei saa hagejaks olevalt ostjalt oodata, et
ta halduse toimingu kohtus vaidlustaks. Sellisel juhul jääb ehitamise võimalikkuse risk müüja
kanda.” RKTKo 3-2-1-31-08, p 14 formaalsed eeldused, p 15 vorm – VÕS § 114 dispositiivsus  Asjaolud: Hansamaakleri   OÜ   hagi   AS   Oriost   Invest   vastu   tekitatud   kahju   7   250   000   krooni
hüvitamiseks.   Pooled   sõlmisid   notariaalselt   tõestatud   eellepingu,   millega   võeti   kohustus
sõlmida   müügileping,   mille   kohaselt   hageja   ostab   ja   kostja   müüb.   Kostja   pidi   maatüki
kinnistama enne müüki. Kostja võõrandas kinnistu teisele. Õiguslik probleem: Üldjuhul saab taganeda, siis kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 1, aga
olulise lepingu rikkumisega on tegu ka, siis kui teine pool rikub ükskõik missugust kohustust
ja ei täida seda ka antud täiendava tähtaja jooksul VÕS § 114. Lisaks RK: “VÕS § 114 on
dispositiivne säte, millest pooled võivad kokkuleppega kõrvale kalduda. Pooled võivad kokku
leppida,   et   lepingust   on   õigus   taganeda   ka   mitteolulise   rikkumise   puhul   ilma   täiendavat
tähtaega andmata. Samuti võivad pooled kokku leppida, et oluliseks rikkumiseks on ka muu
rikkumine, mis ei ole sätestatud VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4.” RK:   “Riigikohtu   praktika   kohaselt   ei   ole   vorminõuet   ette   nähtud   lepingust   taganemise
avaldusele,   lepingu   ülesütlemise   avaldusele,   hinna   alandamise   avaldusele   ega   lepingu
tühistamise avaldusele.” Seega ei pea notariaalselt tõestatud eellepingust taganemise avaldus
olema samuti notariaalselt tõestatud. RKTKo   3-2-1-53-09,   p   11-13   lõpetamise   ajalised   piirid,   ülesütlemise   ja   taganemise
eristamine Asjaolud: Osaühingu STV Group (hageja) hagi AGAL Kinnisvarad OÜ (kostja I) ja Villa Kathrin OÜ
(kostja II) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Poolte vahe oli üürileping.
Kostja ütles üürilepingu üles, aga mitte mõistliku aja jooksul. 29


Õiguslik probleem: VÕS   §   118   ajalised   piirangud   lepingust   taganemiseks   –   taganemisavalduse   esitamne
mõistliku aja jooksul. VÕS § 116-118 taganemise alused ja lubatavus. VÕS § 196 ÕKV RKTKo 3-2-1-5-10 p 11 § 116 lg 5– taganemise sätete kohaldamine ülesütlemisele  Asjaolud: Linconia   OÜ   (hageja)   hagi   Swedbank   AS-i   (kostja)   vastu   laenulepingute   ülesütlemise
tühiseks tunnistamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu ja kostja ütles laenulepingu üles. Õiguslik probleem: VÕS § 116 lg 5 saab kasutada ka lisaks lepingust taganemisele ka lepinu ülesütlemisel –
taganemise sätte kohaldamine ülesütlemisele. RKTKo 3-2-1-76-10, p 11 – erandlik § 97 kohaldamine Asjaolud: Tungren AS-i (hageja) hagi Luule Kasevälja (kostja I) ja Uno Kasevälja (kostja II) vastu
müügilepingu lõppemise tuvastamiseks ja lepingu alusel üleantud 16 520 855 krooni ning
intressi   ja   viivise   solidaarselt   kostjatelt   väljamõistmiseks.   Pooled   sõlmisid   müügilepingu,
hageja taganes müügilepingust. Õiguslik probleem: VÕS   §   97   lg   1   lepingu   sõlmimise   aluseks   olnud   asjaolud   –   asjaolud,   mille   olemasolu,
saabumine   või   edasikestmine   on   hõlmatud   poolte   ühisest   arusaamast   ja   millel   põhineb
lepingu   sõlmimise  soov,  mitte   ühe lepingupoole  ootused,  kui  need  ei  ole  teisele  poolele
teatavaks   tehtud   ja   teine   pool   ei   ole   neid   teadmiseks   võtnud   või   pidanud   neid   hea   usu
põhimõttest lähtuvalt teadma. RKTKo 3-2-1-136-11, p 17-25 - kohustuste vahekorra muutumine; lõppenud lepingu
tagasiulatuv muutmine või taganemine Asjaolud: Tungren AS-i (pankrotis) hagi AKTSIASELTSI NEXILIS vastu müügilepingu  lõppemise
tuvastamiseks ning 252 642 euro 75 sendi (3 953 000 krooni) ja intressi saamiseks. Pooled
sõlmisid kinnisasja müügilepingu. Müügilepingu aluseks olnud asjaolud muutusid ja hageja
taganes müügilepingust Õiguslik probleem: VÕS § 97 Müügieseme väärtus ja kinnisvarahindade üldine seis müügilepingu sõlmimise
ajal, võisid olla asjaolud, millest pooled lepingutingimustes kokku leppides lähtusid. RK: 30


“Asjaolude muutumiseks VÕS § 97 lg 1 mõttes ei saa vähemalt üldjuhul olla see, et ostja ei
leia võimalust ostu finantseerida.” RKTKo 3-2-1-143-13, p 10-11 VÕS § 97 kohaldamine üürilepingule Asjaolud: OÜ Tarmeko KV (hageja) hagi aktsiaseltsi Dentes (kostja) vastu 134 303 euro 20 sendi ja
viivise saamiseks. Pooled sõlmisid üürilepingu, mille kohaselt kostja oli üürnik ja hageja
üürieandja. Kostja ütles lepingu üles. Õiguslik probleem: RK: “Pärast lepingu ülesütlemist on võimalik lepingut VÕS § 97 lg 4 järgi muuta alates
kohustuste vahekorra muutumisest kuni lepingu ülesütlemiseni. Lepingut ei ole VÕS § 97
alusel võimalik muuta edasiulatuvalt, kuna ülesütlemisele järgneva aja osas on lepingulised
kohustused ülesütlemisega lõppenud.” RKTKo   3-2-1-179-15   p   34-35   Tarmeko   äriruumid   –   VÕS   §   97   kohaldamine
üürilepingule Asjaolud: OÜ Tarmeko KV (hageja) hagi aktsiaseltsi Dentes (kostja) vastu 134 303 euro 20 sendi ja
viivise saamiseks. Pooled sõlmisid üürilepingu, mille kohaselt kostja oli üürnik ja hageja
üürieandja. Kostja ütles lepingu üles. Õiguslik probleem: RK:   “Lepingu   sõlmimise   aluseks   olnud   asjaoluna   saab   käsitada   poolte   ootust,   et
majanduskeskkond püsib stabiilsena ning seetõttu on võimalik pooltel üürilepingut täita, s.o
tegemist on lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaoluga VÕS § 97 lg 1 tähenduses.” VI SEMINAR  VIIVIS RKTKo 3-2-1-162-12, II osa – viivise vähendamine  Asjaolud: Osaühingu Hexanor (hageja) hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks.   Pooled   sõlmisid   laenulepingu,   mille   alusel   kostja   laenas   hagejale,
kaubanduskeskuste ehitamiseks. 2008. aastal oli majanduskriis ja selle tõttu oli raha tagasi
maksmine raskendatud. Pooled alustasid läbirääkimisi lepingu muutmiseks, kostja katkestas
läbirääkimised ja nõudis hagejalt kohast tasumist. Õiguslik probleem: 31


RK: „Sisuliselt ei saagi viivise suurust hinnata, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise
hagi korral ei tuvastata täitmisele pööratud nõude täpset suurust.“ Seega kui ei ole summat,
mille pealt viivist arvestada, siis ei saa ka viivist arvestada. Kohus võib diskretsioonotsusega
viivist vähendada, kui see on poolte huve arvestades mõistlik. RKTKo   3-2-1-41-07   –   viivisenõude   esitamine   kui   õiguste   kuritarvitamine
(diagnostikakeskus) Asjaolud: Eesti Haigekassa hagi AS-i Tallinna Diagnostikakeskus (kostja I), Tallinna linna (kosja II) ja
AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla (kostja III) vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise saamiseks.
Kostjatel on hageja vastu võlg. Kostja I tasus hagejale põhivõla. Õiguslik probleem: Viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmisnõue. TsÜS koos põhikohustusega
aegub sellest tulenev viivisenõue – kui põhinõue aegub, aegub ka viivisenõue. RK: „Seega nii
põhinõude kui ka viivisenõude  aegumise tähtaeg  hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi
põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest.
Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine  ei võta kostjatelt  aga õigust esitada  viivisenõudele
aegumise   vastuväide,   tuginedes   põhinõude   aegumisele.“   Viivisenõue   võib   olla   HUP-iga
vastuolus. RKTKo 3-2-1-69-08, p 24 - leppetrahvilt viivise arvutamine Asjaolud: Eesti   Vabariigi   (Justiitsministeeriumi   kaudu,   hageja)   hagi   OÜ   BALTIC   ARMAMENTS
(kostja)   vastu   leppetrahvi   155   822   krooni   80   sendi   ja   viivise   väljamõistmiseks.   Pooled
sõlmisid relvade müügilepingu, mille kohaselt kohustub müüma hagejale. Kostja on ainult
osad relvad üle andnud, mitte kõiki. Seega kostja rikkus lepingut. Õiguslik probleem: VÕS § 113 lg 1 Tasumiselt kuuluvalt leppetrahvilt võib arvestada viivist, olenemata lg 6
sätestatust. RK: „Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks
alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest (vt p 14). Seega võib
hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist.“ RKTKo 3-2-1-43-13, p 13-15 – aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanek, hea usu
põhimõte kui vastuväide viivisenõudele Asjaolud: EXPERT ESTONIA AS-i (hageja) hagi OSAÜHINGU STIGMAR (kostja) vastu põhivõla
4773 euro 59 sendi ja viivise saamiseks. Poolte vahel on allrendileping, mille kohaselt hageja
andis kostjale allrendile müügilao. Kostja ütles lepingu üles.  32


Õiguslik probleem: RK:   „Aegumistähtaja   kestel   nõude   maksmapanekut   saab   lugeda   hea   usu   põhimõttega
vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele
tuginedes  vaid erandlikel  asjaoludel.  Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et
kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et
kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi
jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua.“ Lisaks ei ole HUP-i ka vastuolus see, kui
arvetel   on   lepingust   erinev   viivisemäär,   ja   see,   kui   hageja   ei   esita   arveid   iga   kuu   vaid
ühekorraga RKTKo 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt intressi arvutamine võlatunnistuses Asjaolud: Sergei Rezanovi (hageja) hagi Osaühingu Musket (kostja I) ja Raivo Susi (kostja II) vastu
solidaarselt 168 768 euro ja viivise saamiseks.  Õiguslik probleem: VÕS § 113 lg 6 intressi tasumisega viivitamise korral ei ole lubatud viivist nõuda. RK: „VÕS
§ 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks
on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud
kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist.“ RKTKo 3-2-1-175-14, p 16, 17 - viivise arvutamine intressilt – lubatud ja mittelubatud
kokkulepped) Asjaolud: Valdo   Kulla   (hageja)   hagi   ALG   Liisingu   AS-i   (kostja)   vastu   sundtäitmise   lubamatuks
tunnistamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu, millega kostja laenas hagejale. Õiguslik probleem: RK: “VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk
viivitusintressilt. Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt
intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab VÕS § 113 lg 6
sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise.” RKTKo 3-2-1-47-15, p 14 – viivise vähendamise nõude esitamine Asjaolud: Tungren AS-i (pankrotis, hageja I) pankrotihalduri Maire Armi (hageja II ja Tungren AS-i
(pankrotis hageja III)) hagi Luule Kasevälja (kostja I) ja Uno Kasevälja (kostja II) vastu
müügilepingu alusel üleantud 1 055 875 euro tagastamiseks ja viivise ning intressi saamiseks.
Hageja   I   ja   kostjad   sõlmisid   müügilepingu,   mille   kohaselt   hageja   I,   kes   tasus   ka   osa 33


ostuhinnast, ostis kostjatelt. Omandit üle ei antud, kuulutati välja hageja I pankrot ja hageja I
esitas   lepinguliste   kohustuste   täitmisest   loobumise   avalduse   ja   nõudekirja   tasutud   raha
tagastamiseks. Õiguslik probleem: RK:   „VÕS   §   113   lg   8   kohaselt   võib   viivise   maksmiseks   kohustatud   isik   nõuda   selle
vähendamist   vastavalt  VÕS  §-s  162  sätestatule.“   Seda  aga   vaid  kohustatud   lepingupoole
nõudmisel. Lisaks võib kohus leppetrahvi vähendada VÕS § 162 lg järg. Erinevalt viivisest ei
näe seadus ette intressi vähendamist RKTKo 3-2-1-25-16, p 13 – viivisemäär tarbijalepingus Asjaolud: Abi   Kapital   Grupp   OÜ  (hageja)   hagi   Teet   Risti   (kostja)   vastu   õppeteenustasu   ja   viivise
saamiseks. TTÜ sõlmis kostjaga õppekulude hüvitamise lepingu, mille järgi TTÜ kohustus
osutama õppeteenust ja kostja selle eest maksma. Kostja ei tasunud makseid. TTÜ loovutas
nõude kostja vastu hagejale. Õiguslik probleem: RK: „Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks
tüüptingimustes   ebamõistlikult   kõrges   määras   viivise   ettenägemine,   on   tüüptingimustes
sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat
iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5.“ RK: „Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski
tuleks elduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline
tarbijaga   sõlmitud   viivisekokkulepe,   kus   kokkulepitud   viivisemäär   ületab   kolmekordset
seadusjärgset   viivisemäära.   Sellises   suurusjärgus   lepinguline   viivisemäär   kajastab   kohast
proportsiooni   seadusjärgse   viivisemäära   suhtes   ning   täidab   oma   eesmärgi,   kahjustamata
tarbijat ebamõistlikult.“   RKTKo 3-2-1-118-16 p 18, 19 Asjaolud: Tallinn   RE   OÜ   (hageja)   hagi   Leana   Mägi   (kostja)   vastu   võla   nõudes.  Pooled   sõlmisid
üürilepingu, mille alusel hageja oli üürile andja ja kostja üürnik. Kostja ei andnud valdust
lepingu lõppemisel tagasi, seega muutus leping tähtajatuks ja kostja kohustus tagama makseid
kokkulepitud tingimustel. Õiguslik probleem: RK: „Ebaproportsionaalselt  suure viivise  või leppetrahvi  kokkuleppimine  tüüptingimustes
toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses
ja eeldustel.“  VÕS § 162 lg 1 kohus võib leppetrahvi  alandada  mõistliku  suuruseni, kui 34


kohustatud pool seda nõuab. VÕS § 113 lg 8 viivist maksma kohustatud isik võib nõuda selle
vähendamist. RKTKo   2-15-8794,   p   12     -   viivise   määr   VÕS   §   113   lg   1,   eristamine   leppetrahvist
(üürivõlglane) Asjaolud:
Liina   Karlsoni   (hageja)   hagi   Ene   Limbergi   (kostja)   vastu   võlgnevuse   ja   viivise
väljamõistmiseks. Hageja nõuab üüri, kommunaalkulude ja viivise maksmist.  Õiguslik probleem:  VÕS § 275 järgi tavaliselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning
vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kuid
pooltel on võimalik kokku leppida, et tohib VÕS § 113 lg 1 sätestatust kõrgemat viivist. VÕS
§ 275 järgi ei ole tühine kokkulepe, kus eluruumi üürnik peab üüri tasumisega viivitamisel
tasuma VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. HINNA ALANDAMINE RKTKo   3-2-1-85-13,   p   14-16–   hinna   alandamine   ja   kulutuste   arvestamine   (seenega
maja) Asjaolud: Maarja Silla (hageja) hagi SP IX KINNISVARA OÜ (kostja) vastu 11 157 euro ning intressi
ja   viivise   saamiseks.   Pooled   sõlmisid   müügilepingu,   mille   alusel   kostja   müüs   hagejale
puudustega maja. Hageja nõuab hinna alandamist ja sellelt viivist. Õiguslik probleem: RK: „Korteri puudustega väärtuse määramine, st puuduste mõju hindamine eseme hinnale
võib sõltuda puuduste iseloomust, sellest, kas tegu on uue või kasutatud asjaga, puuduse
kõrvaldamiseks vajalike tööde olemusest ja selleks tehtavatest kuludest jms.“ Tavaliselt saab
hinnata puuduste kõrvaldamisele kulunud summa suurust. RKTKo 3-2-1-100-15, p 24 - hinna alandamine ja kahju hüvitamine (eelmise sajandi
maja) Asjaolud: Paal Juul Aschjemi (hageja) hagi Arvi Pingi (kostja I) ja Kristhel Pingi (kostja II) vastu 19
173 euro 49 sendi ja viivise saamiseks. Pooled sõlmisid müügilepingu, mille kohaselt hageja
müüs kinnistu kostjatele. Osa müügihinnast jäi veel notari deposiitkontole. Kostjad pidi selle
hagejale   andma   siis,   kui   nad   saavad   maja   jaoks   kasutusloa.   Nad   said   kasutusloa,   aga
deposiitkontol olevat raha üle ei andnud, sest kostjate arvates olid kinnistu projekt ja kvaliteet
puudulikud. Õiguslik probleem: 35


RK: „Hinna alandamist ja kahju hüvitamist ei saa pool samadele puudustele tuginedes sama
tagajärje   kõrvaldamiseks   korraga   nõuda.   Kahju   hüvitamist   nõudes   saab   nõuda   mh   asja
parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamist (VÕS § 128 lg 3). Selline kahju on puudustega
müügieseme üleandmisel vähemasti üldjuhul hüvitatav ka kaitse-eesmärgist lähtudes (VÕS §
127 lg 2).“ Kui kohus arvab, et kahjuhüvitis on liialt suur, saab kohus seda vähendada.  RKTKo 3-2-1-126-13, p 9 – hinna alandamise tähtaeg (Maardu maja katus) Asjaolud: Osaühingu Lonket (likvideerimisel, hageja) hagi Veeru tn. 6 Korteriühistu (kostja) vastu 52
994   euro   32   sendi   saamiseks.   Pooled   sõlmisid   katuse   remondiks   töövõtulepingu,   mille
kohaselt hageja oli töövõtja. Õiguslik probleem: RK:   „VÕS   §   112   lg   3   sätestab,   et   hinda   alandama   õigustatud   lepingupool,   kes   on   juba
maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära
makstu tagastamist VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatu kohaselt. Seega võis kostja
iseenesest kasutada hinna alandamisest tulenevat tagasinõuet hageja nõude tasaarvestamiseks.
Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seadusandja on seda
niimoodi tahtnudki reguleerida, ei ole tegemist seaduselüngaga. Kuna seaduselünka ei esine,
siis ei ole alust kohaldada analoogia korras VÕS § 118 lg-t 1.“ RKTKo 3-2-1-145-14 p 30 – konkludentne hinna alandamine (renoveeritud maja) Asjaolud:  OÜ   Dalton   Kinnisvara   (hageja)   hagi   Ülle   Kingi   (kostja)   vastu   võla   ja   viivise
väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema kostjale
kuuluvas elamus juurdeehitus- ja renoveerimistöid. Kostja ei ole tasunud arveid. Õiguslik probleem: RK: „Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle
eest  töövõtjale   makstavat   tasu (tasu  vähendamise   piirangud  sätestab   VÕS §  648). Hinna
alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste
kohustuste  tasakaalu   taastamine  olukorras,  kus lepingutingimustele   mittevastava   soorituse
saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda.“  RK: “Ainuüksi keeldumine töö vastuvõtmisest ja tasu maksmisest töö puudustele viidates ei
ole konkludentseks (kaudne) tahteavalduseks hinda alandada. Konkludentse (kaudse) hinna
alandamise avaldusena võib käsitada töövõtjale esitatud tööde ja materjalide nimekirju, mille
puhul tellija selgelt viitas soovile nende eest töövõtjale mitte tasuda.“ VII SEMINAR Kahju hüvitamise nõue lepingueelse vastutuse alusel 3-2-1-168-14 p 15 – VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest / kahju hüvitamise erikoosseisud 36


Asjaolud:  OSAÜHINGU SHTEINLE (hageja) hagi Osaühingu BETRESTON (kostja) vastu hüvitise
saamiseks. Kostja rikkus VÕS § 14, hageja nõuab kahju hüvitist. Õiguslik probleem: Kui üks pool rikkub VÕS § 14, mile eesmärgiks on ära hoida (usaldus)kahju VÕS § 127 lg 1,
siis võib teine pool nõuda kahju hüvitamist. RK: “Kolleegium leiab, et kuigi üldjuhul tuleb
usalduskahjuna   hüvitada   läbirääkimiste   pidamisega   otseselt   seotud   kulutused
(läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms), võib
kohustuse  rikkumise  asjaoludest   tulenevalt  käsitletava   kahju  hüvitamise   nõue  hõlmata   ka
lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi.” 3-2-1-89-06-p 16-17 – kahju hüvitamise nõue lepingueelse vastutuse alusel Asjaolud: A. S (hageja) hagi Osaühingu S (kostja) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooled sõlmisid
tingimusliku lepingu ostu-müügilepingu tegemiseks. Kostja müüb, hageja ostab. Leping ei
sõlmitud notariaalses vormis. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral tuleb asetada kahjustatud isik
olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks läbirääkimistele tuginenud, ja kõrvutada seda
kahjustatud   isiku   tegeliku   varalise   olukorraga.   Seega   saab   hüvitada   kahju,   mis   tekkis
kahjustatud isikul lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest.“ VÕS § 14 hüvitatava kahju
eesmärk tuleb VÕS § 127 lg 1.  RK:   „Tulu,   mida   ta   oleks   saanud,   kui   kinnistu   müügileping   oleks   sõlmitud   ja   täidetud,
nõudmine ei ole kooskõlas VÕS § 14 lg-s 3 ja § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise
eest ette nähtud kahju hüvitamise põhimõttega. Samuti on ekslik, et hüvitatava kahju ulatuse
määramisel   võiks   analoogia   korras   kohaldada   VÕS   §   135   lg-t   2.   Kahju   hüvitamise
tingimused  juhuks, kui lepingupool  sõlmis lepingu, teades, et see on vormipuuduse tõttu
tühine, on sätestatud VÕS § 15 lg-s 1 (kahju hüvitamise erikoosseis).“ Kahju hüvitamise nõude eeldused 3-2-1-178-13, p 12 - kahju ettenähtavus Asjaolud: Aktsiaseltsi   „EKSO"   (hageja)   hagi   Aktsiaseltsi   FERREKS   TT   (kostja)   vastu   kahju
hüvitamiseks. Kostja jättis lepingu st tuleneva kohustuse õigel ajal täitmata. Õiguslik probleem: VÕS § 127 lg 3 võlgnik peab hüvitama kahju, mille tekkimine lepingu rikkumisel, oli lepingu
sõlmimisel ettenähtav. RK: „Majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab 37


lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine
mõistlik isik VÕS § 7 mõttes.“  3-2-1-173-12 p 18 – põhjuslik seos Asjaolud: Osaühingu Digireklaam (hageja) hagi AS-i R-Kiosk Estonia (kostja) vastu 68 382 euro 58
sendi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled koostöölepingu, mille
järgi   omandas   hageja   õiguse   paigutada   kostja   kioskitesse   ekraane   ja   näidata   nendel
reklaamklippe,   lisaks   kohustus   kostja   taga   ekraanide   varustamise   elektriga;   hageja   pidi
maksma tasu. Kostja rikkus lepingut, sest ei näidanud reklaame vastavas arvus ekraanidel ja
ei taganud internetiühendust. Õiguslik probleem: VÕS § 127 lg 4 lepingurikkumise ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos. RK: „Põhjusliku
seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt
eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks
ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille
abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks
ilma selleta saabunud.“ 3-2-1-19-11, p 18 – kolmandale isikule tekitatud kahju likvideerimine Asjaolud: Baltic Energy Partners OÜ (hageja) hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (kostja) vastu
kahju hüvitamiseks Õiguslik probleem: RK: „Kahju hüvitamise nõuet ei välista ainuüksi see, et kahju saajaks ei ole isik, kelle suhtes
kohustust   rikuti.   NT     rikkumise   tõttu   tekib   kahju   kolmandatel   isikutel   (praegusel   juhul
hagejal), kes on samuti turul tegutsev ettevõtja/turuosaline, kuid pole kostjaga lepingulistes
suhetes.“ 2-17-1937, p 15, 16 – kahju hüvitamise eeldused Asjaolud:
Agnes   Kase   (hageja)   hagi   Westbury   Trade   LLP   (kostja)   vastu   sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks. Õiguslik probleem: Kahju hüvitamist võib nõuda:  - võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 38


- võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
- võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
- kahju   on   hõlmatud   rikutud   lepingulise   kohustuse   kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,   v.a kui   kahju   tekitati   tahtlikult   või   raske   hooletuse   tõttu
(VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju liigid 3-2-1-7-10, p 17 - puhtmajanduslik kahju Asjaolud: Vambola Raigi (hagi) hagi Neeme Raigi (kostja I), Kaie Raigi (kostja II) ja Aarne Karu
(kostja III) vastu solidaarselt 5 000 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks.  Õiguslik probleem: Kahju   hüvitamise   eesmärk   –   VÕS   §   127.   RK:   „Üldjuhul   ei   vastuta   kahju   tekitaja
deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede
kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline.“ Erandid:  1. kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS §
127 lg 2) 2. puhtmajandusliku kahju hüvitamine võib tulla kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8), eelkõige kui kahju
tekitaja tegevuse eesmärgiks ongi kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise
kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja kahju tekitajale seetõttu
ettenähtav. 3. puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue on kahtluseta olemas VÕS § 115 lg 1 alusel kohustuse rikkumisele tuginedes. 3-2-1-179-15 p 27 – üürilepingu ülesütlemisel hüvitatav kahju Asjaolud: OÜ Tarmeko KV (hageja) hagi aktsiaseltsi Dentes (kostja) vastu 134 303 euro 20 sendi ja
viivise saamiseks. Pooled sõlmisid üürilepingu, mille kohaselt kostja oli üürnik ja hageja
üürieandja. Kostja ütles lepingu üles. Õiguslik probleem: RK:   „Üldjuhul   on   üürilepingu   ülesütlemise   tagajärjel   üürileandja   nõude   sisuks   saamata
jäänud üürist saadav kasu. Üürileandja saamata jäänud üürist, st üürist teenimata jäänud kasu
nõude sisuks on saamata jäänud tulu hüvitamine VÕS § 128 lg 4 järgi. VÕS § 135 lg 2 on 39


kahjuhüvitise arvutamist lihtsustav säte, millele üürileandja saab üürniku lepingurikkumise
tõttu üürilepingu ülesütlemise korral kahju arvutamisel analoogia korras tugineda.“ VÕS §
135 pole aga nõude alus.  3-2-1-45-08 p 18 – hinnavahe (VÕS § 135) ja kahju hüvitamine Asjaolud: Osaühingu Tabal (hageja) hagi CarSec Teeninduse Aktsiaseltsi (kostja) vastu 92 844 krooni
saamiseks. Pooled sõlmisid elektrienergia varustamise lepingu. Kostja rikkus lepingut hageja
ütles lepingu üles. Õiguslik probleem: Põhjuslik seos – „VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose
tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev
sündmus   loetakse   hilisema   sündmuse   põhjuseks,   kui   ilma   esimese   sündmuseta   poleks
ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise  meetodit,
mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg
oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava
teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks“ RK: „Kui kostja  rikkus lepingut  oluliselt  ja hageja on lepingu selle  rikkumise  tõttu  üles
öelnud ning hageja liitumine teise võrguettevõtjaga oli põhjustatud lepingu rikkumisest, mis
ei ole vabandatav (VÕS § 103), tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas asjas kohaldub VÕS §
135, mis näeb ette hinnavahe hüvitamise asendustehingu korral.“ 3-2-1-5-13 p 37 – kohaldamine ülesütlemisele  Asjaolud: Balti Teenused OÜ (hageja) hagi OLYMPIC CASINO EESTI AS-i (kostja) vastu üürilepingu
ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ning 450 616 euro 13 sendi saamiseks. Lsisaks
nõuab hageja saamata jäänud üüri hüvitamist. Kostja oli üürnik, hageja üürileandja. Kostja
lahkus korterist, aga hageja nõuab ikka üüri, sest kostja ei saanud korertit kasutada endast
tulenevatel põhjustel. Õiguslik probleem: RK: „Üürniku üürilepingu rikkumise tõttu üürilepingu ülesütlemise  järel saab üürileandja
analoogia   alusel   tugineda   taganemise   puhul   hinnavahest   lähtuvale   kahju   hüvitamise
arvestamisele   VÕS §  135 lg  1  või 2  alusel.  VÕS  § 135  lg  1 järgi   ei  saa kahjuhüvitise
arvutamisel asendustehingu hinda alati aluseks võtta, kui asendustehingut ei tehtud mõistlikul
viisil, st mõistlikel tingimustel, nt kui asendusüürileping sõlmiti liiga madala üüriga.“ 3-2-1-142-16 p 14 – mittevaralise kahju hüvitis kindla rahasummana Asjaolud: 40


I. Z (hagi) hagi Osaühingu Hanval Metall (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud varalise ja
mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nii kostja kui ka hageja on kutsehaigusega põhjustatud
kahjus süüdi. Õiguslik probleem: VÕS   §   139   kahjustatud   isiku   osa   kahju   tekkimises.   RK:   „VÕS   §   139   (samuti   §   140)
reguleerib   üksnes   varalise   kahju   eest   mõistetava   hüvitise   vähendamist   ega   kohaldu
mittevaralise kahju hüvitamise korral.“ 3-2-1-80-13 p 20 – mittevaralise kahju hüvitise suurus Asjaolud: Vladimir Aravini (hageja) hagi Eesti Keskkonnateenused AS-i (kostja I) ja KREEDIX OÜ
(kostja II) vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja 1500 euro saamiseks.  Õiguslik probleem: VÕS § 127 lg 6 – kui mittevaralise kahju suurust ei saa mõõta, võib kohus selle suuruse
määrata  diskretsiooniõiguse alusel, arvestades ka rikkumise intensiivsust ja kestvust. RK:
„Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise
heaolu   tasemele   ning   olema   üldise   võrdsuspõhiõiguse   tagamiseks   ja   kohtusüsteemi
autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad.“ 3-2-1-19-13 p 10-14 – VÕS § 132 kohaldamine kulutuste mõistlikkuse hindamisel; Asjaolud: Indrek   Vainu   (hageja)   hagi   Herki   Parbo   (kostja)   vastu   21   389   euro   4   sendi   ja   viivise
saamiseks.   Pooled   sõlminud   lepingu,   millega   kostja   kohustus   vahetama   hageja   sõidukil
Peugeot Boxer (sõiduk) generaatori rihma ja veepumba. Kostja rikkus lepingut, sest kahjustas
hageja autot Õiguslik probleem: Lepingu rikkumise korral kohaldub VÕS § 128 ja § 132. RKTKo 3-2-1-53-06: „Lepingulise
kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel sel teel, et
hüvitamata   jäetakse   kahju  ulatuses,  milles   kahju  ärahoidmine   ei  olnud  rikutud  kohustuse
eesmärgiks, ning VÕS § 127 lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool
peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette
nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske
hooletuse   tõttu.   Seega   ei   loeta   lepingut   rikkunud   isikut   vastutavaks   sellist   liiki   kahju
põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei
pea ta hüvitama  ettenägematut kahju. VÕS § 127 lõiked 2 ja 3 võimaldavad  seega jätta
tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus
seoses   lepingu   rikkumisega,   kuid   on   mõistliku   inimese   seisukohalt   vaadates   erakordsed.
Järelikult võib lepingu rikkumine teatud juhtudel olla kahju põhjuseks, kuid see ei anna alust
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.“ 41


Saamata jäänud tulu 3-2-1-60-09, p 14 - saamata jäänud tulu Asjaolud: Aktsiaseltsi Esmar (hageja) hagi Mart Kruusimägi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Õiguslik probleem: VÕS § 128 lg 4 kohaselt võib nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. RK: „Saamata jäänud
tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.“ 3-2-1-51-09 p 14-15  kasutuseeliste mõiste, saamata jäänud tulu Asjaolud: Aktsiaseltsi Esmar (hageja) hagi Sirje Rebase (kostja) vastu kahjuhüvitise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja
võimalus   tulu   saada.   Saamata   jäänud   tulu   suuruse   kindlakstegemiseks   tuleb   hageja
võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks“ 3-2-1-173-12 p 20, 22 – digireklaam  Asjaolud: Osaühingu Digireklaam (hageja) hagi AS-i R-Kiosk Estonia (kostja) vastu 68 382 euro 58
sendi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled koostöölepingu, mille
järgi   omandas   hageja   õiguse   paigutada   kostja   kioskitesse   ekraane   ja   näidata   nendel
reklaamklippe,   lisaks   kohustus   kostja   taga   ekraanide   varustamise   elektriga;   hageja   pidi
maksma tasu. Kostja rikkus lepingut, sest ei näidanud reklaame vastavas arvus ekraanidel ja
ei taganud internetiühendust. Õiguslik probleem: VÕS § 128 lg 4 Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige
tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks
olevat   asjaolu   ei   oleks   esinenud.   Saamata   jäänud   tulu   võib   seisneda   ka   kasu   saamise
võimaluse   kaotamises.  Kahju   ei   ole   võimalik   täpselt   hinnata,   seega   põhineb   suurus
tõenäosusel - millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani
kohaselt täidetud. RK: „Hinnata tuleb asjaoludest lähtuvalt  enne rikkumist lepingu alusel
teenitud kasu, alternatiivseid kasusaamisvõimalusi muude isikutega tehtud sarnaste tehingute
alusel, poole investeeringuid kasu saamiseks jms. VÕS § 128 lg 4 teine lause rõhutab, et
saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Riigikohus on mh
leidnud,  et saamata  jäänud tulu eest hüvitise  saamiseks peab hageja  tõendama,  et tal oli
kavatsus ja võimalus tulu saada.“ 42


RK:  „Majandustegevuses  saamata  jäänud  tulu   hindamine  võib   olla   keeruline,  kuna  kõiki
asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks tulu saamist mõjutada, on tagantjärele keeruline või
lausa võimatu tuvastada. Sellest aga ei järeldu, et sellisel juhul tuleks jätta kahjuhüvitis välja
mõistmata. Majandustegevuses saamata jäänud tulu tõendamiseks on põhjendatud kasutada
mh asjatundjate hinnanguid.“ Saamata jäänud tulu suurust saab hinnata diskretsiooni alusel. 3-2-1-180-15 p 39 – kasutuseelis kinnisasjade puhul; Asjaolud:
OÜ Robertson   Invest   avaldus   avalikult   kasutatavale   teele   juurdepääsu   määramiseks   ja
märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Õiguslik probleem: RK:   „Kasutuseelise   suuruse   määramisel   võib   lähtekohaks   olla   kasu,   mida   nõude   esitaja
võinuks   saada,   arvestades   ka   kulutusi,   mida   ta   kasu   saamiseks   oleks   pidanud   tegema
Hindamise   aluseks   on   kasutuseelise   objektiivne   väärtus,   mille   saab   leida   abstraktselt   -
võrreldes   kasutusõiguse   väärtust   sarnase   asja   kasutusõiguse   keskmise   väärtusega.
Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast
keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha.
Silmas   tuleb   seejuures   pidada   mitte   lihtsalt   maa   kasutusõiguse   keskmist   väärtust,   vaid
konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust.“ Kahju hüvitamise nõude ulatus 3-2-1-134-09 p 11 – alusetu rikastumise arvesse võtmine kahju suuruse määramisel Asjaolud: Aktsiaseltsi  Kristjuhan   (hageja)   hagi  Kaja   Vääri  (kostja)   vastu  377  834  krooni   71  sendi
saamiseks. Õiguslik probleem: Alusetu rikastumise nõue ei välista kahju hüvitamis nõuet. RK: „Kui isikul on või oli kõrvuti
rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu
tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda
kahju hüvitamise nõude puhul arvestada.“ 3-2-1-42-16, p 23– kahjuhüvitise vähendamise nõue Asjaolud: Vahur Untera (hageja) hagi Mati Väärtnõu (kostja) vastu 32 914 euro ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: 43


VÕS § 139 ja 140 saab esitada kahjuhüvitise vähendamise nõude. Sätteid võib kohaldada
sama aegselt. RK: „VÕS § 139 ja § 140 kohaldatakse ka deliktiõiguslike kahju hüvitamise
nõuete lahendamisel.“ 3-2-1-90-14 p 15 – kasu mahaarvamine, VÕS § 132 lg 4 kohaldamine Asjaolud: Geron Meieri (hageja) hagi Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi (kostja) vastu 11 208 euro
ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Vältimaks kannatanu rikastumist kahju hüvitamise kaudu, tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi
üldjuhul   arvata   kahjuhüvitisest   maha   igasugune   kasu,   mida   kahjustatud   isik   sai   kahju
tekitamise   tagajärjel,   eelkõige   tema   säästetud   kulud.   Kahjustatud   asjaga   samaväärse   asja
kasutamise kulude hüvitamisel VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel tuleb kahjuhüvitisest
maha arvata kulud, mille isik säästis seetõttu, et ta ei saanud enda asja kasutada.“ VIII SEMINAR Taganemise, ülesütlemise tagajärjed  RKTKo   3-2-1-90-12,   p   15   –   tagasitäitmise   võlasuhte   tekkimine;   koormatiste
kõrvaldamine Asjaolud: Anti   Kesamaa   ja   Külli   Kariste   hagi   Artur   Antropovi   ja   Meelis   Niine   (Niin)   vastu
tahteavalduste   andmise   kohustuse   tuvastamiseks   ning   solidaarselt   57   520   euro   48   sendi,
leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Taganemisel   kui   võlasuhte   lõppemisel   võib   tekkida   tagasitäitmis   kohustus   VÕS   §   189.
Tagasitäitmis võlasuhte sisu:  1) Kohustus lepingu järgi üleantu tagastada lg 1 (parandamiskohustus šiiit ei tulene); 
2) Kasu väljaandmise kohustus (TsÜS § 62 viljad + kasutuseelised VÕS § 189 lg 1, 189 lg 2 p 1+ 191 lg 1);  3) Intress rahalt (VÕS § 94); 
4) Kui eset ei saa tagastada, peab väärtuse hüvitama vastavalt (VÕS § 189 lg 2 ja 3). Võib olla välistatud olemuse tõttu (asendatakse kasutuseelisega); kui ümber töötanud
(võib   omandada   AÕS   §   106,   107);   võõrandanud,   kolmanda   isiku   õigustega
koormanud   –   majanduslik   väärtus   muutub   nullilähedaseks   (3-2-1-90-12,   p   15); 44


hävimine – igasuguses vormis v.a VÕS § 189 lg 4- tavaline kasutus või kui saadud
hüvitis VÕS§ 108 lg 7 RKTKo 3-2-1-34-13, p 15 – tagasitäitmise võlasuhte tekkimine; õiguslik võimatus  (VÕS
§ 189 lg 2 p 3) Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagi Osaühingu Orientor (kostja I) ning Osaühingu
Mergo Holding (kostja II) vastu võlgnevuse saamiseks. Õiguslik probleem: Taganemise korral reguleerivad lepingu tagasitäitmist VÕS § 189 jj. RK: “Taganemisega
muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu
vastastikku välja andma või hüvitama” RKTKo 3-2-1-136-05, p 26-27, 33 (kasutuseelis elamu kasutamisest) Asjaolud: Dimitri Kukðinovi hagi Riina Ojasoolt 6500 krooni väljamõistmiseks ning Riina Ojasoolt ja
Margus Rebaselt solidaarselt 30 355 krooni väljamõistmiseks. Õiguslik probleem: RK: „Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse
ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka
ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu,
mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana
tulnuks   teha.   Vastastikuste   rahaliste   nõuete   lahendamisel   tühise   tehingu   tagasitäitmisel
alusetu rikastumise sätete järgi või nt lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku
tasaarvestatuks  (n-ö saldeerida)  ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe
sellelt   poolelt,   kelle   kahjuks   jääk   (saldo)   jääb.   Selleks   ei   ole   poolel   vaja   teha   eraldi
tasaarvestusavaldust“ RKTKo 3-2-1-154-12, p 19  – kasutuseelis põllutöömasinast Asjaolud: AIVO REBANE MIKU TALU hagi aktsiaseltsi A.Tammel vastu põhivõla 101 615 euro 18
sendi, intressi 4700 euro 72 sendi ja viivise saamiseks. Aktsiaseltsi A.Tammel  vastuhagi
8208 euro 4 sendi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Taganemisel   tekkinud   kasutuseelise   hüvitamine:   põllutöömasinate   ostuhind   tuleb   jagada
masinate   kogutööressursiga   hektarites   ja   korrutada   saadud   kasutuseelise   väärtus   ühe
tööressursi   ühiku   (hektari)   kohta   tegelikult   kasutatud   tööressursiga   (hektarite   arvuga). 45


Vajadusel   tuleb   ostuhinnast   teha   vajalikud   mahaarvamised   põhjendatud   ulatuses.
Kasutuseelise väärtuse arvestamisel on õigustatud ostuhinnast müüja kasumiosa ja puudustest
tingitud väärtuse vähenemise mahaarvamine.  RKTKo 3-2-1-143-09, p 14 – mõistlik aeg ülesütlemiseks, vorminõue Asjaolud: OSAÜHINGU PALJASSAARE TOLLILADU (hageja) hagi Aktsiaseltsi INFLOT (kostja)
vastu 127 037 krooni 68 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Lisaks ülesütlemise  materiaalsetele  tingimustele  peavad lepingu lõppemiseks olema
täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks
on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele. Kestvuslepingu pool saab
lepingu   VÕS   §   195   lg   1   järgi   üles   öelda   teisele   lepingupoolele   ülesütlemisavalduse
tegemisega.   Seaduses   ei   ole   ülesütlemisavaldusele   ette   nähtud   vorminõuet.   Seega   saab
lepingu üles öelda ka kaudse ülesütlemisavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes.“  RKTKo 3-2-1-53-13, p 15 – ülesütlemisavalduse tegemine Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Marek Haasma vastu 20 191 euro 45 sendi ja viivise
saamiseks. Hageja ütles üürilepingu ennetähtaegselt üles. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 195 lg 1 kohaselt  saab lepingu  üles öelda  ülesütlemisavalduse  esitamisega
teisele lepingupoolele. Lepingut ei ole võimalik lihtsalt lugeda üles öelduks.“ RKTKo 3-2-1-43-15, p 11- taganemisavalduse täiendamine Asjaolud: Rainer Vainola (hageja) hagi Harri Varepi ja Sirje Kivistiku (kostjad) vastu müügilepingu
alusel saadud 34 000 euro tagastamiseks ja 1415 euro 32 sendi suuruse kahju hüvitamiseks.
Hageja tahab taganeda kostjatega sõlmitud ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust, sest
müümisel kostjad ei teatanud, et korteriühistul lasub võlgnevus panga ees ja see läbi lasuvad
ka korteril kohustused. Õiguslik probleem: RK:   „Kolleegium   nõustub   ringkonnakohtuga   selles,   et   kui   lepinguesemel   ilmnevad   uued
puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste
alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses. 46


„Hagejal õigus taganemisavaldust hiljem kohtumenetluses täiendada. Oluline on aga see, et
lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle
hilisemaid täiendusi. Esitades lepingust taganemise tagajärgedest tuleneva hagi, pole välistatud taganemisavalduse
esitamine ka kohtumenetluse ajal maakohtus.“ RKTKo 3-2-1-47-15, p 12 – intressi asemel viivise maksmine tagastatavalt rahasummalt Asjaolud: Tungren AS-i (pankrotis, hageja I) pankrotihalduri Maire Armi (hageja II ja Tungren AS-i
(pankrotis hageja III)) hagi Luule Kasevälja (kostja I) ja Uno Kasevälja (kostja II) vastu
müügilepingu alusel üleantud 1 055 875 euro tagastamiseks ja viivise ning intressi saamiseks.
Hageja   I   ja   kostjad   sõlmisid   müügilepingu,   mille   kohaselt   hageja   I,   kes   tasus   ka   osa
ostuhinnast, ostis kostjatelt. Omandit üle ei antud, kuulutati välja hageja I pankrot ja hageja I
esitas   lepinguliste   kohustuste   täitmisest   loobumise   avalduse   ja   nõudekirja   tasutud   raha
tagastamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Hageja alates ajast, kui tal on VÕS § 113 lg 2 järgi õigus nõuda viivist, nõuda raha
tagastamisega viivitamise korral intressi asemel viivist.“ RKTKo 3-2-1-65-15, p 12 – taganemise võlaõiguslik toime, omandi ülekandmise nõue Asjaolud: OÜ Tarkon Kinnisvara hagi AS-i HANZA Mechanics Tartu vastu 740 162 euro 40 sendi,
sissenõutavaks muutunud viivise 3447 euro 33 sendi ja tulevikus sissenõutavaks muutuva
viivise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Tähtajalise lepingu sõlmimisel peaksid mõlemad pooled eeldama, et lepingut täidetakse
tähtaja möödumiseni, ja võivad vastavalt ka oma õigusi ja kohustusi lepingus kujundada.“
Pooled   saavad   leppida   kokku   hüvitises,   kui   üks   pooltest   lõppetab   tähtajalise   üürilepingu
enneaegselt.  Kahju  hüvitamise  eelduseid   tuleb  sel  juhul  kontrollida  ja  nõude  arvutamisel
arvestada kõiki asjaolusid. RK: „Nii VÕS § 127 lg 5 kui ka § 128 lg 4 järgi tuleb hüvitise
määramisel   arvestada   üürileandja   võimalust   üüripinda   muul   viisil   ise   kasutada   ja   sellega
kulusid kokku hoida või anda üüripind muule isikule mõistlikel tingimustel üürile ja sellega
kulusid kokku hoida ja tulu teenida. Vähemalt üldjuhul saab eeldada, et majandustegevuses
üüritud ruum antakse peatselt üürile sarnastel tingimustel, st mitte oluliselt madalama üüri
eest.“ Tasaarvestus RKTKo 3-2-1-60-11, p 28-39 – tasaarvestuse eeldused; aegunud nõude tasaarvestus 47


Asjaolud: Tauno   Kangro   hagi   Osaühingu   Philip   Consulting   (likvideerimisel)   vastu   sundtäitmise
lubamatuks   tunnistamiseks   ja   täitekulude   jaotamiseks.   Mõlemal   poolel   on   üksteise   vastu
nõuded. Õiguslik probleem: Tasaarvestuseks on oluline, 1) aktiivnõue ehk tasaarvestatava poole nõue teise vastu oleks
sissenõutav (passiivnõue ei pea olema sissenõutav); 2) õigus nõuda passiivnõude täitmist
passiivnõue (teise poole nõue tasaarvestava vastu); 2) tasaarvestaval poolel on õigus kohustus
täita (Kohustuse võib aga VÕS § 84 lg 1 järgi üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva,
st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul) ehk kas teisel poolel
on õigustatud huvi mitte täitmiseks. RKTKo 3-2-1-59-10, p 10, 12 – vastuväited tasaarvestusele, vastastikusus Asjaolud: AS-i   TARMEL   hagi   Ühiselamu   Projekt   OÜ   vastu   703   708   krooni   48   sendi   ja   viivise
saamiseks Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Kohus   peab   hindama,   kas   kostja   vastuväited   välistavad   tasaarvestuseks   kasutatud   nõude
maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. RKTKo 3-2-1-23-11, p 10-12 - tasaarvestus kohtumenetluses Asjaolud:
Svetlana Osminkina hagi Nelja Simonova vastu 150 000 krooni saamiseks. Kostja
ja hagejal on üksteise vastu nõuded. Õiguslik probleem: VÕS   §   198   käsitletud   hagiavalduse   võib   esitada   ka   kohtumenetluse   käigus.  RK:   “kostja
tehtud tasaarvestuse avaldus on tingimuslik ja seega tühine. Hagimenetluses tasaarvestuse
avalduse esitamine alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, ei ole tingimuslik VÕS §
198 teise lause mõttes, st selline tasaarvestuse avaldus on lubatav. Tasaarvestuse esitamiseks
ei   pea   kostja   esitama   ilmtingimata   vastuhagi,   vaid   kui   kostja   on   esitanud   hagejale
kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama” RKTKo   3-2-1-112-16   p   21,   20   –   tasaarvestuse   tagasiulatuv   mõju;   leppetrahvi
vähendamine ainult poole nõudel Asjaolud: 48


Talsar Ehitus OÜ hagi Jaanus Krigolsoni vastu 76 568 euro suuruse tasu saamiseks. Hageja ja
kostja saavad oma nõudeid tasaarvestada. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus
teiselt   poolelt   tema   kohustuse   täitmist   nõuda   ning   oma   kohustus   täita.“   1)   Poolte   vahel
peavad olema samaliigilised kohustused; 1) Tasaarvestava poolenõue ehk aktiivnõue peab
olema sissenõutav; 3) aktiivnõue peab olema täidetav  Kui võlgnik taotleb leppetrahvi vähendamist, siis võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel seda
teha. IX SEMINAR RKRKo 3-2-1-24-10, p 13, 14 kaaskäendajate vastutus, VÕS § 150- vanem seisukoht Asjaolud: OSAÜHINGU CHE-T hagi Aktsiaseltsi Tsentrum Invest ja Jaak Kuuse vastu solidaarselt
võlgnevuse saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150
järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Praegusel juhul
on   käendajad   hagejaga   eraldi   sõlmitud   lepingute   järgi   käendanud   sama   kohustust   ja
ühesuguses piirmääras.“ „Kui ühe või mitme kaaskäendaja vastutuse piirsumma on tagatavast võlast väiksem, ei saa
üheltki neist nõuda raha piirsummat ületavas osas. Sama kohustust taganud kaaskäendajad
vastutavad   piirsumma   ulatuses   solidaarselt,   erinevate   piirsummade   puhul   vastutavad   nad
solidaarselt kattuvas osas.“ „Piirsummaga   kohustust   käendanud   käendaja   tagab   vähemalt   eelduslikult   kohustust   n-ö
igakordses seisus, st ta ei saa nt väita, et kohustuse osaliselt täitmisel on seda täidetud just
tema tagatud osas. Piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte
aga   nt   käendaja   enda   viivitusest   tekkivate   nõuete,   eelkõige   viivisenõude   või
menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat
ületavas osas.“ „VÕS   §   150   ei   välista   käendajate   kokkulepet   võlausaldajaga,   et   igaüks   neist   käendab
põhivõlgniku kohustust mingis osas ja nad vastutavad seega igaüks käendatud kohustuse osa
eest osavõlgnikena VÕS § 63 lg 1 mõttes.“ – kaaskäendus. „Sel juhul ei ole tegemist kaaskäendusega VÕS § 150 tähenduses, kuna käendajad ei käenda
sama kohustust viidatud sätte mõttes. Seetõttu ei ole tegemist ka käendaja kahjuks VÕS §-st
150 kõrvalekalduva ja seetõttu keelatud kokkuleppega VÕS § 142 lg 6 mõttes. Vastasel juhul
oleks kogu kohustust võimalik tagada üksnes siis, kui kõik käendajad tagaksid kohustust täies
ulatuses   solidaarselt   ja   vastutuse   piirsummat   seetõttu   suurendataks.   See   oleks   aga 49


käendajatele   kahjulikum,   kuna   paneks   neile   tagasinõude   osas   ka   kaaskäendajate
maksejõuetuse riski.“ Eelnevast  lähtudes  on võimalik  vastutada  käändajatel  nii  solidaarselt  kui ka osavastutuse
põhimõttel – „Millise vastutuse on võlausaldaja käendajatega kokku leppinud, sõltub poolte
kokkuleppest,  st esmalt  tuleb tõlgendada  poolte  tahet lepingu  sõlmimisel.  Kui ühiselt  (st
samas lepingudokumendis) käendatakse sama kohustust ja eriti veel sama piirsummaga, ilma
et oleks nt ajaliselt piiritletud kohustuse erinevaid osasid (nt osadena antud laenu eri aegadel
antud osasid), tuleb eeldada, et ühiselt sooviti käendada vaid piirsummas nimetatud sama osa
kohustusest, kuid seda solidaarselt. Seega eeldatakse sama kohustuse käendamisel käendajate
solidaarvastutust“ „Teistsuguseks tõlgenduseks saavad aluse anda esmajoones käenduslepingu tekst, lepingute
sõlmimise   asjaolud   ning   käendatava   kohustuse   ulatus.   Vaidluse   vältimiseks   on   mõistlik
fikseerida sama või erinevate kohustuse osade käendamine käenduslepingutes selgelt ning
samuti on mõistlik reguleerida käendajate omavahelist suhet.“ RKRKo 3-2-1-136-12, p 13-18 Asjaolud: AS-i SEB Pank hagi Enn Sarna, Jüri Aigro ja Olle Reinholmi vastu igaühelt neist 2 370 000
krooni   (151   470   euro   61   sendi)   saamiseks.   Hageja   sõlmis   iga   kostjaga   käenduslepingu.
Kostjad käendasid põhivõlgnikku Õiguslik probleem: RK: „Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150
järgi   võlausaldaja   ees   solidaarselt,   isegi   kui   nad   ei   andnud   käendust   ühiselt.   Selline
regulatsioon kaitseb võlausaldaja huve, kuna see tagab võimaluse pöörduda kogu tagatava
nõude sissenõudmiseks iga käendaja vastu. See tähendab, et kõik kaaskäendajad vastutavad
VÕS § 145 lg 2 järgi põhivõlgniku kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Nõude rahuldanud
käendajale läheb võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi
rahuldatud ulatuses üle. Lisaks tekib nõude rahuldanud käendajal tema osa ületavas osas raha
maksmise korral VÕS § 69 lg-te 5 ja 7 alusel tagasinõue kaaskäendajate vastu. RKRKo 3-2-1-119-16, p 22 VÕS § 150 – uuem seisukoht; käendaja vastutus Asjaolud: AS SEB Pank ja Aktsiaseltsi SEB Liising hagi Sven Margi vastu 719 006 euro 4 sendi
väljamõistmiseks solidaarselt hagejate kasuks Õiguslik probleem: RK: „Õige oli, et VÕS § 150 järgi on kaaskäendajate vastutus solidaarne ka siis, kui nad ei
andnud käendust ühiselt, kuid pooltel on vaatamata VÕS §-s 150 sätestatule võimalik kokku
leppida, et käendajad on osavõlgnikud. Ainuüksi sellest, et käendusleping ei sisaldu ühes 50


lepingudokumendis, seda ei ole sõlmitud ühiselt ja käenduse piirsummad on erinevad, ei saa
järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud osavastutusega käenduses.“ „Ei saa jätta tähelepanuta ka VÕS § 65 lg-s 4 sätestatut, mille järgi eeldatakse, et kui mitu
isikut   kohustuvad   lepinguga   täitma   kohustust   ühiselt,   siis   eeldatakse,   et   nad   on
solidaarvõlgnikud. Seetõttu on õige kostja tähelepanek, et kui poolte kokkulepet osavastutuse
kohaldamiseks   ei   tuvastata,   eeldatakse   käendajate   solidaarvastutust.   VÕS   §   65   lg   4
tõlgendusreegli   tähelepanuta   jätmisega   on   ringkonnakohus   kohaldanud   materiaalõigust
ebaõigesti.“ Seega ei lükata  varasemat seisukohta ümber, vaid täpsustatakse.  Esimese järgi, kui sama
kohustust käändavad mitu isikut, vastutavad nad solidaarselt. Teise puhul, kui sama kohustust
käändavad   mitu   isikut,   vastutavad   nad   solidaarselt,   kui   ei   esine   poolte   kokkulepet
osavastutuse kohaldamiseks. Käendaja   vastutav   VÕS   §   145   lg   1   järgi,   kui   poolte   vahel   on   sõlmitud   käendusleping,
võlausaldajal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue, see on muutunud sissenõutavaks ja
käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. RKRKo 2-14-21710/105 p 49, 50 – käenduslepingu tühisus heade kommete vastasuse
tõttu; käenduse vastuolu heade kommetega Asjaolud: Danske Bank A/S-i hagi Maksim Melnikovi ja Svetlana Melnikova vastu solidaarselt 90 091
euro 43 sendi ja viivise saamiseks Õiguslik probleem: Käendusleping on heade kommetega vastuolus, kui esinevad kõik järgmised asjaolud (RK): - „käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige,   kes   sõlmis   lepingu   sõltuvussuhtest   või   muust   isiklikust
põhjusest tulenevalt; - käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;
- käendaja   vastutuse   maksimumsumma   on   käendaja   sissetulekute   suhtes (arvestades   mh  nende  tulevikuperspektiivi)  äärmiselt   ebaproportsionaalne
ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko
realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita
(see on tingimus, mis ei pea esinema koos teistega) - eespool   nimetatud   eeldused   olid   võlausaldajale   lepingu   sõlmimisel äratuntavad.“ TsÜS § 86 järgi on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. RKRKo 3-2-1-160-16, p 14 – võlausaldaja teavitamiskohustus käendaja suhtes Asjaolud: 51


AS-i SEB Pank hagi Arlet Martinsoni ja Jüri Ollino vastu 256 000 euro saamiseks. Õiguslik probleem: RK:   „Riigikohus   on   varasemas   praktikas   leidnud,   et   laenuandjal   on   käenduslepingu
sõlmimisel üldine VÕS § 14 lg-st 2 (täpsemalt esimesest lausest) tulenev kohustus teavitada
käendajat   olulistest   asjaoludest,   sh   võlgniku   majanduslikust   seisundist.   Laenuandjal   on
käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata sellest, kas käendaja teavet nõuab.“ RKRKo 3-2-1-156-15 p 14, 15 – teavitamiskohustus, tühistamine eksimuse tõttu Asjaolud: Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi Sergei Gorbatšenko vastu käenduslepingust tuleneva 93
894 euro 80 sendi suuruse võla ja viivise väljamõistmiseks. Õiguslik probleem: RK:   „Vähemalt   üldjuhul   ei   pea   krediidiandja   käendajat   uue   käenduslepingu   sõlmimisel
informeerima, et käenduslepingu sõlmimisel lisaks käendusele muid tagatisi (nagu näiteks
kinnistul   asuv   hüpoteek,   või   teised   käendajad)   ei   ole   ning   seda   ka   siis,   kui   varasema
käenduslepingu puhul oli selline lisatagatis olemas.“ – seega ei ole tühistamise aluseks see,
kui   hageja ei teatanud käenduslepingu sõlmimisel käendajale, et kinnistu, millele seatud
hüpoteek tagas koos tema käendusega algset laenulepingut, on juba müüdud ja peale tema
antud käenduse ei taga võlakokkulepet ükski teine tagatis. „Aga   kui   laenuandja   jätab   käendaja   teavitamata   põhivõlgniku   halvast   majanduslikust
olukorrast,   võib   see   olla   käenduslepingu   tühistamise   aluseks.   Käendaja   kannab   üldjuhul
tagatava kohustusega mittetutvumisest tingitud võimaliku eksimuse riisikot.“ RKRKo 3-2-1-168-15, pp 14-17 - käendajale kuuluvad võlgniku vastuväited; õiguste
kuritarvitamine käendaja suhtes (vastuoluline käitumine) Asjaolud: AS-i SEB   Pank   hagi   Marina   Sorochani   vastu   10 290 euro   48 sendi,   intressi   ja   viivise
saamiseks Õiguslik probleem: RK: „Et ka käendaja saaks samuti enda õigusi efektiivselt kaitsta, peab hea usu põhimõttest
tulenevalt võlausaldajat teatama ka käendajale oma kavatsusest asuda põhivõlgnikult võlga
sisse nõudma, st kavatsusest algatada täitemenetlus. Üldjuhul ei pruugi täituril olla teavet
selle kohta, kas konkreetsel juhul on nõue tagatud ka käendusega. Sellist teavet valdab igal
juhul   võlausaldaja.   Seetõttu   on   hea   usu   põhimõttest   tulenevalt   võlausaldaja   kohustatud
teavitama   kohtutäiturit   käendusest   juhul,   kui   ta   esitab   hüpoteegi   realiseerimiseks
täitemenetluse algatamise määruse.“ „HUP-ist tuleneva võlausaldaja teatamiskohustuse rikkumine ei anna käendajale iseenesest
õigust keelduda käenduskohustuse täitmisest. Kui aga käendajale tekkis teatamiskohustuse 52


rikkumise tõttu kahju, siis on tal õigus esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue.
Seda kahju hüvitamise nõuet saab ta kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS §
197 järgi. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea käendaja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse
avalduse   võib   esitada   ka   kohtumenetluse   ajal.   Kahju   hüvitamise   nõude   esitamisel   tuleb
käendajal tõendada, et ta oleks täitemenetlusest teadasaamisel enda tegevusega hoidnud ära
oma vara vähenemise.“ RKRKo 3-2-1-69-14, p 11 - kompromissi jm kokkulepete mõju käendaja vastutusele Asjaolud: AS-i SEB Pank hagi Einar Petersoni vastu põhivõla 3026 euro 69 sendi ja viivise 2828 euro
56 sendi väljamõistmiseks Õiguslik probleem: AÕS § 278 Pantijaks võib olla võlgnik või kolmas isik. RK:   „Kui   võlausaldaja   ja   pantija   sõlmivad   kompromissi,   millega   loevad   pantija   poolt
kompromissisumma   nõuetekohase   tasumisega   võlgniku   laenulepingutega   seotud   pantija
kohustused võlausaldaja ees täielikult ja nõuetekohaselt täidetuks, ei tähenda see seda, et
võlausaldajal   ei   oleks   õigust   esitada   käendaja   vastu   nõuet   ulatuses,   milles   põhivõlgniku
kohustus   jäi   pärast   pandi   realiseerimist   täitmata.   Kompromiss   lõpetas   pantija   ja   hageja
vahelise   õigussuhte,   mitte   hageja   ja   kostja   kui   käendaja   vahelise   õigussuhte.   See   aga   ei
tähenda, et kompromiss ei võiks käendaja vastutuse ulatust mõjutada.“ Seega peale pantimist,
võib juhtuda, et käendaja peab ikka põhivõlgniku kohustust mingis ulatuses tasuma. RKRKo 3-2-1-8-13, p 11-13 – käendaja vastutus tema enda kohustuste rikkumise eest Asjaolud: Agrochema Eesti OÜ hagi Kalev Laanesaare vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse
saamiseks. Õiguslik probleem: RK:   „Käenduslepingus   märgitud   piirsumma   kaitseb   käendajat   üksnes   tagatud   võla
suurenemise   eest,   mitte   aga   nt   käendaja   enda   viivitusest   tekkivate   nõuete,   eelkõige
viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada
ka piirsummat ületavas osas.“ – VÕS 145 lg 3 - säte kehtestab käendaja vastutuse ja selle
ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei
piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. „Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei
saa nõuda  käendajalt  põhivõlgnikust  sõltuva  kohustuse täitmisega  viivitamisest  tulenevalt
viivist,   mis   ületab   kokkulepitud   käendaja   vastutuse   piirmäära.   Küll   aga   on   võlausaldajal
õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis
tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.“ 53


RKRKo 3-2-1-12-13, p 15– käendaja ajutised vastuväited Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Taavo Katteli vastu 162 992 krooni 26 sendi (10 417 euro
10 sendi) ja viivise väljamõistmiseks Õiguslik probleem: RK:   „Seega   tuleb   põhivõlgniku   vastuväidetest   eristada   põhivõlgnikule   kuuluvaid
kujundusõigusi,   mille   teostamine   võib   tuua   kaasa   käendatava   kohustuse   lõppemise   või
vähenemise.   Ka   õigus   käendatud   kohustus   tasaarvestada   kuulub   kujundusõiguste   hulka.
Erinevalt   põhivõlgnikule   kuuluvatest   vastuväidetest,   mida   käendaja   saab   kasutada
põhivõlgnikust sõltumatult, annab põhivõlgnikule kuuluv kujundusõigus – tasaarvestusõigus
–   käendajale   üksnes   ajutise   täitmisest   keeldumise   õiguse.   Põhivõlgnikule   kuuluvat
tasaarvestusõigust ei saa käendaja kasutada (aga põhivõlgnik ise küll).“ – VÕS §149 lg 1 ja 3 RKRKo 2-16-8219/39, p 14.1.14.3 – tarbijakäenduse ülevõtmine, vastutuse piirmäär. Asjaolud: Maris Narrussoni hagi 123 Grupp OÜ ja Andres Elvisto vastu solidaarselt 89 550 euro 99
sendi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 143 lg 2 on analoogia korras kohaldatav ka lepingule, millega füüsiline isik
kohustub võtma üle käenduslepingu. Viidatud sätte järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui
ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 143 lg 1 järgi on
tarbijakäendusleping selline käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.“ „Kokkulepe,   millega   füüsiline   isik   võtab   endale   kohustuse   sõlmida   tulevikus
tarbijakäendusleping   ja   mille   täitmist   on   võimalik   temalt   nõuda,   peab   sarnaselt
tarbijakäendusleping   sisaldama   kokkulepet   tulevase   käendaja   vastutuse   rahalise
maksimumsumma kohta. Kokkulepe vajalik, et tulevasel käendajal oleks võimalik hinnata
võetavate kohustuste suurust ja oma suutlikkust neid täita.“ „Kuna maksimumsummas kokkuleppimine tagab selle, et tulevaselt käendajalt ei saa nõuda
seda   summat   ületavate   käenduskohustuste   ülevõtmist,   saavutab   see   kaudselt   ka
käenduslepingus käendaja vastutuse piirmääras kokkuleppimise eesmärki kaitsta käendajat
tagatud võla suurenemise eest. Kui tulevase tarbijast käendaja vastutuse maksimumsummas
ei ole kokku lepitud, on käenduslepingut üle võtta kohustav tehing tühine.“ „Kuigi tarbijakäenduse maksimumsumma märkimise nõue on täidetud ka siis, kui lepingus
on nimetatud käendatavate kohustuste rahaline suurus, ei ole piisav üksnes umbmäärane viide
põhivõlgniku sõlmitud käenduslepingutele“ Leppetrahv 54


RKRKo 3-2-1-36-17 – leppetrahvi mõiste, eeldused Asjaolud: Pindi Kinnisvara OÜ hagi Osaühingu Sholas vastu 27 000 euro suuruse leppetrahvi ja viivise
saamiseks. Õiguslik probleem: Leppetrahvi   nõude   eeldused:   1)   kehtiv   võlasuhe   (sh   kehiv   leppetrahvikokkulepe);   2)
kohustuse   rikkumine   (VÕS   §   100);   3)   vastutus   rikkumise   eest   (VÕS   §   103   ja   160);   4)
nõudmisest on teatud mõistliku aja jooksul peale rikkumise avastamist (VÕS § 159 lg 2) RKRKo 3-2-1-24-16 p 14 lepetrahvi mõiste Asjaolud: Kaupo Rätsepa (Rätsepp) hagi Jan Gunnar Öivind Anderssoni (Andersson) vastu 16 000 euro
ja viivise saamiseks. Õigulsik mõiste: RK: „VÕS § 158 lg 2 viitab sellele, et leppetrahv ei ole piiratud ainuüksi juhtudega, kui
rikkuv   pool   peab   kahjustatud   poolele   maksma   kindlaksmääratud   summa.   Seetõttu   ei   ole
välistatud, et leppetrahvina on kokku lepitud, et lepingut rikkunud pool ei saa nõuda osa
kokkulepitud tasust.“ RKRKo 3-2-1-109-06 – leppetrahvi kokkulepe, tasaarvestus ja vähendamine (basseiniga
maja) Asjaolud: Osaühingu R hagi K. U vastu 172 000 krooni saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Ei ole välistatud, et leppetrahvina on kokku lepitud, et lepingut rikkunud pool ei saa
nõuda osa kokkulepitud tasust.“ – kokkulepe ei ole HUP-i vastane, aga kohtul on võimalik ka
sellise kokkuleppe puhul leppetrahvi vähendada. RKRKo   3-2-1-120-08,   p   15   -   leppetrahvi   tühisus   tüüptingimusena
tarbijakrediidilepingus Asjaolud: Balti   Investeeringute   Grupi   Pank   AS-i   hagi   Ü.   P,   Meelis   Kulli   ja   Rein   Vanja   vastu
solidaarselt 97 112 krooni 63 sendi saamiseks.  Õiguslik probleem: 55


RK: „Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.
See tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega
viivitamise   tagajärgi.   Nimetatud   lõige   ei   näe   ette   võimalust   nõuda   tarbijakrediidilepingu
korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist
ja kahju hüvitamist.“ Leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena  kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga või
olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402
jj mõttes, (sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata,)  võib
olla ebamõistlikult kahjustav.  RKRKo 3-2-1-132-12 p 12 – leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega Asjaolud: Helve Laksbergi hagi Merily Allaku vastu ostuhinna, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks Õiguslik probleem: Leppetrahvi sissenõudmine võib olla vastuolus HUP-iga, kui rikutud kohustusest ei tekkinud
kahju, mis võib olla aluseks leppetrahv vähendamisele – kohtu diskretsiooniotsus. RKRKo 2-16-18005/54 09.05.2018 p 12 - VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustus Asjaolud: Haasoja OÜ hagi HIIUMAA PRUULIKODA OÜ vastu 99 928 euro 46 sendi saamiseks Õiguslik probleem: VÕS § 159 lg  2 järgi  kaotab kahjustatud  pool õiguse nõuda leppetrahvi,  kui  ta ei  teata
mõistliku   aja   jooksul   pärast   kohustuse   rikkumise   avastamist   teisele   lepingupoolele,   et   ta
nõuab leppetrahvi. RK:   „Leppetrahvinõude   esitamisest   teatamine   tagab   selle,   et   võlausaldaja   käitumine   on
võlgniku   jaoks   piisavalt   ettenähtav   ja   et   võlgnik   saab   leppetrahvinõuet   oma   edasises
käitumises   arvestada,   kuid   leppetrahvinõudest   teatamine   ei   eelda   leppetrahvi   suuruse
märkimist“ „Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on
trahvi nõudma õigustatud lepingupoolel kolleegiumi varasema selgituse järgi mõistlik enne
nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus.“ RKRKo 2-15-3965/103 06.04.2018 p 31 – leppetrahvi vähendamise alused Asjaolud: 56


MAVE VARAHALDUSE Osaühingu hagi Novira Plaza OÜ vastu 125 000 euro, leppetrahvi
6250 euro, viivise ning kohustuse tuvastamise nõudes ja Novira Plaza OÜ vastuhagi MAVE
VARAHALDUSE Osaühingu vastu 125 000 euro ja viivise saamiseks Õiguslik probleem: RK: „Kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel
vähendada   leppetrahvi   maksma   kohustatud   lepingupoole   nõudmisel   mõistliku   suuruseni,
arvestades   eelkõige   kohustuse   täitmise   ulatust,   teise   lepingupoole   õigustatud   huvi   ja
lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte kohaselt saab kohus sekkuda leppetrahvi
suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel.“ – vähendamise eeldused: 1) leppetrahv on
ebamõistlikult suur; 2) leppetrahvi maksma kohustunud poole nõudmisel.  Leppetrahvi   vähendamisel   tuleb   arvestada:   1)  kohustuse   täitmise   ulatust;   2)   teise
lepingupoole õigustatud huvi; 3) lepingupoolte majanduslikku seisundit. RKRKo 3-2-1-76-16 p 17 – leppetrahvi tasenduslik olemus Asjaolud: Osaühingu Altranet (pankrotis) hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu võlgnevuse 6 681
615 krooni (427 033 euro 3 sendi) ja viivise saamiseks Õiguslik probleem: RK: „VÕS §161 lg 2 näol tegemist on nn tasendusliku leppetrahvi arvestamise põhimõttega,
mis tuleneb leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist, ning kahju saab nõuda osas, mida
leppetrahv   ei   kata.   Samas   enne   kahju   hüvitamise   nõude   leppetrahviga   kaetuks   lugemist
kontrollida, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju.“ VÕS § 161 lg 2 järgi, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud
kahju   hüvitamist,   tuleb   kahju   hüvitada   osas,   mida   leppetrahv   ei   katnud   –   leppetrahvi
tasenduslik olemus. RKRKo 3-2-1-67-08– leppetrahvi mõiste Asjaolud: FACIO EHITUSE AS hagi SA Rakvere Teatrimaja vastu 500 425 krooni 70 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: RK:   „Leppetrahvinõude   vastuolu   hea   usu   põhimõttega   ei   too   kaasa   selle   tühisust.
Põhimõtteliselt   võib   leppetrahvinõue   olla   vastuolus   hea   usu   põhimõttega.   Võlausaldaja
kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei
vasta   õiguse   teostamine   lepingulise   suhte   olemusele,   lepingu   eesmärgile   ega   poolte
käitumisele   seaduse või  ühiskonnas  väljakujunenud   moraalistandardite  seisukohast  (nt  on
ülekohtune).“ – TsÜS § 138 lg 1 57


Garantii RKRKo 3-2-1-34-13 p 16 Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagi Osaühingu Orientor (kostja I) ning Osaühingu
Mergo Holding (kostja II) vastu võlgnevuse saamiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Garandi vastuväited: 1) garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse
vastuväide); 2) garantiis antud abstraktse nõudeõiguse tagasi andmise hagi VÕS § 1028 jj
alusel, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära Lisaks garantii nõue esitamisele on seatud piirangud. Nõude esitamisega ei tohi kuritarvitada
õigusi ega minna vastuollu HUP-iga (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1) RKRKo 3-2-1-79-16, p 16 - garantiist esitatavad vastuväited Asjaolud: Aktsiaseltsi   Telor   Ehitused   hagi   OÜ   SoeAuto   vastu   106   178   euro   70   sendi   ja   viivise
saamiseks ning garantii realiseerimise õiguse puudumise tuvastamiseks. Hageja ja Swedbank
sõlmisid garantiilepingu. Hageja on garantii saaja Õiguslik probleem: Garantiiga soodustatud isik on võlausaldaja, sest tema saab kasutada sellest tulenevaid õigusi.
Tagatise andnud kolmas isik on garant. Selleks, et võlausaldaja saaks rahuldada oma nõuet
võlausaldaja vastu, peab võlgnik taotlema garandilt garantii väljaandmist ja sõlmima selleks
garandiga vastavasisulise lepingu. Võlausaldaja realiseerib nõuet. Võlgnikul on kohustus tagada garantii kui täitmise tagatis. Garantii sajal on õigus esitada kohtule tuvastusnõue, et garantii  RK: „Hagejal on iseenesest õigus esitada tuvastusnõue, et kostjal ei ole õigust pangagarantiid
realiseerida.  Hagi tagamise  korras on põhimõtteliselt  võimalik  keelata  kolmandast  isikust
garandil väljamaksete tegemine kostjatele.“ „Isikul on TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärk
on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, ainult siis, kui ta toetub asjaolule, et teine
pool rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut.“ „Isikul   on   TsMS   §   368   lg   1   mõttes   õiguslik   huvi   esitada   selline   tuvastushagi,   mille
eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, ainult siis, kui hageja toetub
asjaolule,   et   kostja   rikuks   garantii   realiseerimisega   pooltevahelist   lepingut.   Eeltoodu   on
asjakohane ka praegusel juhul.“ RKRKo 2-18-18420/26 p 11 03.04.2020 – vastuväited garantiilepingust 58


Asjaolud: AS-i SEB Pank hagi aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus vastu põhivõla 139 370 euro 82
sendi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: RK:   „VÕS   §   155   lg-te   2   ja   3   järgi   ei   sõltu   garantii   andja   garantiist   tulenev   kohustus
võlausaldaja ees garantiiga tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest
ning garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.
Seega   ei   ole   poolte   sõlmitud   garantiileping   ja   sellest   tulenev   nõue   seotud   võlgniku
laenukohustuse olemasolu ega selle suurusega.“ – Garantii on mitte mitteaktsessoorne tagatis,
mille kehtivus ja realiseerimine ei ole tagatava nõudega seotud. RK:   „Üksnes   garantiilepingule   ei   ole   lubatud   tugineda,   kui   see   tähendaks   õiguste
kuritarvitamist   ja   rikuks   hea   usu   põhimõtet.   Seejuures   tuleb   õiguste   kuritarvitamise   üle
otsustamiseks hinnata, kas garantiiga soodustatud isik kasutab oma õiguslikku positsiooni
pahatahtlikult, saamaks endale varalist eelist, mis talle ei kuulu.“ – HUP-iga vastuolus olev
garantiileping on tühine. RK: „Vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist,
peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav ning
tõendid, mis jätavad kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise
vastuväite   esitamiseks   sobivad.   Hea   usu   põhimõttega   ei   saa   olla   kooskõlas   garantiiga
soodustatud   isiku  käitumine   nt  juhul,   kui  ta   tugineb   üksnes  oma   formaalsele  õiguslikule
positsioonile ja nõuab garantiisumma maksmist, teades, et garantiiga tagatud kohustust ei ole
tegelikult olemas.“  X SEMINAR RKTKo 3-2-1-8-06, p 14 – ühinemine kohustusega tagamise eesmärgil Asjaolud Osaühingu S hagi Osaühingu R (pankrotis) ja V.R vastu 79 990 krooni 85 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: Kohustuse   täitmise   tagamist   saab   nii   käendusega   kui   ka   kohustusega   ühinemise   korral.
Käenduse korral on käendajal kohustus tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega
ühinemise korral muutub see isik, kes ühineb, ise võlgnikuks. RK: „Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja
soorituse   vastu.“   Nt   kui   firmale   antakse   laen,   siis   käendaja   saab   kogutulust   näiteks   30
protsenti   –   ühine   huvi.   Käenduse   puhul   selline   huvi   puudub   ning   isik   tagab   võlgniku
kohustust reeglina isikliku sideme tõttu.“ RKTKo 3-2-1-55-09, p 10 I lõige Asjaolud:  59


Jana Kustjakova ja Mikhail Maystrishini hagi OÜ VALLENMAIN vastu 300 000 krooni
saamiseks.   Hagejad   loovutasid   kolmanda   isikuga   sõlmitud   müügilepinguga   nõudeõiguse
kolmandale isikule. Õiguslik probleem: RK: „Lepinguga seotud kujundusõigusi, sh hinna alandamise õigust, ei saa loovutada VÕS §
164 järgi. Selliseid õigusi saab üle anda üksnes teise poole nõusolekul lepingu ülevõtmise
korras VÕS § 179 järgi.“ Kujundusõigus pole nõue – seda ei saa loovutada. RKTKo 3-2-1-35-09, p 15 – kujundusõigused lepingu ülevõtmisel Asjaolud: Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Vladimir Beljakovi vastu 850 000 krooni saamiseks. Poolte
vahel on laenuleping. Kostjale on laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei
ole laenulepingu pool. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 398 lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist
pärast   laenulepingu   ülesütlemist.   Nii   laenuandja   kui   ka   laenusaaja   võivad   tähtajatu
laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega on õigus tähtajatu
laenuleping korraliselt üles öelda lepingupooltel.“ „Poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule.
Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt.“ RKTKo 3-2-1-134-12, p 18 – PRIA toetuste väljamaksmise nõude loovutamine Õiguslik probleem: Eesti õigusaktides ei sätestata keeldu, et PRIA toetuse väljamaksmisele suunatud nõuet ei
võiks loovutada. RKTKo   3-2-1-61-13   p   15   –   VÕS   §166   võimaldab   loovutada   kõrvalnõudeid   ilma
põhinõuet üle andmata Asjaolud: OÜ Sorensen Invest avaldus Meelis Osa pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldajal võlgniku
vastu kokku 211 530 euro 44 sendi suurune nõue, mis koosneb võlausaldajale loovutatud
intressi-, viivise- ja leppetrahvinõudest. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude teisele isikule loovutada tervikuna
või osaliselt.  Nõuet  ei või loovutada,  kui loovutamine  on seaduse järgi  keelatud  või kui
kohustust   ei   saa   selle   sisu   muutmata   täita   kellelegi   teisele   kui   senisele   võlausaldajale. 60


Loovutamise piirangud on sätestatud VÕS §-s 166. Võimaldades loovutada nõudeid osaliselt,
ei   piira   seadus   kõrvalnõuete   loovutamist   ilma   põhinõuet   üle   andmata.   Seega   on   ekslik
võlgniku   seisukoht,   et   laenuandja   ei   saanud   intressi-,   viivise-   ja   leppetrahvinõuet
võlausaldajale loovutada ilma põhinõuet loovutamata.“ RKTKo 3-2-1-43-17 p 16, 17 – loovutuse kehtivaks lugemine, uue võlausaldajaga tehtud
tehingu kehtivaks lugemine Asjaolud: Pirmax Trade OÜ (likvideerimisel) hagi SUURPEA VARAHALDUS Osaühingu, Osaühingu
Alnus   (kustutatud)   ja   ARH   Ehitusjuhtimise   OÜ   vastu   41   257   eurot   14   sendi   ja   viivise
saamiseks Õiguslik probleem: VÕS § 170 Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,
loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud
või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta
välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. RK: „VÕS § 170
ei   kaitse   võlgnikku   üksnes   ühe   ja   sama   nõude   korduva   täitmise   eest,   vaid   ka   võlgniku
heausksust   loovutuse   kehtivuse   osas.   Lisaks   loetakse   sätte   kohaselt,   et   loovutamine   on
võlgniku suhtes toimunud, mis loob võlgniku jaoks õigusnäivuse sellest, kes on uus nõuet
käsutama   õigustatud   isik.   Seetõttu   võib   võlgnik   üldjuhul   VÕS   §   170   alusel   tugineda   ka
sellele,   et   uue   võlausaldajaga   sõlmitud   kokkuleppe   tulemusel   osa   nõudest   lõpeb,   näiteks
nõudest osalise loobumise tõttu.“ Seega loovutus loetakse kehtivaks, kui siis kui võlausaldaja
teatab nõude loovutamisest või kui võlausaldaja on väljaandnud vastava dokumendi ja uus
võlausaldaja esitab selle dokumendi võlgnikule. „VÕS § 169 lg 1 järgi, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei
teadnud   ega   pidanudki   kohustust   täites   nõude   loovutamisest   teadma,   loetakse,   et   ta   on
kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 169 lg 2 kohaselt, kui võlgnik tegi nõude suhtes
tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut
tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming
kehtivaks. See tähendab, et ka VÕS §-le 170 vastupidises olukorras tuleb eelistada võlgniku
kaitset uue võlausaldaja huvidele.“ Isikute paljusus: RKTKo 3-2-1-56-02, p 24 – ehitaja ja projekteerija vahel solidaarkohustuse tekkimist
välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine Asjaolud: OÜ Murbaran hagi AS Remet ja OÜ Stenhus vastu kohustuste täitmisele sundimiseks ja
kahju hüvitamiseks. Õiguslik probleem: 61


RK:   „Vastutuse   muude   eelduste   olemasolu   korral   tuleb   selgelt   tuvastamata   vastutuse
jagunemise  korral mitme  isiku vahel kohaldada osavastutust ja nõuda kummaltki  kostjalt
sisse kahju proportsionaalselt osas, milles kumbki neist võis kahju tõenäoliselt põhjustada
ning kui seda ei õnnestu kindlaks teha, kohaldada TsK § 186 lg-s 1 sätestatut ja jätta kahju
nende kanda võrdsetes osades.“ RKTKo 3-2-1-75-05, p 17 – VÕS § 137 ja 138 kohaldamine Asjaolud: ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi hagi Osaühingu KODUKOLLE LT. ja Kalle Floreni vastu
162 348 krooni 40 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: VÕS § 137 alusel jagatakse solidaarkohustust üksnes solidaarvõlgnike omavaheliste suhete
raames – ehk kohus ei pea sinna sekkuma ja see on põhimõtteliselt isiklik probleem. VÕS § 138 lg 1 rakendamise eeldus – peab esinema olukord, kus on teada mitu võimalikku
kahju tekitanud isikut, kuid ei suudeta kindlaks teha, kes neist kahju tekitas. RKTKo 3-2-1-190-13, p 27 – nõudest loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu Asjaolud: Tõnis Vahi hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Kui kostja on aga ainuüksi kaaslaenaja suhtes nõudest loobunud, ei vabasta see siiski
hagejat VÕS § 66 lg 1 järgi ei täielikult ega osaliselt vastutusest kostja ees.“ – praegu on
kaaslaenaja ja kostja solidaarvõlgnikud. Hageja loobus ainult kaaslaenaja suhtes nõudest ehk
seega kostja peab ise täies ulatuses võla maksma. „See ei vabasta omakorda aga kaaslaenajat
võimalikust vastutusest hageja ees.“ – võib-olla siis kui kostja ei täida kohustust? RKTKo 3-2-1-29-14, p 19-21 – tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega  Asjaolud: OÜ Küti Kinnisvara hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 69 lg-st 7 tuleneb, et sama paragrahvi lg-d 2−6 kohaldatakse ka nende isikute
vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS §
69   lg-tes   2−6   reguleeritakse   solidaarvõlgnike   omavahelisi   suhteid.   Seega   võrdsustatakse
tagatiste   andjad   (sh   käendaja   ja   kolmandast   isikust   pantija   või   mitu   kolmandast   isikust
pantijat) vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega. Tavalisest solidaarsuhtest ei saa aga oma 62


kinnistuga   teise   isiku   võlga   tagava   isiku   korral   rääkida   seetõttu,   et   tema   vastutus   ei   ole
piiramatu, vaid on piiratud kinnistu väärtusega (hüpoteegisummaga).“ RK: „Kui üks tagatiste andjatest rahuldab võlausaldaja nõude, läheb talle üle nõue võlgniku
vastu. Hüpoteegiga koormatud kinnisasjast nõude rahuldamise korral läheb nõue üle AÕS §
349 lg 3 või VÕS § 173 lg 3 p 1 alusel. Kui nõude rahuldab käendaja, siis läheb talle nõue
võlgniku vastu üle VÕS § 152 lg 1 alusel. Nõude üleminekul tuleb arvestada ka VÕS § 173
lg-tes 4 ja 5 sätestatut.“ RKTKo 3-2-1-11-15, p 14 – solidaarvõlausaldaja vastuväited Asjaolud:  Anneli Vinkli hagi Osaühingu Saare Arendusbüroo Grupp vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks. Õiguslik probleem: Kas   üks   solidaarvõlausaldaja   saab   kasutada   kogu   solidaarvõlausaldajate   kasuks   välja
mõistetud summat tasaarvestuse tegemiseks kehtivalt ka teise solidaarvõlausaldaja suhtes?
RK:   „Seadusest   ei   tulene   keeldu   selliselt   tasaarvestust   teha   erinevalt   nt   VÕS   §   67   lg   1
kolmandas   lauses   sätestatust,   mille   kohaselt   võib   iga   solidaarvõlgnik   võlausaldaja   nõude
tasaarvestada üksnes enda nõudega. Solidaarvõlausaldajate vahelistes suhetes vastab VÕS §
67   lg   1   kolmandale   lausele   VÕS   §   74   lg   4,   st   solidaarvõlausaldaja   ei   saa   kasutada
tasaarvestuseks nõuet, mis kuulub ainult teisele solidaarvõlausaldajale.“ RKTKo   3-2-1-46-17,   p   16,   31   –   kinnistu   üleandmiskohustuse   täitmine   ja   vastutus
rikkumise eest isikute paljususe korral  Asjaolud: Edwin Nordeni hagi Pilleriin Järve vastu 2578 euro saamiseks Õiguslik probleem: RK: „Kuigi müüjad on hüvitisnõude osas solidaarvõlgnikud, siis saab kostja vastu nõude
rahuldada   vaid   juhul,   kui   hageja   teatas   temale   puudusest   tähtaegselt   ning   andis   temale
puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja (v.a juhul, kui see ei olnud VÕS § 115 lg 3 järgi
vajalik). VÕS § 68 lg 1 kohaselt ei vastuta solidaarvõlgnik solidaarkohustuse rikkumise eest
teise   solidaarvõlgniku   poolt.   Sellest   tuleneb,   et   õiguskaitsevahendi   (nt   kahju   hüvitamise)
kohaldamise eelduste täitmine tuleb tuvastada iga solidaarvõlgniku suhtes eraldi.“ RKTKo 2-13-37940/136, 28.11.2017 – ühe solidaarvõlgniku tasaarvestusele tuginemine
teise solidaarvõlgniku poolt Asjaolud: 63


AS-i Janvemar hagi Arvin Peksi ja Igor Samarini vastu 95 867 euro 47 sendi saamiseks ja
Evgeny Vasyagini vastu 120 076 euro 46 sendi saamiseks Õiguslik probleem: RK:  „VÕS  § 67  lg 1  esimese  lause  kohaselt,   kui keegi   solidaarvõlgnikest   on kohustuse
täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama paragrahvi sama lõike
teise lause kohaselt kehtib sama täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral.
Sama paragrahvi sama lõike kolmanda lause järgi võib solidaarvõlgnik võlausaldaja nõude
tasaarvestada üksnes enda nõudega.“ „VÕS   §   67   lg   1   kolmas   lause   puudutab   vaid   seda   solidaarvõlgnikku,   kes   teeb
tasaarvestusavalduse,   kuid   see   säte   ei   võta   teistelt   solidaarvõlgnikelt   õigust   tugineda
kohustuse lõppemisele ühe solidaarvõlgniku tehtud tasaarvestuse tõttu.“ Kolmandad isikud: RKTKo   3-2-1-142-00   (Tõrva   Vara)   –   kolmanda   isiku   kasuks   sõlmitud   lepingu
muutmise ajaline piir. Asjaolud: AS Tõrva Vara hagi Arno Anieri vastu 72 751 krooni saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustuse täitmise
kolmandale   isikule,   siis   kui   seaduse   või   lepinguga   ei   ole   teisiti   ette   nähtud   ega   tulene
kohustuse olemusest, võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas
isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. Lepingust omandas kolmas isik iseseisva
õiguse nõuda lepingu täitmist.“ – Seega kui lepingust tulenevalt on kolmandal isikul mingi
kohustus, siis on tal õigus nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. RKTKo 3-2-1-94-02 – lepingu muutmine ainult kolmanda isiku nõusolekul, NB! Asjaolud: Neste Eesti AS hagi ERGO Kindlustuse AS vastu 6 055 154 krooni saamiseks ja ERGO
Kindlustuse   AS   vastuhagi   Neste   Eesti   AS   vastu   1   966   553   krooni   saamiseks.
Kindlustuslepinguga võttis kostja kindlustusandjana kohustuse hüvitada Neste Eesti AS-le
kindlustusvõtja Õliekspressi AS poolt maksejõuetuse tõttu tähtaegselt kauba eest tasumata
jääva müügihinna. Seega kindlustati müüja risk juhuks, kui ostja ei täida maksejõuetuse tõttu
kauba   eest   maksmise   kohustust.   Lepingu   eesmärk   oli   tagada   soodustatud   isiku   poolt
müügihinna saamine. Kindlustusandja võttis enda peale riski, mida muidu oleks kandnud
ostu-müügilepingu järgi müüja. Õiguslik probleem: RK: „Kindlustuslepingu muutmiseks pole vajalik soodustatud isiku nõusolek. Sõlmides aga
kindlustuslepingu, milles tagati ostu-müügilepingu järgi kauba eest maksmine, pidi kostja 64


arvestama, et selle lepingu muutmine ilma soodustatud isiku nõusolekuta soodustatud isiku
suhtes on vastuolus HUP-iga“ „Kindlustusandja tagatise andjana, soovides vähendada oma vastutust soodustatud isiku ees,
pidi selleks saama soodustatud isiku nõusoleku.“ Praegu on soodustatud isik kolmas isik. RKTKo 3-2-1-140-05, p 13 – ehtne ja ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks Asjaolud: AS-i   Vestman   Kinnisvara   hagi   Mati   Kanguri   vastu   maakleritasu   31   535   krooni   4   sendi
väljamõistmiseks. Õiguslik probleem: RK: „Ebaehtsat lepingut kolmanda isiku kasuks eristab nn ehtsast lepingust kolmanda isiku
kasuks see, et ebaehtsa lepingu korral ei ole kolmandale isikule antud õigust iseseisvalt nõuda
lepingu täitmist.“ RKTKo 3-2-1-147-12, p 11- eelleping kolmanda isiku kasuks Asjaolud: Hestmar & Partnerid Osaühingu ja Arketite OÜ hagi Lembit Reimali vastu põhivõla 7988
euro 95 sendi ja viivise 2520 euro 99 sendi väljamõistmiseks. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus
sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse
kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega  kohustutakse  omandama  või võõrandama
kinnisasja,   olema   notariaalselt   tõestatud.   TsÜS   §   83   lg   1   kohaselt   on   tehingu   seaduses
sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise
eesmärgist ei tulene teisiti.“ „VÕS   §   80   lg   1   kohaselt   võib   lepingus   ette   näha   või   võlasuhte   olemusest   tuleneda,   et
kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks).
VÕS   §   80   lg   4   kohaselt   ei   pea   kolmas   isik,   kelle   kasuks   on   leping   sõlmitud,   lepingu
sõlmimise   ajal   olema   isikuliselt   määratletav.“   Ehk   eellepingus   määratakse   kindlaks,   et
lepingus   tulenev   kohustus   tuleb   täita   kolmandale   isikule,   mitte   võlausaldajal   –   eelleping
kolmanda isiku kasuks. 65