komplekteerimine ja pakkimine, lähetamine. ( Okk, 1996, 71). Strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevus eeldab, et lühema perioodi plaanide osad kattuvad pikema perioodi plaanide vastavate osadega. Ajaperioodi lühenedes ülesanded ja näitajad muutuvad konkreetsemaks ja näitajate arv suureneb. Plaanide kvaliteedi määrab kasutatavate näitajate kogum, kasutatavad planeerimise meetodid ja plaanija oskus saavutada plaanitavate ja tegelike näitajate võimalikult täpne vastavus. Mida keerukam on plaanimise objekt ja pikem plaanimisperiood, seda suurem on plaanitavate parameetrite hälve. Plaanide kvaliteetide tõstmiseks saab: kasutada juhtimisalaseid teaduslike meetodeid rakendada plaanimise põhimõtteid tõsta plaanimisel kasutatava informatsiooni kvaliteeti ja metoodilist kindlustatust stimuleerida plaanimise kvaliteedialast tegevust.
tunnetus. tegevus peab olema SAMIC - Õpeta klienti ausaks jääma. Valikut põhjendab teooria, kuidas ehk lihtne, kättesaadav, - Keera tähelepanu spetsiifikale me oma psühholoogilisi vajadusi mõõdetav, imiteeritav, ja leidamkas uusi pidepunkte. rahuldame. kontrollitav plaanija poolt, - Aita teha head plaani ja saavutatv ja korratav. tegevuskava. - Aita pidada tasakaalukalt järge plaaniga ja selgita valikute
Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust
ehitajad vajavad siin oskusi ning mitmed neist spetsialiseeruvad ümber kas eelarvestajateks või maksumusplaanijateks, kus eelarvestajad töötavad töövõtja huvides ja maksumusplaanijad tellija/hankija huvides. Arvutisüsteemide areng ja ka kasvav ehitamine välisriikides muudab 3 ehitusmaksumuse üheks projekteerimise parameetriks ja koostisosaks, mis eksisteerib koos projekteerimisega. Sellepärast vajab ehitusmaksumuse plaanija kaasajal lisaks oskusele määrata täpne pakkumushind ka kompetentsust paljudes muudes küsimustes. Ta peab töötama koos oma tellijaga investeerimisidee kujunemisest (isegi enne investeeringute põhjendamist) kuni ehitise valmimiseni ja käikuandmiseni. See töö eeldab paindlikku ja oskuslikku tegutsemist, sest samaaegselt vajab tellija teavet ka projektiga kaasnevatest sotsiaal-majanduslikest teguritest. Pole ühtegi valmis retsepti ega protseduuri, mida
projektijuhil eraldi. Järelduseks on tugev argument maksumusplaanimise vajalikkusele: sellise korralduse puhul saadakse kogemusi ja sel juhul on ka palju lihtsam koostada tegelike kulude koondeid. Kas väidetud töökorraldus on ainuõige, selles lubab aga vaielda argument, et paljud esialgu maksumusplaanimist tsentraliseerinud praktikud jaotasid selle hiljem jällegi erinevatesse osakondadesse. Siin on tegemist teatud eksperimendiga, kuid kui maksumus-plaanija ja tööde tegija on kaks erinevat inimest, peab neil siiski olema ka tihe ja usalduslik koostöö. 10.2.13. Kriitiline hinnang konstruktiivelemendi alusel tehtavale maksumusplaanimisele Eeldatakse, et kui konstruktiivelemendi alusel koostatud maksumusplaani täpsus on ±5%, siis see tulemus on rahuldav. Uuringud aga näitavad, et ka selline tulemus on liiga optimistlik arvestades pakkumisel esinevaid kõikumisi
palju rahalisi vahendeid kui reklaamile või isegi rohkem. Kõige tulemuslikum on kasutada edendusvahendeid koos reklaamikampaaniaga. Meetmed võivad olla suunatud nii edasimüüjate nõudluse stimuleerimisele kui ka otseselt lõpptarbijate mõjutamisele. Osa meetmeid võivad mõjutada mõlemaid. Tarbijatele suunatud meetmete ülesandeks on stimuleerida konkreetse kaupluse eelistamist tarbijate poolt või tõugata neid ostma konkreetset toodet. Soodustamise vahendeid on palju. Nende plaanija peab arvestama kellele ta soodustamise suunab lõpptarbijatele või vahendajatele, millisel turul ta tegutseb, mis eesmärgil ta soodustamist kasutab ja kui palju tal on ressursse erinevateks vahenditeks. 8.5. Suhtekorraldus 24 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik Suhtekorraldus on organisatsiooni suhtlemisprotsessi plaanipärane
ehitajad vajavad siin oskusi ning mitmed neist spetsialiseeruvad ümber kas eelarvestajateks või maksumusplaanijateks, kus eelarvestajad töötavad töövõtja huvides ja maksumusplaanijad tellija/hankija huvides. Arvutisüsteemide areng ja ka kasvav ehitamine välisriikides muudab 3 ehitusmaksumuse üheks projekteerimise parameetriks ja koostisosaks, mis eksisteerib koos projekteerimisega. Sellepärast vajab ehitusmaksumuse plaanija kaasajal lisaks oskusele määrata täpne pakkumushind ka kompetentsust paljudes muudes küsimustes. Ta peab töötama koos oma tellijaga investeerimisidee kujunemisest (isegi enne investeeringute põhjendamist) kuni ehitise valmimiseni ja käikuandmiseni. See töö eeldab paindlikku ja oskuslikku tegutsemist, sest samaaegselt vajab tellija teavet ka projektiga kaasnevatest sotsiaal-majanduslikest teguritest. Pole ühtegi valmis retsepti ega protseduuri, mida
hindaja on projekti juht; hindaja on projektigrupi liige; hindaja on sõltumatu spetsialist; hinnatakse mitme eespool nimetatud isiku poolt koos keskmiste väärtuste loomisega. Sealjuures tuleks neid keskväärtusi vaadelda ka hindaja kogemuste kontekstis. NÄIDE: Hindajate grupp võib koosneda projekti planeerijast, projekti juhist ja projektigrupi liikmest. Kordaja näitab nende hinnangu osakaalu, kui asutakse määrama vajalikku personali hulka: projekti plaanija kordaja 2, projekti juht kordaja 4, projektigrupi liige kordaja 1. Jagaja keskväärtuse moodustamiseks on 7. Projekti planeerija hinnangul läheb vaja 12 töötajat. Projekti juhi hinnangul on vaja 11 töötajat. Projektigrupi liikme hinnangul vajatakse 16 töötajat. Projektis vajalike töötajate arv on siis arvutatav järgmise valemiga: (2 x 12 + 4 x 11 + 1 x 16)/ 7 = 12 töötajat. Ilma keskväärtust arvestamata on vajalik töötajate arv: (12 + 11 + 16)/3 = 13 töötajat
annaabi.ee 
