- ehitusgeoloogilised andmed, - tehnovõrkudega liitumise võimalused. Kehtivad detailplaneeringud. Krundist johtuvad eritingimused (vaivundament, allmaatorustikud jms.) ja piirangud. Krundi lõplik valik. Eskiisprojekt Ehituprojekti koostamisele eelnev arhitektuuriprojekt, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning lahenduse põhimõtted. Määratud tellijatele hoonest ettekujutuse andmiseks. Esitatakse minimaalses mahus. Eskiisprojekti tegemisel võrreldakse võimalikke lahendusvariante. Eskiisprojekti põhjal saab tellija teha tasuvusuuringu. Eskiisprojekti analüüsi põhjal formuleeritakse lähteülesanne, eskiisprojekti võib kasutada projekteerimisloa taotlemiseks. 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid Detailplaneering Määrab piirkonna hoonestamise põhimõtted. Juhul kui puudub kehtiv detailplaneering, tuleb see koostada enne projekteerimise lähteülesande formuleerimist. Hajaasutuses ei ole
II SELETUSKIRI III JOONISED Nimetus Mõõtkava 1. Asukoha skeem 1:5000 2. Detailplaneering 1:1000 3. Tänava ristlõige 1 1:150 4. Tänava ristlõige 2 1:150 5. Tänava ristlõige 3 1:100 2 TTÜ Üliõpilane : Kaarel Grünberg Õpperühm : ER III Detailplaneeringu eskiisprojekti lähteülesanne Koostada Harju maakonnas, Vasalemma vallas Ämari alevikus maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt eramukruntide moodustamiseks koos juurdepääsude lahendusega. 1. Lähteandmed Maa-ala plaan M 1:500 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala suurusega 7,6ha paikneb Ämari alevikus muutuva reljeefiga ja osaliselt hoonestatud maa-alal. Maa-alal paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla
hinnatud *tööülesanded on antud ja töö vastu võetud *keskkonda säästetakse ja täidetakse ohutusnõudeid *vajalik info ja tehniline teave on kogutud õigeaegselt Omanikujärelevalve ülesanne ei ole mitte ainult kvaliteedi kontrollida, vaid ka suunata ehitajat optimaalseimate lahenduste kasutamisele Tellija tegevused (ettevalmistamise etapis): määrab projektijuhi *laseb teha tasuvusuuringu *laseb koostada eskiisprojekti *teeb kulude-tulude arvestuse *valib finatseerimisskeemi ja sõlmib vajalikud laengulepingud Ehitaja tegevus: *tööde plaanimine *juhtimine *nõupidamised *dokumenteerimine *eelarve kontroll *eriolukordade lahendamine *tellija antud ülesannete täitmine *lisatööd ja muudatused *vigade parandamine *katsetused *aruandlus ja analüüs *tööde üleandmine Omanikujärelevalve koostab: *ehitamise ja materjali kvaliteedi kontrollimise protseduure
Aluseks võtta: projekti võrkgraafik või voolehituse maatriks; tegevuste kestuste hinnangud; ressursside vajadused ja kättesaadavused; reaalne kalender (pühad jm). 19. Nimeta 3 põhilist ehitusprotsessi graafilise kujutamise viisi. Joongraafik (Gantt'i graafik) Tsüklogramm Võrkgraafik 20. Millisele projekti etapile tuleb Tellijal pöörata kõige rohkem tähelepanu? Ettevalmistavas etapis omanik määrab projektijuhi; laseb teha tasuvusuuringu; laseb koostada eskiisprojekti; teeb kulude-tulude arvestuse; valib finantseerimisskeemi vajalikud laenulepingud; 21. Milliseid toiminguid on vaja teha planeerimise edukaks õnnestumiseks? Eduka projekti läbiviimiseks tuleb suurem tähelepanu pöörata ettevalmistusetapile, sest selles etapis tehtud vigu või tegemata jätmisi on hiljem raske parandada, kui see üldse võimalikuks osutub. 22. Mis on projekt projektijuhtimise metoodika mõistes? Projekt on ajutine ülesanne, mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades
kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks. Projekteerimistööde maht ja etapid Koolihoone projekt peab olema koostatud põhiprojekti mahus, et oleks tagatud "Tallinna linna eesmärk". Projekteerimistöö peab olema teostatud vastavalt käesoleva lähteülesande tingimustele, ehituse ja projekteerimise normidele, standarditele või muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. Koolihoone projekti staadiumid: Eskiisprojekt Eelprojekt Põhiprojekt Eskiisprojekt: Eskiisprojekti eesmärgiks on kavandatava koolihoone ruumikavandi, fassaadi lahenduse ja asendiplaani tutvustamine ja kooskõlastamine Tallinna linnaga. Tööde teostaja peab arvestama Tallinna linna soove ja sellest johtuvalt korduvate kavandite koostamisega juhul kui esitatud kavand ei vasta täiel määral Tallinna linna soovidele. Eskiisprojekti koosseisus tuleb Tallinna linnale esitada: Asendiplaan M 1:500 (koos liiklusskeemi ja parkimise lahendusega);
Pea 70 aastat olid majas mitmesugused asutused, teiste hulgas laod ja töökojad. Viimasena 1970-datel tegutses seal ehitustrusti kontor. 4 KIRIKU TAASAVAMINE 1997. aastal antakse Jaani kiriku hoone Peterburi Eesti Evangeelse Luteri Jaani kogudusele tähtajata tasuta kasutamiseks, mis mõned aastad varem oma tegevust alustas. Alates sellest ajast hakati ette valmistama kiriku taastamisprotsessi. 1999. aastal pöördutakse EV peaministri poole kirikuhoone taastamiseks ja eskiisprojekti rahastamiseks ning ühtlasi asutati Jaani Kiriku heategevusfond. 2008. aastal valmib renoveerimise projekt ja sõlmitakse ehituse töövõtuleping Eesti Kontserdi ja Facio Ehituse ASi vahel. Tänaseks on kirik restaureeritud. Selle tulemusena on Jaani kirik pärast 80-aastast pausi tagasi saanud oma esialgse välisilme. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1 Jüriso, K. [WWW ] http://klassikaraadio.err.ee/kultuur?news=196460 (29.04.11) 6 Kalamees, K
Probleemiks on aga suure hulga firma vahendite sidumine krundiga. 2.11. Vajadus ja tasuvusuuring Kui sobiv krunt on välja valitud, siis tuleb sellele enne krundi ostmist kindlasti teostada ka vajadus ja tasuvusuuring arvestades ka ehitus- kui ka kasutuskulusid. Sellisel juhul tuleb ettevõttel määrata maksimaalne kulude piirmaksumus ja vahekord ehituskulude ja maa ostuks võimalike kulud vahel. See tähendab ühtlasi ehitise piirhinna määramist. Koos vajadusuuringuga tuleks koostada ka eskiisprojekti esimene variant. Eskiisprojekt koostamine võimaldab kokku hoida kulusid eelprojekti koostamisele eriti juhul, kui eskiisprojekti koostamisel ja ehituskulude arvutamisel kasutatakse projekteerimisfirma abi. Vajadusuuringu koostamine koos variantlahenduste arvutuste ja eskiisprojekti vormistamsega ei ole kokkuhoiu koht, arvestades, et projekti variantide tasuvusarvutustele tehtavad kulutused on väga
Esimene märge kinnistuga tehtud toimingutest on säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) arhiivis aastast 1897 Alexander Nikolajewitschi nimel. Järgneb hulk avaldusi erinevate ehituslubade ning ümberehituste kohta, mille hulgas esimest korda näeb tulevase majaomaniku initsiaale 1906. aastal (G. Grünwaldt). Analüüsitava elumaja asutamisdokumendiks võib pidada 1914. aasta 14. septembril allkirjastatud pabereid, kust leiame asendiplaani ja eskiisprojekti ning majaehitajale kehtestatud tingimused: ehitada oma kuludega välja kanalisatsioon, muuta sadeveekaevude asukohad ning hankida servituudi jaoks naabrite nõusolekud. Eskiisprojekt on väga pealiskaudne, tõenäoliselt on arhitektuursed probleemid lõplikult lahendatud alles ehitusplatsil. Märkustena on mainitud, et tegemist on savikivikatuse (tänaseks juba eterniidiga asendunud) ja puudekeldriga puitelumajaga. 4
krunti (nt vahelaod ja eelmontaaži platsid) ja osa krundist ei pruugi olla ehitusplatsina hõivatud. - Projekteerimis-ehitustöövõtja (design and build contractor) – töövõtja võtab endale vastutuse nii projekteerimise kui ka ehitustöö teostamise ja projekti kogumaksumuse eest. Tootmisehituse puhul on tavaliselt enne hinnapakkumise küsimist valmis tootmistehnoloogia osa eelprojekt ja ehituslik osa eskiisprojekti tasemel. Tsiviilehituse korral on võimalik lepingusuhete loomine eskiisprojekti alusel (omanik võtab endale riski ehitusloa saamise osas). Võrreldes peatöövõtu meetodiga on omaniku riskid suuremad. Efekt seisneb ehitaja kogemuse kasutamises projekteerimisel ja lühemas projekti kestuses (projekteerimine + ehitus). - Professionaalne ehitusjuht (professional construction manager) – ehituse projektijuht, kes täidab
Ft1 = Ft2 Ft2 = 2*T2 * 103 / D2 Ft2 = 2*213,64*103 / 179,74 = 2377,21 N Radiaaljõud Fr1 = Fr2 Fr2 = Ft2*tan / cos Fr2 = 2377,21 *tan20° / cos 10°= 878,58 N Telgjõud Fa1 = Fa2 Fa2 = Fr2*tan Fa2 = 878,58 *tan10° = 154,92 N Konsoolsete jõudude määramine FOP = 2 * FO * z * sin 1/2 FOP = 2 * 601,5 * 4 * sin 121°34´/2 = 2050 N FM2 = 125* FM2 = 125*= 1826,93 N 13 Autotehnika TTK 4. Reduktori eskiisprojekti väljatöötamine Üheastmelise silindrilise reduktori võlli astmete mõõtmete määramine Kiirekäiguline võll: d1===25,11=26 l1=1,3*26=1,3*26=32,5=33,8=34 dlg1=d1+2t=26+2*2,2=30,4=30 lk11,5*dlg1=1,5*30=45 dlõ=dlg1+3,2r=30+3,2*2=36,4=36 llõ=B1+2a=40+2*9=58 llt1=B+c1=16+1=17 dkrae ei konstrueerita lkrae ei konstrueerita Aeglasekäiguline võll d2===32,9=32 l2=1,2*d2=1,2*32=38,4=38 dlg2=d2+2t=32+2*2,5=37=40 lk21,25*dlg2=1,25*40=47,5=50 dist=dlg2+3,2r=40+3,2*2,5=48 list=llõ=58
Hammasrataste toorikute sobivus planetaarülekandes Et termotöötlusega saada arvutamisel eeldatud hammasrataste mehaanilisi omadusi, ei tohi toorikud olla lubatust suuremad. Ringjõud Seejärel kontrollitakse painde- ja kontaktpingeid. Hammaste paindekontroll Hammaste kontroll kontaktpingete järgi Planetaarülekande konstrueerimine Arvutustele järgneb konstrueerimine. Nagu tavalisegi reduktori korral, koostatakse algul eskiisprojekt. Planetaarülekande eskiisprojekt Eskiisprojekti korral planetaarülekandes määratakse: detailide põhimõõtmed ja vastastikune asend, võllide esialgsed mõõtmed, detailide vahekaugused, detailide toereaktsioonid, valitakse laagrite tüübid ning mõõtmed. Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria radiaalkuullagritele, satelliidid aga keskmise seeria sfäärilistele kuul- või rulllaagritele. Saadud tulemuste põhjal tehakse esialgne eskiisprojekt koos esialgsete eskiisjoonistega. Planetaarülekande projekt
krunti (nt vahelaod ja eelmontaaži platsid) ja osa krundist ei pruugi olla ehitusplatsina hõivatud. - Projekteerimis-ehitustöövõtja (design and build contractor) – töövõtja võtab endale vastutuse nii projekteerimise kui ka ehitustöö teostamise ja projekti kogumaksumuse eest. Tootmisehituse puhul on tavaliselt enne hinnapakkumise küsimist valmis tootmistehnoloogia osa eelprojekt ja ehituslik osa eskiisprojekti tasemel. Tsiviilehituse korral on võimalik lepingusuhete loomine eskiisprojekti alusel (omanik võtab endale riski ehitusloa saamise osas). Võrreldes peatöövõtu meetodiga on omaniku riskid suuremad. Efekt seisneb ehitaja kogemuse kasutamises projekteerimisel ja lühemas projekti kestuses (projekteerimine + ehitus). - Professionaalne ehitusjuht (professional construction manager) – ehituse projektijuht, kes täidab
Klimaatilised (tormituuled + lained, hoovused) Modelleerimine (palju muutujaid, raske saada algandmeid) Omandiprobleemid Keskkonnaprobleemid I Sadama kontseptsiooni koostamine e. milleks ja milline peaks sadam olema (sadama tegevused, arvutuslik laev, sadamakohtade arv jne,): kohe, lähitulevikus ja perspektiivis, sadamast loodetav tulu II Sadamakoha valikuks ja eskiisprojekti koostamiseks hädavajalikud uuringud ja ettevalmistavad tööd alternatiivsetes sadamapiirkondades sadamapiirkondade esialgne ülevaatus (s.h.olemasolevad sadamarajatised, infrastruktuuri olemasolu (side, elektrivarustus, vesi jne). Olemasoleva üldinformatsiooni, varasema uurimis- ja projekteerimis-materjali kogumine, läbivaatus ja võrdlev hinnang, andmete puudumisel täiendavate uuringute tegemine (s.h. geograafiline asend ja ühendusteed)
1 3.2. Töövõtu korralduse meetodid Töövõtu korralduse meetodi valik sõltub projekti määratluse etapil seatud eesmärkide ja ajaliste ning finantsiliste piirangute tähtsuse järjekorrast ning omaniku osaluse määrast projekti juhtimisel nii projekteerimise kui ka ehitamise etappidel. Kindlasti tuleks peale ettevalmistusetapi lõppu need üle vaadata, kuna vajadus-, tasuvus- ja teostatavusuuringute, detailplaneeringu, eskiisprojekti, finantsplaneerimise ja teatud juhtudel ka projekteerimise läbimisel võib kerkida vajadus prioriteetide muutmiseks. 1. Peatöövõtt Üks kõige levinum töövõtu viis, mille puhul sõlmib tellija lepingud eraldi nii projekteerimisfirmaga projekteerimistöödeks ja ehituse peatöövõtjaga ehitustöödeks. Traditsioonilise peatöövõtu puhul peaks võistupakkumise või ehitajaga läbirääkimise alguseks ehitusprojekt (kavand) olema valmis põhiprojekti mahus
plaanid, patendiformular, sertifikaat. Konstruktsiooni dokumentatsiooni väljatöötamiseks oli ette nähtud rida staadiume: tehniline ülesanne, tehniline ettepanek, eskiisprojekt, katsepartii töödokumentatsioon, tehniline projekt, juurutus- dokumentatsioon, seeria ja masstootmise töödokumentatsioon, ühekordse toodangu tootmise dokumentatsioon. Tööjooniste koostamine. Tehnilise ettepaneku ja eskiisprojekti alusel koostatakse esmalt ülevaate (väliskuju) joonised. Peab arvestama standardsete ja ostetavate pooltoodete optimaalset kasutamist, ratsionaalset piiratud tüüpdetailide ja tüüpmõõtmete kasutamist, piiratud nomenklatuuriga odavate ja vähemdefitsiitsete materjalide kasutamise võimalusi, kõrget vahetatavuse astet, kaasaegse tehnoloogia rakendamist toodete valmistamisel, toodete kasutamise mugavust ja hooldamise lihtsust.
arendamiseks, kriiside ajutiseks leevendamiseks või riigile oluliste majandusharude (nt transport, põllumajandus, energeetika) toetamiseks. Subsiidium võib esineda ka varjatud vormis, nt maksudest vabastamine, madalaintressilised laenud, kaitsetollid, transpordi väliskulud, mille maksavad kinni kõik ühiskonnaliikmed. Toetus raha, mis antakse valitsuse või organisatsiooni poolt mingi kindla eesmärgi nimel. 28. Töömahtude määramine ja kulude hindamine eskiisprojekti staadiumis Analoogobjektide konstruktiivelementide / tarindite järgi töömahtude määramine Kulude hindamine ja selgitamine: · koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades · hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt · otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang 29
Eesmärgid: · kasutusaja maksimeerimine ehitusplatsil; · tööviljakuse maksimeerimine kasutusajal; · õigete parameetritega masinad; · tehnoloogilised kaardid, ehitusplatsi plaanid , kalenderplaanid 20.5. KULUDE PLAANIMINE 2 eesmärki: * lõppkulude plaanimine; * alternatiivsete projektlahenduste võrdlemine 1) Jaotatakse maksumuse limiit projekti osade ja hoone elementide vahel . Nõuab ümberprojekteerimist. 2) Alternatiivsete projektlahenduste võrdlemine toimub eskiisprojekti tasemel 21.VÄÄRTUSE JUHTIMINE Kirjandus: Denny McGeorge, Angela Palmer. Construction Management. New Directions. Blackwell Science. 1997 21.1. SISSEJUHATUS Mis on väärtuslikum : 1) ahjuküttega maja? 2) täisautomaatne elektriküttega maja? Aga kui jääme loodusõnnetuse tõttu elektrita? Väärtus ei ole hind Väärtust võiks vaadelda madalaima hinnana, millega saab täita (rahuldada) tarbija poolt tootelt oodatavad funktsioonid
annaabi.ee 
