100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
223860
Õppematerjali autor
ettevõtte sees ja selle ümber. Kõike seda peab jälgima juht. Juhi roll on väga oluline eetilise juhtimise kujunemisel. Käesoleva referaadi eesmärgid on uurida mõistet «eetiline juhtimine» ja kuidas uurimisobjekt avaldub otseselt tegevuses. Uurimismeetod on kirjanduse, artiklite ja Interneti-allikate uurimine, mille põhjal järeldusi teha ja teavet jagada publikuga. 3 1. EETILISE JUHTIMISE OLEMUS Eetiline juhtimine tähendab ettevõtte juhtimist, mis mitte ainult ei vasta majanduslikele eesmärkidele ja seaduslikele kohustustele, vaid vastab ka ettevõtte juhtimisega seotud eetilistele ootustele. Chase Manhattan Corporation'i endine juht Willard Butcher on öelnud 1997. aastal: "Eetiline organisatsiooni juhtimine ei eelda ainult tänaste viljade korjamist ja lühiajaliste investeeringute tasuvust, vaid peamine on selliste tingimuste loomine, mis lubaks meil saada/loota rikkalikku saaki." (Butcher 1997)
Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikkuvaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks. See loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate
Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1. Ärieetika..............................................................................................................................5 1.1. Probleemid ettevõttes..................................................................................................5 1.2. Eetiline juhtimine........................................................................................................6 2. Probleem , eesmärk ja ülesanded........................................................................................8 2.1. Metoodika....................................................................................................................9 2.2 Intervjuu...................................................................................................
hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Egoismist võib rääkida nii lühi- kui pikaajalises (avar egoism) perspektiivis, näiteks börsitehingute puhul. Adam Smith (1723-1790): Ühiskondlik huvi teostub paremini kui indiviid näeb selle taga enda pikaajalist huvi. Utilitarismi Rajajaks on Jeremy Bentham (1748-1832), inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Otsuse kogukasulikkus on suurem kui mõnel teisel otsusel. Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Seega peab kaaluma alternatiive, kuid mil moel leida kõige kasulikum? Hedonistlik kalkulatsioon (hedonistic calculus) koosneb järgmistest aspektidest: · heaolu- või valutunde sügavus; · intensiivsus; · kestus;
3.Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. 4.Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. 5.Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism Eetilise ettevõtte juhtimismudel. 1. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid 2. Poliitika 3. Otsused 4. Praktika ja tegevus 5. Eetiliselt korrektne käitumine Juhtkonna tasemel peaks olema määratletud: · Missugused on need väärtused , millest ei taganeta; · Mille poolest on firma unikaalne; · Millisena tahetakse ennast presenteerida avalikkusele.
Eetiliste printsiipide kasutamine äris kujunes välja Ameerikas 1970. aastatel kuna tavaõigussüsteemimaal on kaotus või võit kohtuprotsessis sõltuv sellest, kui eetilise või ebaeetilisena suudavad kaitsja ja süüdistaja tegelaste käitumist esitada. Üks kindel põhjus on ka see, et sealsed suured korporatsioonid mõjutavad tarbijat ja ühiskonda ja mille majanduslik edukus sõltub ühiskondlikust arvamusest, seega ka sellest, kui hea, õige ja eetiline nende tegevus üldsusele paistab. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Ärieetilise probleemide tekkepiirkonnad · HUVIDE KONFLIKT tekib, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni vm grupi huvide vahel (altkäemaks mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks). Huvide konflikti silmas pidades tasub hoiduda omavahel segi ajamast tööalaseid ja isiklikke suhteid.
ebatõhusamaks. Autoritaarsed juhid ei näe sageli vajadust ennast muuta: alluvad ju ootavad neilt just sellist käitumist. Seega on autokraatse juhtimisstiili kasutajatele topeltväljakutse: harjuda eelkõige ise innovaatilisust soodustavaid juhtimisvõtteid kasutama ja saavutada seeläbi ka alluvate mõtteviisi muutumine. Kuivõrd on see praktikas rakendatav, on muidugi iseküsimus. 2.2. Osalev juhtimisstiil Osalev juhtimine eeldab väga tihedat meeskonnatööd, mille käigus koonduvad kogu meeskonna teadmised, kogemused ja oskused ühisele eesmärgile. See stiil eeldab juhilt oskuslikku nii ülesandele kui grupi suhetele orienteeritud käitumisviiside kombineerimist. Juht teeb töötajatega koostööd, töötajad osalevad otsustusprotsessis. Juht aktsepteerib töötajate valikuid eesmärkide saavutamise vahendite valiku osas.
Arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine Otsuste tegemine Alluvatega tootmis- ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine Alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne d. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise 2. Põhilised juhtimisfunktsioonid. a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid