Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984). Näide Toome näite ,,Liivimaa kroonikast" Kasutatud allikad G. Kooskora (1984). Ahja kroonika. [2012, 30.10]. http://www.hot.ee/ahjakroonika/ (2012). Balthasar Russow [2012, 30.10]. http://et.wikipedia.org/wiki/Balthasar_Russow (2012). Läti Hendrik [2012, 30.10]. http://et.wikipedia
arusaamine eetikast avalduvad inimese igapäevaste otsuste ja tegevuste kaudu, eriti aga selle kaudu, kuidas ta käitub konflikti olukorras, kuidas ta tuleb toime probleemide lahendamise ja konfliktide juhtimisega. Tihti ei mõjuta inimese, eriti ettevõtte juhi tegu ja otsus mitte ainult teda ennast ja tema lähedasi, vaid ka kogu ettevõtet ja vahel isegi tervet ühiskonda. Eetiline käitumine ja vastutustundlik tegevus on kriitiliseks võtmeks jätkusuutlikule ja elukestvale tegevusele (Kooskora, M. MIDA TÄHENDAB OLLA EETILINE, ORGANISATSIOONIS, (ÄRI)TEGEVUSES. http://www.juhtimine.ee/static/artiklid/67.Eetika%20eelised.pdf (14.12.2013)). M. Kooskora artiklist võime lugeda, et eetiline ja vastutustundlik tegevus on võti majanduskasvuks ning ettevõtted, kes tunnetavad seda seost, ei suhtu vastutustundlikusse ettevõtlusesse kui lühiajalisse kuluartiklisse vaid peavad seda pikaajaliseks investeeringuks.
Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laev...
o Seismine ühel jalal (arendada tuleb mõlemal jala seismist!) o Toengpõlvitusest samaaegselt samapoolse käe ja jala tõste kõrvale. Järgmisena vastaskäe ja jala tõste kõrvale. Abi sain : http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1700/voimed.zip/tasakaaluharj utused.html ja http://www.sufuca.fi/ee/p_balance_exercises_standing_ee.html 1. Dmitrijs Blohins 2. Irmeli Ilves 3. Jörgen Jõõgre 4. Rene-Kristjan Jüriöö 5. Kristo Kooskora 6. Karolin Krikunov 7. Karina Käo 8. Greete Käsi 9. Martti Lusti 10. Grete Lõiv 11. Tanel Marran 12. Kristi Ojatamm 13. Isabel Padumäe 14. Maik-Karl Pehk 15. Kristin Protsin 16. Kelli Päkk 17. Andra Rahasepp 18. Jane Sabal 19. Sander Sellis 20. Martin Sults 21. Marek Tammoja 22. Enn-Erik Tasso
Tegutse alati. Hea juhtimise oluline eeldus on usaldus ja koostöövõime nende ühiste eesmärkide saavutamisel. Juhi üks olulisemaid ülesandeid on luua selline kultuur ja töökeskkond, mis toetab inimeste jõupingutusi eesmärkide saavutamisel, hõlbustab ülesannete täitmist ja muudab töötamise meeldivaks ja tulemusrikkaks. Selge visiooni, konkreetsete teadvustatud ja omaks võetud eesmärkide ning paikapandud mängureeglite abil teeb juht võimalikuks ühise tegevuse (Kooskora 2012). Juhi peamine töövahend on suhtlemine ehk kommunikatsioon. Pidev ja avatud suhtlemine, informatsiooni jagamine, koostöö, selged kriteeriumid ja oma töötajatega arvestamine peaksid olema igas ettevõttes endastmõistetavad asjad. Omaalgatuse ja initsiatiivi toetamine, inimeste tegevuse väärtustamine on need, mis viivad ettevõtet edasi ja aitavad ellu jääda ka kõige karmimates konkurentsitingimustes (Kooskora 2012). 4
IV põhjus: pühendunud töötajad Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Tihti tundub ja ka meie viimastest uuringutest on välja tulnud (Kooskora jt 2005), et ettevõtete juhid kipuvad ära unustama lihtsa tõsiasja, et enam ei ole peamine väärtus seadmetes, masinates ja hoonetes, vaid hoopis ettevõttes töötavates inimestes, nende oskustes, teadmistes ja kogemustes, ettevõttes olemasolevas intellektuaalses ning sotsiaalses kapitalis. Märksõnad · Töö keskkond, töötingimused · Töötajatega arvestamine, neist hoolimine
tuginevad vägivallale. Õiguskantsleri kontrollkäikude kriitika (2008, 2006) erikoolide pihta osutas peamiselt sellele, et rikutakse laste põhiõigusi, koolikeskkond on nii töötajale kui ka õpilasele ebaturvaline. Riigikontroll viitas juba 2004. aastal erikoolide vähesele tulemuslikkusele ja vajadusele muuta erikoolide süsteemi ülesehitust. Tänaseks on üks kolmest kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist suletud (Puiatu Erikool). 2006. aastal uuris E.Kooskora Sisekaitseakadeemia lõputöö käigus Kaagvere Erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud tüdrukute retsidivismi. Retsidiivsus ilmnes 35% tüdrukutest. E.Kooskora analüüsis põhjalikult erikooli sattumise põhjuseid ning sellest põhjustatud kuritegelikku käitumist, samuti tüdrukute hilisemat retsidivistlikku käitumist ja leidis, et see on vaid üks osa sotsialiseerumise etapist. Kaagvere erikoolis töötades püüdsin selgitada, mida tütarlapsed õppisid erikoolis elades ning
, Alas, R. & Liigand, J. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim, 2008, lk 80-81. 7. Suur, Ü. Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikus. Tallinn: Kentaur, 2007, lk 160-161. 8. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tallinn: Väikevanker, 2007, lk 9-10. KASUTATUD INTERNETIALLIKAD 9. Turba, V. Suhtlemisõpetus. Tallinn: 2009. http://cmsimple.euni.ee/suhtlusopetus/?Millest_suhtlemine_koosneb%3F 10. Kooskora, M. Efektiivne suhtlemine. Tallinn: 2007. http://www.juhtimine.ee/efektiivne-suhtlemine 32 LISAD LISA 1. SUHTLEMISOSKUSE KÜSIMUSTIK KAS OLED HEA SUHTLEJA? Vali üks kolmest vastusevariandist ja märgi see ära vastuste lehele. 1. Kas võtad vastu küllakutse inimeselt, kes ei ole Sulle kuigi sümpaatne? a) Jah. b) Ainult erandjuhtumil. c) Ei. 2. Külas olles satud istuma inimese kõrvale, keda pead oma vaenlaseks. Kuidas käitud?
2177 2682 Kaasik Arvo Harju 05:10:48 M50 1848 1534 Kadajane Eiki Harju 04:41:39 M50 2333 1893 Kalda Kalle Tartu 05:37:32 M50 232 195 Kanep Urmas Tallinn 03:12:47 M50 921 799 Kiik Aare Tartu 03:52:28 M50 1288 1562 Kikas Peeter Tartu 04:09:37 M50 1380 1191 Kirstein Andres Tallinn 04:13:40 M50 260 352 Kleinbergs Janis Läti 03:15:53 M50 708 573 Kooskora Toomas Tartu 03:41:35 M50 1315 1437 Koplimets Helmut Põlva 04:11:12 M50 598 427 Kukk Aivo Tallinn 03:35:42 M50 811 1808 Kuljus Ülo Võru 03:46:47 M50 2299 2297 Lassi Jaak Tartu 05:30:36 M50 1285 838 Lell Karl Harju 04:09:31 M50 1562 1190 Lepik Hillar Harju 04:23:43 M50 1069 779 Ligi Madis Tartu 03:59:27 M50
annaabi.ee 
