Eesti Vabariik 1919-1938 (5)

Eesti Vabariik 1920.-1939.
 
  1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 
1920. a põhiseadus
1934. a põhiseadus
1938. a põhiseadus
RIIGIPEA
Riigipea puudus, esindusfunktsioon riigivanemal, kelle määras parlament .
Riigivanem , kelle valis rahvas ja kellele anti väga suured õigused.
President , kellel olid laialdased õigused. Riigipea pidi valima rahvas.
PARLAMENT
100-liikmeline, ühekojaline, kõik saadikud valis rahvas.
Ühekojaline, 50-liikmeline, kõik saadikud valiti rahva poolt.
Riigikogu: kahekojaline , Riigivolikogu( alamkoda 80 saadikut), Riiginõukogu(ülemkoda 40 liiget) Riigikogu allus riigipeale.
VALITSUS
Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu ning see see vastutas Riigikogu ees. Valitsusel oli täidesaatev võim. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis peaministri kohustusi.
Valitsuse nimetas ametisse riigivanem, valitsuse eesotsas oli peaminister.
Valitsuse eesotsas oli peaminister, kes oli vastutav Riigikogu ees, president nimetas ametisse kõik ministrid .
RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS
1)Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas
2)Valimised, rahvahääletused, rahvaalgatused
3)Vanuse tsensus 20
1)Rahvas valis parlamendi
2) Rahval oli rahvaalgatuse ja referendumitel osalemise õigus
3)Rahvas valis riigipea
4)Vanuse tsensus 20
1)Rahvas valis osaliselt parlamendi
2)Rahvaalgatuse ja streigiõigus kaotati
3)Rahvahääletust ja valimisõigust piirati oluliselt
4)Rahvas valis riigipea
5)Vanuse tsensus 22
1920. aastad
  2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel
1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva võimu(valitsuse) üle domineerima.
2)Põhiseadus lubas rahvale suurt võimalust poliitikas osaleda, kuid tegelikkuses ei hakanud see täies ulatuses tööle, kuna rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati haruharva.
3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks , kui põhiseaduse loojad kavandanud olid.
4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse
5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis .
6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid.
3. EV majandus 1920. aastatel
MAAREFORM
Maaseadus võeti vastu 1919. a Asutava Kogu poolt. Maareformi eesmärgiks oli: 1)Saksa ülemkihilt majanduslik ja poliitiline võim ära võtta (Sundvõõrandati mõisad) 2)Feodaalkord kaotada (Suurmaapidajatelt peab ära võtma võimu maa ja rahva üle valitseda, võim peab kuuluma rahvale). Eelisjärjekorras said maad sõdurid, kes olid Vabadussõjas osalenud ning ning Vabadussõjas langenute perekonnad, kuna nad pidid lähedase surma tõttu kannatama ja seda üritati kompenseerida. Baltisakslased ei suhtunud maareformi hästi, kuna neilt võeti ebaõiglaselt mõisad käest. Eesti rahvaerakonna ja Kristliku rahvaerakonna saadikud suhtusid sundvõõrandamisse halvasti, kuna nad lahkusid enne hääletust protesti märgiks. Teistel erakondadel ei olnud selle vastu ilmselt midagi, kuna otsus võeti vastu üsna üksmeelselt. Maareformi tähtsus:
1) Kadusid varasemad teravad vastuolud, kuna klassidevahelised erinevused ei olnud enam nii suured ming rahvas sai endale rohkem õigusi
2)Eestlased said endale maad ja talud, nende olukord muutus paremaks, tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht.
MAJANDUSTÕUS 20. AASTATE ALGUL
PÕHJUSED
MILLES SEISNES?
MILLAL JA KUIDAS LÕPPES?
1)Maareformi elluviimine
2)Tööstuse kiire areng
3) Sobivate turgude leidmine
1)Eestlased said maad jatekkis hulgaliselt talusid
2)Rajati uusi tehaseid, pandi alus põlevkivitööstusele
3)Tööliste arv kolmekordistus
4)Algas laialdane ehitustegevus
5)Venemaa tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse
1923. a tabas Eestit majanduskriis . Riigis puhkes inflatsioon , eksport vähenes. Venemaa katkestas Eestiga majanduslikud sidemed. 1924. a alustas rahaandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitikaga.
1923.-1924. A MAJANDUSKRIIS
Majandustõus osutus liiga kiireks ning sellest kujunes kriis, mis sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene ning ei saanud enam raha tagasi. Selle tõttu pidid nad raha juurde trükkima ning see omakorda käivitas inflatsiooni. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss , tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti rängalt mõjutas majandust Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted, kiiresti kasvas tööpuudus ja langes elatustase.
MUUDATUSED MAJANDUSPOLIITIKAS
ENNE 1924. AASTAT
UUS MAJANDUSPOLIITIKA ALATES 1924. A
1)Riik ei sekkunud majandusellu
2)Orienteeruti eelkõige Vene turule
3)Eelisjärjekorras arendati tööstust
4)Rahaühikuks mark, mille väärtus oli kriisi tõttu kõvasti langenud
5)Laenu anti väga lihtsalt
6)Palju imporditi toorainet
1)Riik sekkus enam majandusellu, püüdes tagada selle vastuoludeta arenemist
2)Orienteeruti ümber Euroopa turule
3) Esikohale seati põllumajanduse arendamine
4)Margalt mindi üle kroonile
5)Laenuandmistingimusi karmistati
6) Import vähenes, kasvas eksport, toetati kodumaist toorainet kasutavaid ettevõtteid
  4. EV välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastail, kuivõrd õnnestus neid realiseerida
Peamiseks ülesandeks oli Eesti julgeoleku kindlustamine. Esile tõsteti kaks põhilist ohuallikat-Saksamaa ja Venemaa. Saksamaa oht jäi pigem teoreetiliseks, kuid Venemaa üritas 1.detsembril 1924 riigipöördekatset, kuid see suruti maha. Järgnenud aastatel otsene Vene oht Eesti iseseisvusele vähenes, kuid ähvardus jäi siiski püsima. Julgeolekuriskide maandamiseks üritati 1)Normaliseerida suhteid võimalike vastastega-Saksamaa puhul see toimis, kuid Venemaa osas ei saavutatud peaaegu minisugust edu. 2)Otsiti sõpru suurriikide seas, ennekõike pöörati tähelepanu Suurbritanniale, kuid see oli edutu. 3)Üritati luua Balti liitu(Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalispoliitiline koostööliit), kuid seda ei suudetud kunagi teha. 4)1921. a sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eriti oluliseks peeti Briandi -Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.a alanud desarmeerimiskonverentsi.
  5. 1. dets. 1924. relvastatud riigipöördekatse
 Eestimaa Kommunistlik Partei organiseeris 1924. a riigiröördekatse, et Eestis kodanluse võim kaotada ja kommunistlik režiim kehtestada. Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Kuna mässajatel puudus rahva toetus, suruti putš maha mõne tunnniga, enne kui kommunistid jõudsid Moskvalt abi paluda . Mässu järel kaotas EKP rahva seas igasuguse poolehoiu ja mandus, Venemaa aga loobus siseriiklike mässude organiseerimisest.
1930. aastad.
  6. Suur kriis 1923. a
1923.a puhkes majanduskriis, sest:
1)Eesti oli tugevalt seotud Vene turugaorienteeruti ümber Euroopasse
2)Laenu anti väga lihtsaltlaenuandmistingimusi karmistati
3)Riik ei sekkunud majanduselluRiik püüdis tagada majanduse vastuoludeta arenemise
Majanduskriis 1930. a sai alguse USA börsikrahhist ja võttis globaalsed mõõtmed.
Kriis väljendus:
1)Talurahva sissetulek ja põllumajandustoodang vähenes
2)Paljud talud, ettevõtted ja ärid läksid pankrotti
3)Naelsterlingi devalveerimise tõttu langes Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul
4)Eesti krooni kattevara vähenes ühe kolmandiku võrra
5)Rahva ja riigi rahaline olukord halvenes
6)Tollimaksud tõusid
Kriisiga võitlemiseks:
1)Rakendati kokkuhoiupoliitikat
2)Väliskaubanduse üle kehtestati kontroll
3)Kroon devalveeriti
4)Toetati põllumehi
5)Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid:raudteede, maanteede jms käsitsi tegemine
  7. Sisepoliitiline kriis.
Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1923. a sagedasti. NT: 1932 oli võimul neli valitsust. Parteilisi huvisid eelistati riiklikele. Esile kerkis uus poliitiline jõud – Vabadussõjalased( vapsid ), kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigi valitsemises.
  8. Põhiseaduse kriis.
Hakati nõudma põhiseaduse muutmist, et vähendada parlamendi ja suurendada valitsuse võimu ning seada sisse presidendi ametikoht . 1932. a pani parlament hääletusele uue põhiseaduse, mille rahvas maha hääletas. 1933. a esitas parlament uue parandatud variandi – taas läbikukkumine. 1933. a oktoobris läks hääletusele vapside põhiseadus, mis võeti rahva poolt vastu.
  9. Vabadussõjalased ja nende tegevus.
Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus oli mittepoliitiline , nad koondasid sõjaveterane. Vapsid lülitusid poliitikasse 1932.a, kuna tekkisid sisepoliitilised pinged – erakondlik korruptsioon, nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine. Vapsid nõudsid uuendusi riigivalitsemise küsimustes. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suure toetuse, sest:
1)Rahvas oli tüdinenud poliitilisest korruptsioonist ja nn lehmakauplemisest
2)Vapside liikumisega liitujad said mitmetele kaupadele allahindlusi
Vapside liikumine oli positiivne, kuna nad nõudsid uuendusi kriisis oleva riigivalitsemise koha pealt
Vapside liikumine oli negatiivne, kuna nad meelitasid inimesi endaga liituma, pakkudes neile mitmeid hüvesid – liitusid ka need, kellel Vabadussõjaga mingit pistmist ei olnud
10. 1934.a kohalike omavalitsuste valimised. Presidendikandidaadid.
 1934. a jaanuaris hakkas uus põhiseadus kehtima. Vastavalt sellele tuli läbi viia uued valimised. Maal said kõige rohkem hääli põllumeestekogud, kuid linnades said võidu vapsid. Aprillis pidid toimuma riigipea valmised. Vapsid lootsid ka seal võitu saada. Kandidaadid olid:
1)A.Larka – vaps
2)K.Päts – Põllumeeste Kogud
3)J.Laidoner – Asunike Koondis
4)A.Rei – Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
Autoritaarne Eesti.
11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne.
Ennetamaks vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Riigipööre oli tingitud:
1)Vapside väidetavast mässukavast
2)Valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühiline haigus, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi
3)Presidendi valimiskampaania näitas, et vapside kandidaat võib tulla võimule, kuna vapsid olid juba linnas võidu saavutanud
Päts ja Laidoner blokeerisid opositsiooni:
1)Kuulutati välja kaitseseisukord
2)Kaitsevägede ülemjuhatajaks sai Laidoner ning Päts pani Laidonerile alluma kommunikatsioonivahendid ja raudteed
3)Keelati poliitilised koosolekud
4)Päts lükkas valimisi edasi
5)Suleti ligikaudu 400 vapside rühmitust, neid kuulati üle ja võeti vahi alla
Vapside saavutatud edusamme poliitikas kärbiti ja nende mõju ühiskonnas vähendati:
1)Nende ühendused likvideeriti ja valimisi lükati pidevalt edasi, et nad võimule ei pääseks
2)1934 võeti vastu määrus, millega seati kontrolli alla opositsiooni sõnavabadus
3)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning loodi asemele valitsuse toetajate ühingud
12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks  - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54.
K.Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks:
1)Piirati ajakirjanduse tegevust, mis laienes peagi ka teistele elualadele:ametiühingud, omavalitsused , kõrgkoolid. Kontrolli hakkas teostama Riiklik Propaganda Talitus.
2)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning asemele loodi Isamaaliit ja kutsekojad.
3)Valitsus üritas igati opositsiooni tegevist takistada
4)Riik hakkas sekkuma majandusellu
1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama „Vaikivaks ajastuks “ – poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu )
13. Majandus autoritaarses Eestis: riigi sekkumine majandusellu 1930. aastate teisel poolel, rahva heaolu.
Majanduselu edenes jõudsalt . Senine liberaalne majanduspoliitika asendati majandusliku rahvuslusega. Majandusministeerium sai otsustada riiklike investeeringute, uute ettevõtete rajamise ja investeeringute paigutamise üle. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid:loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute ning koostati plaane teatud majandusharude edendamiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid.
14. Välispoliitika 1930. aastail: turvalisuse vähenemine, EV katsed olukorda parandada.
Sõjaväeliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus( liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa, Itaalia; konflikte ei suudetud lahendada). Loodi Inglise-Saksa mereväeleping, mille tulemusena oli Inglismaa valmis loobuma Läänemere piirkonnast . Venemaa aktiviseerus(soovis Balti riike Moskvaga siduda, Venemaa soovis luua vastastikuse abistamise lepingut, mille alusel loodaks Balti riikidesse Punaarmee baasid)
Eesti üritas hädaohtu vähendada:
1)Eesti tõrjus Venemaa ettepanekud Balti riikidega lepet sõlmida, oletades õigesti, et pakutavast abist võib saada sõjaline okupatsioon
2)1934. a sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja koostöölepingu, mis sa nn Balti Antanti aluseks, kuid julgeoleku koha pealt ei omanud see tähtsust
3)Kõrgemad sõjaväelased püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni, kuid lähenemiskatsed ei kandnud vilja
4)Eesti üritas mängida Saksamaa ja Venemaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. a oli see mingil määral edukas
Kultuur
15. Kirjanduse, teatri ja filminduse areng.
1)Kirjanduses valitses 20. a algul luule, alates 1925. a nihkus esiplaanile proosa( Tammsaare )
2)Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid : „ Vanemuine “, „Estonia“, 2Tallinna draamateater“,, „Tallinna töölisteater“, „Endla“, „ Koit “, „ Ilmarine “. Poolkutselised teatrid olid: „ Kannel “, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur ja Ants Lauter .
3)Alguse sai filmindus , millele aluse panijateks olid fotograafid vennad Parikased ja Märskad. Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“(K.Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter. 1930.a valmis Eesti esimene helifilm „Kuldämblik“(K.Märska)
16. Kunsti areng.
Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse , kus tegutses kunstikool „Pallas“. Graafikutena said kuulsaks Wiiralt , tema „Kabareed“ peetakse Eesti graafika žedöövriks. Väga kuulsad on tema „Põrgu“ ja „Jutlustaja“; Kristjan Raud, kes illustreeris „Kalevipoja“. Skulptoritena said kuulsaks A.Starkopf, J.Koort, F.Sannamees
17. Haridusreformid. Teaduse areng: kõrgkoolid, rahvusteadused, kuulsamad teadlased.
1)Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine . 1920. a haridusreformid:
a)Koolisüsteem muutus kaheastmeliseks(6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli)
b)Algkoolis käimine oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline
c)Vähemusrahvustele kindlustati emakeele algharidus
1930. a haridusreformid:
a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppetöö oli tasuta, põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tudengite puudujääk
b)3-palline hindamine asendati 5-pallisega
2)Oluliselt kasvas kõrgharidusega inimeste arv. Kõrgharidust sai omandada:
a)Tartu ülikoolis, mis taasavati 1919. a b)TTÜ-s c)Tartu Kunstikoolis „Pallas“ d)Riigi Kõrgemas Kunstikoolis e)Tallinna Konservatooriumis ja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis f)Kõrgemas Sõjakoolis
3)Arenes teadus. Teadust tehti instituutides, teaduslikes seltsides(Õpetatud Eesti Selts, Eesti Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajalooselts). 1938. a loodi Eesti Teaduste Akadeemia(ETA).
Rahvusteadused: 1930. Aastail anti välja Eesti Entsüklopeeida(EE), toimetajaks R. Kleis . Peatähelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. NT:
1)Eesti keel:
a)J.Aavik – mõtles välja uusi sõnu b)J.V.Veski – koostas suure Eesti Õigekeelsussõnastiku c)A.Saareste – uuris Eesti murdeid
2)Eesti ajalugu:varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, kuid nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt.
3)Tuntumad ajaloolased:
a) Harri Moora – Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog b) Hans Kruus – ärkamisaja uurija c)Anti välja koguteos „Eesti Rahva Ajalugu“( Sepp , Libe, Vasar , Oinas) d) Rahvaluule – Oskar Loorits e)Botaanika ja sordiaretus – Teodor Lippmaa
Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused. NT:
1) Arstiteadus . Neurokirurg L. Puusepp , kes tegi maailma esimese ajuoperatsiooni
2)Keemia. Põlevkivikeemik P. Kogerman , kes oli oma erialal maailmas esimene teadlane
3) Astronoomia . E.Öpik
18. Sport .
1)Populaarseks muutus sportimine. Tegutsesid mitmed spordiseltsid, tegevust jätkas „Kalev“. 1923. a loodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeseks esimeheks vaiti silmaarst dr. F.Akel. 1924. a saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast, kelles 16 said medali. Tuntumad Eesti sportlased on:
a)Kristjan Palusalu – maadleja
b)Paul Keres – maletaja
c) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär – tõstjad
19. Selgita:
vaikiv ajastu – 1935. a asendus demokraatlik riigikord Eestis autoritaarse diktatuuriga. Poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu)
kultuurkapital – 1925. a loodud kultuuri finantseeriv asutus, et kultuuri arengut ei peaks vaid riigieelarvest toetama , sest selline lahendus mõjus väikeriigi eelarvele laastavalt ning ei võimaldanud kultuurielu piisavalt rahastada. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaatsiisidelt ning lõbustusasutuste maksustamisest.
kultuuriautonoomia – vähemusrahvustele tagatud õigused, et rahvusvähemused oleksid Eesti riigile lojaalsed. Näiteks tagati neile õigus emakeelsele haridusele ning koole peeti riigi poolt ülal. Toetati rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt .
kultuuri professionaliseerumi­ne – Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, jes suutsid end kultuurialal töötades ka ära toita ja kelle looming oli komkurentsivõimeline
loomevabadus – Loovisiksuste tegemisi ei kontrollitud ega avaldatud survet kultuurielule. Kultuuriloojad said tegutseda vabalt, lähtudes vaid oma isiklikest tõekspidamistest.