EESTI VABARIIK 1919-1939 (0)

EESTI VABARIIK 1919-1939
23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval)
1.12.1924 – kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad)
1.01.1928 – rahareform (uus raha – eesti kroon)
12.03.1934 – sõjaväeline riigipööre ( rahulikult toimus).
*Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner.
*Kaitseseisukorra kehtestamine.
*Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine.
*Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine.
*Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all).
1923. aasta majanduskriis : põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine.
Põhjused:
-laenude kergekäeline andmine
-Negatiivne väliskaubanduse saldo ( import > eksport )
-Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid)
- Ikaldus põllumajandussektoris
Tagajärjed:
-pankrottide laine
-kiire inflatsioon
Kriisist väljumine:
*O.Strandmanni uus majanduspoliitika 1924
-kulude kärpimine
-impordi piiramine ja ekspordi hoogustamine (tehti erinevaid maksusoodustusi firmadele, kes eksportisid)
-orienteerumine Euroopa turule
-põllumajanduse eelistamine
-kodumaise tooraine kasutamine
-rahareform 1.01.1928
Suur kriis: algus/põhjused, tagajärjed, meetmed kriisist väljumiseks.
Algus/põhjused:
*Puhkeb 1929. a Ameerika Ühendriikides
*Eestisse jõuab 1930. a
* Esmalt tabas põllumajandussektorit
-toiduhindade langus
-tootmise piiramine
-talude pankrotistumine
*Hiljem tabab ka kõiki teisi sektoreid
Tagajärjed:
*Tarbija ostujõu vähenemine
*Negatiivne väliskaubandusbilanss (import > eksport)
*Eesti krooni nõrgenemine
*Töötuse kasv (kaasneb kuritegevus , lõhe töötute ja tööliste vahel, mõjutab haridussüsteemi ja meditsiinilist abi)
Meetmed kriisist väljumiseks:
*Kokkuhoiupoliitika
*Kontroll väliskaubanduse üle
*Riigipoolsed toetused põllumeestele
*Riiklikud hädaabitööd
(teetööd, metsa istutamine jms)
*Juuni 1933 krooni devalveerimine
(1/3 ulatuses vähendati)
1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis.
*Majanduskriisi mõjud
*Muutused erakondade maastikul (tekib palju suuri erakondi, lahkarvamusi palju neis)
*Valitsuse lühike eluiga
*Eesti Vabadussõjalaste Keskliit
-Andres Larka –Artur Sirk
Maareform
* Maaseaduse vastuvõtmine 10.10.1919
*Mõisate maa riigistamine
*35k asundustalu (16,4 ha ühe talu keskmine maa)
*Võõrandatud maade kompenseerimine (summa oli üürike)
Koalitsioon- erakondade või riikide liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Sõjanduses on koalitsioon mitme riigi sõjaline liit teise riigi või riikide rühma vastu.
*Parlamendi killustatus
*4-5 erakonda
*Sisepinged (kompromisside tegemine raske)
*Valitsuse koosseisud 1920. a põhiseaduse alusel:
-16 koalitsioonivalitsust
-Keskmine eluiga 10,5 kuud
Asundustalu- Mõisate maa riigistati. Talusid jagati talupoegadele, kuid kõige pealt said Vabadussõjas võidelnud esimestena. Esialgu maksti riigile renti, hiljem sai asundustalusid osta ka pärisomandusse. Võõrandatud maid kompenseeriti, kuid see summa oli väga väike.
Balti liit- 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping (5 riiki liidus: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola)
Devalveerimine- valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes
Vapsid - Eesti Vabadussõjalased aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed
Vaikiv ajastu- 12.03.1934-21.06.1940
*Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem K.Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral J.Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt ) vägede ülemjuhatajaks.
*Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid.
*Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus : arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini.
Isamaaliit - oli ainuke erakond. 1- parteiline süsteem.
Kutsekoda - neid loodi selleks, et riigil oleks parem kontroll. (nt arstide kutsekoda)
Balti antant(Balti liit)- sept 1934 Balti riikide vaheline poliitiline liit (sõjalised liidud jäävad seekord välja, puhtalt poliitiline koostöö)
Asutav Kogu
*120 saadikukohta (rahva poolt valitud)
*Valimised: 5.-7.04.1919
*Avaistung: 23.04.1919 (Estonia teatrimajas)
*Eesmärgid:
-Põhiseadus
-Maareform
Otto Strandmann- rahandusminister. Töötas välja uue majanduspoliitika 1924.
Konstantin Päts- Viis koos J.Laidoneriga läbi riigipöörde 1934. Temast sai Eesti esimene president 24.04.1938.
Johan Laidoner- Apr 1938 sõjavägede ülemjuhatajaks. Viis läbi riigipöörde.
Kaarel Eenpalu- Peaministri asetäitja ja siseminister. Apr 1938 moodustab valitsuse.
Erakonnad (näited)
*Agraarerakonnad
-Põllumeestekogud (K.Päts)
-Asunike Koondis (O. Tief )
*Liberaalsed erakonnad
- Rahvaerakond (J.Tõnisson)
-Kristlik Rahvaerakond (F. Akel )
-Tööerakond (J.Vilms, O.Strandman, A. Piip , J.Kukk)
* Vasakpoolsed erakonnad
-Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
*Vähemusrahvused
- venelased
- baltisakslased
Ülevaade põhiseadustest
Põhiseadus 1920
*Võetakse vastu 15.06.1920
*Laialdased kodanikuõigused
*Kõrgema võimukandjaks rahvas
-valimised
-rahvahääletus
-rahvaalgatus (Tänapäeval enam pole. Kui kellelgi tekib idee ja saab sellele 25k allkirja, siis hakatakse arutama.)
*100-liikmeline Riigikogu (parlamendi nimetus)
-3 aastat
*Vabariigi Valitsus
-Riigivanem
Probleemid 1920. a põhiseadusega
*Rahvaalgatus ja rahvahääletus
* Riigipea institutsiooni puudumine( president )
*Võimuharude tasakaalustamatus (liiga suur võim oli Riigikogul )
Põhiseaduse kriis
*Kriitika 1920. a põhiseaduse suunas ( referendum e rahvahääletus)
*I referendum aug 1932
*II referendum juunis 1933
*III referendum okt 1933
(vapside koostatud)
Hakkab kehtima alles kevadel 1934
Põhiseadus 1933
(1/3 läks muutmisele)
*89 paragrahvist muudeti 30
*Riigipea institutsioon
-Riigivanem
Õigus Riigikogu laialisaatmiseks
Vetoõigus (õigus tagasi lükata seadusi)
Dekreediõigus (ise seadusi kehtestada eri olukordadel)
Kaitsevägede kõrgeim juht
Valitsuse ametisse nimetamine ja laialisaatmine
*Riigikogu ametiaega pikendati 4 aastale
*Riigikogu liikmete arvu kärbiti 50le
Põhiseaduse muutmine
*18.02.1937 Rahvuskogu moodustamine
*1.01.1938 uue põhiseaduse jõustumine
(Pätsi ja Laidoneri näpunäidetel)
-Presidendi ametikoha loomine ( ametiaeg 6 aastat)
[ Valimiskogu poolt valiti K.Päts, kuigi Päts valis ise valimiskogu]
-Kahekojaline Riigikogu:
* Riigivolikogu ( alamkoda , 80 saadikut, liikmed valitakse rahva poolt)
*Riiginõukogu (ülemkoda, 40 saadikut, presidendi poolt nimetatud, kutsekodadest jne)
*Ametiaeg parlamendil 5 aastat
-Rahvaalgatuse kaotamine
-Hääleõigus alates 22. eluaastast
EV välispoliitika kahe maailmasõja vahelisel perioodil
*26.01.1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustab Eesti iseseisvust
*Julgeoleku kindlustamine
-1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse
-Suhete normaliseerumine võimalike vaenlastega
- Rahvasteliit
-Julgeolekualased liidud (nt Balti Liit)
Majandus ja välispoliitika vaikival ajastul
Majandus
* Majanduskasv
*Riigi sekkumine majanduse juhtimisse
*Tööstuse edendamine
*Ekspordi kasv (ainuke aeg eesti ajaloos, mil eestis eksport > import)
*Rahva heaolu tõus
Välispoliitika
*1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes
*sept 1934 nn Balti Antant
*1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult)
*laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa)
Muudatused vaikival ajastul
Tasalülitamine
*Riiklik propaganda talitus
*Ajakirjanduse sõnavabaduse muutmine
*Tsentraliseerimine kõigis valdkondades
*Kampaaniate korraldamine
(“Kaunim Kodu”, Eesti lipu kampaania, nime eestistamine)
*Erakondade tegevuse keelustamine
*Isamaaliidu loomine
*Kutsekodade loomine
*8.12.1935 vapside riigipöördekatse
(Pätsi ja Laidoneri poolt võis olla mõjutatud)
1938
*Veeb Riigivolikogu valimised
- Rahvarinne
(kuulusid ainult need saadikud, kes Pätsi ja Laidoneri poolt valitud)
(Saada oli sinna raske, kuna ranged tingimused)
*Apr valis valimiskogu presidendiks K.Pätsi
*Apr moodustab valitsuse K.Eenpalu
*Apr saab sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner
Eesti haldusjaotus kahe maailmasõja vahelisel perioodil