Eesti Vabariik 1920-1939 (1)

Eesti Vabariik 1920.-1939.
 
  1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik.
1920.a põhiseadus
1934.a põhiseadus
1938.a põhiseadus
Riigipea
Puudus riigipea. Esindusfunktisoon riigivanemal. Riigivanema määras parlament .
Riigivanem , kelle valis rahvas. Talle anti väga suured õigused
President . Olid laialdased õigused. Nt. Võis anda oma dekreetidega seadusi, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis rahvas
Parlament
Teostas seadusandlikku võimu. 1- kojaline , 100-liimeline. Kõik saadikud valiti rahva poolt.
1-kojaline, 50-liikmeline, kõik saadikud valiti rahva poolt
2-kojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut rahva poolt, Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt valiti ja osaliselt määrati. Õigusi piirati tugevasti.
Valitsus
Teostas täidesaatvat võimu. Valitsuse nim ametisse Riigikogu. Tegevust juhtus riigivanem. Vastutas riigikogu eest.
Eesotsas peaminister . Oli riigivanema tahte täideviija. Nim ametisse riigivanema.
Eesotsas peaminister. Oli presidendi tahte täideviijaks. Oli vastutav Riigikogu ees. Määras presidendi.
Rahva võimalus osaleda poliitikas
Rahvas oli kõrgeimaks võimu kandjaks . Viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu (valis Parlamendi). Valimistsensus 20.a. Valis KOV.
Rahvas valis riigivanema. Oli rahvaalgatuse ja referendumil osalemise õigus. Rahvas valis Riigikogu. Valimistsensus 20.a. Rahvas valis KOV.
Rahvaalgatus oli täielikult kaotatud , ka streigiõigus kaotatud. Piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust (valimistsensus tõsteti 22.a). Rahvas võis osaleda referendumil. Rahvas valis parlamendi, KOV.
1920. aastad. 30. peatükk
  2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel. TV lk. 15, õpik lk. 40-41.
Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma õvimu ellu: valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mdia juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus.
Presidendi ametikoha puudumine- tekkis oht, et seadusandlik võim (Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatva võimu (Valitsuse) üle.
Poliitiliste erakondade paljusus- tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsustes valitsuse moodustamisel tehti järeleandmisi, mis mõne aja pärast põhjustasid koalitsioonis sisepingeid, mis viisid ületamatute vastuoludeni. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine , valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis.
  3. EV majandus 1920. aastatel: maareform , majandustõus 20. aastate algul, 1923.-1924.a majanduskriis , muudatused majanduspoliitikas – uus majandustõus alates 1924. Töö allikatega: maareform; TV lk. 16 tabel, lk. 18 tabel, õpik lk. 42-43.
1920-1923 aastate majandustõus
Põhjused
Milles seisnes?
Millal ja kuidas lõppes?

• Maareformi läbiviimine
  
• tööstuse kiire areng
  
• sobivate turgude leidmine
  

• Eestlased said maad ja tekkis ulatuslik väiketalunike kiht
  
• Rajati uusi tehaseid ja pandi alus põlevkivitööstusele
  
• tööliste arv kolmekordistus
  
• Venemaa tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse
  

1923.a tabas Eestit majanduskriis. Eksport vähenes , sest Venemaa katkestas Eestiga majanduslikud sidemed.
1924.a alustas rahandusminister O. Strandman uue majanduspoliitika
Eesti Vabariigi majanduspoliitika
Enne 1924. aastat
Uus majanduspoliitika alates 1924. aastast

• Riik ei sekkunud majandusellu
  
• orienteeruti Vene turule
  
• eelisjärjekorras arendati tööstust
  
• rahaühikuks oli mark, mille väärtus kriisi tõttu kõvasti langes
  
• laenu anti väga lihtsalt
  
• palju imporditi toorainet
  

• Riik sekkus majandusellu, püüdes tagada selle vastuoludeta arenemist
  
• orienteeruti Euroopa turule
  
• eelisjärjekorras arendati põllumajandust
  
• rahaühikuks oli kroon
  
• laenuandmistingimusi karmistati
  
• eksport kasvas. Import vähenes. Sest rajati neid ettevõtteid, mis kasutasid koha peal kättesaadavat toorainet.
  

 
  5. 1. dets. 1924. relvastatud riigipöördekatse. TV lk. 21 tabel.
1921. a 1.detsembri riigipöördekatse
Kes korraldasid?
Eestimaa Kommunistlik Partei ja Komitern, kes finantseeris EKP-d
Mis oli eesmärk?
Haarata võim ja pöörduda abipalvega Venemaa poole, kes saadaks Eestisse punaarmee
Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid?
Venemaa oli iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud.
EKP selja taga seisis Komitern, kes seda finantseeris.
Võim Eestis ebastabiilne
Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud?
Eesti võimu ja iseseisvuse vastu
Milline oli riigipöörde tagajärg?
EKP kaotas rahva seas poolehoiu ja mandus, Venemaa loobus siseriiklike mässude organiseerimisest
1930. aastad. 31. peatükk.
  6. Suure kriisi jõudmine Eestisse: kriisi puhkemise põhjused, milles kriis väljendus, kuidas püüdis valitsus kriisist jagu saada. TV lk. 19.
Miks puhkes majanduskriis 1930. aastail?
Ameerika Ühendriikides alguse saanud majanduskriis levis ka mujale maailmas, sh Eestisse.
Milles väljendus kriis?

• Hinnad maailmaturul langesid
  
• tollimaksud tõusid
  
• Sissetulekud vähenesid
  
• siseturg kuivas kokku
  
• rahvas muutus ostujõuetuks
  
• sissevedu ületas väljaveo
  
• hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti
  
• elukallidus tõusis
  

Mis vahendeid kasutas valitsus kriidiga võitlemiseks?

• Kokkuhoiupoliitika
  
• kehtestati kontroll väliskaubanduse üle
  
• toetati ulatuslikult põllumehi
  
• korraldati hädaabitöid
  
• kroon devalveeriti
  

  7. Sisepoliitiline kriis. Õpik lk. 47-48, TV lk. 19 tabel.
Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1932. aastast sagedasti. Parteilisi huve eelistati riiklikele. Rahva rahulolematus poliitikute vastu süvenes. Esile kerkis uus poliitiline jõud- vabadussõjalased, kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigivalitsemises.
  8. Põhiseaduse kriis. TV lk. 19 tabel.
Hakati nõudma põhiseaduse muutmist , et vähendada parlamendi võimu ja suurendada valitsuse võimu ning seada sisse presidendi ametikoht. 1932.a pani parlament hääletusele uue põhiseaduse, mille rahvas maha hääletas. 1933.a esitas parlament uue täiendatud ja parandatud variandi - taas läbikukkumine. 1933. a oktoobris läks referendumile vapside põhiseadus – rahvas poolt.
  9. Vabadussõjalased ja nende tegevus. TV lk. 20 ül. 4.
Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus?
Koondada sõjaveterane ( mittepoliitiline )
Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse?
1934- Eesti Vabadussõjalaste Liit, toimusid kohalikud valimised
Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Põhjendage.
Nad toetasid vapse, sest vapsid kasutasid rahva seas juba levinud meeleolusid, süüdistasid valitsust ja nõudsid uuendusi.
Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nendest nii pos. Kui neg.
+ - Riik tuleb välja tuua majanduskriisist ja kõrvaldada tuleks kommunismioht.

• autoritaarne juht
  

 
Autoritaarne Eesti. 32. peatükk
11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne.
1934. a 12.märtsi riigipööre
Kes korraldasid?
Konstantin Päts ja Johan Laidoner
Mis oli eesmärk?
Ennetada vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel. Koondada võim enda kätte
Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid?
Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud?
Vabadussõjalaste vastu
Milline oli riigipöörde tagajärg?
Keelustati poliitilised meeleavaldused, suleti vapside ühingus, arreteeriti vapse, valimised lükati edasi, parlament saadeti nn vaheajale
Kuidas Päts ja Laidoner blokeerisid opositsiooni?

• Keelati ära eraisikute ja organisatsioonide poliitilised koosolekud , rongkäigud
  
• kõik rahvaalgatuslikud riigikogu valimised keelati/tühistati
  
• suleti vapside osakonnad, arreteeriti juhid ja kuulati üle inimesi
  

Milliste võtetega kärbiti vabadussõjalaste saavutatud sisepoliitilisi edusamme ja vähendati nende mõju ühiskonnas?

• Arreteeriti vapside juhtivamad tegelased
  
• keelati vapside kokkusaamised
  
• suleti vapside osakonnad Eestis
  

12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks  - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54.
Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks riigiks.

• Piirati ajakirjanduse sõnavabadust
  
• kontroll kehtestati ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile. Kontrollima hakkas riiklik Propaganda Talitus
  
• keelustati erakondade tegevus
  
• opositsioon lämmatati
  

1935.a lõpuks oli demokraatlik riigikord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama vaikivaks ajastuks- poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud- parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat, mis koosnes Pätsist, Laidonerist ja Eenpalust.
13.Majandus autoritaarses Eestis: riigi sekkumine majandusellu 1930. aastate teisel poolel, rahva heaolu. TV lk. 26 ül. 5, õpik lk 56.

• majandusministeeriumil oli võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindadae reguleerimise üle
  
• loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusresursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks.
  
• Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid
  

14. Välispoliitika 1930. aastail: TV lk. 26 ül. 6, õpik lk. 56-57.
turvalisuse vähenemine

• sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsiseteks ohuallikateks.
  
• Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks: relvakonflikte ei suudetud lahendada, mõned riigid lahkusid liidust
  
• sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale
  
• Venemaa aktiviseerumine
  
• Inglise-Saksa mereväeleping
  

EV katsed olukorda parandada.

• Sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai Balti Antandi aluseks.
  
• Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis
  
• üritati Saksamaale läheneda
  
• balansseerumine
  

 
Kultuur
15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik

kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline.

Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon.

20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa.

Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid:

• Estonia
  
• Vanemuine
  
• Tallinna draamateater
  
• Tallinna töölisteater
  
• Pärnus Endla
  
• Viljandis Koit
  
• Narvas Ilmarine
  

Kuulsamad näitlejad olid:

• Paul Pinna
  
• Netty Pinna
  
• Hugo Laur
  
• Ants Lauter
  

16.Kunsti areng. Vihik.
Loominguvõimeliste kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool Pallas. Graafikutena said kuulsaks Eduard Viiralt- Eesti graafika šedöövriks peetakse tema “Kabareed”. Väga kuulsad on ka Viiralti “Põrgu” ja “Jutlustaja”. Kristjan Raud illustreeris “Kalevipoja”. Skulptoritena said kuulsaks A. Starkopf, J.Koort “ Metskits ”, F. Sannamees( oli psühholoogilise kunsti autor). Vabbe oli Eesti kubism . Eesti kalleim maalikunstnik Konrad Mägi.
Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine . 1920. aastate haridusreformid, mille alusel

• koolisüsteem muutus kaheastmeliseks – 6klassiline algkool ja 5klassiline keskkool
  
• algkool kohustuslik, keskkool tasuline
  
• vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus
  

1930ndate aastate haridusreformid:

• eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppimine tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktiliste erialatundjate puudujääk.
  
• Kolmepalliline hindamine asendati viiepallisega