Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid
1849 Liivimaa talurahvaseadus – maa endiselt mõisnike oma, kuid määratakse kindlaks kasutamise viis – rent 1856 Eestimaa talurahvaseadus – rendikorraldus 1863 passiseadus. 1865 keelatakse teorendi nõudmine. 1860 ndad aastad - maade päriseksostmise buum, väljarändamine. Kõrvuti talude päriseks ostmisega tekkis talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda. Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (1) Järjepidevalt arenev koolivõrk Eesti alal hakkas kujunema pärast 1816; 1819.a. talurahvaseadusi, seadused sisaldasid nõudeid ka koolivõrgu väljaarendamiseks. haridusreformide eesmärk: koolivõrgu laiendamine ja hariduse korraldamisel riigi osa tugevdamine Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (2) 1802 asutati Venemaa Rahvahariduse Ministeerium, millele allutati kõik koolid peale Maria asutiste. Ministeerium töötas välja uue
Venestamise ja saksastamise Peeterr Põld Lõuna-Eesti vastu olek.Vene impeeriumi pol. olek tuleb taluperemehed asendada konstit. monarhiaga. Eestlaste võrdsustamine baltisakslastega. Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslaste radikaalid Päts Virgo. Tallinna keskkiht ja kõrvale tõrjumine. Põhja-Eesti taluperemehed Sotsiaal- Peeter Speek Tudengid ja ,,Uudised" Isevalitsusliku riigikorra asendamine demokraadid gümnaasiumiõpilased demokraatliku vabariigiga
· Reformatioon ja vastureformatsioon (kiriku avaliku moraali parandamine) Absolutism ja parlamentarism · Bodin ja avoslutismiteooria · Absolutism Prantsusmaal kõrghetkest ebaõnnestumiseni · Parlamentarismi kujumine ja kindlustumine Inglismaal · Ameerika Ühendriikite iseseisvumine (1776 4. Juuli) 13 kolooniat alguses · Absolutism Venemaal konservatiivne domineerimine Katariina II haridusreformid, · Peeter I sõjandusreform Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. Sajandil Inglismaalt · 19. Sajandil levis see üle Euroopa (Eestis leidis see aset peamiselt 19. Sajandi II poolel) · Tööstusliku pööre eeldused: o Teaduse ja areng (aurumasin, raudteed jne) o Rahakapitali olemasoli o Tööjõud Tööstusühiskonna tunnused: · Masinatega töö
Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid Aleksander I olulisemate reformide hulka kuulusid haridusreformid. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Tagurluse pealetung Tagurluse pealetung Pärast Napoleoni sõjakäiku hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi. Tagurluse pealetung Aleksander I viimastel valitsusaastatel valitses riiki tegelikult keisri lähim sugulane Aleksei Araktsejev. Araktsejev saavutas 1922 aastal täieliku võimu impeeriumis. Ta juhtis impeeriumit nagu hiiglaslikku kasarmut julmalt ja halastamatult. 1825 detsembrimäss
Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter. 1930.a valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik"(K.Märska) 16. Kunsti areng. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Wiiralt, tema ,,Kabareed" peetakse Eesti graafika zedöövriks. Väga kuulsad on tema ,,Põrgu" ja ,,Jutlustaja"; Kristjan Raud, kes illustreeris ,,Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A.Starkopf, J.Koort, F.Sannamees 17. Haridusreformid. Teaduse areng: kõrgkoolid, rahvusteadused, kuulsamad teadlased. 1)Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. a haridusreformid: a)Koolisüsteem muutus kaheastmeliseks(6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)Algkoolis käimine oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)Vähemusrahvustele kindlustati emakeele algharidus 1930. a haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppetöö oli tasuta, põhjuseks haritlaste ülejääk ja
. On ju teada, et haridusreformidel on sügav poliitiline tähendus, mis määrab riigi arenguvõimalused tulevikus. Seega peaksime Meie riigi haridusreformi põhjalikult valima, mida sinna kaasata ning mida mitte. Inimesed, keda reform puudutab hetkel või tulevikus, peaksid valjuhäälselt neid häirivate reformipunktide puhul sellest teada andma, et mitte lasta Eesti haridussüsteemil raisku minna. Võiksime ehk võtta eeskujuks Norra haridusreformid, millest oleks meil palju õppida. Kogu kogu haridussüsteemi reformimine aega, enamasti vähemalt kümnendi. Eesits oleme harjunud, et haridust pidevalt uuendatakse . Reformimiseks tuleb kõigepealt teadvustada muutmise vajadus, seejärel kirjeldada võimalikult täpselt soovitavaid muudatusi ning nende suunda ja sisu. Eestis on jõudnud kriitilise piirini rahulolematus haridussüsteemiga. See on eriti tundlik sotsiaalse elu valdkond, mis ühel või teisel viisil
H.Tammsaare(Tõde ja Õigus) muusikaelu-(wikerlased), kammerlaulud, orkestrid, Raimond Valgre, teatrielu aktiivne : Estonia, Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid.1934-37 haridusreformid kutsehariduse populaarsuse jaoks tuntud teadlased:Paul Kogerman, Oskas Öpik, 1919 Eestikeelne Tartu Ülikool taasavati · 6) EESTI II MAAILMASÕJA AJAL · (MRP, baaside leping, umsiedlung) MRP-23.august 1939.a ( vene, saksa) selle salajase protokolliga jagati omavahel ära ida-euroopa:vene huvisfääri läksid ida-poola, Soome , eesti, läti, bessaraabia. Saksamaale läksid ülejäänud Poola alad ja Leedu.Lõpuks sai Venemaa ka Leedu. Baaside leping-1939. a 28
Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega
Postimees Teataja Uudised (P.Speek) *Vene impeeriumi pol. *majanduse edendamine *isevalitsuse asendamine korraldus on aegunud *loodi liit vene demokraatiaga *piiramatu isevalitsus tuleb demokraatidega *vähemusrahvaste õiguste asendada konstitutsioonilis- respekteerimine parlamentaarse monarhiaga *põhjalikud maa- ja haridusreformid. *baltisakslaste kõrvaletõrjumine/osatähtsuse vähendamine majandusest ja poliitikast. *rohkem võimu ja vabadust eestlastele
Graafikutena said kuulsaks Eduard Viiralt- Eesti graafika sedöövriks peetakse tema "Kabareed". Väga kuulsad on ka Viiralti "Põrgu" ja "Jutlustaja". Kristjan Raud illustreeris "Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A. Starkopf, J.Koort "Metskits", F. Sannamees( oli psühholoogilise kunsti autor). Vabbe oli Eesti kubism. Eesti kalleim maalikunstnik Konrad Mägi. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. aastate haridusreformid, mille alusel koolisüsteem muutus kaheastmeliseks 6klassiline algkool ja 5klassiline keskkool algkool kohustuslik, keskkool tasuline vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus 1930ndate aastate haridusreformid: · eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppimine tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktiliste erialatundjate puudujääk. · Kolmepalliline hindamine asendati viiepallisega
Riigi ja ettevõtjate rajatud manufaktuurid. Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed SÕJAVÄEREFORM sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad.
2)Lõunas olid suured (puuvilja)istandused,lõunas oli orjapidamine, neegerorjad.Põhjas olid väikesed farmid,kus töötasid oma pere inimesed, vabad farmerid, tööstuslinnad. Põhjas polnud orjust. 3) Aleksander 1 korraldas põhjalikult ümber impeeriumi riigivalitsemise süsteemi. Sellega seoses asjakohastati Venemaa valimisaparaati. Need ümberkorraldused tõid endaga kaasa aga ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Haridusreformid olid olulised, sest paljud aadlikud isegi ei osanud osanud kirjutada ja haritud inimesi vajati üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Need jäid poolikuks,sest pärast napoleoni sõjakäiku hakati ulatuslikult rajama sõjaväe asundusi ja terved riigitalupoegade külad muudeti sõjaväeasundusteks. 4)Venemaal oli talupoeg ja mõisnik venelane, Eestis oli talupoeg eestlane või lätlane ja mõisnik sakslane
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega
Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. Tartu Ülikool oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid, arhiive ning teadusliku ja ajaloolisega tähtsusega asju, mis küll Tartu rahu tingimustega lubati Eestile tagastada. Kuigi Eesti Vabariiki ei suudetud hoida rohkem kui 19 aastat, ei tähenda see seda, et
Virulaste haridus 20. sajandi algul..............................................................................................2 1918-1940................................................................................................................................... 2 Haridusreformid................................................................................................................... 3 Koolimajad ja keskkond....................................................................................................... 3 Õppimine............................................................................................................................. 4 Koolivalitsus ja õpetajad...............................................................................
2.Lõunas olid suured istandused,lõunas oli orjapidamine.Põhjas olid väikesed farmid,kus töötasid oma pere inimesed.Põhjas polnud orjust. Demokraatlikud toetasid lõunaosariikide kodanikke ja vabariiklik ja föderalistlik toetasid põhjaosariike. 3. Aleksander 1 korraldas põhjalikult ümber impeeriumi riigivalitsemise süsteemi.Sellega seoses asjakohastati venemaa valimisaparaati.Need ümberkorraldused tõid endaga kaasa aga ametnikkonna kasvu in võimu kuritarvitamise. Haridusreformid olid olulised,sest paljud aadlikud isegi ei osanud osanud kirjutada ja haritud inimesi vajati üha rohkem.Mindi üle ühtsele koolisüsteemile.Need jäid poolikuks,sest pärast napoleoni sõjakäiku hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi ja terved riigitalupoegade külad muudeti sõjaväeasundusteks. 4. Iirimaal olid talupojad väga vaesed. Nad pidid rentima maad. Looduslike olude tõttu andis viljakasvatamine Iirimaal vähe tulu. Seetõttu kasvatati peamiselt kartulit ning tegeldi
Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. 1. detsember 1919 avati Tartu Ülikool, mis oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid, arhiive ning teadusliku ja ajaloolisega tähtsusega asju, mis küll Tartu rahu tingimustega lubati Eestile tagastada. Kuigi Eesti Vabariiki ei suudetud hoida rohkem kui 19 aastat, ei tähenda see seda, et sellega
Peale seda tuli peeter III, kelle kaardiväelased kukutasid peale poolt aastat. Tänu sellele sai troonile Katariina II. REVOLUTSIOONID JA KODUSÕJAD 19 SAJAND. Aleksander I ümberkorraldused 19 saj. Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume Ilma riigipeata Venemaa 19 saj. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
Eesti kunsti vanameistritest jätkasid Konrad Mägi, Kristjan Raud. Uutest tegijatest graafik Eduard Viiralt Hariduselus toimusid samuti suured muutused - üle mindi emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati uusi koolimaju. Kehtestati 6. Klassiline kohustuslik kooliharidus ja lisaks võis õppida 5 aastat gümnaasiumis. 1934 ja 37 teostati haridusreformid, millega vähenes gümnaasiumite arv ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid kujunesid teaduskeskusteks, eriti Tartu Ülikool. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia - mitmed eestlased omandasid maailmas tuntuse. Nt Oskar Öpik astronoomias, Ludvig Puusepp arstiteaduses. 1932-1937 ilmus 8- köiteline Eesti entsüklopeedia. Eriti hoogasalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja ajaloolased hindasid ümber saksa ja vene ajaloolaste tööd
5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja"). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf (Pallase õppejõud), Jaan Koort, Fred Sannamees, 6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine 1920. aastate haridusreformid: a)koolisüsteem muutus kaheastmeliseks (6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)algkool oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus. 1930. aastate haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole kus õppetöö oli tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tundjate puudujääk b)kolmepalline hindamine asendati viiepallise hindamisega. 7
erastamine, edukas rahareform, kultuuri depolitiseerumine, kultuuritarbimisest kaugenemine- eelkõige 11 materiaalsetel põhjustel, kultuuri- ja haridusjuhtimise ühendamine (1993): stiihia, puudu riiklikest analüüsidest. Haridusseadus (1992), põhikooli- ja gümnaasiumi uued õppekavad (1996). Tiigrihüppe rahvuslik sihtprogramm (1996), Haridusreformid- kõrgharidus, täiskasvanute haridus jne. ,,Riiklik kultuuripoliitika lähiaastatel" (1998)- kultuuri rahastamine- kultuuriinstitutsioonide finantsgarantiide puudulikkus. Teaduskorralduse seadus (1993), selle mõju ülikooliharidusele ja teadusele. Eesti raamatukogude arengukontseptsioon (ERAK)- 1990 Raamatukogude probleemid- raamatukoguvõrgu ametkondlik killustatus, seadusandluse puudumine,
kommunistlik liikumine Spartakusbund. 4.-15. jaanuar 1919 toimus Spartakusbundi ülestõus, mis aga suruti maha ning Liebknecht ja Luxemburg hukati. Samuti kuulutati Münchenis sama aasta 6. aprillil välja Baieri Nõukogude Vabariik. Hakati ellu viima kommunistlikke reforme. Toiduvarud ja pangad hõivati, luksuslikud korterid võõrandati ja anti kodututele, tehased läksid tööliste kontrolli alla. Plaanitud olid ka raha- ja haridusreformid, mida aga ei jõutud teha. 30. aprillil hukati Lenini soovitusel 8 pantvangistatud aadlikku, kellest vähemalt kaks olid hilisema Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (natside) eelkäija Thule Ühingu liikmed. 3. mail aga tungisid keisririigi armee riismetest moodustatud vabakorpused 39 000 mehega Münchenisse ja peale tänavavõitlusi, kus hukkus üle tuhande kommunistide pooldaja, langes kommunistlik valitsus.
annaabi.ee 
