Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid
Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee rah...
Venestamise ja saksastamise Peeterr Põld Lõuna-Eesti vastu olek.Vene impeeriumi pol. olek tuleb taluperemehed asendada konstit. monarhiaga. Eestlaste võrdsustamine baltisakslastega. Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslaste radikaalid Päts Virgo. Tallinna keskkiht ja kõrvale tõrjumine. Põhja-Eesti taluperemehed Sotsiaal- Peeter Speek Tudengid ja ,,Uudised" Isevalitsusliku riigikorra asendamine demokraadid gümnaasiumiõpilased demokraatliku vabariigiga
· Reformatioon ja vastureformatsioon (kiriku avaliku moraali parandamine) Absolutism ja parlamentarism · Bodin ja avoslutismiteooria · Absolutism Prantsusmaal kõrghetkest ebaõnnestumiseni · Parlamentarismi kujumine ja kindlustumine Inglismaal · Ameerika Ühendriikite iseseisvumine (1776 4. Juuli) 13 kolooniat alguses · Absolutism Venemaal konservatiivne domineerimine Katariina II haridusreformid, · Peeter I sõjandusreform Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. Sajandil Inglismaalt · 19. Sajandil levis see üle Euroopa (Eestis leidis see aset peamiselt 19. Sajandi II poolel) · Tööstusliku pööre eeldused: o Teaduse ja areng (aurumasin, raudteed jne) o Rahakapitali olemasoli o Tööjõud Tööstusühiskonna tunnused: · Masinatega töö
Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid Aleksander I olulisemate reformide hulka kuulusid haridusreformid. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Tagurluse pealetung Tagurluse pealetung Pärast Napoleoni sõjakäiku hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi. Tagurluse pealetung Aleksander I viimastel valitsusaastatel valitses riiki tegelikult keisri lähim sugulane Aleksei Araktsejev. Araktsejev saavutas 1922 aastal täieliku võimu impeeriumis. Ta juhtis impeeriumit nagu hiiglaslikku kasarmut julmalt ja halastamatult. 1825 detsembrimäss
Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter. 1930.a valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik"(K.Märska) 16. Kunsti areng. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Wiiralt, tema ,,Kabareed" peetakse Eesti graafika zedöövriks. Väga kuulsad on tema ,,Põrgu" ja ,,Jutlustaja"; Kristjan Raud, kes illustreeris ,,Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A.Starkopf, J.Koort, F.Sannamees 17. Haridusreformid. Teaduse areng: kõrgkoolid, rahvusteadused, kuulsamad teadlased. 1)Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. a haridusreformid: a)Koolisüsteem muutus kaheastmeliseks(6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)Algkoolis käimine oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)Vähemusrahvustele kindlustati emakeele algharidus 1930. a haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppetöö oli tasuta, põhjuseks haritlaste ülejääk ja
. On ju teada, et haridusreformidel on sügav poliitiline tähendus, mis määrab riigi arenguvõimalused tulevikus. Seega peaksime Meie riigi haridusreformi põhjalikult valima, mida sinna kaasata ning mida mitte. Inimesed, keda reform puudutab hetkel või tulevikus, peaksid valjuhäälselt neid häirivate reformipunktide puhul sellest teada andma, et mitte lasta Eesti haridussüsteemil raisku minna. Võiksime ehk võtta eeskujuks Norra haridusreformid, millest oleks meil palju õppida. Kogu kogu haridussüsteemi reformimine aega, enamasti vähemalt kümnendi. Eesits oleme harjunud, et haridust pidevalt uuendatakse . Reformimiseks tuleb kõigepealt teadvustada muutmise vajadus, seejärel kirjeldada võimalikult täpselt soovitavaid muudatusi ning nende suunda ja sisu. Eestis on jõudnud kriitilise piirini rahulolematus haridussüsteemiga. See on eriti tundlik sotsiaalse elu valdkond, mis ühel või teisel viisil
H.Tammsaare(Tõde ja Õigus) muusikaelu-(wikerlased), kammerlaulud, orkestrid, Raimond Valgre, teatrielu aktiivne : Estonia, Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid.1934-37 haridusreformid kutsehariduse populaarsuse jaoks tuntud teadlased:Paul Kogerman, Oskas Öpik, 1919 Eestikeelne Tartu Ülikool taasavati · 6) EESTI II MAAILMASÕJA AJAL · (MRP, baaside leping, umsiedlung) MRP-23.august 1939.a ( vene, saksa) selle salajase protokolliga jagati omavahel ära ida-euroopa:vene huvisfääri läksid ida-poola, Soome , eesti, läti, bessaraabia. Saksamaale läksid ülejäänud Poola alad ja Leedu.Lõpuks sai Venemaa ka Leedu. Baaside leping-1939. a 28
Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega
Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on ...
Graafikutena said kuulsaks Eduard Viiralt- Eesti graafika sedöövriks peetakse tema "Kabareed". Väga kuulsad on ka Viiralti "Põrgu" ja "Jutlustaja". Kristjan Raud illustreeris "Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A. Starkopf, J.Koort "Metskits", F. Sannamees( oli psühholoogilise kunsti autor). Vabbe oli Eesti kubism. Eesti kalleim maalikunstnik Konrad Mägi. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. aastate haridusreformid, mille alusel koolisüsteem muutus kaheastmeliseks 6klassiline algkool ja 5klassiline keskkool algkool kohustuslik, keskkool tasuline vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus 1930ndate aastate haridusreformid: · eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppimine tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktiliste erialatundjate puudujääk. · Kolmepalliline hindamine asendati viiepallisega
Riigi ja ettevõtjate rajatud manufaktuurid. Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed SÕJAVÄEREFORM sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused kolleegiumid. KIRIKUREFORM kirik allutati riigile. MAKSUREFORM seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad.
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete vär...
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega
Eesti Vabariik 1920 1939: Omariikluse rõõmud ja mured Eesti saavutas iseseisvuse 2. veebruaril 1920. aastal. Sellest ajast hakkas Eesti Vabariik arenema omasoodu ja oma riigina. Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada tühjalt lehelt. Kuigi Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 192...
Virulaste haridus 20. sajandi algul..............................................................................................2 1918-1940................................................................................................................................... 2 Haridusreformid................................................................................................................... 3 Koolimajad ja keskkond....................................................................................................... 3 Õppimine............................................................................................................................. 4 Koolivalitsus ja õpetajad................................................................................
2.Lõunas olid suured istandused,lõunas oli orjapidamine.Põhjas olid väikesed farmid,kus töötasid oma pere inimesed.Põhjas polnud orjust. Demokraatlikud toetasid lõunaosariikide kodanikke ja vabariiklik ja föderalistlik toetasid põhjaosariike. 3. Aleksander 1 korraldas põhjalikult ümber impeeriumi riigivalitsemise süsteemi.Sellega seoses asjakohastati venemaa valimisaparaati.Need ümberkorraldused tõid endaga kaasa aga ametnikkonna kasvu in võimu kuritarvitamise. Haridusreformid olid olulised,sest paljud aadlikud isegi ei osanud osanud kirjutada ja haritud inimesi vajati üha rohkem.Mindi üle ühtsele koolisüsteemile.Need jäid poolikuks,sest pärast napoleoni sõjakäiku hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi ja terved riigitalupoegade külad muudeti sõjaväeasundusteks. 4. Iirimaal olid talupojad väga vaesed. Nad pidid rentima maad. Looduslike olude tõttu andis viljakasvatamine Iirimaal vähe tulu. Seetõttu kasvatati peamiselt kartulit ning tegeldi
Andrea Ainjärv Omariikluse rõõmud ja mured Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse poole. Selleks, et välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Algsed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseivsuse kasuka leidis samuti toetajaid. Rahva seal oli omariikluse isee levinud juba enne kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlas...
Peale seda tuli peeter III, kelle kaardiväelased kukutasid peale poolt aastat. Tänu sellele sai troonile Katariina II. REVOLUTSIOONID JA KODUSÕJAD 19 SAJAND. Aleksander I ümberkorraldused 19 saj. Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume Ilma riigipeata Venemaa 19 saj. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas kunstimuuseum. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid Konrad Mägi, Kristjan Raud. Uutest tegijatest graafik Eduard Viiralt Hariduselus toimusid samuti suured muutused - üle mindi emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati uusi koolimaju. Kehtestati 6. Klassiline kohustuslik kooliharidus ja lisaks võis õppida 5 aastat gümnaasiumis. 1934 ja 37 teostati haridusreformid, millega vähenes gümnaasiumite arv ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid kujunesid teaduskeskusteks, eriti Tartu Ülikool. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia - mitmed eestlased omandasid maailmas tuntuse. Nt Oskar Öpik astronoomias, Ludvig Puusepp arstiteaduses. 1932-1937 ilmus 8- köiteline Eesti entsüklopeedia. Eriti hoogasalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja ajaloolased hindasid ümber saksa ja vene ajaloolaste tööd
5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja"). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf (Pallase õppejõud), Jaan Koort, Fred Sannamees, 6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine 1920. aastate haridusreformid: a)koolisüsteem muutus kaheastmeliseks (6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)algkool oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus. 1930. aastate haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole kus õppetöö oli tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tundjate puudujääk b)kolmepalline hindamine asendati viiepallise hindamisega. 7
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja ...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka määratud põgenemi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
