aeg oli heaks hüppelauaks vabadussõjalastele ja tegelikult üldse äärmusparempoolsetele kogu maailmas aga seejuures tuleb mõista, et mingit järsku demokraatialt autoritaarsele valitsemisele üleminekut polnud Eestis vabadussõjalastel küll plaanis. Sellegipoolest oli 1933. aastaks sisepoliitiline olukord vägagi ülesköetud ja liikus jutte veresaunast ja vabadussõjalaste riigipöörde kavatsustest.4 1932. aasta 10. novembril esitasid vabadussõjalased Riigikogule oma põhiseaduse eelnõu: riiki juhib viieaastase ametiajaga president, kellel on dekreetide andmise, Riigikogu ja valitsuse laialisaatmise ning vetoõigus, Riigikogu on 50 liikmeline nõuandev organ ning proportsionaalse valimisüsteemi asemele isikuvalimised. 5 See läks ka aasta hiljem rahvahääletusel läbi. Selle konstitutsiooni peamisi punkte analüüsides võib täheldada, et erinevalt 1920. aastal vastu võetud põhiseadusest, kus parlamendil oli suurim
Kas 1934 aasta riigipööre oli demokraatia kaitseks? Eesti kuulus enne Vabadussõda Venemaale. 402 päeva kestnud vabadussõja aga võitis Eesti ning 1920.aastal kirjutas Venemaa alla rahulepingule, milles loobus igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. See andis võimaluse hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Demokraatliku Eesti arenedes tõusid nii mitmedki erinevad organisatsioonid esile, kelle hulgas olid näiteks Vabadussõjalased. Eesti ei leidnud majanduskriisis poliitikas stabiilsust ning valitsused vahetusid pea iga kuue kuu tagant. 1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid,
põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes? Poliitiline kriis, kus puudus president ja arvati, et erakonnad tahavad täita ainult enda rahakotte. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudu ning langes elatustase. 4. Vabadussõjalased - kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel? Vabadussõjalased olid Vabadussõja veteranid ning liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed. Nõudsisd põhiseaduse muutumist (presidendi kohta), sellest sai suurim poliitiline liikumine Eestis. Kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu. 5
siis kutselised teatrid tegutsesid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Sportki kujunes Eestis populaarsemaks kui varem. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul teeniti olümpimängudelt 8 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Eesti sai kuulsaks suurepäraste maadlejate , maletajate ja laskesportlaste poolest. Kultuur aitas tolleaegsatel eestalstel lähedasemaks saada ning üle elada ka hilisemad katsumused ja rahvusena püsima jääda. Vabadussõjalased Algselt olid vabadussõjalased vaid sõjaveterane koondav liikumine. Pärast majanduse,sisepoliitika allakäiku tundsid nad, et ei suuda säilitada erapooletut hoiakut. Endised sõjamehed hakkasid pürgima mõjukatele positsioonidele kasutades rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Vabadussõjalased väitsid,et pärast kümmet aastat vabadust on
Et aga leida riigile president, kes omaks laialdast võimu, tuli muuta põhiseadust, mille oli 1920. aastal esmakordselt koostanud Asutav Kogu. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis. Olid ju nemad need, kes nõudsid eriti põhiseaduse muutmist. Saavutanud oma tahtmise, nägigi uus põhiseadus ette, et loodaks riigipea ametikoht, kellel on laialdased õigused. Valmistel, mis pidid toimuma 1934.aasta aprillis, kavatsesid vabadussõjalased ka ise osaleda. Nende võidus oldi enam kui kindel, kuna nad olid väga populaarsed. Ka riigipea valimised oleks suure tõenäolisusega võitnud nende kandidaat- erukindral Andres Larka. Et nende võitu ennetada, toimuski 12. märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre, mille teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. See seadis väga palju piiranguid ning rangeid kontrolle, st - senine demokraatia, mille poole eesti inimesed niiväga püüelnud olid, oli põrmustatud. Sellise tegevuse
Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamine, valitsuskriiside kunstlik tekitamine. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Leidisd rahva seast toetust, sest oskasid end häälestada samale lainele. Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nii pos. Kui ka neg. vabadussõjalased pöörasid tähelepanu eesti poliitika valupunktidele: põhiseaduse nõrkadele kohtadele, riigikogu saamatusele majanduse olukorras. negatiivseks on liigne radikaalsus.
Sisepoliitika • Kümnendi algul oli Eesti sisepoliitika üpris stabiilne. Omavahel ühinesid mitmed parteid • Mais 1932 koosned Riigikogu kolmest suuremast fraktsioonist – Ühinenud põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei • Maj olukorra halvenemisega süvenes kiiresti rahulolematus • Parteid hakkasid lagunema ja valitsused kestsid järjest lühemat aega • Kerkib esile uus poliitiline jõud – vabadussõjalased – “vapsid” • Vabadussõjalaste Keskliit sai populaarseks valitsuste kritiseerimise ning eelkõige uute liikmete lubamisega (Kes polnud VS-ga seotud) • Erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk Loe dokumente õpikust lk 48-49 Kujutle, et oled poliitkommentaator. Kuidas kommenteeriksid? Põhiseaduse kriis • K. Pätsi õhutusel oli hakatud kritiseerima Eesti Põhiseadust, et see annab liiga suure vabaduse Riigikogule
"Vaikiv ajastu"kas pöördepunkt Eesti ajaloos? "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta; kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga. Sellega seoses hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust: suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Peagi laienes tsensuur ka teistele elualadele mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus ja asendati need teist...
1934. aasta pööre- kelle huvides? 1930-ndatel aastatel tekkis Eestis sisepoliitiline kriis, mis oli suuresti tingitud 1929. aastal tekkinud ülemaailmsest majanduskriisist. Kriisi süvendas veelgi valitsuse pidev vahetumine, ning seeläbi ei suudetud ellu viia järjekindlat poliitikat. Eestis oli sellal, kaks võimsat suunda: vabadussõjalased ja sotsialistid, kes ei valinud võimuletulekuks ja teineteise mustamiseks vahendeid. Nii on raske väita, kelle jaoks toimus 1934. aasta pööre, kas vabadussõjalaste, sotsialistide või tavakodanike jaoks? Kavaten oma esees näidata vabadussõjalaste, sotsialistide ja tavakodanike huve 1934. aasta pöördes. Vabadussõjalased ehk vapsid olid 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Põhikirja järgi oli EKVL-i eesmärgiks
aastal Vabadussõjalaste populaarsus järsult. 1933. aasta algul valmistas vabadussõjalastele suurt rõõmu Hitleri võimuletulek Saksamaal. Nende ajaleht ,,Võitlus" avaldas veebruaris- märtsis regulaarselt Hitlerit ja tema tegevust heakskiitvaid artikleid. Eelmisel aastal oli ajaleht kiitnud Mussoliinit ja fasistlikku korda Itaalias. Enamik teisi lehti olid Hitleri suhtes kriitilised. Mitmed lehed imestasid, kuidas vabadussõjalased saavad pooldada Hitlerit, kes kavatseb Baltimaid vallutada ja Saksamaaga liita. Sellele vaidles ,,võitlus" algul vastu: ,,Rahvussotsialistide programmis ei seisa kusagil punkti Baltimaade koliniseerimisest". Kuid siis selgus, et see punkt on kirjas ,,Mein Kamfis" ja pärast seda vabadussõjalased oma Hitleri- sümpaatiat ei reklaaminud. Pärast Riigikogu põhiseaduseelnõu teistkordset läbikukkumist jõudis järjekord vabadussõjalaste eelnõu kätte. See eelnõu andis
Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi. Erakondade liitumine olukorda ei parandanud, endiselt oli vaja koalitsiooni valitsuse moodustamiseks. Ühe hädade põhjustajana nähti halba põhiseadust, arvati, et põhiseaduse peamine puudus on presidendi ametikoha puudumine. Vabadussõjalased 1929.a. moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille üheks poliitiliseks eesmärgiks sai põhiseaduse muutmine. Oma peamiste vastastena nägid vabadussõjalased erakondi. Vabadussõjalased leidsid majanduskriisist mõjutatud rahva hulgas laialdast poolehoidu, kujunedes suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Vabadussõjalaste liidriteks olid Andres Larka ja Artur Sirk. 1932.a. rahvahääletusel kukkus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu läbi. Selle eelnõu vastu olid vabadussõjalased pidades seda liialt pehmeks. 1933.a. juunis kukkus järjekordselt läbi Riigikogu põhiseaduse projekt. 1933.a. suvel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, EVKL suleti
Hakati nõudma erakondadele ja Riigikogu tegevuse aluseks oleva seaduse muutmist. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. 4.VABADUSSÕJALASED JA NENDE TEGEVUS. 1. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? - Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. 2. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? - Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. 3. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Põhjendage. - Nad süüdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudsid uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. Leidsid rahva seast toetust, sest oskasid end häälestada samale lainele. 4
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le
Vabadussõjalased ehk vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid 1920.-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Eesti Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid ka teistes linnades. 2. juunil 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Üks põhialgatajaid oli noor advokaat Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral Andres Larka. Tuge saadi juba autoritaarse reziimi kehtestanud riikide (Itaalia, N Liit, Poola, Saksamaa jt.) ametliku propaganda kinnitustest, et tugeva käe valitsus suudab olukorda paremini kontrollida ja riiki kriisist välja tuua. Otsest eesk...
Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu
süsteemi. 1932 oli kolm valitsusevahetust, 1933 kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile äärmuslike paremradikaalne ja antiparlamentaarne kriisiliikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(A.Sirk, A.Larka, T.Rõuk, P.Telg jt.), mis sõjaveteranide organisatsioonist kujunes massiliseks rahvaliikumiseks ja erakonnaks. EVKL tugines majanduskriisi tõttu vaesunud rahvakihtidele ja Vabadussõja rahuldusolematutele veteranidele. Vabadussõjalased saavutasid suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis paljastas võimulolevate parteide korruptsiooni ja onupojapoliitikat. Riigi elu väärnähtusi kasutasid nad parlamentaarse korra diskrediteerimiseks ja lubasid ,,Toompea puhtaks lüüa". Vabadussõjalased pürgisid legaalselt võimule ja ohustasid vanade parteide positsioone. Erakonnad moodustasid relvastatud üksusi ,,kaardivägesid"), tekkis avalike kokkupõrgete oht. J
1919 kirjutatakse alla Eesti-Vene vaherahulepingule 03.01.1920 vaherahu jõustumine ja ühtlasi ka vabadussõja lõpp 02.02.1920 kirjutati alla Tartu rahu lepingule EV ja Nõukogude Venemaa vahel 22.09.1921 Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Rahvasteliitu 01.12.1924 EKP relvastatud riigipöördekatse 12.03.1934 K.Päts ja J. Laidoner teostasid riigipöörde, ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvavatel valimistel 08.12. 1935 vabadussõjalased valmistasid ette relvastatud riigipöörde, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased Vabadussõja tähtsus: - Esimene eestlaste täielikult võidetud sõda - Eesti oli nüüd osa uue Euroopa sünnist I ms järel algse sõjalise ebaedu põhjused: - vastase ülekaal - varustuse nappus - Eesti rahvusväeosad oli laiali ajatud sakslaste poolt; Kaitseliit oli veel nõrk - üldine sõjatüdimus - enamlik propaganda
võimule tulekut ning haarata enda kättesse võim. 6. Vaikiv ajastu, selle tunnused Perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks, selle tunnused on see, et Riigikogu on laiali saadetud ning rahval puudub võimalus riigi elus kaasa rääkida. 7. Selgita: koalitsioonivalitsus, riigivanem, vapsid, president, vaikiv ajastu. koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. riigivanem riigipea president. vapsid Vabadussõjalased, kes olid Eesti 1920. 1930. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. president - vaikiv ajastu - perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks. 8. Eesti Vabariik demokraatliku parlamentarismi aastatel, vaikival ajastul. Osata võrrelda järgmiste tunnuste alusel: 1) rahva õigused ja vabadused; 2) riigivõimuaparaat; 3) parteid; 4) majandus;
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
tegevuse ning pannes alguse nn ,,vaikivale ajastule". Avalikkusele põhjendati seda küll vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga, kuid valimiste tulemuste valguses tundub see endiselt rumala õigustusena võimu enese käes hoidmiseks. Ilmselt ei oska keegi meist arvata, milline oleks Eesti riigi saatus olnud vapside võimuletulekul, kuid kahjuks teame seda vastupidisel juhul. Vabadussõjalased vangistati pikkadeks aastateks, ilma otsese süütõendita. Vaikiv ajastu ei andnud neile võimalustki end õigustada, veel vähem küsida, milles nad süüdi on. Kõik see olevat toimunud Eesti riigi huvides. Arvan, et kogu rahva ja riigi seisukohast pole meil kuidagi võimalik rääkida vapsidest kui kurjategijatest. Seda olid nad antud juhul vaid võimuomajatele. See aga omakorda ei tähenda, et nad ei võinuks võimule tulles olla ohtlikud ka rahvale. Ei olnuks see ju sugugi
Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laevastikuüksusi.
· Kokkuhoiupoliitika · kehtestati kontroll väliskaubanduse üle · toetati ulatuslikult põllumehi · korraldati hädaabitöid · kroon devalveeriti 7. Sisepoliitiline kriis. Õpik lk. 47-48, TV lk. 19 tabel. Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1932. aastast sagedasti. Parteilisi huve eelistati riiklikele. Rahva rahulolematus poliitikute vastu süvenes. Esile kerkis uus poliitiline jõud- vabadussõjalased, kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigivalitsemises. 8. Põhiseaduse kriis. TV lk. 19 tabel. Hakati nõudma põhiseaduse muutmist, et vähendada parlamendi võimu ja suurendada valitsuse võimu ning seada sisse presidendi ametikoht. 1932.a pani parlament hääletusele uue põhiseaduse, mille rahvas maha hääletas. 1933.a esitas parlament uue täiendatud ja parandatud variandi- taas läbikukkumine. 1933. a oktoobris läks referendumile vapside põhiseadus rahvas poolt.
Sisepoliitline kriis: Rahvas hakkas otsima majandushädades süüdlast, probleeme nähti erakondade paljususes. Kõik eesti valitsused olid koalitsiooni valitsused. (mitmest erakonnast koostatud valitsus) Poliitikuid süüdistati erakonna huvide eelistamises, riigi huvide ees. Lahendust otsiti erakondade liitmises ja soovitati sisse viia presidendi ametikoht. Vabadussõjalased: 1929 moodustati vabadussõjalaste keskliit : Eesmärgiks oli toetada vabadussõja veterane ja jäädvustada sõja mälestust , Andres Larka sai ametlikuks juhiks . Artur Sirk oli teine liider ehk ideoloog. Üsna pea asuti tegutsema poliitikas, nad kritiseerisid kõiki ja kõike. Vapside organisatsioon kasvas suureks, ja nad said väga populaarseks . Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kuk...
Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine
võrdsus seaduse ees. 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) -1919 mark, et kaubandus oleks hea, kuna kehtis palju erinevaid siis oli ka suur segadus, maarahvas(ei olnud ühtsed valuutat/rahaühikut) - 1928 kroon(=100marka) reformiga vastu võtmine, mark ei olnud püsiv ega kindel - 1933 Tõnissoni valitsus devalveeris raha 35% võrra (toimus kullasisalduse vähendamine), aitas Eestil majanduskriisist väljuda. 4. Vabadussõjalased - Võitlesid Vabadussõjas Nõukogude Venemaa vastu -1929 EVKL, sihims majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine, Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine - Üks põhialgatajaid A.Sirk- ideeline juht ning juhatuse esimees A.Larka - Võitlus erakondade vastu, surve, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks - Rahva meelepaha, majanduslik olukord raske - Uus põhiseadus tagasihoidlik, projekt-tulevasele riigipeale suuremad õigused. - Süüdistused ja lubadused 5
uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht
1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 S T A G N A T S I O O N I P E R I O O D Küsimused 1. Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. 2. Äsja väeteenistusse võetud isikud. 3. Vabadussõjalased. 4. Esimene USA president (perekonnanimi). 5. Liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, I maailmasõja ajal. 6. Esimese üldlaulupeo toimumiskoht. 7. Mihhail Gorbatsovi algatatud uuenduspoliitika. 8. Poliitilised põgenikud. 9. Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. 10. Termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. 11
Kallis Eesti rahvas! Meie, Vabadussõjalased, tahame teile kuulutada tõde teie liidri Pätsi kohta. Ta propaganda on nii alatu ja labane, et ta ei vaevunud isegi oma propaganda asutust peitma petliku nimega. Meid on kuulutatud riigi vaenlasteks ilma ühegi kohtuistungita, kus kedagi meist süüdi oleks mõistetud. Meid mõistetakse hukka ja süüdistatakse riigireetmises ning riigipöörde korraldamises, kuid kas pole mitte Päts, kes seda tegi? Kas pole mitte Päts see, kes võimu enda kätte võttis ja rahva tõbiseks tembeldas? Tema keelas erakondade tegevuse. Tema saatis laiali Riigikogu ning keelas valimised. Tema hakkas omavoliliselt, oma huvide järgi seadusi välja mõtlema ja andma. Kas see ei ole siis rahva reetmine? Kas see ei ole autokraatia? Eesti rahvas peab üles ärkama ja jalule saama ning mõistma, et mingit haigust ei ole, ei tule ega pole kunagi olnudki! Teie türannist tohter, kes teid arstida lubab, pole keegi muu kui üks silmakirjalik su...
riigikorra see kehtestas? 2. Kellele kuulus I põhiseadusega seadusandlik võim, kellele täidesaatev võim? 3. Kes oli riigivanem? 4. Mis probleemid tõi endaga kaasa erakondade paljusus? 5. Mis probleeme tõi suur kriis endaga kaasa põllumajanduses ja ettevõtluses? 6. Milles süüdistas rahvas Riigikogu ja poliitikuid kriisi aastatel? 7. Mis eesmärkidel asuti muutma põhiseadust? (mida selles muuta sooviti)? 8. Miks sai sellel perioodil kõige populaarsemaks poliitiliseks jõuks vabadussõjalased ehk vapsid? 9. Kelle juhtimisel toimus 1934. aastal 12 märts sõjaväeline riigipööre ja kelle vastu see oli suunatud? 10. Mis muutused toimusid peale 1934. aasta riigipööret (parteides, Riigikogus, valitsuses, presidendi ametis) 11. Milline oli rahva roll riigi valitsemisel peale 1934. aasta riigipööret?
Arvati, et presidendist kujuneb tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu konfliktide korral. Sotsialistide vastuseisu tõttu hakkas eelnõu väljatöötamine venima. Vabadussõjalased 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Nad otsustasid avaldada survet parlamendile ja valitsusele, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriisi haripunkt oli 1932-1933. Valitsused vahetusid pidevalt, erakondade liitumine ebaõnnestus. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi
leiti siiski, et riigi toimimiseks peaks olema. Leiti, et on vaja põhiseadust muuta. Alguses hakkas sellega tegelema riigikogu, kes töötas välja uue põhiseaduse projekti. Esimene projekt pandi rahvahääletusele augustis 1932, kuid see kukkus napilt läbi. Hakati välja töötama uut projekti, mille üle hääletati juunis 1933, kuid selle vastu oli 2/3 inimestest – vastaste hulk oli tunduvalt kasvanud. See, et oli palju vastaseid, oli sellise liikumise nagu Vabadussõjalased propaganda töö. Oli tekkinud organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Esialgu oli see puhtalt mittepoliitiline, ühendades esialgu vabadussõjast osavõtnuid ja tegeledes nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega. Mõne aja pärast hakati vastu võtma ka neid, kes ei olnud vabadussõjast osa võtnud. Liikmeskonna laienedes muutus see poliitiliseks organisatsiooniks, kes kritiseeris võimul olevaid
Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust. Jaan Tõnisson 1868-1941 Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli ,,Postimehe" peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue põhiseaduse 1937.aastal. Loodi presidenti koht. Konstantin Päts 1874-1956 Ta armastas kiitust ja lasi enda auks püstita ausamba. Rahvas armastas teda. Välispoliitika
presidendi kohalt ning nädala pärast küüditati ta koos perega Ufaasse asumisele, seejärel 1941. a arreteeriti ja oli kuni 1954. a vanglas. Suri 1956 Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas. Päts on Eesti 20. sajandi vastuolulisimaid riigitegelasi. Viimastel aastakümnetel on tema isikuga seoses polemiseeritud mitme küsimuse üle. Esiteks, kas Päts võis olla 1920. aastatel NSV Liidu mõjuagent, esindades NSV Liidu ärihuvisid Eestis. Teiseks, kas vabadussõjalased kujutasid endast 1934. a tõepoolest Eesti demokraatiale ohtu, mis õigustanuks Pätsi riigipööret. Diskuteerituimaks küsimuseks on jäänud Pätsi otsus alistuda 1939. a NSV Liidu nõudmistele. Lootes vältida sõda NSV Liiduga, nõustus Pätsi valitsus NSV Liidu ultimaatumiga rajada Eestisse Punaarmee baasid.
eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse. Riigipeaks president, Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi, kaotades rahvaalgatuse ja piirates rahvahääletust ja valimisõigust. Rahva ja valitsuse kaugenemine. 24. aprill 1938 Riigikogu kinnitas Eesti presidendiks Konstantin Pätsi VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliidu jõuetus, häirekellaks 1935, aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Venemaa aktiviseerumine
rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Algselt Vabadussõja veterane koondanud liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed ning sellest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933. aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934. aastal. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid
Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus. Ainsaks legaalseks parteiks sai Pätsi toestuseks loodud tsentraalne Isamaaliit. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada. 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. See kukkus läbi, sest kõik juhtivad vabadussõdalased arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. Tegelikult mõisteti aga enamik vabadussõjalastest vangi. Järelikult oli diktaktuur saavutanud kontrolli igasuguse poliitilise ja avaliku tegevuse suhtes. 1937 koostati uus põhiseadus, mis tõi samuti ühiskonda suuri muutusi. Näiteks kaotati rahvaalgatuse võimalus ja streigid, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu, valitsuse määras ametisse president
Balti Liidu idee. Rahvasteliitu saamiseks kehtestati maareform. 5.1920 tõusis majandus tänu Venemaa suhetele ja Eesti tuli majanduskriisist ise välja. 6. Et asendada mõisad taludega. See oli väga tähtis talupoegadele aga baltisakslased ei tahtnud oma mõisadest ilma jääda. 7.depressioon, rahva väärtuse langus aitas välja tulla majanduskriisist. 8.Konstatin Päts ja Johan Laidoner korraldasid riigipöörde, et ära hoida vabadussõjalaste võitu ja koondada võit enda kätte. 9. Vabadussõjalased hakkasid nõudma põhiseaduse parandamist. Vabadussõjalaste liitu sattus palju mustavaid kriitikuid. 10. Konstatin Päts J. Tõnisson päritolu Pärnu linn Suur põlistalu haridus keskharidus haridus kodumaal usk õigeusklik luterlane
Seega kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Paljud inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Nad arvasid, et oleks vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Nad arvasid, et suurt võimu omav riigipea päästaks rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Oktoobris 1933 muudetigi põhiseadus ümber, mille koostasid vabadussõjalased. Uus põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikohta, kellel oli laialdased õigused. Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, mille tõttu suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
Arutlus Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933 riigipöördeni 1934.aastal? Vene võimu alt vabanenud Eestil oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918.a. sai võimalikuks ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest. 20nenda sajandi alguses tegutses palju parteisid, sõnavabadus oli suur ja ka parlamendil oli suur võim. 1918. aastal kasutati ära sobivat momenti enamlaste lahkumine ja sakslaste tulekule eelnev aeg, mil loodi Maapäeva poolt Eesti Päästekomitee, mis kuulutas 24.veebruaril 1918.a. Tallinnas välja Eesti iseseisvuse, koosati Isesisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a. ,kindlustasid eestlased Ee...
· Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik. 12. Millised olid Eesti Vabariigi võimuorganid? Seadusandlik võim Riigikogu , täidesaatev võim valitsus. 13. Miks puhkesid Eestis tihti valitsuskriisid? Mis on koalitsioon? Sest puudus valimiskünnis ning erakondi oli parlamendi palju. Seega oli raske kokkuleppele jõuda ning valitsuses valitses praktiliselt kaos. Koalitsioon on võimuliit. See luuakse, kui ei suudeta moodustada üheparteivalitsust. 14. Kes olid vabadussõjalased? Nende tegevus? Milles avaldus ja millest tulenes nende populaarsus? Vabadussõjalased olid Vabadussõja veteranid, ning nad kuulusid Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu. Nende tegevuseks oli siis see, et nad tahtsid ja nõudsid põhiseaduse muutmist, mis sätestaks seda, et loodaks riigipea ametikoht. Avaldus selles, et rahvas pooldas neid ja seetõttu, et kuna demokraatia oli sõna otseses mõttes kriisis ning oli näha, et see ei aita riiki jalule, siis vapsid
12. Klassi lähiajaloo õpitulemused Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; Suurenes kaupade ja teenuste hulk. Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks. Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele. Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915) ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähen...
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra, Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägid ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andsid riigipeale laialdased õigused. Valimised pidi toimuma aprillis 1934 ning seal kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhtaja Johan Laidoner märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime ,,vaikiv ajastu".
Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel üliveenva võidu. See lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. AUTORITAARSE REZIIMI AASTAD · Nähes vabadussõjalaste suurt populaarsust ja teostasid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata. · Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati
Mida sellega otsustati? 2. veebruar 1920, Eesti ja Venemaa vahel, Eesti vabariiki tunnustati Venemaa poolt 6. Kuidas ja kelle poolt juhiti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Parlamentaarne demokraatia, riigikogu juhib, peaminister riigivanem 7. Milles seisnes maareform? Mõisate ümberjaotamine. Mõisad võeti riigi poolt baltisakslastelt ning anti eestlastele. 8. Milles seisnes kriis 1930ndate algul? Parlamentarismi kriis kord polnud piisavalt demokraatne. 9. Vabadussõjalased kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel? Vpaisd, tahtsid tugevamat korda riigis. Tulid välja põhiseaduse eelnõuga, mis võeti vastu 1934 jaanuar. 10. Pätsi-Laidoneri riigipööre millal ja miks toimus? 12. märts 1934, et ära hoida vapside riigipööret, algas vaikiv ajastu, vapsid vangi. 11. Millised olid vaikiva ajastu ehk Pätsi diktatuuri iseloomulikud jooned? Eksisteeris vaid üks erakond(Isamaaliit), ajalehes ei tohtinud valitsuse vastu midagi öelda
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
tõstis esile ohuallikat Saksamaa ja Venemaa. 9.Milles seisnes 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis, kuidas see lõppes? (3p.) 1930 . aastate sisepoliitiline probleem, seisnes parlamendi killustatuses erakondade paljususe tõttu ei jõutud enam ühistele otsustele, mis viis sisepoliitilise kriisi ja valitsuse tagasi astumiseni . Säärases võimujahis unustati riigi üldhuvid. See lõppes suurparteide lagunemisega. Pidid toimuma uued valimised kus osalesid vabadussõjalased ja Pätsi partei, Päts ei kannatanud vabadussõjalaste edu ning veel enne valimis korraldas Päts riigipöörde ning tuli võimule. 10.Miks nimetati 1930. aastaid Eestis vaikivaks ajastuks?(3p.) 1)Teised poliitilised üksused saadeti laiali, keelati üldse teiste ernakondade tegevus 2)Ajakirjanduse sõnavabadust piirati, lubati avaldada ainult seda mis Pätsi valitsusele oli meelepärane 3)Keelati poliitilised meeleavaldused
Põhiseadus AASTA ISELOOM KES KEHTESTAS? 1920 Demokraatlik,kaasaegne,liiga Asutav Kogu parlamendikeskne, puudus president, riigivanem, naiste valimisõigus 1933 Suurendas riigivanema õigusi, Vabadussõjalased esitasid, president rahvahääletus võttis vastu 1938 Riigi eesotsas on suure võimuga Rahvuskogu töötab välja, president, riigikogu on 2kojaline: rahvahääletusel võetakse vastu riigivolikogu ja riiginõukogu. 1992 28
Keskliidu esimeheks sai erukindral Andres Larka (1879-1943). Suurt rolli etendas advokaat Artur Sirk (1900-1937). Põhiseaduse kriis K. Pätsi õhutusel hakkasid Põllumeestekogud juba 1920. aastatel kritiseerima põllumajandust. Väideti, nagu oleks Riigikogu haaranud liialt suure võimu. Selle tõttu ei suutvat valitsused riiki normaalselt juhtida. Välapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Rahvas nägi presidendis üleloomulikku jõudu kord majja lüüa. Ka vabadussõjalased hakkasid põhiseaduse muutmist toetama. Riigikogu töötas välja uue põhiseaduse eelnõu ning pani selle rahvahääletusele. Esimene rahvahääletus 1932. aasta augustis lõppes napi läbikukkumisega. Mõni kuu hiljem esitasid vabadussõjalased oma põhiseaduse projekti. Riigikogu viies koosseis eelistas aga põhiseaduse koostamise jätta enda kätte. Täiendatud eelnõu pandi teist korda rahvahääletusele 1933. aastal, kuid seegi kukkus läbi. Läbikukkumine oli masendavalt suur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
