MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik jagati ära. Loodi 35 000 asundustalu (mitte väga rentaablid, väikesed). asunikeks sõjamehed. Maareformi tulemus: mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad vastuolud, tekkis EV lojaalne väikeomaniku liit. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus! Majandustõus oli liiga kiire tõi 1923. a kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest sest pangad olid jaganud suuri laene. Laene ei makstud tagasi pank pidi raha juurde trükkima, käivitades seetõttu inflatsiooni. Müüdi suur osa kullavarudest. Kriisi süvendasid: väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduse ikaldus. 1924. aasta kevadel Otto Strandmani uus majanduspoliitika
Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Välispoliitika- Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti poliitikud esile 2 võimalikku
Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks 5%. Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Majandustsükli faasid 1. Buum õitseng 2. Majanduselangus 3. Majanduskriis depressioon 4. Majandustõus Buum Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht.
Riigikogu(100-liiget) täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus koos peaministriga, kujunes Vabariigi Valitsus. Vabariiki juhtis presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. peaminister, kes täitis ka riigipea kohustusi. Majandus: Toimus radikaalne maareform. Majandus: Majandus edenes jõudsalt. Riik Riigistati mõisade maad, tehnikad, kariloomad sekkus majandusellu tunduvalt rohkem kui jm. Peale vabadussõda ülikiire majandustõus, varem. Toimis justkui plaanimajandus. eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aastaga rajati Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele, sadu uusi tehaseid ja tööliste arv mille toodangu koguväärtus suurenes ligi 1,5 kolmekordistus. Suur majandustõus tõi aga korda. Põllumajanduses suurenesid põllupind 1923. aastal kaasa kriisi, kuna pangad olid ja kariloomade arv, millele aitasid kaasa jaganud hiiglaslikke laene
Tartu 2010 2 Sissejuhatus Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis võimaluse kasutada ka 2010 aastat (III kvartal on hilisem periood, mille kohta on andmeid). Periood pakkus huvi seetõttu, et antud vahemikku jääb majanduslangus ja uus majandustõus. Mõningad selgitused: Brutopalk Ehk kogupalk - töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk. Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul.
keemiatööstuse areng Probleemid: ülemaailmne majanduskriis, ettevõtted lõpetasid tegevuse või lühendasid tööpäevi, konkurents Vene transiidiga, Saksamaa suhtles Eestiga kaubanduses jõupositsioonil, ületootmine, suured ekspordikulud, kauba hind välismaal kallis, tootlikkus ei olnud suur - 1920. aastate alguses Eesti majandussüsteemi ülesehitamine - kadus Vene turg - rahasüsteemi loomine - 1919 Eesti mark - 1920-1922 majandustõus - Vabadussõja reparatsioonid - NL ja Lääne vahendaja - tööstuste rajamine - maareformi järel põllumajanduse hoogustumine - 1923-1924 majanduslangus - liigne laenamine - NL sulges turu Eesti toodetele - asundustalude rohkus, ületootmine - pankrotistumine, tööpuudus - 1924 Strandmani reformid - ekspordi suurendamine - laenude piiramine - põllumajanduse eelisarendamine - 1928 eesti kroon - 1920
Aafrikamaad Kristel Visnapuu 9. C Pelgulinna Gümnaasium Riigid Üks edukamaid riike oli LAV Iseseisvad riigid enne Libeeria, Etioopia, dominioonistaatuses LAV 1922.aastal välakuulutatud Egiptuse kuningriik Välispoliitika 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950 aastate lõpus ja1960 aastate alguses Enamike riikide iseseisvumine toimus rahumeelselt Kõige rängemlat kulges iseseisvumine Alzeerias Sisepoliitika Enamikes võimu alt vabanenud riikides valitesesid diktatuurid Apartheidipoliitika Loodi Aafrika Rahvuskongress 1980. a saavutas võidu Rodeesias mustanahaliste partei Frederik de Kleriki valitsus 1989. aastast Hutude ja tutside vaheline sõda Tänapäev On säilinud mitmed kriisikolded Levinud majandusraskused, näljahädad, aids Probleemiks h...
võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Ptk. 31 Suur kriis 1930-1934 Majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Joh...
Thacherismi tagajärjed - Inflatsioon vähenes - Tööstuse struktuur muutus - Maksude alandamine: väliskapital - Kõrgtehnoloogilise tootmise areng - Vähenes tööpuudus:rahva elujärg paranes - Edukas välispoliitika Reaganoomika USA-s - Presidendiks Ronald Reagan - Kärpis sotsiaalprogramme - Maksude vähendamine - Tugines eraalgatusele ja eramajandusele - Algselt tööpuudus: järgnes kiire majandustõus Reaganoomika tagajärjed - Arengutaseme tõus - Vähenes inflatsioon - Tööpuudus langes - Sissetulekud suurenesid - Välispoliitika võitlus NSV Liidu vastu - Ulatuslik relvastusprogramm
erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike
*Kriis kestis viis aastat 2. Võrdle omavahel Suurbritannia ja Prantsusmaa majandust 1920.-1930. aastatel. Suurbritannia majandus *Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. *Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. *1920.aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. *1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2,5 miljonini. Prantsusmaa majandus *Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused. *Majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning saksastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. *Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. 3. Selgita USA presidendi Franklin Delano Roosevelti ,,uut kurssi". *Uueks presidendiks saanud Roosevelt lubas oma rahvale uut kurssi.
(Valitsuse) üle. Poliitiliste erakondade paljusus- tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsustes valitsuse moodustamisel tehti järeleandmisi, mis mõne aja pärast põhjustasid koalitsioonis sisepingeid, mis viisid ületamatute vastuoludeni. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 3. EV majandus 1920. aastatel: maareform, majandustõus 20. aastate algul, 1923.-1924.a majanduskriis, muudatused majanduspoliitikas uus majandustõus alates 1924. Töö allikatega: maareform; TV lk. 16 tabel, lk. 18 tabel, õpik lk. 42-43. 1920-1923 aastate majandustõus Põhjused Milles seisnes? Millal ja kuidas lõppes? · Maareformi läbiviimine · Eestlased said maad ja 1923.a tabas Eestit · tööstuse kiire areng tekkis ulatuslik majanduskriis. Eksport
Sõna- ja kodanikuvabadused kaotati täielikult. Kontroll saadi isegi inimeste mõtlemise üle. Esikohale seati riik. Taheti tagada rassiline puhtus ja kontroll inimeste üle, millele aitas kaasa hirmuvalitsus. Tekkisid mitmed salajased julgeolekuametid. Kuid majanduskriisi püüdis Hitler ületada majandusse ise sekkudes. Selleks kehtestati plaanimajandus ning hakati tootma palju sõjavarustust. Sellega said paljud inimesed tööd ning majandustõus andis natsionaalsotsialistidele juurde veel rohkem pooldajaid. Saksamaa välispoliitika muutus aga aina sõjakamaks. Hitleri peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ja vaenlastele kättemaksmine ning maade vallutamine. Kuna Prantsusmaal oli raske ületada majanduskriisi said paljud diktaktuuri pooldajad sellest innustust. Äärmuslased korraldasid meeleavalduse. Üritati teha riigipööret mis aga maha suruti. Ühiskonnas tekkis tänu sellele ohutunne
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...
1.detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale, kus ta hiljem Stalini põlualla sattumise eest ta hukati. Uuendused ja muutused majanduses iseseisvas Eesti Vabariigis Senine majandussüsteem oli allutatud Venemaa huvidele ja nõudis põhjalikke ümberkorraldusi, loodi maareform mille aluseks oli 1919 vastu võetud maaseadus. Mõisate maad riigistati ja hiljem jagati soovijatele välja. Algas ülikiire majandustõus, kus eriti kiiresti arenes tööstus. Rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Laieneti isegi Euroopa turgudele. Majanduskasvus oli oma osa ka venemaal, vene tellimused elustasid metalli ja paberi tööstuse, vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Maamreformi tulemusena asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas majandustõus, eriti arenes tööstus. Majandustõus ostutuks liiga kiireks ning tuli 1923 majanduskriis.
Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22
10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. Aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene. 1924. aastatel käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika
-Itaalia ja Jaapani tõrjumine -1922 fasistide võimulepääs Itaalias *Saksamaa mahasurumine -reparatsioonid -1923 Ruhri basseini okupeerimine *Majanduslik surutis (üle Euroopa tugev) -Saksamaa hüperinflatsioon -1924 rahareform-USA andis suure laenu Saksamaale, sealt algas Saksamaa majandustõus *Demokraatia levik -valimisõiguste laienemine(naised said õiguse valida) -tsensus-valimispiirang -liigne demokraatia *USA tõus juhtriigiks -1920.aastatel majandustõus *Püüd hoida rahu -Rahvasteliit -1925 Locarno konverents-hakkati arvestama Saksamaaga -1928 Briand´i-Kelloggi pakt *Äärmuslike ideoloogiate tõus -tulemusena tekkisid 30.aastatel Euroopas diktatuuririigid -Kominterni tegevus- maailmarevolutsioon (20ndatel aastatel) -Natsionaalsotsialism Saksamaal (1922 Hitler) *Suur majanduskriis (puhkes Ameerikas 29.okt 1929) Põhjused-(õpik 77-78) ületootmine, raharinglust ei olnud, ettevõted pankrotis,
10.oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisnike maad,hooned,tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed 4. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajanduse talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 5. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920.aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene.1924.
Loodi erinevaid spordi,- põllumeeste,- laulu jms seltse. Mitmest ärkamisaegsest laulu,- tantsu- ja mänguseltsist kasvas välja teatriseltse, asutati Eesti Rahva Muuseum ning arenes eestikeelne ajakirjandus. I maailmasõja tegevuse ning mobilisatsiooni kõrval elvnes rahvuslik liikumine, eelkõige noorte haritlaste seal kes nõudsid ka et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia. Need olid ka Eesti Vabariigi kultuurilisteks eeldusteks. 20. sajandil hakkas majandustõus. Eesti oli üks Venemaa arenenumaid tööstuspiirkondi, kuid I maailmasõja ajal sai see sõjategevuses kahjustada. Paljud tehased evakueeriti, paljud vabrikutöölised jäid töötuks ning maata oli üle 2/3 talurahvast, mistõttu paljud talumehed rändasid Venemaale. u. 100 000 eestlast mobiliseeriti. Seega majanduslikke eeldusi eriti ei olnud. Teiseks eelduseks Eesti Vabariigi kujunemisel olid poliitilised eeldused.
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Lily Eelsaar 9.Klass Marika Riit Punane katk. Kommunism hirmutas Saksamaad, ajakirjandus nim. seda punaseks katkuks. 1919a. Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli aktiivne mässu korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks ...
Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a. algul okupeeriti koos belglastega 1920'ndate kasutati vananenud tehnikat. Kriis Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kohta söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite kriisi. streike. * 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. *saavutasid kahel korral võidu parlamendivalimistel 3 fakti *Inglismaal oli probleem nii India kui ka *Välispoliitikas üritas Prantsusmaa välispoliitik Iiri iseseisvuslastega. kindlustada oma üleolekut Euroopas. a kohta * 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel *1935.a
o 1980.aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan (loll president, aga kuulas õigeid nõuandjaid) Reaganoomika Reagani majanduspoliitika · Sotsiaalprogrammide kärpimine · Maksude vähendamine · Eraalgatuse soodustamine o Tulemus: esialgsete tagaslöökide järel, algas USA majandustõus Reagani välispoliitika: · NSVL kurjuse impeerium · Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Nt Grenada operatsioon 1983 · Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata (võidurelvastumine viidi kosmosesse ja nafta hinnaga mängimine)
SDV-d). 9) Uus idapoliitika- SLVs sotsiaaldemokraatliku partei võimul olemise ajal kasutusele võetud poliitika, millest lähtuti suhete parandamisega SDV ja teiste idariikidega. 10) Sotsiaalne turumajandus Saksamaal- SLVs kasutusele võetud majanduspoliitika, mille loojaks oli Ludwig Erhard ja mille põhimõtted olid: · Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga
Sisepoliitika · Sõjajärgsel (kuni 1969aastani) võimul kristlikud demokraadid · Sakslaste põhiline probleem: sõja kaotus, okupatsioon kestab ikka (kuni 1951 aastani) Majandus · ... · Sotsiaalne turumajandus (vabadus ettevõtteid rajada, tugev sotsiaalpoliitika · Saksamaa saavutab kiireima majanduskasvu · Suur langus (70ndate kriis) kasvutempo ei ole enam nii kiire · Võimule tulevad sotsiaaldemokraadid (ei suuda kriisi ületada) · 80ndatel majandustõus Välispoliitika: · Kuni 69nda aastani kristlikud demokraadid ei tunnistanud SDV · Kui võimule tulevad sotsiaaldemokraadid suhted tihenevad Nt. Poola ja NSV-liiduga · Saksamaade ühinemine 90ndatel Nõukogude Liidu nõrgenemisel · Saksamaa ja Prantsusmaa Euroopa Liidu algatajad/alustajad USA Valitsemine: · Demokraatlik vabariik · Täidesaatevvõimpresident · Seadusandlik võim kongress (esindajate koda ja senat)
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi
Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kiire tööstuse areng. Sajad uued tehased ja tööliste arv kolmekordistus. Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal soovitatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. A kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest: anti välja suuri laene. Sajad ettevõtted pankrotistusid ja tekkis tööpuudus, elatustaseme langus
Vaimuelu Eestis varauusajal Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B · Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast tunduvalt paremini jälgitav kirjalikes allikates. Suurenes kodanikkond, ehitati välja linnakindlustused ja tänavatevõrk. Majandustõus peegeldus ka mõningates tähelepanuväärsemates üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Tallinna linnamüüride sees asus küll
Muret tekitasid tööpuudus ja sõjavõlg USA-le. Suurbritannia oli tööstusriik, väljaveoartikliteks olid riie, masinad ja kivisüsi. Sisse toodi toitu ja tööstusele vajalikku toorainet. Nagu ka varasematel aegadel, siis peale sõda valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Olukorda halvendas veel see, et söe energiaallikana kasutus muutus liiga kalliks. 1920. alguses hakkas Suurbritannias majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Viimane kahjustas Suurbritanniast kõige vähem. Briti söekaevurid 1920datel. Suurbritannia kaks sajandit demokraatia kogemust. 1920dateks oli Suurbritannial läbitud pikk arengutee. Seal valitses põhiseaduslik monarhia, riigipea oli vaid riigiesindaja. Seadusi võttis vastu parlament. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid see ei
Samas aga pole palgatõusu naljalt kuskil oodata ja võib olla ka oht tööd kaotada, kui seda juba juhtunudki pole. Inimesed jäävad maksude maksmisega hätta, pank on sunnitud tagatise, mille väärtus on samuti langenud, ära võtma ja nii võib kunagisest ilusast elust alles jääda vaid udune mälestus. Lühiajaline deflatsioon tuleks siiski ilmselt Eestile kasuks, sest aastaid Eesis olnud kõrge inflatsioon oli hinnad juba ka teiste riikidega võrreldes kalliks tõstnud ja kiire majandustõus ei olnud üles ehitatud mitte tootlikuse kasvule vaid pigem liigsele laenamisele. Deflatsioon aitab ehk hindasid normaliseerida ja toodete/teenuste hindasid viia kättesaadavamale tasemele ka praegu majandusraskuste all kannatavatele inimestele. Ka aitab deflatsioon välja sõeluda kvaliteetsemaid tooteid pakkuvaid firmasid, sest sarnase hinna ja tugeva konkurentsi korral valitakse ikkagi parim.
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
seadusega keelatud. Väliskaubanduse piirangud. Import ja eksport. Väliskaubanduse piiranguks on tollimaksud nii impordile kui ka ekspordile. Import on kaupade ja teenuste sissevedu teistest riikidest ja eksport on vastupidi meie kaupade ja teenuste välja müümine. Majanduse tsüklilisus. Turumajandusliku majandusmudeli arengut iseloomustab tsüklilisus. See tähendab, et majanduskasvule järgneb majanduse aeglustumine ja langus ning languse järel omakorda majandustõus ja stabiliseerumine. Languse põhjuseid on alati mitu. Selleks võib olla ületootmine või ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigivõlad, eelarvedefitsiidid jne. Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Elustandardi kasv Täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas Stabiilsed hinnad Madal inflatsioon Riigieelarve ja selle koostamine. Riigivõlg. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja
õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhkes 1923 aastal majanduskriis? Käimas oli hiilgel majandustõus. Seetõttu andisd pangad hiiglaslikke laene mõtlemata kellele. Eesti Pank oli sunnitud raha juurde trükkima ja käivitas inflatsiooni. 6. Otto Strandman ja uus majanduspoliitika. (kes,mis, mõju) Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika: valitsus sekkus majandusse. Orienteeruti Euroopa turule, keskenduti eelkõige põllumajandusele, toetati kodumaiseid ettevõtteid, rahareform 7. Miks puhkes Suur majanduskriis, kuidas seeavaldus? Millisele harule mõjus enim?
ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus nende asemele loodi Isamaliit (ainupartei). Hakati looma talumajanduseda, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti kutsekodasid.Kehtestati tsensuur.Loodi Propakanda Talitus (rahvausklikud Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussüja lõppu algas kampaaniad). Kehtestati riigikontroll paljude elualade üle . 8 dets.1935 ülikiire majandustõus, eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aastaga rajatu sadu lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse- paljud mõisteti vangi. uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Laialdane ehitustegevus andis tööd Oppositsiooni peamiseks keskuseks sai Tartu ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluise põlvekivitööstusele jms. Kuid Põhiseaduse muutmine 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923a, kriisi
sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed Reiganoomika Piirata riiklikku sekkumist majandusellu Piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist Toetada tegevust, mis on suunatud rahamassi kasvutempo hoidmisele sellisel tasemel, mis pidurdaks inflatsiooni. Isiku.ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine. Algul tõi see kaasa suure tööpuuduse, kuid peagi järgnes sellele kiire majandustõus Thacherism Kokkuhoiupoliitika, sots.abiprogrammide ja kõikvõimalike toetuste kärpimine. Ettevõtete erastamine, mis olid viimastel aastakümnetel naatsionaliseeritud, perspektiivitute tööstusettevõtete doteermine lõpetati, ametiühingute õigusi piiravad seadused surus Thacher läbi. Karmide reformide positiivsed tagajärjed: inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus, arenes KTT tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime. Majandus hakkas kiiremini kasvama.
Järelikult oli peale Tartu rahu sõlmimist loodud iseseisev Eesti riik. Eesti tee iseseisvumisele käsitletud 20 aasta jooksul nõudis tuhandeid inimelusid. Olles sõltuv nii Vene kui ka Saksa ülemvõimust, elati üle Esimene maailmasõda ning mitmed tagasilöögid majanduses ja elukvaliteedis. Lõpuks oli välja võideldud kauaigatsetud Eesti riik, kus kultuurielu ja seltsiliikumised kogusid populaarsust ja edu. Võis alata uus ajastu, sise- ja välispoliitiline areng, maareformid ja majandustõus. Nii oli loodud ka välisriikide poolt tunnustatud demokraatlik Eesti Vabariik.
POLIITILINE ELU: ING kaheparteisüsteem(Tööerakond ja konservatiivid) PR palju parteisid, u 2 valitust aastas USA kaheparteisüsteem(Vabariiklik ja Demokraatlik partei). Maffia. Kongress, president valiti 4ks aastaks MAJANDUS: ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjut *ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjutas kõige vähem PR tõusis võimsaks tööstusriigiks, majanduskriis mõjutas suhteliselt vähe(Elsass-Loring, reparatsioonid) USA majandustõus oli kõige suurem, majanduskriis mõjus kõige raskemalt; hulgitootmine VÄLISPOLIITIKA: ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL-
nõukogude liiduvabariikidest ärgitati Eestisse tööle, et eestlased oleksid rohkem venekeelse elanikkonna keskel ja ei saaks tööd Sulaperiood · Ideoloogilise surutise vähenemine, inimesed said natuke rahulikumalt hingata. Rehabiliteerimine inimeste ühiskonda tagasilülitamine, tunnistati, et on tehtud vigu, et palju inimesi süütult represseeriti, vangilaagrite tühjenemine · Algas 1956, Eesti jaoks algas 60ndatel · Majandustõus see oli ülemaailmne. Rahvamajandusnõukogude tegevus (1957-1965) tõi kaasa detsentraliseerimise Suurenes põllumajandustoodang Eesti oludega arvestamine (va Hrustsovi eksperimendid nt maisi kasvatamine, kartuli ristpõiki kasvatamine, riiklikult kuulutati välja marjakorjamishooaeg, enne ei tohtinud korjama minna) Kolhoosis palga maksmine Normide ja maksude alandamine rohkem oli aega ka oma majapidamisega tegeleda,
Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõrandatud maadest. Pärast Vabadussõda aga algas kiire majadustõus, mille käigus tööstus arenes tunduvalt. Paraku tõi majandustõus 1923.aastal kaasa kriisi. Kriisi põhjustas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus-ja tööstusettevõtted, tekkis tööpuudus ja elatustase langes. Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika. Tööstuse asemel oli nüüdsest esikohal põllumajandus. Samuti tehti panga-ja rahareform, mille käigus tuli tarbele kroon. Eestimaa Kommunistlik Partei üritas 1
stabiliseerus. Muutus tööstuse struktuur ja arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, mille järel hakkas majandus kasvama, vähenes tööpuudus ja paranes rahva elujärg. 9) Reaganoomika USA-s President Ronald Reagani arusaamaks oli see, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme ja makse. Algul tõi reaganoomika kaasa suure tööpuuduse, kuid hiljem järgnes suur majandustõus. Langes tööpuudus ja suurenesid sissetulekud. Reagan käivitas ulatusliku relvastusprogrammi. 10) Uus venestuskampaania Eestis 1978. aastal soovisid NLKP ja parteid venestamist kiirendada. Eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva loomine, kes suhtleks omavahel vene keeles. Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega
Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Suurbritannia majandus Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa tõttu
Eesti Vabariik 1920 1939: Omariikluse rõõmud ja mured Eesti saavutas iseseisvuse 2. veebruaril 1920. aastal. Sellest ajast hakkas Eesti Vabariik arenema omasoodu ja oma riigina. Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada tühjalt lehelt. Kuigi Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 192...
import on ületanud ekspordi. Bilanss on muutunud negatiivseks, samas ei enam nii hull, kui oli 2006.a. (-7135,7) ja bilanss liigub taaskord positiivse poole. · Brasiilia ranniku läheduses avastati väidetavalt 33 miljoni barreli suurune naftamaardla. Kui see tõele vastab, tõstab see Brasiilia maailma kaheksandaks naftariigiks. Kui 2010. aastal hakatakse naftat pumpama, tugevdab see kogu majandust ja valuutat. · Brasiilia valitsus usub, et majandustõus jätkub sama kiirusega järgmised 15-20 aastat, kuid majandusanalüütikud kahtlevad selles. Analüütikud väidavad, et majanduskasv on saavutanud oma lae ja jahtub märgatavalt. · Suurenenud kaubandusaktiivsus Hiinaga ja ülejäänud maailmaga näitab, et Brasiilia ei ole enam nii sõltuv USA-st kui varem. Turg · Ajalugu näitab, et kui USA dollari hind tõuseb ,siis Brasiilia reaali hind langeb ja ka vastupidi.
korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus jne, kõrgem võimukandja-rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu) See oli küll edukas, kuid ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle (rahvahääletused jms ei toiminud), puudus riigipea. 3)Seaduse selle kohta, et Eesti on suveräärne riik 3)Miks tekkis 1920. aastate lõpul sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis? Liiga kiire majandustõus Pangad jagasid hiiglaslikke laene mõttetutele inimestele ja kuna pank neid laene tagasi ei saanud, pidi ta raha juurde trükkima, käivitades inflatsiooni, müüma maha suurema osa riigi kullavarudest Väliskaubanduse negatiivne bilanss Tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduslik ikaldus Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (kasvas tööpuudus, pankrot) 4)Miks tekkis vapside liikumine ja mida ta taotles?
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlast...
Kaardi ülesanne. 7. Pildi ülesanne. 8. Külma sõja kriisid. *Korea sõda 1950-1953 *Berliini kriis 1953-1961 *Ungari ülestõus 1956 *Vietnami sõda 1959-1973 *Afganistaani sõda 1979-1989 *Kuuba kriis 1962 *Suessi kriis 1956 *Praha kevad 1968 9. Mida tähendavad a) reaganoomika ja b) tätserism? a) USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. b) UK peaministri M.Thatcheri poliitiline ,,stiil" ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
viinud ning Eesti on tühjade kätega jäetud. St siit järgemööda jõuame selleni et, maksude kogumine on mägatavalt vähenenud ja seetõttu riigieelarve on aastal 2009 juba pikemat aega negatiivne. Meil puuduvad vahendid sellest mõõnast välja tulemiseks. Tagasi pöördudes tööjõuturu teematika juurde ning vaadeldes rahva käitumist tööturul. Leian, et varasem buumiaeg rikkus päris palju meie väärtushinnanguid (nt majandustõus tõi kaasa ehitusbuumi, millega kaasnes ehitajate lohakus ja töö kvaliteedi halvenemine. Tähtis oli vaid teenitav rahasumma). Kuid nüüd raskel ajal näen positiivset poolt selles, et inimesed on taas nõus ka odavama raha eest head ja kvaliteetset tööd tegema. Seega maksimaalselt pingutatakse, et töökohta säilitada. Ollakse aktiivsemad ja loomingulisemad, mis omakorda soodustab uute ja eriliste ideede loomist ka ettevõtluses. Näiteks tegeletakse päris palju,
· 1938 (loodi presidendi institutsioon, presidendil laialdaselt õigusi, riigikogukahekojaline, rahva õiguste kärpimine, valitsus allub presidendile) · põllumeeste toetused · riik sekkus majandusellu · Päts ,,rahvas on haige", rahvas toetab vapse, Päts näeb vapsides ohtu. Majandus 1.PERIOOD ('20 esimene pool) · majandus allutatud RUS huvidele · maareform · Vabadussõjas osalenutele anti maad, hiljem teistele soovijatele · kiire majandustõus · arenes tööstus · põlevkivi tootmine · uued töökohad(ehitus) · inflatsioon · tollide tõstmine · tööpuudus · põllumajandus EU turule · uus majanduspoliitika · valitsus sekkus majanduse suunamisse · esikohal põllumajandus · toetati ettevõtteid, kes kasutasid kodumaist kütust ja toorainet · panga- ja rahareform 2.PERIOOD ('20 teine pool) · majanduslik tõus · põllumajandus-tööstustoodang · kasvas eksport
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
