Eesti Vabariik 1920-1938 (0)

Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88
1. Sisepoliitiline areng
1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood
1934-1940 autoritaarse vabariigi periood
* Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul
* Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. eluaastast.
* KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel.
* Kasvas tööstusettevõtete arv
* Kehtestati kodanikuõigused
* Maareform
* Erakondade paljusus
* Sagedased valitsuste vahetused
* 01.12.1924- riigipöördekatse
* Kultuurautonoomia kehtestamine
* Parlamentarismi kriis
* Kaitseseisukord
* Rahvasaadikute laialisaatmine ( parlament „vaikivas olekus“)
* Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine (ainupartei – Isamaaliit )
* Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu sulgemine
* Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle
* Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga
01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre . Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud.
Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse.
Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925. aastal väikerahvaste seas. Anti õigus kultuuri edendamisele, seltside ja organisatsioonide loomiseks. Enamasti kasutasid seda sakslased ja juudid .
Parlamentarismi kriis1930. aastate algul- Väga demokraatlik põhiseadus ei vastanud enam rahva enamuse uutunud poliitilistele eelistustele. Rahvas tüdines Toompeal käivaist võimumängudest (sagedased valitsuse vahetused) ja korruptsioonist. Toimus erakondade võimuvõitlus, mis takistas seaduste vastuvõtmist, majanduskriis .
Vabadussõjalased- 1926. aastal tegi Eesti Rahvaerakond ettepaneku muuta põhiseadust, et Riigikogu võim väheneks ning valitsuse võim suureneks. 1929. aastal tekkis Vabadussõja veteranide majandusliku olukorra parandamise eest võitlejana Eesti Vabadussõjalaste Liit, mis asus peafi samuti nõudma tugevamat korda riigis (ehk sekkusid poliitikasse). Vapsid nõudsid veteranide olukorra parandamist, riigi korda ja majanduslikku stabiilsust, põhiseaduse muutmist .
Riigipööre 12.märts 1934- K. Päts kasutas uue põhiseadusega talle antud volitusi ning pani samast päevast alates kuueks kuuks kehtima kaitseseisukorra kogu riigis, nimetades J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Oma teguviisi põhjendas ta vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste organisatsioonid ning ajakirjad suleti, aktiivsemad liikmed arreteeriti. Keelati poliitilised meeleavaldused ja koosolekud . Valimised lükati edasi ning valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ).
Võitlus opositsiooniga- Opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Opositsiooni iga eluavaldus oli raskendatud. Poliitiline tegevus ja organiseeruine ei tulnud kõne allagi. Suleti „ Maaleht “, 1935 allutati „Postimees“ riigi kontrolli alla. Kasutati ka opositsiooni-tegelaste äraostmist, pakkudes neile hästitasustatud kohti riigiametites. Vabadussõdalasi arreteeriti pärast seda kui nad olid opositsioonile uut elujõudu andnud. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu.
„Vaikiv ajastu“ nimi- Pärast 2. oktoobri istungijärgu lõpetatuks kuulutamist sõitsid Rahvasaadikud laiali, rohkem neid enam kokku tulla ei lubatud, ehkki ametlikult parlamenti laiali ei saadetud . Parlament jäi „vaikivasse olekusse“.
I Põhiseadus (15.juuni 1920)
II Põhiseadus (jaanuar 1924)
III Põhisadus (1.jaan. 1938)
* Kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida alates 20.a)
* Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu.
* Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant, valiti erakondade vahel.
* Täidesaatev võim oli valitsu-sel ( ministrid ja riigivanem )
* Riigivanem oli peaminister -riigi esindamine
* Toimisid KOV-d, vallad .
* Laialdased kodanikuõigused – võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus , õigus eraomandile jt.
* Riigivanema võimupiiride laiendamine.
* Rahvas valis riigivanema ( riigipea ) hääletamise teel viieks aastaks.
* Seadusandlik võim endiselt Riigikogul (jätkuvalt ühe- kojaline ).
* Täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga.
* Riigipeaks oli president , valiti rahva poolt kuueks aastaks.
* Riigikogu- kahekojaliseks
* Vabariigi valitsuse ja pea-ministri määras president
* Rahvalt võeti ära rahva-algatuse õigus.
* Valimisõigus alates 22. eluaastast.
* Erakondade valimine asendati isikute valimisega.
* Piirati kodanikuvabadusi
* Autoritaarne riigikord
2. Majandusareng
Maareform ja sellega kaasnenud muutused- Eesmärgiks oli seniste suurmaa-valduste ümberjagamine. Kaotati mõisnike maavaldused ja loodi 56 000 asendustalu . Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast.
Rahandussüsteemi loomine ja reformid: 1919- Eesti mark, mille väärtus pidevalt langes. Eesti Pank andis välja laene üle oma võimaluste, puudujäägi korvamiseks realiseeriti enamus kullatagavarast. Probleemiks sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 01.01.1928 teostati välislaenuga rahareform - võeti kasutusele Eesti Vabariigi kroon.
1920. aastate II poole uus majanduspoliitika seisnes- jõudmist tasemele, millega toideti ära nii oma rahvas ja toodeti toorainet omamaisele tööstusele kui loodi vahendid edukaks rahvusvaheliseks kaubavahetuseks, kuid samas orienteeruti rohkem Euroopa turgurdele. Tööstused tegid läbi suure arengu, 1929. aastaks olid välja kujunenud viis põhilist valdkonda: tekstiili-, toiduaine-, paberi-, metalli –ja puidutööstus . Iseloomulik oli sellele ajale stabiilne majandus.
1930. aastate majanduslik tõus oli tingitud: Riigi aktiivsest sekkumisest majandusse, tööstuse kujunemine peamiseks majandusharuks , ühistegevusliku liikumise jätkumine põllumajanduses, väliskaubanduse vähene muutus.
1920.a.
1930.a.
Põllumjandus
Maareform, peamiseks maj. Haruks põllumajandus. Loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu.Piduriks liiga väikesed talud , sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks.
Põllumajanduses jätkus ühistegevus-like liikumine. Põllumajanduse puhul näitasid edasiminekut haritava põllu-pinna suurenemine, maaparanduse laialdasem kasutamine, põldude väetamine , loomade arvukuse kasv, tõuparandus ja sordiaretus.
Tööstus
1923.a-ni eksisteerisid veneaegsed suurettevõtted, mis olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule. Loodi väikeettevõtteid, mis tootsid tarbe-kaupu enamasti siseturule. 1920 II poolel lõpetati suurtööstuse arenda-mine, põhirõhk siseturu jaoks tootvate väikeettevõtete arenda-misele.
Riiklikud aktsiaseltsid andsid 25 % kogu tööstustoodangust. Loodi riik-likud komisjonid ja nõukogud loodus-varade uurmimiseks ja tootmise moderniseerimiseks. Suurenes tööstusettevõtete arv, paranes nende tehniline varustatus. Tööstustööliste arv tõusis maailmasõjaaegsele tasemele.
Väliskaubandus
Esijalgu orienteeruti Venemaa turule, Eesti sai Venemaalt suuri riiklikke tellimusi, Venemaaga majanduslike suhete katkestamine tõi 1922.aastal kaasa pankrotilaine ja tööpuuduse suurenemise. 1920 II poole orien-teeruti Euroopa turgudele- Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa. Enamasti veeti välja võid ja peekonit.
Muutusi vähe, tähtsamateks kauban -duspartneriteks Inglismaa ja Saksa-maa ning eksporditi endiselt peami-selt põllumajandussaadusi ( peekon , või, munad), metsamaterjal ning tööstustoodang(tekstiil, paber, põlev-kiviõlid). Sisseveos domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad, toorained (raud, kivisüsi , naftasaadu-sed, puuvill ).
Majanduskriisi mõjud Eestile: Hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Tekkis suletud ring- ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega .
3. Välispoliitika
1920. aastate välispoliitika- Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine.
1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega- 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt, 1921 astus Eesti Rahvasteliitu, 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping, Tartu rahuleping 2.02.1920.
1930. aastate välispoliitika- rõhuasetus poliitilisel , kultuurilisel ning mitteriiklike organi-satsioonide koostööl. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa, Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks.
Balti Liit ja selle ebaõnnestumine- Regionaalne sõjalis-poliitiline kaitseliit Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. 1920. a. suveks jõuti koostada ühise kaitse-konventsiooni projekt, kuid see nurjus Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikti tõttu. Peale seda üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, kuid takistuseks sai Soome välispoliitilise kursi muutmine. Soome otsustas läheneda skandinaaviamaadele.
Neutraliteediseadus võeti 1938. aastal vastu kuna Eestil puudus üha pingestuvas Euroopas reaalne jõud oma erapooletuse kaitsmiseks.
4. Kultuur
Muutused hariduses, probleemid- koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid.
* Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus .
* Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused.
* Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis , lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem.
* 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes.
* Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi.
* Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks.
* 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks .
Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased:
* Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud
* Heiti Talvik , Betti Alver , Uku Masing - luuletajad
* Ants Laikmaa , Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid)
* Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe - uue põlvkonna kunstnikud
* Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid
* Eduard Viiralt- graafik
* Juhan Aavik, Cyrillus Kreek, Artur Kapp, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts – heliloojad
* Liina Reiman , Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo , Mari Möldre-näitlejad
* Kristjan Palusalu- maadleja , Paul Keres - maletaja