Eesti iseseisvumine. (0)

Eesti iseseisvumine .
esimene maailmasõda
Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon , millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset – rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat.
veebruarirevolutsioon
Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon , keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik.
autonoomia
Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Ette otsa astus kubermangukomissaar Jaan Poska . Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maavalitsus . Võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu(Maapäev) – Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse – valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstatin Päts. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi.
oktoobripööre
1917 a tekkis eestis hulk erakondi(sotsialistlikud ja rahvuslikud). Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased . Enamlaste siht: vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26. oktoobril , saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt .
Venemaast lahkulöömine.
Eesti ala haldusjaotus Vene riigi koosseisus enne autonoomiat :Eestimaa kubermang ja Põhja-Liivimaa kubermang ja pärast autonoomiat : Eestimaa ühtne rahvuslik kubermang ( seda juhtis kubermangukomissar Jaan Poska).
Eesti kujunes omalaadne kaksikvõim. Ensmilike asutuste kõrval tegutsesid Maanõukogud ja Maavalitsus ning algasid ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Maanõukogu 15.novembri otsus : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu . 2) Asutava Kogu kokkusaamiseni on võimul Eesti Maanõukogu(seadusandlikvõim). 3)Eesti kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Need otsused tähendasid sidemete katkemist Venemaaga.
Iseseisvumine.
Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918 a. Venelased põgenesid kuna olid sakslaste peatamiseks nõrgad. Kahe nädalaga olis enamlased Eestist välja löödud . 19. Veebruaril loodi Päästekomitee ( Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik ). 21. Veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (“ Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”) . 23. Veebrual loeti Manifest Pärnu Endla teatri rõdul ette. 24. Veebruar – Tallinnas tekkisid väikesed tulevahetused. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ( Peaminister oli Konstantin Päts). 25.veebruar loeti Tallinnas Manifest ette.
Saksa okupatsioon .
3. märtsil Brest-Litovkis sõlimitud leping jättis Eestimaa Saksamaale. Ajutise Valitsuse ja maanõukogu tegevust ei sallitud :

• Rahvusväeosad saadeti laiali
  
• Poliitiline tegevus keelustati
  
• Trükisõna allutati tsensuurile
  
• Demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega
  
• Ametlikuks keeleks sai saksa keel.
  

Novembri alguses puhkes Saksamaal rovolutsioon,mis viis riigi kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918a. Compiegne ’i vaherahu - Saksa okupatsioon Eestis lõppes. 11.11.1918 – Ajutise valitsuse legaalne koosoleks.
Muutused mida teostas Maavalitsus e. Ajutine maanõukogu:

• Seadis ametisse maavalitsuse
  
• Maakonnavalitsuses läks võim eestlastele
  
• Omakeelne asjaajamine
  
• Formeeriti rahvus väeosi
  

Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee:

• Riigistati maa, ettevõtted ja pangad
  
• Sotsialistlike ühismajandite loomine
  
• Rahvusesindused saadeti laiali.
  

Vabadussõda.
Vabadussõda puhkes 28. Novmbril 1918a. Punaarmee rünnakuga Narvale. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun . Eestlaste ebaedu põhjuseks oli : vastaste ülekaal, rahava meeleolu, nõrk Kaitseliit , relvade ja laskemoona vähesus.
Murrang.
Algas vabatahtlike üksuste loomine(kalevlaste Males , Kuperjanovi üksuste loomine). Suur roll oli kooli õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner.
7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile.
Landeswehr ’i sõda.
Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a . – Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Sõja teine etapp oli Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetung. Sakslased said käsu taanduda ja 23. Juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguta sisse Võnnu linna. Leiti,et Landeswehr’i hävitamine tähendavat jäädavat vabanemist. Eestlased võtsid Riia kahuri tule alla ning jälle sekkus Antandi esindaja , et kirjutada vaherahu ( 3. Juuli).
Kurss rahule.
Venelased tegid ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Septembris toimus esimene Eesti-Vene kohtumine Pihkvas,kuid lõppes tulemuseta .1919. detsember algasid heitlused Narva pärast. Läbimurre ebaõnnestus ning punased lõpetasid pealetungi.
Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eest delegatsioon taotles vaherahu( Jaan Poska),Eesti iseseisvust ja idapiiri kindlaks määramist. 31. Detsember kirjutati vaherahulepingule alla. See hakkas kehtima 3.jaanuaril 1920 kell 10.30. Rahukõnelused Tartus jätkusid. 2.02.1920 rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir , Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlasedd said õiguse kodumaale tulla.