Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast (1)

5 VÄGA HEA

EESTI ISESEISVUMINE
Veebruarirevolutsioon
Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik:

sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist

suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega

Nikolai II lasi end mõjutada „harimatust talupojast“ Rasputinist, mistõttu langes tema maine

korruptsioon

Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi – sõjavägi
Ajend : Petrogradis toimunud rahutused
Sündmused ja muutused Venemaal:

Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist

Venemaast sai vabariik e duum

moodustati Venemaa Ajutine Valitsus

tööliste nõukogu teke
Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia ):

Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska

Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt

toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima

Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12. aprillil ) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees)

senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks , mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska

omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev

ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel

uute parteide sünd

täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus

esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit

kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte
Autonoomiast tulenevad pinged :
1) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis ( muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda)
2) Vastasseis töörahva nõukogudega, mis üritasid laiendada oma võimupiire
3) Rahvuslikud vastuolud, sest vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki aru saada eestlaste rahvuslikest sihtidest
4) Rahvusvähemusi süüdistati Venemaa ühtsuse lõhkumises
Oktoobripööre ja enamlaste võim
Sündmused ja muutused Venemaal:

Revolutsiooni ettevalmistamine Vladimir Lenini poolt ( Aprilliteesid )

Toimus võimuvahetus – kukutati Ajutine Valitsus ning „troonile“ said enamlased

Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit
Sündmused ja muutused Eestis:

Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: “Maha sõda"!”) meeldisid rahvale

Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtšinski.

Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt

Kujunes välja ühe partei diktatuur: enamlased piitasid oma poliitiliste vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte

Eesti Asutava Kogu võim kukutati

Kehtestati piiramisseisukord – algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine

Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme:
• natsionaliseeriti (- riigistati) suurettevõtteid ja pankasid
• maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei jagatud, taheti luua suurmajandid. See oli enamlaste suur viga, sest talupojad seepeale lakkasid neid toetamast
(!) Eesti tahtis end Venemaast lahku lüüa, kuna Venemaa võim oli nõrk ning seega valitses oht sattuda Saksa okupatsiooni alla.
Ettevalmistused iseseisvumiseks
Maanõukogu 15. (28.) novembri 1917 otsus – öeldi järgmist: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2) kuni Asutava kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu, 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
Tähendus – see otsus tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal
Tähtsus – Eesti riikluse õiguslik teke
Otsusejärgne tegevus –

enamlased ajasid Maanõukogukonna laiali

Maanõukogukonna volitused läksid üle selle vanematekogule

Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, selgitamaks välja teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvusesse

koostati manifest, milles deklareeriti Eesti suveräänsust
Sobiva ajahetke ootamine – eestlased tahtsid ära kasutada Nõukogude võimu nõrkust
* Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui venelased (=enamlased ehk bolševikud) olid juba läinud, aga sakslased polnud veel tulnud. See tähendab, et kahe võõra võimu vahel tekkis hetkeks “tühik”, mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid oma võimu oma maal maksma.
Iseseisvuse väljakuulutamiseks ning erakorralistes olukordades tegutsemiseks loodi Eesti Päästekomitee.
Liikmed – Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik
Tegevus – moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse
Iseseisvuse väljakuulutamine
Eesti linnad võeti juba enne sakslaste saabumist Eesti rahvusväeosade kontrolli alla (Tartu 20. veebr., Pärnu 21. veebr., Viljandi 23. veebr.). 23. veebruaril 1918 loeti iseseisvusmanifest avalikult ette Pärnu “Endla” teatri rõdult (kuid seda hetke ei loeta veel Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks).
* Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24. veebruaril 1918 ning samal päeval kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik praeguses Eesti Panga hoones Estonia pst-l (st. manifest loeti ette) ja linnas levitati iseseisvusmanifesti.
* Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp
* Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus
* 25. veebruari hommikupoolikul jõuti pidada pidulikke aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval marssisid aga Tallinna sisse sakslased, kes Eesti iseseisvust ei tunnustanud. Eesti ala hõivamine sakslaste poolt kestis ~ 9 kuud.
Saksa okupatsioon
Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veebruari lõpust/märtsi algusest 1918 kuni novembri keskpaigani 1918, seega umbes 9 kuud
Muutused:

3. märtsil sõlmisid Venemaa ja Saksamaa rahulepingu. Eesti- ja Liivimaa kubermangud jäid küll Venemaale, siinne võim läks aga Saksa sõjaväelaste kätte.

hakkas kehtima sõjaline diktatuur

Sakslaste eesmärk oli Balti kubermangudest moodustada Balti (hertsogi)riik. See plaan nurjus tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas.

ametlikuks asjaajamiseks sai saksa keel

Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud

rahvusväeosad saadeti laiali

eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega

paljud rahvuslikud poliitikud vangistati

Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon , mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele

11. novembril 1918 sõlmiti Compiègne`i vaherahu , mis lõpetas Esimese maailmasõja. Saksamaa alistus. Rahulepingu kohaselt hakkasid sakslased vallutatud aladelt , sh. Eestist, lahkuma .

11. november 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek.

samal õhtul alustas tegevust ka esimene relvastatud kaitsestruktuur – Eesti Kaitseliit

kutsuti uuesti kokku Maanõukogu

lõplikult läks võim eestlaste kätte 21. novembril

hakkas kehtima Eesti riiklus (de facto)
(!) Rahulikku aega oma riigi ülesehitamiseks oli siiski vaid paar nädalat. Juba novembri lõpus algas Vabadussõda, kus Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust Nõukogude Venemaa rünnaku vastu.
Vabadussõda
Vabadussõda (28. nov. 1918 – 2. veebr. 1920) – Eesti Vabariigi võidukas sõda Nõukogude Venemaa vastu oma iseseisvuse kaitseks
28.11.1918 alustati rünnakuga Narvale
29.11.1918 kuulutati bolševike poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (juht J. Anvelt), eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda
Üksteise järgi langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valge, Tartu
Sõjalise ebaedu põhjused:
1) valitsusel polnud kedagi Punaarmeele vastu saata – Kaitseliit oli veel nõrk ning Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud
2) Eestis oli laskamoona, relvade jm varustuse nappus
3) ülehinnati vastast – ei mõistetud, et revolutsioonist nõrgestatud riik pole võrreldav sõjaeelse impeeriumiga
4) alahinnati endid – puudus usk iseseisvuse kaitsmisesse sõjaka suurriigi vastu
5) valitses sõjatüdimus – löödi käega ja lepiti saatusega
6) mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja
02.01.1919 algas eestlaste vastupealetung ja 19.01.1919 vabastati Narva. Rinne stabiliseerus Narva jõel.
Selle sõjaga paralleelselt toimus 05.06-03.07.1919 sõda Landeswehri vastu, mida peetakse Vabadussõja raskeimaks osaks, sest eestlaste vastas olid elukutselised ja lahingutes karastunud väeosad, kes võitlesid oma elu eest, olles väga hästi relvastatud. Nimetatud võitlust ja võitu Landeswehri üle nimetatakse Eesti armee küpsuseksamiks ja 23.06.1919, kui saavutati võit Cesise (Võnnu) all, kuulutati hiljem võidupühaks.
Oktoobris 1919 osalesid Eesti väeüksused operatsioonis Bermont-Avalovi vastu, kes püüdis Lätis valitsust kukutada. Vaenlane purustati.
Võidu põhjused:
1. Punaarmee üksused olid nõrgenenud, alahindasid EV võitlusvõimet ja sattusid tihti paanikasse;
2. Eesti mobiliseeris kiirelt oma relvajõud (veebruaris 1919 armees 30 000 meest);
3. Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest (3700), Rootsist (220) ja Taanist (170);
4. Eestil oli andekas väejuhatus (ülemjuhataja J. Laidoner, sõjalaevastiku kontraadmiral J. Pitka );
5. Valitsus suutis koondada Vabariigi ressursid:
• EV pani välja 100 000-mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast;
• 10.10.1919 vastuvõetud maaseadus , mis muutis talurahva pärisomanikuks, muutis sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid ;
• kõik majanduslikud ressursid (tööstus, side, põllumajandus, transport) rakendati rinde teenistusse.
Tähtsus:
ESIMENE EESTLASTE POOLT TÄIELIKULT VÕIDETUD SÕDA!
* Lõppes Tartu rahulepinguga (02.02.1920), millele Eesti poolt kirjutas alla J.Poska
* Venemaa oli huvitatud rahu sõlmimisest, kuna kasvas sõjatüdimus ja süvenesid majandusraskused
* Eesti aga soovis, et Venemaa tunnistaks Eesti iseseisvust
Rahulepingu sisu
1. Piirid: Petserimaa jäi Eestile, piir Narva jõest 8-12 km ida poole;
2. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla (Läti 4 milj, Leedu 3 milj) (Nõuti 75 milj) = 11,6 t;
3. Vangid vahetati (venelasi vabastati ~ 10 000; eestlasti ~ 1000);
4. Nõukogude Venemaa lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist Eestisse (kuid vaid 38 000 saabus ametlikult teelt);
5. Eesti lubas desarmeerida Judenitši (Vene valgete) vägede riismed ja Nõukogude Venemaa punaeestlaste väesalgad;
6. Lepiti kokku omavahelise kaubanduse arendamises;
7. Venemaa andis Eesti Vabariigile üle Eesti territooriumile jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad;
8. Nõukogude Venemaa tunnustas TINGIMUSTETA Eesti riigi iseseisvust ja loobus IGAVESEKS ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eestimaa ja rahva kohta.
Tähtsus:
1. Mõlemad riigid TUNNUSTASID TEINETEIST.
2. Sõlmiti diplomaatilised sidemed, diplomaatia õppetund
3. Pandi paika riigipiir
Isikud
Jaan Poska – Tallinna linnapea , Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar , Vene Asutava Kogu liige, Eesti välisminister, Eesti delegatsiooni juht jne. Ajalukku läinud eelkõige Eesti esindajana Tartu rahu allkirjastamisel
Johan Laidoner – Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik . Ajalukku läinud eelkõige Vabadussõjas osalenud Eesti vägede ülemjuhatajana
Jaan Anvelt – vene enamlane , Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu esimees
Viktor Kingissepp – vene enamlane, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht
Konstantin Päts – Eesti Vabariigi esimene president , Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister , ajalehe „Teataja“ toimetaja , Päästekomitee liige
Jüri Vilms – Eesti esimene kohtuminister, Päästekomitee liige; asutas Eesti Tööerakonna
Konstantin Konik – Päästekomitee liige, Eesti Tööerakonna asutajaliige, Eesti Asutava Kogu liige
Julius Kuperjanov - eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane, leitnant
Mõisted
Eesti Töörahva Kommuun – Narvas välja kuulutatud vabariik, mille juhiks oli J. Anvelt, mis loodi eesmärgiga jätta muljet kodusõjast.
Landeswehr´i sõda – sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 73 allalaadimist

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #1

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #2

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #3

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #4

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alinah Õppematerjali autor

Sisukas kokkuvõte (5 lk) Eesti esimesest iseseisvumisest ja selle kaotamisest, Vabadussõjast, Tartu rahu lepingust ning tolle ajastu tähtsatest isikutest. Juttu on ka Veebruarirevolutsioonist ja Oktoobripöördest.

vabadussõda tartu rahu veebruarirvevolutsioon oktroobripööre eesti iseseisvumine autonoomia päästekomitee saksa okupatsioon johan laidoner jaan poska konstantin päts jaan anvelt viktor kingissepp eesti töörahva kommuun landerswehr´i sõda ajutine valitsus nõukogude venemaa eesti ajalugu

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus.

Ajalugu

doc

Eesti teel iseseisvusele

Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist.

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine.

Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon

Ajalugu

odt

Venestamine

Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- pralamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. 1901.a asutas Konstantin Päts Teataja. Nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu

docx

Kontrolltöö konspekt "Eesti ajalugu"

Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt

Ajalugu

docx

Eesti Ajalugu

Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel

Ajalugu

doc

Eesti 20. sajandi algul ja iseseisvumine

Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks sai majandusliku olukorra parandamine.Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalisi reforme. Sotsiaaldemokraadid- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea

Ajalugu

Rohkem sarnaseid