Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek (1)

Interpunktsioon
Kirjavahe märgistamine (koos näidetega)
Eellugu : Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda -
*Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde
*Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega?
*Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune])
I. Koondlause – Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed .
1. Korduvad sihitised , alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega .
N: Risto , Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot.
NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm.
2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed.
2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend – Kuulub alati nimisõna juurde!
N: Rohelised, sinised, lumivalged koerad luurasid Ristosi.
2.2 Erinevaid täiendeid komadega ei eraldata !
N: Pikk suur roheline suusk kükitas kuusel.
2.3 Kui järgnev täiend täpsustab eelmist, siis pannakse nende vahele koma.
N: Käesolev, 2010. aasta tervitas elanikke šampusega. Uus, parandatud tukk müüdi läbi ühepäevaga.
2.4 Kui täiendid järgnevad põhisõnadele, siis eraldatakse kogu kupatus komadega.
N: Kupatus, ehmatav, roosa , Athena -kujuline, kargas mulle pähe.
3. Korduvad määrused – Määrus kuulub tegusõna juurde, kõige selgemini väljendab aega, kohta, viisi. (Millal, kus, kuidas, kellega)
3.1 Kui määrused mõistemahul kattuvad, eraldatakse need komedega.
N: Esmaspäeval, 1. märtsil, A.H Tammsaare surmaaastapäeval toimus pidulik mälestusaktus.
3.2 Kui määrused hõlmavad üksteist, siis koma ei panda.
N: Esmaspäeval kell 13.00 algas tund.
NB! Nimetavas käändes, e. Ametlikus stiilis see reegel ei kehti!
N: Minu elukoht on Sikassaare 2, Kuressaare, Saaremaakond
3.3 Erinevaid määruseid komadega ei eraldada-
N: Koosolek toimub täna, 3. märtsil Kuressaares interneti vahendusel
II Lause lühendid – Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, kus põhisõnaks on:
a) nud-, tud – vorm
b) des-. Mata – vorm
c) nimisüna ains . Või mitm . Nimetavas käändes
d) maks – vorm
...ja lauses esineb lauselühend määruserollis.
1. Nud-, tud lauselühend
nud-, tud lauselühend eraldatakse lauses alati koma (de) ga!
N: Kogu töö edukalt lõpetanud, läksime massaazi tegema. Lõpetanud kogu töö edukalt, läksime poodi. Oldi röömsad, töö tehtud, massaaz lõpetatud.
2. Des- ja mata -vorm lauselühend. NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lühendis
2.1 Kui Des-ja mata vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis eraldadakse lauselühend koma(de) ga
N: Õppides hoolega emakeelt , kuulas Miina muusikat. Miina kuulas muusikat, õppides samalajal ka emakeelt.
2.2 Kui Des- ja mata vorm on lauselühendis viimaseks sõnaks, siis lühendit komadega ei eraldata
N: Hoolega Miinat jälgides armus klassivend neiusse. Uut sõpra leides on meil samad tunded kui põnevat raamatut lugedes .
2.3 Kui des- ja mata vorm ja lauselühend paikneb lauses aluse ja öeldise vahel, siis olenemata põhisõna asukohast eraldadase lauselühend komaga.
N: Mart, kogu raamatut lõpuni lugemata, sooritas siiski sisukontrolli.
3. Absoluutnimetav e. Iseseisev nimetav – Põhisõnaks nimisõna (ains. Või mitm. Nimetavas käändes) Kuidas? N: Kindad käes, eraldadatakse alati komaga!
N: Vanaema, prillid ees, ja vanaise, ruuduline kampsun seljas , läksin uulitsale patseerima. Müts peas ja kampsun seljas, läksin rõõmsalt edasi.
4. Maks – lauselühendeid komadega ei eraldata
N: Läksin ülikooli õppimaks eesti filoloogiat.
III Lisand – Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida põhisõnagi, ainult üldisemalt.
N: Mina Peeter August ei vaata televiisorit.
NB! Lisandi komaga eraldamisel tuleb jälgida lisandi paiknemist põhisõna suhtes ja lisandi käänet.
1. Eeslisandit komaga ei eraldata.
N: Tartu ülikooli professor akadeemik Boris Tamm esines kõnega.
2. Olevas käändes järellisandit komadega ei eraldata
N: August Kiil Kuressaare Ametikooli 11D klassivanemana teeb tunnis alati tööd.
3. Sidesõnadega „KUI“ algavad järellisandid komadega ei eraldata.
N: Mikk Tagu kui meie kooli pikaajaline direktor esines kõnega.
4. Omastavas käändes (kelle, mille) järellisandid eraldatakse komadega ainult põhisõna poolt.
N: Karol Kuntseli, kuulsa lastelavastuse „Buratino“ Artemoni osatäitja kirjanduse hinne oli koolis alati 5.
5. Kõigis ülejäänud käänetes järellisandid eraldatakse komadega mõlemalt poolt.
+ Enamasti esineb lisand nimetavas käändes.
N: Maiu, meie klassi eesti keele õpetaja, omab B- ja C- kategooria juhilube. Kadrioru lossis, Eesti Riikliku Kunstimuuseiumi filiaalis, avati näitus.
IV Otsekõne – Saatelausest ja isiku otseöeldud mõttest.
1. Saatelause:,,Otsekõne...,!?“
N: Minu emakeele õpetaja Maiu Kiisk ütles:,,Reegleid võib arvestuse ajal kasutada!“
2. ,,Otsekõne...,!?“ saatelause.
N: „Karl, pane lause kirja!“ ütles pinginaaber.
3. ,,Otsekõne,!?“ saatelause ., ,,(o) Otsekõne... .!?“
N: „Ma ei armasta sind,“ haigutas mees, ,,üldse ei olegi huvi.“
4. „Otsekõne,!?“ saatelause ja saatelause: ,,(o) Otsekõne .!?“
N: „Ma ei tee seda tööd,“ ütles õpilane ja lisas :,,lähen hea meelega koolist minema!“
V Rindlause – Liitlause , kus on 2 või enam öeldist ja kõik lauseosad on omavahel võrdsed (tähenduselt). Rindlause osi seovad sidesõnad ja, ning, ehk, ega, või, nii, kui, ka -> Nende ette koma ei panda. Kuid, vaid, ent, aga -> Nende ette pannakse koma.
N: Karl rääkis juttu , Gustav kuulas juttu, Miina rääkis Kertuga ja õpetaja oli õnnelik. Ma teadsin, et ta ei tule, aga ootasin väga.
NB! Vaid, ja, ega ette ei panda koma seljuhul kui nad on lauses määrsõna rollis.
Kooloni ja sidekriipsu kasutamine. Pannakse : kui järgneb ilmselge pikk seletus. Pannakse – kui järgneb lühike järeldus.
VI Põimlause – Lause, kus on üks pealause ja teised sõltuvad kõrvallaused. Põimlause sidesõnad on alistuvad sidesõnad (sest, et, kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kui, nagu, sest, olgugi et, sest et)
1. ----,_____,----- Pealause eraldatakse ülejäänud lausest alati komedaga.
N: Meelis , keda ma väga armastan , läks kalale .
2. ___, (pealause)
____,
____,
____ .
N: Koosolek toimus eile, sest kõigil oli vaba aega, kuna proovi ei olnud, sest aula oli reserveeritud.
3. ____ , ------ . (pealause)
N: Kui Anro isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud.
NB! *Liitsõnade puhul tuleb koma enamasti esimese sõna ette.
N: Olgugi, et ma hilinesin, lubati mul siseneda. Ma sisenesin, olgugi et olin hilinenud .
Lubatud: Ma tulin sellepärast, et tahtsin sind aidata. Sellepärast et ma hilinesin, sain hoolsuse kohe.
X2 Põimlauses on sageli lauses sidesõnad: kui ja nagu, mille ees käib KOMA.
N: Ma tulin kohale, nagu sa olid soovinud. Ta teadis, kui valus see oli. Ta käitus täpselt nii nagu isa. (VÕRDLUS POLE ÖELDIS!)