Eesti keele kirjavahemärgireeglid (3)

5 VÄGA HEA

Kirjavahemärgireeglid
1. Lihtlause
Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause).

Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga .
Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud.
1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii…kui ka ette koondlauses koma ei panda.
Täna küsiti nii Antsu , Mallet kui ka Ennu .
1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma.
Ta vastas valesti, aga valjusti.
1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul.
Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna.

Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna

või fraas :

Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde, õemees, vend, vanaisa ja lell.
NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda.
Eesti suuremad linnad on Tallinn, Tartu ja Narva.

Mõttekriipsu kasutatakse koondlauses, kui loetelu järel on mingi kokkuvõttev
sõna või fraas:
Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga-selline peabki üks ülemus olema.
NB! Koma ei panda:

hõlmatud aja- või kohamääruste vahele (määrused “mahuvad” üksteise sisse).
Ta sündis 13.detsembril 1913.aastal kell 13.00.
(võrdle: Me puhkasime detsembris, jaanuaris ja veebruaris ;
Ta sündis kadripäeval, 25. novembril.)
Ta sündis Saaremaal Kärla kihelkonnas Jaagu talus .
(võrdle: Ta puhkas Saaremaal, Hiiumaal ja Muhumaal.)

erilaadiliste täiendite vahele.
Väike must karvane koer klähvis kurjalt.
(võrdle: Koertenäitusel võis näha nii väikesi, keskmisi kui ka suuri koeri.)
2. Liitlause
2.1 Rindlause –koosneb kahest või enamast sõltumatust, võrdväärsest osalausest
(lihtlausest).
Rindlause kirjavahemärgid:
2.1.1 Sidesõnade ja, ning, ega, või ette rindlauses koma ei panda.
Ta ei teinud hüüdest välja ega vaadanud hüüdja poolegi.
2.1.2 Sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse rindlauses koma.
Ta lubas minna, aga mõtles ümber.
(NB! Toivo aga pidi koju jääma. –siin on aga rõhumäärsõna, mitte sidesõna, sellepärast koma ei panda).
Seda raha ei teeninud ma ise, vaid isa andis.
(NB! Mul on vaid nelikümmend senti. –siin pole vaid sidesõna, st vaid = ainult ).
2.1.3 Kui rindlause osalausete vahel ei ole sidesõna, siis tuleb osalaused eraldada
komaga (vahel kasutatakse koma asemel ka mõnd teist kirjavahemärki).
Ants mängis klaverit , Peeter tinistas kitarri.
2.1.4 Kooloniga eraldatakse niisugused sidesõnata rindlause osalaused, milles järgnev
eelmist põhjendab või seletab (osalausete vahele saaks “mõttes” panna sõnad
sest või nimelt).
Siil ei saa oma kasukat kloppida: see on liiga jäik.
2.1.5 Mõttekriips pannakse rindlauses:
*** osalause esiletõstmiseks.
Kõik küla inimesed töötasid hommikust õhtuni- keegi ei saanud selle eest
tänugi.
*** kui teine osalause eelmisest midagi järeldab.
Juhataja rääkis pikalt- nii võime lõunalegi hilineda.
2.2 Põimlause- liitlause, mis koosneb pealausest (iseseisev lause) ja
kõrvallause(te)st (pealausest sõltuv lause).
Kõrvallause võib asuda pealause ees, taga või keskel.
NB! Kõrvallause eraldatakse pealausest alati komadega !
Poiss jälgis, kuidas kass hiirele ligemale hiilis.
Kui olin ukse enese järel kinni tõmmanud, märkasin ema kohkunud pilku.
Juba see, et mees aadressi ei teadnud , tundus kummalisena.
2.3 Segaliitlause- liitlause, mis sisaldab nii rind - kui põimlauseid.
NB! Kui segaliitlauses satub kõrvallause rindlause keskele , siis pannakse koma ka
sidesõnade ja, ning, ega, või ette, kuna kõrvallause tuleb pealausest alati
eraldada.
Ta arvas , et oht on möödas, ja tuli peidust välja.

Selle lause skeem on: pealause, pealause jätkub.

kõrvallause,
Siin on rindlause pealauseks, sellepärast satub kõrvallause
koma sidesõna ja ette.
Puhus tugev tuul, mis kõigutas puid ja keerutas liiva ruttajaile näkku.
Selle lause skeem on: pealause,
mis ja .
Siin on rindlause kõrvallauseks, sellepärast koma ja ette ei tule.
2.4 kui ja nagu kirjavahemärgid
2.4.1. kui ja nagu ette pannakse koma, kui nad seovad omavahel liitlause
osalauseid (järgneb öeldis).
Terve päev möödus, nagu oleksin und näinud.
2.4.2. kui ja nagu ette ei panda koma, kui nad ei seo osalauseid ning tegemist
on tavalise võrdlusega osalause piires (öeldist ei järgne).
Terve päev möödus nagu unes , kuigi olin end hästi välja maganud.
3. Lisandi kirjavahemärgid

Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab teiste sõna(de)ga sedasama olendit,

eset või nähtust mida põhisõnagi(näit. Eesti Vabariigi pealinn Tallinn).
lisand
3.1. Koma ei panda:
3.1.1. eeslisandi puhul.
Eesti Vabariigi president Lennart Meri töötab Kadriorus .
3.1.2. olevas käändes (kellena? millena ?) oleva järellisandi puhul.
Ilme Kallas andeka treenerina on võitnud spordisõprade austuse.
3.1.3. kui-järellisandi puhul.
Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile.
3.2. Komaga eraldatakse:
3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt.
Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid.
3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille?) järellisand ainult eestpoolt.
Reinu , minu kunagise klassivenna foto ripub autahvlil.
4. Lauselühend
I Lauselühendi mõiste – tegusõna käändelist vormi sisaldav sõnarühm (fraas). Ll ei ole lause, sest puudub alus ja öeldis. Kõige levinumad on nud-, tud-, des- ja mata-lauselühendid. Tegusõna käändelist vormi nim lauselühendi tuumaks. Ll kuulub öeldise juurde nagu lauseliige. Kõige sagedamini on ll määrus.
II Verbita lauselühend – on lauselühendi eriliik. Verbita ll-s puudub tegusõna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?
Verbita ll tekib siis, kui lausest jääb välja sõna olema.
Liitlause: Mees astus tuppa , ( kusjuures ) müts oli peas.
Verbita ll-ga lause: Mees astus tuppa, müts peas.
Koer hüppas, saba jalge vahel, trepist alla.
Lauselühendi kirjavahemärgid:
1. Alati eraldatakse koma(de)ga
a) verbita lauselühend
Isa, ajaleht peos , astus tuppa.
Ta istus, käed rüpes, ja mõtles oma muredele.
b) nud- ja tud- lauselühend
Võitnud auto, tundis ta end õnnelikuna.
Vabrikussse jõutud, asuti kohe tööle.
(aga
Puult tuulega allakukkunud (missuguseid? – täiend) õunu ei jõutudki ära korjata.)
2. Koma tarvitamine des-, mata-, maks-, tuna- lauselühendi puhul:
a) Eraldatakse muust lausest koma(de)ga, kui lühendi tuum (des-, mata-, maks-, tuna-vorm) paikneb lühendi alguses.
Meenutades oma lapsepõlve, tulid emale pisarad silma.
Vaatamata kellelegi otsa, seisis süüdlane avariipaigal.
b) Ei eraldata koma(de)ga, kui tuum paikneb lühendi lõpus:
Oma lapsepõlve meenutades tulid emale pisarad silma.
Kellelegi otsa vaatamata seisis süüdlane avariipaigal.
5. Otsekõne
I Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti koos saatelausega, mis näitab, kes on rääkija. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke.
Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel:
1. Kui otsekõne on saatelause järel, pannakse nende vahele koolon:
S_________: „O__________ . (? !)”
Ta pöördus usalduslikult Sassi poole: „Kuidas kaubaga lood on?”
2. Kui otsekõne on saatelause ees, on tema lõpus jutustava lause korral koma, muul juhul küsi- või hüüumärk. Saatelause algab igal juhul väikese algustähega ja lõpeb punktiga :
„O___________ , (? !)” s_______ .
„Võib-olla õnnestub mul siit midagi õppida,”lausus ta mornilt.
3. Otsekõne võib saatelausega katkeda ja pärast seda jätkuda. Sel juhul on saatelause lõpus enne jutumärke koma:
„ O_________ ,” s______ , „ o ______ . (? !)”
„See on tõsi,” kõlas Elgi erutusest veidi värisev hääl, „ma täna kogemata kuulsin pealt nende salajast nõupidamist.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 339 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

339 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Konspekt võtab väga põhjalikult kokku kõik kirjavahemärgireeglid. Hea, et selle endale tegin ,aitas palju enne mu eksamit.

eesi keel kirjavahemärk kirjavahemärgid kirjavahemärgireeglid eksam koma punkt

Sarnased õppematerjalid

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada:

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

Eesti keel

docx

Kirjavahemärkide tabel

kohta, märkides selle eri tunnuseid. prullakad poisid - kõik tantsisid Samalaadiliste täiendite vahele sambat. pannakse koma. Omadussõnalised täiendid Sinine, kollane, punane ja pruun värv said juba otsa. Täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid Inglise, vene, saksa keele oskus Alati eraldatakse komadega on väga vajalik. järellisandid Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel 3. PÕIM- Põimlause on liitlause, mille osalaused Tädi Maali korjas maasikaid ja LAUSE on alistusseoses ostis poest vahukoort, et

Eesti keel

docx

Lausete liigid

olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

docx

EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS

tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad pühapäev, mardipäev, Raamatud, jutud: ainult võidupüha, emadepäev esimese sõna algul Ilmakaared

Eesti keel

doc

Kirjavahemärgid

Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaa

Eesti keel

Rohkem sarnaseid