Eesti majandus 20. sajandil (1)

EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 – 1918. a.

Majanduse üldiseloomustus

Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest
Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid:

• mineraalide töötlemine
  
• toiduainetööstus
  
• puidutööstus
  

Perioodil 1900 – 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda.
Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang
Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu)
Kolmandal kohal oli metallitööstus.
Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest.
Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust.
Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud.
Vahetult enne sõda ehitati laevatehased, mis hiljem hakkasid tootma ka suurtükimürske.
Tööstusettevõtete olukord sõltus sõjalistest tellimustest.
2. Tööstuse arenemine 20.sajandi algul
Tekstiilitööstus oli endiselt tähtsaimaks tööstusharuks. Teisel kohal oli toiduainetööstus, kolmandal metallitööstus
Laevaehitustehaste ehitamine aktiviseeris kogu metallitööstuse
tegevust. Suuremad metallitööstuse ettevõtted olid:

• Volta
  
• Krull
  
• Wiegand
  

Suuri tellimusi sai vaguniehitustehas Dvigatel
Toimus tootmise kontsentratsioon. Esimeseks monopoliks oli 1900.a. lõpul moodustatud džuudivabrikute sündikaat, kuhu kuulus ka Narva Linaketramise Manufaktuur
Tsemenditööstuse ettevõtted kuulusid Girald de Soucantoni perekonna juhtimisel olevale monopolistlikule grupile.
Neile kuulus ka :

• aktsiaselts Port-Kunda
  
• Valtu tellisetehas
  
• tikuvabrik Huene ja Co Vaivaras
  

Olulist kohta etendas väliskapital. Saksa kapitaliga olid loodud:

• Waldhof
  
• Volta
  
• Krull
  
• Mayer
  
• Narva Linamanufaktuur
  
• Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
  

Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas.
Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest.
Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud.
Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti.
Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele.
Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes
Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi.
4. Põllumajanduse areng
Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus.
Talumajanduse areng ajutiselt pidurdatud – viljahinnad langesid .
Laienes karjakasvatus – piimakarjakasvatus . Vähesel määral kasvatati lihaveiseid ja rasvasigu.
Jätkus põlluharimise intensiivistamine:

• hariti üles uusi maid
  
• võeti kasutusele kunstväetisi
  

muretseti uusi põllutöömasinaid

• erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele
  

Külas vähenes sotsiaalne kihistumine . Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht.
20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus.
Valitsevaks jäi mõisnike suuromand Kogu maafondist kuulus:

• mõisnikele 58 % ja
  
• talurahvale 42 % maafondist
  

Kõrge maahind ei võimaldanud talukohti osta. Põhja-Eestis arenes talukohtade ost aeglasemalt kui Lõuna-Eestis.
Sajandivahetusel algas ühistegevuslik liikumine. Ajendiks sai piimakarjanduse areng.
1889.a. juunis toimus Eesti Põllutöökongress, mis pooldas ühistegevust.
Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse loomine .Otsus võeti vastu 1900.a. juunis, põhikiri kinnitati 1901.a. juulis.
1904.a. moodustati Rakvere Linna Tulekinnituse Selts
1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts.
Oluline koht oli karja kontrollühingutel. Esimene kontrollühing loodi 1.mail 1909.a.
Kaubandusoperatsioonidega tegelesid varem põllumeesteseltsid. Ostu-müügi ühingud tekkisid 1902 .aastal.
Tegevust alustasid Antsla ja Sindi tarbijate ühistud.

EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940

1. Majanduse üldiseloomustus
24.veebr. 1918.a. kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus
Riigi majandus vajas ümberkorraldamist.
1918.a. nov. hakkas kehtima Eesti mark
1928.a. asendati Eesti krooniga
Eksport – import toimus väliskaubanduse nõukogu kaudu
Piirati importkaupade sissevedu. Tööstuse ja kaubanduse arendamiseks anti tegevusvabadus erakapitalile.
Tootmisaladest tähtsaim oli põllumajandus. Põllumajanduslik toodang moodustas a. 1928-1930 74 % Eesti kogutoodangust.
Oluline tähtsus ka metsandusel. Mets hõlmas 20,1 % maast.
Väiksem tähtsus oli kalandusel, kus tegutses 1,5 % rahvastikust.
2. Tööstuse areng
Likvideeriti eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted.
Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid.
Eelistati oma toorainet omavaid tehaseid:
kütusetööstus - rajanes põlevkivi kaevandamisel
puidutööstus - oma metsamaterjali kasutamisel
meiereid, tapamajad jne. – põllumajandussaaduste
ümbertöötlemiseks
Toiduainetööstuse arengut soodustas nii siseturu kui ka
välisturu laienemine.
Piimatööstuses jätkus tootmise kontsentratsioon
1936.a. muudeti Riigi Turbatööstused riiklikuks aktsiaseltsiks
Eesti Turbatööstused.
1937.a. alustati Tootsi briketitehase ehitamist (valmis 1939)
1936.a. asutati riiklik aktsiaselts Telliskivitehased . 1937.a. valmisid Aseri ja Sindi tehased.
1938.a. Tallinna tellisetehas.
Uute riiklike tehastena rajati aktsiaselts Kunstkivitehased (1937), Vasalemma Murd
1923.a. hakati kasutama tolle, mis aitasid tööstusettevõtetel
kindlustada siseturgu
Tegevust alustasid:

• Kilgase sukavabrik
  
• a/s Rauaniit
  
• elektrilambipatareide tehas Urania
  
• osaühing Põhjala
  

Saksa kapitali abiga rekonstrueeriti Tallinna tselluloosivabrik,
ehitati aktsiaühing Eesti Kiviõli õlitehas
Metallitööstuse suurimaks ettevõtteks kujunes
F. Krulli tehas 900 töölisega ,
järgnesid: Raudteetehased, sadamatehased Ilmarine ja

Volta

3. Rahandus ja pangandus
24. veebr. 1918.a. asutati Rahandusministeerium,
mille põhiülesandeks sai :

• riigiasutuste eelarve-ettepanekute läbivaatamine
  
• riigi eelarve eelnõu koostamine
  

Aastatel 1918 – 1920 aastaeelarved puudusid. Krediite määrati

perioodiliste krediidinõudmiste järgi.
1925.a. võeti