50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
161 laadimist
Kokku alla laetud
9 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sixerdus
Õppematerjali autor
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmis
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmis
uued, kuid elujõuetud talud. Uusmaakoha keskmiseks suuruseks kujunes 10,6 hektarit. Alustati ka ettevalmistustega kolhooside loomiseks: loodi masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Masinatraktorijaamad (MTJ-d) pidid saama maal sotsialismi tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi mõningad kolhoosid, kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei olnud nõukogude võim veel suuteline. Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal (Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- ja Petserimaal. 1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond kolhoosi. 18. aprillil 1941. aastal kuulutati välja põllumajandussaaduste müügikohustus (madalate hindadega). 14. juunil 1941. aastal algas Eestis küüditamine. Siberisse viidi kokku 10 154 inimest. 25. nov. 1940.a. toimus rahareform. Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla (tegelik kurss oleks pidanud olema 1 kroon = 8-10 rubla).
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parte
Tööstuse kontsentratsioon viis (eriti tööstuses) suurte koondiste tekkele. 20. sajandi algul see protsess süvenes: nüüd tekkisid veel võimsamad ühendused: trustid ja kontsernid.(Prantsuse tööstuse kontsentreerumine toimus siiski aeglasemalt kui Saksamaal, Usa-s või Suurbritannias). Prantsusmaa pangandus 20. sajandi algul. Olulisemad pangad. Kiiresti kasvas ja saavutas suure võimsuse krediidi- ja rahakapital. Pankade kontsentreerumine viis 20. sajandi algul mõned üksikud pangad ülemvõimule kogu riigi finantssüsteemi üle. Neljale pangale (Lyoni Krediitpank, Rahvuslik Diskontokontor, Üldühing, Pariisi ja Madalmaade pank) kuulus väärtpaberite väljaandmise täielik monopol. Prantuse Pank-täitis riigipanga funktsioone. Panga juhatuse liikmed valiti Prantsuse suurpankurite ja miljanäride hulgast. Prantsusmaa kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajndi lõpul 19. sajandi lõpuks kujunes välja Prantsuse koloniaalimpeerium
(salastatud). 2) Otsused, mis puudutasid ainult ühte Liidu vabariiki, Kremlis Poliitbüroos võeti vastu otsus aastal 1950, mis puudutas ENSV. Tuleb välja vahetada olemasolev ENSV juhtkond (Karotamm kaotas juhtpositsiooni). Perioodilised inspekteerimised.- Moskva saatis Liidu Vabariikidesse inspektorite brigaadi (1947, 1948). Toodi välja Liiduvabariigi partei juhtide saavutused, kuid eesmärk oli puuduste väljatoomine. Aruandeid pole kättesaadavad tänapäeval, ainult väljaarvatud mõned allikad Moskvas. Liiduvabariigi juhtkonna "eneseanalüüsid".- Liiduvabariigi partei juhil oli kohustuslik esitada Moskvasse aasta aruanne. Polnud formaalne dokument. Toodi välja positiivsed saavutused ja ka oma vead, möödalaskmised, täitmata otsused ning pidi kõike ära põhjendama. "Valvsate kodanike" teenete kasutamine.- Partei liikmetel oli kohustus teatada kõige kohta, mis parteis halvasti toimub, kes kuritarvitab või ei täida käske.
Majandusteaduses tuntakse seda fenomeni kasvavate alternatiivkulude seadusena. Reaalses majanduses toodetakse hüviseid aga tohutul hulgal ning sellisel juhul ei ole enam otstarbekas väljendada ühe kauba alternatiivkulu teise kauba kaudu. Hoopis otstarbekam on kasutada ühist mõõtühikut -raha. 1.7 Majandussüsteemid ühiskonnas Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid igas majandussüsteemis lahendatakse need küsimused erinevalt. Sellest tulenevalt, kuidas üks või teine majandussüsteem majanduse baasküsimusi lahendab, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme. Reaalses maailmas üldjuhul ei eksisteeri päris puhtaid majandussüsteeme, vaid levinud on eri majandussüsteemide omavahelised kombinatsioonid. Järgnevalt vaatame millised oleksid need nn. puhtad majandussüsteemid, et paremini aru saada kuidas üks või teine süsteem majanduse põhiküsimusi lahendab. 1.7.1 Traditsiooniline majandus
korrakohane õigusemõistmine; põhiseadusega piiratud riigivõim; sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks, millest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid