Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II kontrolltöö mõned küsimused (9)

4 HEA
Punktid

Lõik failist


Majanduspoliitika
  • Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas
  • tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem
  • uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks
  • tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks
  • Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti
  • riigi vaiksust ja head imagot
  • ime programmi
  • nõrku ametiühinguid
  • Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida
  • aprilliks 1995
  • aprilliks 1994
  • aprilliks 1993
  • Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks
  • põllumajandustoodangu vähenemine
  • raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega
  • tööpuudus, sotsiaalsed probleemid
  • Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel
  • paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil
  • linnades valitseb suur tööpuudus
  • riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist
  • Euroopa Liidu praeguse põllumajanduspoliitika peamiseks algpõhjuseks oli
  • tööstuse vajadus täiendava tööjõu järele
  • põllumajanduse tootmismahtude suurendamise vajadus
  • hirm põllumajanduspiirkondades poliitiliste äärmuste tekkimise ees
  • Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas
  • odavast Idast kallisse läände
  • kallist läänest odavasse itta
  • suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja
  • Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 200 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse
  • 60%
  • 75%
  • 85%
  • Teenusemaksu majandusliku keskkonnakaitsemeetmena keskkonnapoliitika elluviimisel
  • makstakse jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda
  • makstakse mitmesuguste keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms-ga tegelevate asutuste linantseerimiseks
  • asutatakse heitmete suunamise eest kollektiivsetesse puhatus- või töötlemisseadmetesse
  • Maksude diferentseerimine majandusliku keskkonnameetmena seab oma eesmärgiks
  • kehtestada hinnalisa sellistele toodetele , mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist
  • alandada keskkonnasõbralike ja tõsta keskkonnakahulike toodete hindu
  • kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, millede tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine
  • Vaba elamispinna nn. Filtreerumisteooria tähendab seda, et
  • head inimesed parandavad oma elamistingimusi ja teised saavad seda teha jällegi vabanenud elamispinna arvel
  • riik ja kohalikud omavalitsused filtreerivad kindlate objektiivsete kriteeriumite alusel välja kõige enam elamispinda vajavad inimesed
  • turumajandus filtreerib välja maksujõulised inimesed, kes hakkavad parandama oma elutingimusi
  • Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud
  • Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe
  • Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks
  • Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid
  • Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped
  • on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad
  • on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi
  • on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud
  • Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik
  • mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike
  • võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel
  • võimalik valida vaid IMF ja Maailmapanga s... vahel
  • Eesti NSV tööstuse arendamine sõjajärgsel perioodil
  • oli NSV Liidus unikaalne ettevõtmine
  • oli NSV Liidus täiesti tavaline industrialiseerimiskampaania
  • toimus suuresti Leningradi tööstusringkondade survel
  • paljud tootmisvõimsused Eesti NSV tööstuses loodi esmajoones
  • tööpuuduse vahendamiseks ja kohaliku turu varustamiseks
  • imigratsiooni soodustamiseks ja Idaturu varustamiseks
  • kohaliku toorainebaasi kasutamiseks ja Lääne turu eksporttoodangu valmistamiseks
  • Sõjajärgsel perioodil oli Eesti NSV tööstuse arendamisel prioriteedujs
  • laiatarbekaupade tootmine
  • ehitusmaterjalide tootmine
  • tootmisvahendite tootmine (rasketööstus)
  • Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis kõige raskemad probleemid tekkisid nendes majandusharudes, mis
  • Olid Eesti NSV ajal ületähtsustatud ja forsseeritult arenenud
  • olid varem oma toodangu realiseerinud Lääneturul
  • olid Eesti NSV ajal alaarenenud
  • Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel olid probleemid mitteklassikalised, sest need olid
  • väikeriigi majanduse restruktureerimise probleemid
  • spetsiifilised postsotsialistlikud postkoloniaalmaad probleemid
  • alaarenenud majanduse forsseeritud arendamise probleemid
  • Kui varem oli ettevõtete juhtkond pidanud lahendama põhiliselt tootmistehnilisi küsimusi ja varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes põhiprobleemiks
  • mida ning millisele turule toota
  • enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine
  • Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine
  • Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist , sest
  • rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone
  • rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu
  • EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest
  • Krooni üledevalveerimine
  • raskendas arveldusi Lääneriikidega
  • muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks
  • muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks
  • Eesti tööstustoodang vähenes
  • kolm aastat järjest (1991- 1993)
  • neli aastat järjest (1990-1993)
  • viis aastat järjest (1990-1994)
  • Aastatel 1991-1992 oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks
  • tooraine ja materjalide nappus
  • tööjõu puudus
  • vananenud seadmed
  • Alates 1993 aastast oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks
  • varuosade puudumine
  • vähene nõudlus
  • häired energiaga varustamisel
  • Ehitusmaterjalidetööstuse toodangu vähenemist mõjutas enim
  • ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine
  • välismaiste ehitusmaterjalide sissevool
  • ehitusettevõtete suured materjalivarud
  • Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad
  • konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi
  • diskrimineerivad avalikku sektorit
  • on väga kallid ja töömahukad
  • Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest
  • see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks
  • riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama
  • oli vaja krooni kattevara
  • Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest
  • sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid
  • see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks
  • välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest kohalikest investoritest rohkem maksma
  • Eesti majandusreformide ebaõnnestunud valdkonnaks peetakse
  • privatiseerimist
  • välisinvesteeringuid
  • kollaseid kaarte, restitutsiooni, maareformi

  • II kontrolltöö mõned küsimused #1 II kontrolltöö mõned küsimused #2 II kontrolltöö mõned küsimused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 161 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sixerdus Õppematerjali autor
    kahjuks kõiki küsimusi ei saanud

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    docx

    II Kontrolltöö majanduspoliitikas

    Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmis

    Majanduspoliitika
    thumbnail
    26
    docx

    II Kontrolltöö majanduspoliitikas

    Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmis

    Majanduspoliitika
    thumbnail
    23
    doc

    Eesti majandus 20. sajandil

    uued, kuid elujõuetud talud. Uusmaakoha keskmiseks suuruseks kujunes 10,6 hektarit. Alustati ka ettevalmistustega kolhooside loomiseks: loodi masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Masinatraktorijaamad (MTJ-d) pidid saama maal sotsialismi tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi mõningad kolhoosid, kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei olnud nõukogude võim veel suuteline. Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal (Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- ja Petserimaal. 1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond kolhoosi. 18. aprillil 1941. aastal kuulutati välja põllumajandussaaduste müügikohustus (madalate hindadega). 14. juunil 1941. aastal algas Eestis küüditamine. Siberisse viidi kokku 10 154 inimest. 25. nov. 1940.a. toimus rahareform. Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla (tegelik kurss oleks pidanud olema 1 kroon = 8-10 rubla).

    Majandus
    thumbnail
    17
    docx

    Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

    24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid ­ Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs ­ juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parte

    Ajalugu
    thumbnail
    27
    doc

    Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

    Tööstuse kontsentratsioon viis (eriti tööstuses) suurte koondiste tekkele. 20. sajandi algul see protsess süvenes: nüüd tekkisid veel võimsamad ühendused: trustid ja kontsernid.(Prantsuse tööstuse kontsentreerumine toimus siiski aeglasemalt kui Saksamaal, Usa-s või Suurbritannias). Prantsusmaa pangandus 20. sajandi algul. Olulisemad pangad. Kiiresti kasvas ja saavutas suure võimsuse krediidi- ja rahakapital. Pankade kontsentreerumine viis 20. sajandi algul mõned üksikud pangad ülemvõimule kogu riigi finantssüsteemi üle. Neljale pangale (Lyoni Krediitpank, Rahvuslik Diskontokontor, Üldühing, Pariisi ja Madalmaade pank) kuulus väärtpaberite väljaandmise täielik monopol. Prantuse Pank-täitis riigipanga funktsioone. Panga juhatuse liikmed valiti Prantsuse suurpankurite ja miljanäride hulgast. Prantsusmaa kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajndi lõpul 19. sajandi lõpuks kujunes välja Prantsuse koloniaalimpeerium

    Majandus
    thumbnail
    55
    docx

    Eesti Lähiajalugu

    (salastatud). 2) Otsused, mis puudutasid ainult ühte Liidu vabariiki, Kremlis Poliitbüroos võeti vastu otsus aastal 1950, mis puudutas ENSV. Tuleb välja vahetada olemasolev ENSV juhtkond (Karotamm kaotas juhtpositsiooni). Perioodilised inspekteerimised.- Moskva saatis Liidu Vabariikidesse inspektorite brigaadi (1947, 1948). Toodi välja Liiduvabariigi partei juhtide saavutused, kuid eesmärk oli puuduste väljatoomine. Aruandeid pole kättesaadavad tänapäeval, ainult väljaarvatud mõned allikad Moskvas. Liiduvabariigi juhtkonna "eneseanalüüsid".- Liiduvabariigi partei juhil oli kohustuslik esitada Moskvasse aasta aruanne. Polnud formaalne dokument. Toodi välja positiivsed saavutused ja ka oma vead, möödalaskmised, täitmata otsused ning pidi kõike ära põhjendama. "Valvsate kodanike" teenete kasutamine.- Partei liikmetel oli kohustus teatada kõige kohta, mis parteis halvasti toimub, kes kuritarvitab või ei täida käske.

    Eesti Lähiajalugu
    thumbnail
    126
    doc

    Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

    Majandusteaduses tuntakse seda fenomeni kasvavate alternatiivkulude seadusena. Reaalses majanduses toodetakse hüviseid aga tohutul hulgal ning sellisel juhul ei ole enam otstarbekas väljendada ühe kauba alternatiivkulu teise kauba kaudu. Hoopis otstarbekam on kasutada ühist mõõtühikut -raha. 1.7 Majandussüsteemid ühiskonnas Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid igas majandussüsteemis lahendatakse need küsimused erinevalt. Sellest tulenevalt, kuidas üks või teine majandussüsteem majanduse baasküsimusi lahendab, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme. Reaalses maailmas üldjuhul ei eksisteeri päris puhtaid majandussüsteeme, vaid levinud on eri majandussüsteemide omavahelised kombinatsioonid. Järgnevalt vaatame millised oleksid need nn. puhtad majandussüsteemid, et paremini aru saada kuidas üks või teine süsteem majanduse põhiküsimusi lahendab. 1.7.1 Traditsiooniline majandus

    Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
    thumbnail
    62
    doc

    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

    korrakohane õigusemõistmine; põhiseadusega piiratud riigivõim; sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp ­ eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks, millest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid.

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (9)

    Viktori4ka profiilipilt
    Viktori4ka: Väga kasulik materjal, loodan, et aitab mind.
    22:41 15-11-2009
    annamariake profiilipilt
    annamariake: suureks abiks õppimisel
    20:01 13-03-2010
    muzzine profiilipilt
    muzzine: Loodan, et tuleb kasuks.
    00:19 10-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun