Kiiresti arendati sõjalaevastikku. · Seoses sõjaks ettevalimistamisega kasvas nõudmine metalli ja mitmesuguste keemiatoodete järele. Saksamaa neli nn. D-panka Kartellid ja sündikaadid olid tihedalt seotud neid finantseerivate pankadega. Pankade juhatuse liikmeteks olid sageli tehaseomanikud, pankurid olid aga tehaste juhatustes administratiivsetel kohtadel. Esile võib tuua nelja suurt panka nn. D-panka: Saksa Pank (Deutsche Bank), Diskontosets, Dresdeni ja Darmstadti pank. Kõik nad olid omavahel seotud personaaluniooniga. Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul Suurbritannia tööstuse mahajäämuse põhjused: · tööstus oli tehniliselt madalamal tasemel kui Saksamaa ja USA tööstus. Viimastes toimus industrialiseerimine hiljem ja seal võeti kasutusel kõige uuemad masinad ja sisseseaded. Suurbritaanias olid masinad vanaenud võrreldes usa ja saksamaa omadega. · Uus/moodne sisseseade nõudis palju kapitali
(adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja laudasõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati paiguti tammetõrusid. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel
tarbeväärtus? Arvata võib, et Liitu värvatakse meid pigem sealsete tootjate seismajäänud ülejääkide tarbijatena. "On ju selge, et meie toodetud liha ja piima ei taha õieti keegi," kirjutab Külli Välison artiklis "Miks põllumees väsib". Ja Küllil on õigus! Mille järele aga ulatatakse siia käsi nii Euroopast kui ookeani tagant, on meil veel säilinud vabad maavaldused (maareform on ikka veel lõpetamata, samal ajal kui üha enam maavaldusi läheb väliskapitali kätte), mets, põlevkivi. Kahtlemata suurimaks väärtuseks (strateegiliseks) on Eestimaaga piirnev Balti meri, millel on sama tähendus kui Mustal merel ja Vahemerel Lähis-Idas, mille nimel on suurriigid korduvalt sõdu pidanud ja teevad seda tänaseni. Aga aitab sellest. Alustasin ju põllumajandusest. Läbirääkimised valitsuse ja põllumeeste vahel on endiselt kidakeelsed ja lõpevad tavaliselt tulemusteta. Kaua siis veel? Mis saab Eesti põllumajandusest
nn. võõrpassi omanikel 40 punkti ja sakslastel 120 punkti ulatuses. 7 2 AASTAD 1941 KUNI 1945 Eestis oli majanduselu täiesti segi paisatud. Ühelt poolt toimus tööstusettevõtete sisustuse evakueerimine Nõukogude tagalasse, mobilatsioon, transpordi hävitamine ja allesjäänud ettevõtete purustamine. Teiselt poolt (saksa okupatsioon) oli suund majandusressursside täielikuks ärakasutamiseks: toimus toorme, eriti põlevkivi väljapumpamine, taludele pandi äärmuslikult kõrged normid. Kannatada said kõik majandusharud. Kaubandusvalitsuse koosseisu kuulus proovikoda, mida esindasid referendis´d tekstiili-, klaasi-, paberi-, kantseleikaupade, puitmaterjali ja kodutarvete alal. Eraldi grupp referente töötas keemia- ja metallitoodete, ehitusmaterjalide ning kütuse alal. Tööd jätkasid 1940. ja 1941. aastal riigistatud tööstusettevõtted, eriti need, mis olid seotud sõjaotstarbelise toodanguga
*Nõukogulik maareform tähendas eelkõige sundvõõrandamist e. riigistamist: 1944-1947 võõrandati ENSVs üle 927000 ha maad, uusmaasaajad said sellest 2/3 ja riik 1/3. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha (Saksaga koostööd teinud peredel 6 ha). 1947 aasta suveks oli ENSV territooriumil umber 136000 talumajapidamist, neist 1/3 uusmaasaajad, 1/3 maareformiga vähendatud talud ja 1/3 puutumata talud. Maareform ei teinud midagi paremaks. *Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud midagi silmapaistvat. Edukad talud, millelt maad võeti, varisesid kokku. *Inimestevahelised pinged kasvasid. *Taludel oli kohustus kindel kogus põllumajandussaadusi (kartul, teravili, liha, munad jm.) riigile müüa. Veel olid talupoegadel töökohustused. *Maareformi läbiviimisel hakati ENSVs moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, nt. sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobulaenutuspunkte.
probleemiks 2. Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a. riigi vaiksust ja head imagot b. ime programmi c. nõrku ametiühinguid 3. Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a. aprilliks 1995 b. aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b. raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c. tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5. Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a. paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b. linnades valitseb suur tööpuudus c. riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6. Euroopa Liidu praeguse põllumajanduspoliitika peamiseks algpõhjuseks oli a. tööstuse vajadus täiendava tööjõu järele b
● suur välisvõlg ● Eesti rahaühik- mark oli ebakindel. ● Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele ● 1922 sulges Nõukogude Venemaa piiri Eesti kaupadele ● Tulemuseks tööstuse kokkuvarisemine ja inflatsioon. 1924 - võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele Põllumajandus tuli läbi viia ümberstruktureerimine - peamiseks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. Maareform ● Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu. 1928.a. rahareform ● 1.jaanuarist 1928 sai rahaühikus kroon. Suur kriis: ● Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust. ● Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. ● Suurenesid riigi sotsiaalkulutused. Kes on süüdi? ● Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. ● Põhiseadus, mille puudus on presidendi ametikoha puudumine.
1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid Eesti 9 NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg. Maaelanike olme- ja elutingimused paranesid tunduvalt. Vaatamata osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960
* madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks tagada rahvuslike valuutade konventeeritavus. Aluseks Bretton-Woodsi süsteem - fikseeritud valuutakurss, valuutaarvelduste aluseks - USD, millel kindel kulla väärtus. See süsteem kehtis kuni aastani 1971. IBRD - Maailmapank e. Rahvusvaheline Rekonstrueerimise ja Arendamise Pank. Eesmärgiks toetada oma liikmesriikide majanduslikku arengut rahvusvaheliste investeerimisprogrammide kaudu. 1947. GATT - Üldine Tolli ja kaubanduskokkulepe - liikmesriikide omavahelises kauplemises rakendada enamsoodustusreiimi ja hoiduda protektsionismist. Majanduse areng 50ndatel60ndatel. 50ndatel algas kõigis arenenud riikides majanduslik tõus. Põhjuseks II ms. Majandusliku kasvu tempo keskmiselt 5- 8%. Enne II ms 1,5-3% - oli hea.
Vastavalt 1919. aasta oktoobris vastuvõetud maaseadusele alustati aastal 1920 põhjaliku maareformiga. Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Osa maast läks riigi maafondi, osa maast jagati välja asundustaludena. Loodi 56 000 uut talu (nn. asunikutalud). Taastati majandussidemed Nõukogude Venemaaga. Lühikese ajaga loodi tuhandeid kau- bandus- ja tööstusettevõtteid, mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. 1923. aastal halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu kahanema. Eesti Pank oli sunnitud suurema osa kullavarust maha müüma. Kriisist väljumiseks alustati uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keerulisemaks. Korraldati rahareform, mille käigus asendati margad ja pennid kroonide ja sentidega.
probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta
probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta
1918- 1924 olid põlevkivitööstuse arengu algaastad. 1921. aastal hakati kasutama kodumaiseid fosforiite. 1924. aastal pandi alus kummitööstusele. Vaatamata mõningate tehaste osalisele töötamisele ning teiste sulgemisele, kasvas suurtööstuse brutotoodang 1922.-1924. aastal kahekordseks. 4.2. Majanduse tõusuaastad 1925 1927. Majanduse tõusuaastatel 1925 - 1927 suurenes tööstuse toodang. Tähtsaimaks saavutuseks oli edu põlevkivi tööstuses. Oma tegevust piirasid mõned tekstiilitööstuse ettevõtted. Hakati orienteeruma kunstsiidi- ja trikotaazitööstuse loomisele Eestis. Majanduse algse kõrgseisu aastatel 1928 - 1929 kujunes tööstustegevus märksa aktiivsemaks. Tööstustegevuse tõusu põhjustasid eeskätt krediidiolud 1928. aastal ning soodus turukonjunktuur. 1930. aasta teisel poolel hakkas ilmnema maailmas 1929. aastal alanud majanduskriisi mõju. 4.3
1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel sai Virumaa põlevkivipiirkonnaks ja seal hakati arendama põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks. Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused. Sillamäele asusid elama vöörtöölised peredega. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus ja kalapüük. Osaliselt arendati ka kergetööstust, kuid see käi pigem teisejärguliseks. Tallinnas ja Narvas taasavati puuvillakombinaat. Nii Balti kui ka Kreenholmi manufaktuuri toodang läks üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis andis tööd nii vabrikutele kui töölistele. Industrialiseerimise käigus kadus Eestist erasektor täielikult
Majanduselu mõjutasid: Vene turu ja tooraineallikate kaotus, suur välisvõlg, Eesti rahaühik – mark oli ebakindel. Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele. 1922 sulges Nõukogude Venemaa piiri Eesti kaupadele. Tulemuseks tööstuse kokkuvarisemine ja inflatsioon. 1924- võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele Põllumajanduses tuli läbi viia ümberstruktuureerimine- peamisteks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. (puudus raha et läbi viita ümberstruktuureerimine) Maareform Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu. 1928.a.rahareform 1.jaanuar 1928 sai rahaühikuks kroon(eesti riik sai võlgu Rootsilt) Suur kriis Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust.(Inglismaa turg läks kinni ja enam Eestist asju ei osteta) Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. Suurenes riigi sotsiaalkulutused. Kes on süüdi?
EESTI 1939 1992 EESTI NSV 1944 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943 1944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 ruutkilomeetrit
1.2 Eesti põllumajandus 1940 -1990 Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastal kaasnesid ulatuslikud muudatused Eesti põllumajanduses, nii juhtimissüsteemis kui ka tootmiskorralduses. Põllumajanduse juhtimisel rakendati N. Liidus kehtinud kahekordne süsteem, milles valitsusvõimu kõrval toimis poliitiline juhtimine parteistruktuuride kaudu. Valitsusvõimu esindas Põllumajandusministeerium (25.VIII 1940. - 25. III 1946. a. rahvakomissariaat). Selles toimusid pidevad ümberkorraldused ja nimemuutused. 1950-ndail aastail olid lisaks veel Sovhooside Ministeerium ja ka Loomakasvatuse Ministeerium. 1960-ndate aastate algul lühikest aega polnud üldse põllumajandusministeeriumi, selle asemel moodustati Varumise Ministeerium. Edaspidi jäid tegutsema mõlemad. Sel perioodil tehti ka katse viia Põllumajanduse Ministeerium Tallinnast Saku asulasse. Katse jäi pooleli ja otsus tühistati. Nõukogudeaegseks viimaseks ümberkorraldusürituseks oli ENSV Agrotööstuskoondise moodustamin
Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1923 muutus Eesti majanduse olukord kriitiliseks ning Eesti Pank oli sunnitud välja andma uusi laene. Maareform Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Uus majanduspoliitika 1924 asus rahandusministriks Otto Strandman. Tema maksepoliitika järgi kärbiti
alates 20 eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, kuhu kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord 1.detsembril 1924 üritas Eesti Kommunistlik Partei riigipööret. 1930 jõudis Eestisse üleilmne majanduskriis. Põllumajanduslik tootmine vähenes ja hinnad alanesid, mis viis paljud talud pankroti. Turustamisraskuste ja hindade languse tõttu piirasid tootmist ka tööstused. Kasvas ulatuslikult tööpuudus. Jaan Tõnissoni valitsus devalveerib 1933 krooni 33% võrra. Eesti hädade põhjusena nähti erakondade paljusust ja ebasobivat põhiseadust. 1929 aastal moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi läbi tormilise arengu ja muutus radikaalsemaks ja hakkas sekkuma poliitikasse.
Teiseks kujunes majandusjuhtidel tööstusettevõtteid, nagu mingi enam-vähem terviklik elektrimootoreid tootev “Volta”, mit- ettekujutus Eesti tööstusest. mesuguseid masinaid ja seadmeid Tagajärjeks oli tootmisnäitajate tõus. valmistav “Ilmarine”, endisest Krulli Ajavahemikus 1958-65 Eesti majan- tehasest välja kasvanud Tallinna duse kogutoodang kahekordistus. Masinatehas, sõjatööstusettevõte Tõusid ka tööliste palgad. 1961. “Dvigatel”. Rasketööstuse eelisaren- aastal olid need keskeltläbi veel 90 damine oli Nõukogude Liidus rubla kuus. Kui arvestada, et ühe kujunenud dogmaks juba enne Teist inimese toit maksis tollal umbes 1 maailmasõda, ja hoolimata rubla päevas (või veidi alla selle), siis
loodi esimesed sovhoosid/kolhoosid likvideeriti Püüti Eestit võimalikult palju majanduslikult Andsid materiaalset abi sõjakahjustuste laostada likvideerimisel Põllumajanduses kehtestati kohustuslik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, riiklik kokkuost äärmiselt madalate kuid see ei laostanud talusid hindadega, mis talud laostasid Eesti mehed saadeti esialgu Eesti mehed saadeti tagalat kindlustama või tööpataljonidesse, kus neist paljud surid rindele Kujunes aktiivne vastupanuliikumine Passiivne vastupanuliikumine metsavendade näol Viidi läbi massiküüditamine, massilised Rajas Eestisse koonduslaagreid (nt. Klooga), arreteerimised eestlasi saadeti Saksamaale tööle. Sarnasused: Muudeti riigivõimuaparaati
ka kuritarvitamine hoogustus, kui põhiliselt Saksa päritolu valitsev klass rajas paar sajandit tagasi mõisate juures viinaköögid. Joogitoodangu eksport on püsinud 1995. aastast alates 1020% vahemikus. Eesti viinatootjatel on õnnestunud rahvusvahelise turunduspartneri abil jõuda näiteks ka tihedale USA turule Eestis toodetud viinaga, näiteks ühe Eesti väikelinna nime kandva kaubamärgiga -- "Türi Vodka". Kergetööstus Üks suuremaid harusid toiduainetööstuse järel -- kergetööstus, millest peamise osa annab tekstiili- ja rõivatootmine, ahenes 1990. aastate algul tooraine- ja müügikanalite ümberkorraldamise tõttu, kuid hakkas 1990. aastate keskel uuesti kosuma. Pärast vahepealset paigalseisu aastatel 19981999 on tekstiilitootmine aastas suurenenud 1020%. Peamiselt suurenes puuvillase riide, sukkade, sokkide ja vaipade toodang. Ka rõivatootjate toodang on viimastel aastatel jätkuvalt kasvanud suuremate eksporttellimuste tõttu.
tellimusi. Kiiresti kasvavas tööstusettevõtete arv. Seda protsessi soodustas ka kõikvõimalike kaupade puudus siseturul, mistõttu asutati terve sida uusi tehaseid Eesti enese vajaduste rahuldamiseks. 1922.a. lõpus sulges Nõukogude Venemaa oma turu Eesti kaupadele ning tühistas varasemad tellimused. algas kaupade kuhjumine ladudesse, tehaste tootmist piirati,osa aga pidi ukse uksed sulgema. 1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud üle oma tegelike võimaluste. Valitsuse soovitusel alustas Eesti Pank kullatagavarade realiseeimist. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. Maareform. Asutava Kogu 10.oktoobril 1919.a. vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste osakaal maaelanikonnas langes.
· Tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. · Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. · Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus) · Algas korterikriis (korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelised ja sõjapõgenikud Lätist). · 1916 võeti Eestis kasutusele põlevkivi. · Viidi välja vabrikuvarustus. · Tartu Ülikooli vara evakueerimine Venemaale (43 loomavagunit) 3. Sõjasündmused Eestis: Kuni 1917 sõjasündmused otseselt Eesti territooriumi ei puudutanud. Siiski oli alates 1915 üksikuid Saksa sõjalaevade ning lennuväe poolt teostatud operatsioone Läänemerel: A) Kuressaare ja Pärnu pommitamine 1915, millega kaasnes ,,Waldhofi" tselluloosivabriku õhkulaskmine Vene vägede poolt sakslaste maabumise kartuses
perspektiivset kasutamist käsitlev projekt. Skeemi koostamiseks vaadati majandi looduslikud tingimused üle, ressursid ning majanduslikud tingimused. Järgnevalt lahendati probleemid maakasutuse suuruse ja piiride üle, vajadusel muudeti piire, kõik selleks, et oleks võimalikult optimaalne. 7. Millised olid maasuhted ja milline oli maakasutus aastal 1960 1990? Peamiseks põllumajanduslikuksettevõtteks oli kujunenud kolhoos, kelle kasutuses oli kokku 68,8% põllumajandusliku maad. Alates 1960 hakkas aga kolhooside osatähtsus langema ning sovhooside tähtsus tõusid, põhjuseks optimaalse suurusega majandite loomine, selle käigus liideti kokku naaber majandid ning tekkis juurde sovhoose. 8. Millised maakorraldusorganid olid Eesti NSV-s? Maakorralduse Valitsus, Riiklik Ehituse, Maaparanduse Valitsus, lisaks neile olid igas maakonnas osakonnad, kus töötasid antud valdkondade spetsialistid 9
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni lõpus määrati endised põr
Ühistute asutamine kujunes massiliseks, neid asutati igas külas ja nad kujunesid omavahel tõelisteks konkurentideks, mis kokkuvõttes kahjustas maaelu. (Leetsar 1999:28) 10 Aastatel 1922-1929 ületasid riigi tulud kogu aeg kulusid. Nende aastatega jäi riigil 19,4 miljardit krooni üle ehk siis Eesti riigil olid kogutud korralikud reservid. (Tomson 1999:53) 1919. aastal loodud Eesti Pank töötas algselt hoiu-, laenu-, emissioonipangana (raha ja väärtpaberite ringlusse laskmise pangana), ilma kullaklauslita (valuuta väärtus ei olnud tagatud kullas), mis tähendas, et vajadusel oli võimalik raha juurde trükkida. 1924. aastaks oli Eesti Pank välja laenanud üle oma tegelike võimaluste (üle 6 miljardi marga) ja krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Et aga vältida pankrotilainet oli Eesti Pank sunnitud andma veel laene selleks raha juurde trükkides, see
ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Võõrandati ka loomi ja muud vara. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid, nad olid liiga väikesed, madala tootmistasemega. Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuteks ka seni heas korras olnud talud. Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid, see aitas kaasa talude kollektiviseerimisele. Esmatähtsaks kujunes oõllumajandussaaduste riigile müümise kohustus. Talupojad täitsid ka mitmeid töökohustusi nt metsaraie või teede korrastamine. Maareformi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid- sovhoose ja masina-traktorijaamu. Kolhooside loomine. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P keskkomitee vastu otsuse kolhooside loomiseks
varasemalt kuulutatud kulakuteks. Õnneks oli selleks ajaks valla partorg vahetunud ning uus mees tõmbas meie nimed väljasaadetute hulgast maha. Pääsesime kõige hullemast ning olime selle eest uuele partorgile väga tänulikud." Märtsiküüditamine täitis oma ülesande täielikult: 1949. aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud juba üle 65% taludest. Järgneva paari aastaga sunniti ka esialgu kolhoosidest kõrvale jäänud talud ühismajanditesse astuma või omamajapidamist likvideerima. 1951. aasta lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSV-s põhijoontes lõpule. Selleks ajaks oli kolhoosides üle 95% talumajapidamistest. Majandussüsteemi lammutamisele aitas kaasa ka industraliseerimine. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine. Analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses Eesti NSV-s. kusjuures selle
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust. Re
Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Kohtud arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport.
· ühismajandite juurde hakati looma abimajandeil, konservitehaseid. 1970ndail aastail hakati looma suurmajandeid 13. Tööstuse areng. Lk. 120-121; 123-124. TV lk. 52 ül. 4. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Narva, Tallinn Mis oli nende linnadega juhtunud 1944.aastal? Olid saanud väga suured purustused, vene lennuvägi pommitas Kas need linnad jäid ka edasi tööstuskeskusteks? Jah Missuguse tähtsuse omandas Kirde-Eesti leiduv põlevkivi? · Sinna rajati põlevkivitööstus, millesse läks 40% kõigist ENSV kapitalimahtudest. · Virumaa põlevkivimasin pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastikule. · Rajati maailma esimene põlevkivigaasitehas Kuidas see mõjutas Virumaa majandust ja rahvastikku? · Toodi sisse palju migrante (tööjõud), eestlaste osakaal Virumaal vähenes · tekkis kinnine linn Sillamäel · majandus elavnes
Põhjuseks, miks valiti just Valjala vallas asuv Sakla küla, oli ilmselt asjaolu, et naabruses asus Teaduste Akadeemia katsemajand Uue-Lõve, mille maid ja varasid võis asutatavale kolhoosile üle anda. Eesti esimese kolhoosi asutamise koosolek toimus Sakla külas 6.sept. 1947. Koosolekul võeti vastu põhikiri, valiti juhatus ning revisjonikomisjon. Esimeheks sai kolhoosi loomise initsaator Herman Kuning ning kolhoosi nimeks võeti "Viktor Kingisepp". 10. sept. 1947 asutati esimene kolhoos Eesti mandriosas kolhoos "Võit" Põlva vallas Võrumaal. 1947. aastal loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid põllutöömasinaid. Sel viisil tembeldati kulaklikuks esialgu 2700 talu. Nendele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
