SUURE JA VÄIKE ALGUSTÄHT (0)

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT ISIKU- JA OLENDINIMED Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse 
läbiva suurtähega.  isikud    : Juhan, Charles Darwin, Johannes Paulus II; Suur Tõll   isikutüübi nimetused    : Andresed ja Pearud. Kus on meie tulevased Jobsid ja Gates’id? Poisid tundsid end saarel Robinsonidena.   isikute ümberütleva nimetustes     on suurtähelised üksnes nimed: ajaloo  isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula);  isikunime täpsustav täiendosa     kirjutatakse suure algustähega ja  sidekriipsuga: Pläralära-Leenu, Julk-Jüri, Kupja-Prits, Karja-Eedi, 
Sauna-Madis.  varju    -  ja hüüdnimed    : Richard Lõvisüda, Kaval-Ants, Punahabe, Kibe Käsi, Koidulaulik,;  loomad    : Muri, Krants, Miisu, Punik;  müütilised olendid    : Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles;  Karu, Rebane (mõistulugudes);  isikustatud nähtused    : Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu,  Jumal (kristlaste ainujumalana), Püha Vaim, Allah.  loodusnähtusele ülekantud isikunimi    : orkaan Camille, taifuunid Alice,  Betty, Cora, Doris. NB! Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, 
nt luteri usk, buda usk, muhamedi usk. KOHA- JA EHITISENIMED Kirjutat läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna Territooriumi haldusüksused    :    Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Põlva 
maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; Linnad, külad    :    Pariis, Tartu linn, Väike-Maarja, Õngu küla; Väikekohad (tänavad, väljakud jne)    :    Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne 
kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Taani Kuninga aed, 
Pärnamäe kalmistu; Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi    :     Ees-Aasia, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Põhja-Iirimaa, Idamaad ehk Orient, 
Põhjamaad (Norra, Rootsi); Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta 
liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: 


 Vana-Vändra, Väike-Maarja, Välis-Eesti, Kodu-Eesti, Mandri-Eesti, 
Muinas-Egiptus, Vana-Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari-Venemaa. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga 
ühendites:   Eesti lipp, Rootsi aeg, Prantsuse lennuk, Karksi murrak, Tartu toomkirik,  Inglise miil, Gordioni sõlm, Mahtra sõda,  Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust,  Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun  Tai poks, Karjala pirukad, Prantsuse konjak   Kreeka-Rooma maadlus, Ameerika jalgpall, Soome saun (Türgi saun)  Soome kelk, Kihnu kampsun Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega:   püramiidide maa (Egiptus),   tõusva päikese maa (Jaapan),   geisrite saar (Island),   suur lomp (Atlandi ookean).  Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega 
kirjutada:   Must Mander (Sahara-tagune Aafrika),   Roheline Mander,   Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm,   Metsik Lääs, Igavene Linn.  Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised 
nimed:   Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena, põhjamaa Venezia. Loodusvormid:       Emajõgi, Peipsi järv,  Jäämeri ehk Põhja-Jäämeri, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur 
Munamägi; Ehitised    :    Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Patkuli 
trepp;  Vabadussammas; Taevakehad, tähtkujud  Maa, Kuu, Päike (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi 
kohanimedena, siis maa, päike, kuu); Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär, 
Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur.  Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes 
ühendites:  keelenimetused    : eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti  keel, Briti inglise keel;


 rahva- ja hõimunimetused    : läti rahvas, paapua hõimud.  taime    -  ja loomanimetused    : amuuri korgipuu, saaremaa robirohi,  jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, 
peipsi siig;  loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, 
jorkširi siga, põhjakaukaasia pronkskalkun (vt ka märkus 3); Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime
omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites:   eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud,
jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame 
sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest või esindab prantsuse 
rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa 
maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud nimetus 
(liigisõna).  Eesti Kontsert, Eesti Raudtee,   aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid,   Kadaka Reisid,   külalismaja Kuus Sõlme,   Värska laulukoor Leiko, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik,   Estonia teater, Kuku raadio Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei 
ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed).  Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus,   Tapa raudteejaam,   Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Narva postkontor, 
Emmaste rahvamaja,   Kose loomakliinik, Magdaleena haigla. Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 
Nimetus (liigisõna) on suurega ainult ametlikkuse näitamisel.  Nt Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond,   Eesti Päevalehe sporditoimetus,   riigikogu (~ Riigikogu) keskfraktsioon,   Eesti teaduste akadeemia (~ Teaduste Akadeemia) meeskoor,   Tallinna muusikakeskkooli (~ Muusikakeskkooli) sümfooniaorkester.  Väikese algustähega kirjutatakse ka (ettevõtete, ühenduste jne) 
juhatuste, nõukogude jne nimetused, nt Emakeele Seltsi juhatus, 
Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama nõukogu. Läbiva suurtähega on ametlik nimetus Vabariigi Valitsus, 
tavakasutuses Eesti valitsus, valitsus. 


Põhiseaduse kohaselt võib asutuse ehk institutsioonina juriidilistes vm 
ametlikes tekstides käsitada ka Vabariigi Presidenti (tavakuju president on 
väikese algustähega, nii nagu ametiisikute nimetustes üldiselt). RIIGI- JA OSARIIGINIMED Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel 
juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või 
jäetakse ära.  Saksamaa Liitvabariik, Ameerika Ühendriigid, Soome Vabariik, Taani 
Kuningriik,  Euroopa Liit, Araabia Ühendemiraadid,  Püha Tool ehk Vatikani Linnriik  Texase Osariik, Põhja-Dakota osariik,  Emma-kumma võimaluse valik oleneb sellest, kas tahame rõhutada riigi 
või osariigi nime ametlikkust või mitte:   Monaco Vürstiriik või Monaco vürstiriik või Monaco.   Eesti Vabariik ja mitteametlik Eesti vabariik ehk Eesti. PERIOODIKAVÄLJAANNETE NIMED Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega:   ajalehed Rahva Hääl, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht,  ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Eesti Arst,  Loomingu Raamatukogu, Postimehe lisa Siiliga Serviti,  Emakeele Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender TEOSED, SAATED, SARJAD, MÄNGUD JM Teose-, artikli-, saate-, sarja- ja mängupealkirjad kirjutatakse 
jutumärkides esisuurtähega. Kirjandusteosed:   Juhan Liivi luuletus „Ma lillesideme võtaks”   Marie Underi luulekogu „Sonetid”  „Eesti entsüklopeedia”   Koomiks „Ämblikmees“ Filmid:   film „Viimne reliikvia”, „Kevade”  Muusika    -  ja koreograafiateosed, CD-plaadid:     ballett „Luikede järv”   ooper „Reigi õpetaja”  Beethoveni „Heroiline sümfoonia”   Debussy „Sonaat”  Kujutava kunsti teosed: 


 Peeter Ulase „Suur kammeljas”   seinaplaat „Ülased õitsevad”   pannoo „Vana Tallinn”   monument „Sõduri ema” Saated, sarjad (ringhäälingus, televisioonis):   „Eesti otsib superstaari“  „Su nägu kõlab tuttavalt“  „Aktuaalne kaamera“, „Seitsmesed uudised”,  „Esimene stuudio“, „Suud puhtaks“ Mängud  „Kes aias“, „Trips-Traps-Trull“, „SimCity“ AJALOOSÜNDMUSTE NIMETUSED Ajaloosündmustel võib olla midagi nimelaadset, kuid enamasti on tegu 
nimetustega, mis nõuavad väikest tähte (nt põhjasõda) Suurtäht vaid ajaloosünduse nimetuses sisalduval kohanimel (nt Prantsuse 
revolutsioon). Ajaloosündmusele (või ka -perioodile) võib nimetuse anda   toimumise aeg (talvesõda, 1905. aasta revolutsioon, jüriöö 
ülestõus, madisepäeva lahing, oktoobrirevolutsioon, juunipööre, 
märtsiküüditamine, aprillirahutused, 1. detsembri riigipöördekatse, 
pärtliöö),   koht (jäälahing, põhjasõda, lahesõda, Liivi sõda, Vene-Jaapani sõda, 
Prantsuse revolutsioon, Kuuba kriis, Paju lahing, Balti kett),   kestus (kolmekümneaastane sõda, saja-aastane sõda, 
kuuepäevane sõda),   ulatus (esimene ja teine maailmasõda, maailmarevolutsioon, suur 
rahvasterändamine),  osavõtjad (laste ristisõda, dekabristide ülestõus),   eesmärk (vabadussõda, suur proletaarne kultuurirevolutsioon),   iseloom (püha sõda, külm sõda, jätkusõda, kodusõda, laulev 
revolutsioon, sametrevolutsioon, vaikiv ajastu),   atribuutika jm (oranž revolutsioon, rooside revolutsioon, rooside 
sõda, puuaiasõda, kristalliöö, pikkade nugade öö, verine pühapäev) 
jne. ÜRITUSENIMED Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese 
algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed).  XV olümpiamängud, XXIV üldlaulupidu,   IV sisekergejõustiku MM-võistlused,   Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud,   Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustused, 


 Soome-Eesti filateelianäitus,   Georg Lurichi mälestusvõistlused,   ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk,   Avinurme pütilaat, Tartu maraton,   Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival,   Sõpruse karika turniir,  rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, 
sümfooniakontsert,   rahvusvaheline raamatuaasta.  Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, 
turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm),   Eurovision, Lumefestival, Suhkruturniir, Rahumaraton,  Sõpruse velotuur, Kolme Krossi laat,   Pimedate Ööde filmifestival,  Valge Daami muusikapäevad, Viie Veski kross; Pealkirjalaadsed jutumärkides ja esisuurtähega.  sümpoosion „Inimene ja seadus”,   konverents „Balti riigid Euroopa koostöös”,   kontsert „Renessansist Beethovenini”,   matkavõistlus „Tunne oma kodumaad”,   rahvusvaheline maimess „Ettevõtlus 2008”,   näitus „Raamat ja kiri 1999”,   turvavöökampaania „Traksid peale!”,   ümarlaud „Noorte osalus kodukandi elus”. KAUBANIMED Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega:   Viljaveski leib, Vanapoisi sai, Ämmapäts (sai),  Veskimees (teraleib), Lossivein 27,   kakao Meie Mark, šokolaadikarp Punased Roosid,   joogivesi Saku Läte,   õlu Seitse Munka ~ Seitsme Munga õlu,   klaasid Trips-Traps-Trull. Koha- ja isikunimi kirjutatakse kaubanimetuses suure tähega oma 
harilikul kujul:   Brie juust, Toolse leib, Viini sai, Saku õlu,   Costa Rica kohv, Vene sinep,   Türgi diivan, Soome kelk, Norra kampsun;   Aleksandri kook, Heleni neljaviljahelbed. Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on 
registreeritud:   Volkswagen Jetta, Opel Kadett Caravan, Mercedes-Benz,  Levi’s 501, Geisha, WordPerfect.   Pepsi-Cola, Coca-Cola (aga pepsi ~ pepsikoola, koka ~ kokakoola, 
lükra jms)


Neid tuleb käänata nagu muid võõrnimesid:   Philipsi triikraud, Samsungi olmeelektroonika, Cemexi ehitusmaterjalid, 
Mercedes-Benzi sõiduautod, IBMi ~ IBM-
i arvutid, Google’i otsingumootor. AUTASUNIMED Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese 
algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed).  Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind,   Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind,   Eesti Vabariigi teaduspreemia,   Spordilehe karikas,   Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi). Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, 
teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) väikesega:  Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk,   Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi 
orden (Soome),   Silmapaistvate Teenete orden (Suurbritannia),   Ema Au orden (NSV Liit),   II liigi 1. järgu Vabadusrist,   Rahu kuldmedal,   Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Kuldne Palmioks,   aumärk Mõõk ja Ilves, Murtud Rukkilille märk.